Holm Bank AS hagi A. K. vastu krediidilepingutest tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
696,13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830) lepinguline esindaja Jaana Jostmann Kostja: A. K. (isikukood xxxx)
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt A. K.lt (isikukood xxxx) hageja Holm Bank AS (registrikood 14080830) kasuks välja 686,13 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata 10 euro väljamõistmise nõudes.
4.Määrata menetluskulud kostja kanda.
5.Mõista kostjalt A. K.lt (isikukood xxxx) hageja Holm Bank AS (registrikood 14080830) kasuks välja menetluskulude hüvitis 125 eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 1 (4)
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Holm Bank AS (hageja) esitas 15.04.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. K. (kostja) vastu 07.07.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr xxxx ja 11.11.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr xxxx alusel. Hageja nõudis põhivõla 591,09 euro ja kõrvalnõuete 82,24 euro väljamõistmist (digitoimiku lk [dtl] 4). Kostja vaidles maksekäsule vastu, põhjendades seda tema poolt võlgade ümberkujundamiseks esitatud taotluse menetlemisega tsiviilasjas 2-20-1673 (dtl 13).
2.28.05.2021 hagiavalduses nõudis hageja kostjalt lepingu nr xxxx alusel tagastamata laenu väljamõistmist summas 376,63 eurot, intresside väljamõistmist summas 39,26 eurot, viivise väljamõistmist summas 13,88 eurot ja sissenõudmiskulu hüvitamist summas 10 eurot. Lepingu nr xxxx alusel nõudis hageja kostjalt tagastamata laenu väljamõistmist summas 214,46 eurot, intresside väljamõistmist summas 23,19 eurot, viivise väljamõistmist summas 8,71 eurot ja sissenõudmiskulu hüvitamist summas 10 eurot (dtl 36).
3.Kohus võttis hagi 02.06.2021 määrusega menetlusse ja selgitas pooltele, et asja menetletakse lihtsustatud korras (dtl 78).
4.Kostja vaidles 16.06.2021 avalduses hagile vastu, kuid ei vaidlustanud hagi aluseks olevate faktiväidete õigsust (dtl 86). Kostja taotles menetluse peatamist kuni tsiviilasja 2-20-16373 lahendamiseni.
5.Kohus jättis 18.06.2021 määrusega rahuldamata kostja taotluse menetluse peatamiseks (dtl 91). Kohus selgitas kostjale, et hagi aluseks olevad faktilised asjaolud tuleb lugeda kostja poolt vaikivalt omaks võetuks, kuna kostja pole neid vaidlustanud. Kohus teatas määras edasised menetlustähtajad ja selgitas uuesti lihtmenetluse korda.
6.Kohus kuulas kostja tema taotlusel ära 29.06.2021 videosilla vahendusel. Hageja ärakuulamisel ei osalenud. Hageja oli varem teatanud nõusolekust asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (hagiavalduse p 4.1, dtl 34) ja sellest, et ei osale ärakuulamisel (hageja 22.06.2021 e-kiri, dtl 93). Kostja esindaja teatas, et kostja on maksevõimetu ning et võlgade tasumine ühte võlausaldajat teistele eelistades poleks õige. Hagile vastuvaidlemist kostja täiendavalt ei põhjendanud.
2 (4)
Kohtu põhjendused
7.Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiiratud kujul vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 444 lg 2).
8.Hageja väidetest järelduvalt on tema ja kostja vahel sõlmitud laenulepingud nr xxxx ja xxxx. Leping nr xxxx öeldi kostja poolsete rikkumiste tõttu üles 19.03.2021 seisuga. Tagastamata laenu jääk on 376,63 eurot. Seisuga 19.03.2021 arvestatud intressivõlg on 39,26 eurot, arvestus on tehtud lepingujärgse intressimääraga 17% aastas. Viivisevõlg perioodi 11.12.2020-28.05.2021 eest arvestatuna määraga 17% aastas on 13,88 eurot. Hageja on saatnud kostjale nõude tasumiseks meeldetuletused 11.01.2021 ja 12.02.2021. Leping nr xxxx öeldi kostja poolsete rikkumiste tõttu üles 19.03.2021 seisuga. Tagastamata laenu jääk on 214,46 eurot. Seisuga 19.03.2021 arvestatud intressivõlg on 23,19 eurot, arvestus on tehtud lepingujärgse intressimääraga 18% aastas. Viivisevõlg perioodi 12.12.2020-28.05.2021 eest arvestatuna määraga 18% aastas on 8,71 eurot. Sissenõudmiskulude eest võlgneb kostja hagejale 10 eurot. Hageja on saatnud kostjale nõude tasumiseks meeldetuletused 11.01.2021 ja 12.02.2021. Kostja on võtnud omaks kõik hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Kohus selgitas seda hagejale 18.06.2021 määruses (dtl 91). Asjaolusid pole seega vaja tuvastada tõendite hindamise kaudu.
