Vandeadvokaat Roman Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo, e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
Jätta A Ci hagi D Si vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks ja lisanduva viivise nõudes rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Menetluskulud jätta A Ci kanda.
2.Välja mõista A Cilt D Si kasuks menetluskulude katteks 1 140 (üks tuhat ükssada nelikümmend) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.A C esitas 03.12.2020. a Viru Maakohtule hagi D Si vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ning lisanduva viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt 07.01.2020. a tehti A Ci (hageja) suhtes Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu poolt otsus väärteoasjas nr 244019005379, millega tuvastati, et hageja on toime pannud väheolulise varavastase süüteo ning teda karistati KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, so 300 eurot. Nimetatud otsuse alusel oli hagejale etteheidetavaks teoks D Sile (kostja) kuuluva sõiduauto xxx registreerimismärk xxx tagumisele vasakpoolsele uksele värvikahjustuse tekitamine.
3.Väärteomenetlust alustati 12.10.2019. a kostja ülekuulamisega, kus D S viitas hagejale kui kahjutekitajale. Nimelt ütles kostja ülekuulamisel, et „mõlemad korrad parkisin auto ühele ja samale parkimiskohale aadressil xxx asuva maja vastas. Meie ühistul on konflikt selle maja omanikuga kuna ta tegi sissesõidu hoovi meie maja territooriumilt. Selle sissesõidu talle tõkestati plokiga. Võib-olla minu autot kriimustas selle maja omanik“ .
4.22.01.2020. a esitas hageja Viru Maakohtule kaebuse, milles palus 07.01.2020. a väärteootsuse väärteoasjas nr 244019005379 tühistada. Hageja pöördus kohtusse oma õiguste kaitseks, sest hageja ei kahjustanud kostjale kuuluvat sõiduautot.
5.31.03.2020. a tegi Viru Maakohus väärteoasjas nr xxx otsuse, millega kohus rahuldas hageja kaebuse, tühistas 07.01.2020. a väärteootsuse väärteoasjas nr 244019005379 ning lõpetas väärteomenetluse väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.
6.10.08.2020. a edastas hageja kostjale nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kostja hageja nõudele ei vastanud ning 10.09.2020. a edastas hageja kostjale korduva nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks ning andis kahjuhüvitise tasumiseks tähtaja 15.09.2020. a.
7.28.09.2020. a edastas kostja hagejale vastuse ja teatas, et ei ole esitatud nõudega nõus.
8.Kuna kostja ei ole nõus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet kohtuväliselt täitma, pöördub hageja nõudega kohtusse.
9.Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 127 lg 1 ja 6, 128 lg 1 ja 5, 134 lg 2 ja 5, 1043, 1045 lg 1 p 4, 7 ja 8.
10.Kostja on käitunud õigusvastaselt ning põhjustanud sellega hagejale kahju.
11.Kostja poolt antud ütluste alusel alustati hageja suhtes väärteomenetlust. Väärteomenetluse käigus kuulati hageja üle, toimus läbiotsimine hageja kodus ning tehti tema suhtes negatiivne väärteootsus. Kostja oli väärteomenetluses kohustatud andma tõeseid ütlusi vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 3. Kostja viitas oma ütlustes hagejale kui võimalikule väärteo toimepanijale, kuigi kostjal puudus sellise väite esitamiseks mistahes põhjendused ja tõendid. Kostja poolt antud ütlustest nähtub, et põhjus miks ta viitas hagejale kui kahju tekitajale, oli tingitud varasemast konfliktist hageja ja kostja elukohta haldava korteriühistu vahel. Seega andis kostja valeütluseid. Kostja poolt teadvalt ebaõige väite esitamine tõi hagejale alusetult kaasa väärteomenetluse, millega kaasnesid hagejale erinevate menetlustoimingute läbiviimisega põhjendamatud hingelised üleelamised, stress ning närvipinge. Kostja poolt antud ütluste alusel pidi hageja põhjendamatult osalema väärteomenetluses nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses, mis põhjustas hagejale nii heaolu langust kui ka piiranguid tema elukorralduses ja tegevuses. Hageja on olnud õiguskuulekas kodanik ning asjaolu, et hageja kodu otsiti läbi politsei poolt, kahjustas vaieldamatult hageja mainet, sest läbiotsimist nägid ka naabrid. Kodu läbiotsimisega rikuti hageja põhiseaduslikku õigust kodu puutumatusele. Kostja kahjustas hageja mainet juba ainuüksi sellega, et hagejat süüdistati kostja ütluste alusel väärteos, mida ta ei olnud teinud.
12.Vastavalt Eesti Töötukassa 14.01.2020. a tehtud otsusele nr xxx on hagejal tuvastatud xxx. Otsusest nähtub, et taotlejal on xxx valdkonnas, piirangud xxx ja xxx ning xxx kohanemise ja xxx valdkonnas jne. Hagejal on xxx. Hageja pidi käima ütlusi andmas nii politseis, kui ka kohtus ning tervislikku seisundit arvestades, oli see temale väga koormav ja väsitav.
