Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 09.08.2021, Tallinn 2-21-112889 Osaühing Aktiva Finants hagi H-L K vastu võla nõudes 137,60 eurot Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: M A (Julianus Inkasso OÜ; asukoht A. Wizenbergi tn 20, 10150 Tallinn; e-post: xxx); Kostja: H-L K (isikukood xxx; elukoht xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt H-L K hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 61,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 61,30 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 15 eurot.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 3.2 Mõista kostjalt H-L K välja hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 195 eurot. 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (195 eurot) tuleb kostjal H-L K tasuda hagejale Osaühing Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
2-21-112889 menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 04.05.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 122,60 euro saamiseks. Kohus tegi 07.05.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 27.05.2021 aadressil xxx. Võlgnik H-L K esitas 28.05.2021 nõudele ekirjaga vastuväite. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas H-L K kohtule 01.06.2021. Pärnu Maakohtu 07.06.2021 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas Osaühingut Aktiva Finants 08.06.2021 määrusega esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu.
2.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 22.06.2021 Harju Maakohtule hagi H-L K vastu põhivõlgnevuse 61,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 61,30 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot nõudes. Harju Maakohus jättis 28.06.2021 määrusega hagiavalduse käiguta ning kohustas Osaühingut Aktiva Finants tasuma täiendava riigilõivu. Osaühing Aktiva Finants kõrvaldas Harju Maakohtu 28.06.2021 määruses osundatud puuduse ning esitas 29.06.2021 tõendi täiendava riigilõivu maksmise kohta 28.06.2021. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 30.06.2021 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja nr 2-21-112889 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud nimetatud Harju Maakohtu 30.06.2021 kohtumääruses.
3.H-L K esitas 05.07.2021 vastuse hagiavaldusele. Kohus andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade, sh menetluskulude nimekirja, esitamiseks hiljemalt 20.07.2021 ning vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks 2 päeva jooksul menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 22.07.2021. Kohus tegi pooltele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust ning määras kompromissile mittejõudmise korral tähtaja otsuse avalikult teatavaks tegemiseks hiljemalt 09.08.2021.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 61,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 61,30 eurot ja võla sissenõudmiskulud 15 eurot. Hageja põhjendab oma nõudeid järgmiselt.
5.8.12.2011 ja 11.07.2012 sõlmitud liitumislepingu nr xxx ja 26.01.2018 sõlmitud xxx mobiilsideteenuste liitumislepingu nr xxx alusel kohustus xxx pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. xxx on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas xxx poolt regulaarselt esitatud arvetel. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi.
2-21-112889
6.xxx loovutas 09.12.2020 hagejale kostja vastase nõude põhisummas 61,30 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esitab hagiavalduse lisana kostjale edastatud teatise nõude loovutamise kohta. Vastavalt VÕS § 168 lõikele 2 peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma tõendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Nimetatud tõendi – teatise nõude loovutamise kohta - on Telia Eesti AS kui senine võlausaldaja hagejale andnud. Seadus ei sätesta, et nõude loovutamist tõendav dokument oleks ainult nõude loovutamise leping. Näiteks suulise nõude loovutamise lepingu korral ongi ainsaks tõendiks nõude loovutamise kohta senise võlausaldaja kinnitus.
7.VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS paragrahvis 170 sätestatuga ja loovutamine on kostja suhtes toimunud.
8.VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud ajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale kohustuse xxx poolt osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Vastavalt esitatud arvetele kohustus kostja tasuma xxx ́ile igakuiselt kindlaks kuupäevaks kokkulepitud summa. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kostja on jätnud tasumata hagiavaldusele lisatud 20.05.2018 arve nr xxx summas 61,30 eurot.
9.Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu üldtingimuste punkti 5.8. alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja nõuab kostjalt 15 eurot 1 tasulise kirja saatmise eest.
10.Vastavalt xxx ja kostja vahel sõlmitud lepingu(te) lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 4.10, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma viivist 0,15% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 21.05.2018 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 22.06.2021. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 103,81eurot. Hageja vähendab hea tahte märgina viivisenõuet põhinõude summani 61,30 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
11.Kostja vaidles oma 05.07.2021 vastuses hagiavalduses esitatud nõuetele täies ulatuses vastu. Hagile esitatud vastuses jäi kostja maksekäsu kiirmenetluses enda väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt on hageja poolt esitatud nõue aegunud. Aegumistähtaeg on ajavahemik, mille jooksul tuleb nõue maksma panna ning mille möödumisel on see aegunud. Hageja esitab nõude, mis on 20.05.2018 tähtajaga. Vastavalt tehingutest tulenevate nõuete üldisele tähtajale on aegumine kolm aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Nõue muutus sissenõutavaks alates sellest ajast, mil kohustatud isik on kohustatud seda täitma ning mittetäitmine tähendab rikkumist ehk 20.05.2018. Nõue aegus 20.05.2021.