9.Hageja nõude aluseks olevad lepingud on krediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 tähenduses. Krediidisaaja on kohustatud krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Nimetatu alusel mõistab kohus tagastamata krediidi 591,09 eurot (376,63 + 214,46) eurot kostjalt hageja kasuks välja.
10.Kostja on võtnud omaks kokkuleppe intressinõude aluseks oleva intressimäära osas ega ole lükanud eelnimetatust järelduvalt ümber muid hageja intressinõude arvestuse alusasjaolusid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 397 järgi tuleb krediidilt maksta intressi vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud intressimäär oli lepingu nr xxxx järgi 17% aastas (p 3.7, hagiavalduse lisa 1, dtl 37) ja lepingu nr xxxx järgi 18% aastas (p 2, hagiavalduse lisa 11, dtl 53) ja selle järgi hageja intressi nõuabki. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Vaidlusalusel perioodil (alates detsembrist 2020) on tarbimislaenude krediidi kulukuse määr olnud 18,68%.1 Kokkulepitud intressimäär on sellest väiksem, mistõttu pole kohtul põhjust järeldada intressikokkulepete tühisust VÕS § 406(2) lg 1 alusel ega ka muul õiguslikul aluse. Seega mõistab kohus kostjalt intressivõla välja hageja poolt nõutud summas 62,45 eurot (39,26 + 23,19).
11.VÕS § 113 lg 1 ja lepingutele on hagejal õigus nõuda viivist. Lepingu nr xxxx järgi on viivise määr 17% aastas (p 3.8, hagiavalduse lisa 1, dtl 37) ja lepingu nr xxxx järgi 18% aastas (p 2, hagiavalduse lisa 11, dtl 53). Kokkulepitud viivise määr on võrdne intressimääraga. Kuna
https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273
3 (4)
viivise arvestamise aluseks olevad faktilised asjaolud on kostja poolt omaks võetud, rahuldab kohus hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 22,59 eurot (13,88 + 8,71).
12.Hageja nõuab kummagi lepingu kehtivuse ajal kostjale esitatud meeldetuletuskirjade eest sissenõudmiskulu hüvitamist summas 10 eurot (hagiavalduse p 3.8, dtl 34). Eelnevalt on hageja kinnitusel esitatud tasuta meeldetuletused. Kostja on nimetatud faktilised asjaolud omaks võtnud. VÕS § 113(2) lg 1 võib võlausaldaja nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitamist lepingu kehtivuse ajal summas 5 eurot kui ta on eelnevalt teinud meeldetuletuse. Seega on hageja nõue põhjendatud kokku ainult 10 euro (5+5) ulatuses, kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja ja jätab hagi rahuldamata summas 10 (5+5) eurot.
13.Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 686,13 eurot (591,09 + 62,45 + 22,59 +10). Hagi jääb rahuldamata summas 10 eurot.
14.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Hagi rahuldamata jääv osa on suhteliselt ebaoluline. Kohus määrab menetluskulud kostja kanda.
15.Hageja on tasunud riigilõivu 125 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Samas summas oleks hageja pidanud tasuma riigilõivu ka siis, kui käesoleva otsusega rahuldamata jäetavat nõuet 10 euro väljamõistmiseks poleks esitatud. Hagi rahuldamata jätmine nimetatud summas ei mõjuta seega hageja menetluskulu põhjendatust. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitise välja summas 125 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.