13.Sel ajal, kui hageja suhtes toimus väärteomenetlus, oli hageja sunnitud korduvalt pöörduma arstide vastuvõttudele SA-sse Ida-Viru Keskhaigla. Nimelt pöördus hageja SA-sse Ida-Viru Keskhaigla 12.11.2019. a xxx ja 22.11.2019. a xxx. Seega väärteomenetluse ajal ägenes hagejal astma ning tekkisid xxx, mis põhjustasid hagejale füüsilisi kannatusi.
14.Hageja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist ning mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramist kohtu õiglasel äranägemisel (TsMS § 366), kuid mitte vähem kui 3 000 eurot.
15.Hageja taotleb varalise kahju hüvitamist. Seoses kostja poolsest õigusvastaselt tekitatud kahjust tuleneva nõude esitamisega on hageja seoses kohtuvälise nõude esitamisega kostjale teinud kohtumenetluse eelselt kulutusi õigusabile summas 384 eurot (sisaldab käibemaksu).
KOSTJA VASTUS
16.Kirjalikus vastuse hagile (tl 53-61) kostja hagi ei tunnistanud.
17.Kostja elab viiekorruselises majas aadressil xxx. Kostja omandis on sõiduauto xxx (registreerimismärk xxx). Kostja pargib tavaliselt enda sõiduauto korterelamu xxx hoovis. Korterelamu xxx korteriomanike poolt on asutatud xxx korteriühistu. Korteriühistu tegevuse eesmärgiks on nimetatud elamu ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele teenuste osutamine. Hageja omandis on kinnistu asukohaga xxx, registriosa nr xxx. Korterelamu xxx ja hageja kinnistu on naaberkinnistud.
18.Hageja poolt oli omavoliliselt tehtud sissesõit xxx kinnistule xxx maa kaudu. Hageja poolt ei olnud xxx maa kasutamist kooskõlastatud maa kaasomanikega ega xxx korteriühistuga. Kasutades xxx territooriumi tekitas hageja suuri ebamugavusi ja kitsendusi korterelamu xxx kaasomanikele. Hageja ja korterelamu xxx kaasomanike vahel tekkisid tihti konfliktid ja tülid seoses xxx territooriumi kasutamisega. xxx korteriühistu sai palju kaebusi korterelamu xxx kaasomanikelt hageja käitumise peale. Kuid hageja ja kostja vahel mitte ühtegi konflikti ei olnud. 22.04.2019. a toimus xxx korteriühistu üldkoosolek. Üldkoosolekul oli kinnitatud sõidukite parkimise eeskiri xxx territooriumil. Samuti korteriomanikud otsustasid keelduda xxx omanikule, so hagejale, kasutada xxx territooriumi sissesõiduks xxx kinnistule.
19.xxx korteriühistu teatas 2019. aasta juuni alguses hagejale tähitud kirjaga, et alates 30.06.2019. a on sissesõit xxx kinnistule xxx maa kaudu suletud. Hagejal oli võimalik teha kõvakattega mahasõidu xxx tänavalt maja xxx hoovi, mis tagaks otsese ja mugava juurdepääsu majale. Korteriühistu teatas hagejale, et korterelamu xxx territooriumil paigaldatakse tara ja läbikäik, samuti antud territoorium suletakse läbimiseks võõrastele sõiduautodele. Alates 30.06.2019. a oli hagejale sissesõit xxx kinnistule xxx maa kaudu suletud. Hageja ei nõustunud xxx korteriühistu tegevusega ja jätkas korteriühistuga vaidlust. Korteriühistu tegevus väga pahandas hagejat. Hageja tülitses palju korteriühistu juhatusega ja korterelamu xxx korteriomanikega (kostja rõhutab korduvalt, et hageja ja kostja vahel ei olnud mitte ühtegi konflikti). Hageja kutsus kohale politsei, tema pöördus Jõhvi Linnavalitsuse poole. Konflikti kohta oli tehtud telesaade. Hageja proovis tegutseda antud vaidluses nii isiklikult kui ka juristi kaudu (järelikult kandis õigusabikulud). Eelpool märgitud hageja tegevus ei andnud tulemusi ja sissesõit xxx kinnistule xxx maa kaudu on suletud.
20.Kostja eeldab, et eelpool märgitud asjaolud tekitasid hagejale suuri ebamugavusi, stressi ja vaimseid üleelamisi.
21.05.10.2019. a parkis kostja enda sõiduauto xxx (registreerimismärk xxx) korterelamu xxx hoovi. Kostja sõiduauto parkimiskoht asus alal, kus oli varem sissesõit hageja kinnistule xxx. Samal päeval avastas kostja, et tema sõiduauto parempoolne eesuks on kriimustatud. Kostja avastas kahjustuse xxx toidukaupluse xxx juures aadressil xxx. Korterelamu xxx kaameratelt ei olnud nähtav kostja sõiduauto parkimiskoht, sellepärast kostja politseid ei kutsunud. 07.10.2019. a pöördus kostja xxx poole kindlustusjuhtumi fikseerimiseks ja remonttööde tegemiseks. Kostjal on vormistatud kaskokindlustus ja kindlustusandja on xxx. Sel kuupäeval oli vormistatud esimene kindlustusjuhtum, s.o kindlustusjuhtum nr xxx.