12.Hageja esitas 20.07.2021 omapoolsed vastuväited kostja vastusele. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse enne 20.05.2021 ehk maksekäsu avaldus on hageja pool Pärnu Maakohtule esitatud 04.05.2021. Kohtumenetluse algus peatab aegumise kulgemise.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2-21-112889
13.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
14.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kostja ja xxx sõlmisid 08.12.2011 ja 11.07.2012 liitumislepingu nr xxx ning 26.01.2018 sõlmis kostja ja xxx mobiilsideteenuste liitumislepingu nr xxx. Nimetatud lepingute sõlmimine nähtub ka hageja esitatud dokumentaalsetest tõenditest (dtl 66-72). Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et kostja ja xxx mobiilsideteenuste liitumislepingu nr xxx alusel esitati kostjale tasumiseks 30.04.2018 arve nr xxx summas 61,30 eurot maksetähtajaga 20.05.2018 (dtl 65). Kostja ei vaidle vastu, et arve on tema poolt tasumata. Vaidlust ei esine ka asjaolus, et hageja on xxx nõude kostja vastu loovutamise käigus kehtivalt omandanud (dtl 33).
15.Kostja ainus vastuväide seisneb selles, et tema vastu esitatud nõue on aegunud. Seega tuleb kohtul hinnata, kas hageja nõue kostja vastu võib olla aegunud. Olukorras, kus kohus leiab, et nõue aegunud ei ole, tuleb kohtul vaidlus sisuliselt lahendada.
16.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 alusel võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 näeb ette, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
17.Hageja esitatud dokumentaalsest tõendist selgub, et kostja ja xxx 26.01.2018 sõlmitud Telia mobiilsideteenuste liitumislepingu nr xxx alusel väljastati kostjale arve nr xxx summas 61,30 eurot, mille maksetähtaeg oli 20.05.2018 (dtl 65). xxx mobiilsideteenuste lepingu nr xxx lisaks olevate xxx üldtingimuste p 5.2.5 järgi tuli arve tasuda sellel märgitud tähtajal (dtl 54). Hageja nõuab kostjalt võlga tasumata arve eest ning kostja kohustuse näol on tegemist korduva kohustusega TsÜS § 154 tähenduses. Seega 20.05.2018 maksetähtajaga esitatud arve aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2019 kell 00.00 ning oleks lõppenud kooskõlas TsÜS § 146 lõikega üks 31.12.2021. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsMS § 486 lg 2 järgi hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Kuivõrd hageja esitas 04.05.2021, s.o enne aegumistähtaja lõppu, avalduse maksekäsu kiirmenetluses, siis 21.05.2018 sissenõutavaks muutunud tasu maksmise kohustuse aegumine peatus 04.05.2021 ja nimetatud nõue ei ole aegunud.
18.Aegunud ei ole kohtu hinnangul ka kostja vastu esitatud viivisenõue. Ka viivis on käsitatav korduva kohustusena TsÜS § 154 tähenduses (vt ka RKTKo 3-2-1-131-11 p 12), sest kostjal tekkis
2-21-112889 xxx mobiilsideteenuste liitumislepingu nr xxx lisaks olevate xxx üldtingimuste p 4.10 järgi kohustus tasuda viivist määras 0,15% iga arve tasumisega viivitatud päeva eest (dtl 53). Kostja ja xxx 26.01.2018 sõlmitud xxx mobiilsideteenuste lepingu nr xxx alusel väljastati kostjale arve nr xxx summas 61,30 eurot, mille maksetähtaeg oli 20.05.2018 (dtl 65). Hageja arvestas viivist alates 21.05.2018 kuni 22.06.2021. 21.05.2018 - 31.12.2018 perioodi eest arvestatud viivisenõude aegumistähtaeg algas 01.01.2019 ning oleks lõppenud 31.12.2021. Aegumine peatus maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisega 04.05.2021. TsÜS §-is 144 on sätestatud viivisenõude aegumise erisäte, nimelt aegub kõrvalkohustusest tulenev nõue koos põhikohustusega ka siis, kui see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuivõrd eelnevalt kohus tuvastas, et hageja põhinõue kostja vastu summas 61,30 eurot ei ole aegunud, siis ei ole hageja esitatud viivisenõue aegunud ka TsÜS § 144 alusel. Muuhulgas ei ole aegunud 01.01.2019-22.06.2021 perioodi eest esitatud viivisenõue.
19.Sissenõudmiskulude aegumisele ei ole kostja tuginenud ning kuivõrd hageja nõuab 15 eurot tasulise meeldetuletuse eest, mis oli saadetud pärast hageja poolt nõude omandamist 09.12.2020, siis ei tõusetu kohtu meelest ka küsimus sissenõudmiskulu võimaliku aegumise kohta, millele kohaldub vastavalt TsÜS § 146 lõikele 1 tehingust tulenev kolme aastane aegumistähtaeg. Kuivõrd kohus leiab, et hageja nõuded ei ole aegunud, lahendab kohus järgnevalt asja sisuliselt.
20.Kohtu hinnangul vastab kostja ja xxx vahel sõlmitud mobiilsideteenuste leping käsunduslepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes. VÕS § 619 järgi käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud muid vastuväiteid hagis esitatud nõuetele, kui aegumise vastuväide. Kohus on otsuses tuvastanud, et hageja nõuded ei ole aegunud. Kostja on jätnud osutatud teenuste eest tasumata, millega on endise võlausaldaja xxx ja kostja vahel sõlmitud mobiilsideteenuste lepingut rikkunud. Kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis võiksid tema vastutust välistada kohustuse rikkumise vabandatavuse tõttu (VÕS § 103 lg 1 tähenduses). Kohtu hinnangul on hageja põhinõue põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Lähtudes eeltoodust ning VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1 ja xxx mobiilsideteenuste lepingu lisaks olevate üldtingimuste p 5.2.5 alusel mõistab kohus hageja kasuks põhivõlgnevusena välja 61,30 eurot.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise kokkuleppelises määras 0,15% päevas ajavahemiku 21.05.2018 - 22.06.2021 eest põhivõlgnevuselt 61,30 eurot põhinõudeni vähendatud ulatuses summas 61,30 eurot. Telia mobiilsideteenuste lepingu lisaks olevate üldtingimuste punktist 4.10 tuleneb, et kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15% päevas (dtl 53). VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja ning xxx on kokku leppinud lepingujärgses viivisemääras 0,15% iga viivitatud päeva eest. Kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 ning xxx mobiilsideteenuste lepingu üldtingimuste p 4.10 koosmõju alusel välja mõista viivis ajavahemiku 21.05.2018 - 22.06.2021 eest põhinõudeni vähendatud ulatuses summas 61.30 eurot.
22.Lisaks palub hageja kostjalt enda kasuks välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 15 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja tugineb nõude esitamisel üldtingimuste punktile 5.8 ning VÕS §1132 lg 2 p-s 1 sätestatule.
2-21-112889
23.Kohus ei tuvastanud xxx mobiilsideteenuste lepingu nr xxx lisaks olevate xxx üldtingimuste punkti 5.8. xxx mobiilsideteenuste lepingu üldtingimuste p 4.9 järgi on xxx nõudmisel klient kohustatud hüvitama xxx seoses xxx ja/või teise isiku poolt võlanõude sissenõudmisega seotud kulud. Sama p 4.9 järgi on Telial õigus loovutada kliendi suhtes tekkinud võlanõue või anda see sissenõudmiseks üle kolmandale isikule ning edastada võlanõudega seotud andmed xxx poolt volitatud ettevõtetele (nt inkasso- ja krediidiinfo ettevõtted) (dtl 53). Kohtule esitatud nõude loovutamise kohta kostjale väljastatud teatisest (dtl 33) nähtub, et esialgne võlausaldaja Txxx on 09.12.2020 loovutanud hagejale VÕS § 164 alusel kostja vastu suunatud nõue põhisummas 61,30 eurot koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 33). Hageja esitas kohtule dokumentaalsed tõendid, millest nähtuvad Julianus Inkasso OÜ poolt kostjale saadetud kirjalikud võlgnevuse meeldetuletused 11.12.2020, 22.12.2020, 11.01.2021, 08.02.2021, 08.03.2021 ja 05.04.2021 kuupäeval (dtl 34-48).
24.Eespool toodust tulenevalt leiab kohus, et hageja sissenõudmiskulu summas 15 eurot on põhjendatud. Õigus sissenõudmiskulude esitamiseks tuleneb kostja ja endise võlausaldaja xxx sõlmitud xxx mobiilsideteenuste lepingu nr xxx lisaks olevate xxx üldtingimuste p-st 4.9. Sama punkti järgi oli xxx ́il õigus kostja vastu suunatud võlanõuded loovutada 3-ndale isikule, sh hagejale. Samuti nähtub üldtingimuste p-st 4.9, et kostja oli nõus sellega, et xxx võib võla sissenõudmiseks volitada 3-ndat isikut. Õigus nõuda tarbijalt võla sissenõudmisega seotud kulusid sätestab VÕS §1132, mille lg 2 p 1 näeb ette sissenõudmiskulude rahalise piirangu sõltuvalt võlgnevuse ulatusest. Käesoleval juhul on eelnimetatud võla sissenõudmiskulude väljamõistmiseks vajalikud eeldused täidetud ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks hüvitis sissenõudmiskulude eest summas 15 eurot.
25.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud terves ulatuses kostja kanda.
26.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulude nimekiri sisaldus kohtule 22.06.2021 esitatud hagiavalduses (dtl 31-33). Oma 20.07.2021 esitatud vastuses teavitas hageja, et jääb varasemalt kohtule esitatud menetluskulude juurde. Kostja ei ole hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas seisukohta avaldanud.
27.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 75 eurot ja õigusabikulud summas 180 eurot, kokku 255 eurot käibemaksuta. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot.
28.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat menetlust arvestades ülemäära suur. Kuna hageja esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas, peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 80 eurot/h (ilma käibemaksuta). TsMS § 174 lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja pole vastavasisulist kinnitust esitanud, mistõttu menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma
2-21-112889 käibemaksuta. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 1,5 tundi vajalik ja põhjendatud.
29.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks summa 195 eurot (80 x 1,5 + 75), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 60 eurot (taotletud summa 255 eurot – kohtu poolt vajalikuks peetud summa 195 eurot). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (195 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.