22.12.10.2019. a oli kriimustatud kostja sõiduauto xxx tagumine vasakpoolne ust. Kahju oli tekitatud siis, kui kostja sõiduauto oli pargitud korterelamu xxx juurde. Kostja sõiduauto parkimiskoht asus jälle elamu xxx vastas. 11.10.2019. a õhtul, kui kostja parkis sõiduauto korterelamu xxx hoovi, ei olnud sõiduautol uusi kahjustusi. 12.10.2019. a hommikul kell 04:35 sõitis kostja koos naisega linnast välja. Esimesel peatumisel valgustatud kohas avastas kostja kahjustusi sõiduauto tagumisel vasakpoolsel uksel. Tagasi tulles kutsus kostja politsei. Samal kuupäeval andis kostja ka tunnistaja ütlusi. Kohtuvälise menetleja ametniku küsimusele eeldas kostja, et võib-olla kostja autot kriimustas xxx maja omanik, kellel on konflikt xxx korteriühistuga. 14.10.2019. a pöördus kostja uuesti xxx poole kindlustusjuhtumi fikseerimiseks ja remonttööde tegemiseks. Seoses sõiduauto xxx kahjustusega oli vormistatud kindlustusjuhtum nr xxx.
23.Pärast 12.10.2019. a ei olnud kostja enam seotud PPA poolt alustatud väärteomenetlusega. Kostja ei andnud enam politseile ütlusi ega olnud kaasatud muude menetlustoimingute juurde. A Ci kahju hüvitamise nõue on kostja vastu väga üllatuslik. Kostja ei soovinud tekitada hagejale varalist ega mittevaralist kahju ning ei tekitanud seda. Kostja ei käitunud hageja suhtes õigusvastaselt.
24.Kostja teo kirjeldamisel esitab hageja valed väited ja valed hinnangud.
25.Vale on hageja väide, et kostja poolt antud ütluste alusel alustati hageja suhtes väärteomenetlust. Väärteomenetlus oli alustatud kostja avalduse alusel seoses kostja vara rikkumisega. Kostja ei ole esitanud politseile avaldust eesmärgiga alustada väärteoasi hageja suhtes. Hageja esitab täielikult valed väited, et alustatud väärteomenetluses andis kostja valeütluseid ning kostja esitas teadvalt ebaõiged väited. Kostja ei andnud valeütlusi ega esitanud teadvalt ebaõigeid väiteid.
26.Hagiavalduse esitamise põhjuseks kostja vastu on faktiliselt üksnes see, et väärteomenetluse ütluste andmisel ütles kostja järgmise lause: „Võib-olla minu autot kriimustas selle maja omanik“. Kostja vaidlusalune väide ei ole faktiväide. Kostja ei väitnud, et väärteo pani kindlasti toime hageja. Kostja esitas üksnes põhjendatud eelduse, et vara kahjustajaks võiks olla hageja. Tegemist on kostja poolt antud väärtushinnanguga, mistõttu ei saa väita, et kostja andis valeütluseid. Ütluste andmisel põhjendas kostja oma eeldust küllaltki veenvalt.
27.Kostja ei ole nõus kostja väidetega, et PPA tehtud otsuse aluseks ja selle otsuse järgneva Viru Maakohtu väärteoasja menetlemise aluseks on kostja poolt tunnistajana antud ütlused. Nii väärteoasjas nr 2440,19,005379 tehtud otsuse kui ka Viru Maakohtu 31.03.2020. a kohtuotsuse väärteoasjas nr xxx alusel saab teha järelduse, et põhitõendiks PPA otsuse tegemiseks oli valvekaamera salvestis. Kostja ütlused ei olnud Viru Maakohtule isegi esitatud.
28.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud temal mittevaralise kahju tekkimist. Hageja poolt esitatud toenditest nähtub, et hagejal on pikaajalised ammu tekkinud terviseprobleemid. Hageja poolt on tõendamata, et tal ägenes astma ja tekkisid õhupuudusehood seoses väärteomenetlusega nr 2440,19,005379.
29.Kostja leiab, et tema tegevuse ja hagejal võimalikult tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
30.Kostja on seisukohal, et tema ütlus ei olnud väärteomenetluses nr 2440,19,005379 põhitõendiks. Samuti eelduse alusel ei ole võimalik tuvastada väärteo toimepanemist. Järelikult, hageja süüteo tuvastamisel lähtus kohtuväline menetleja väärteoasjas kogutud muudest tõenditest, ennekõike oli selleks valvekaamera salvestis.
31.Kostja leiab, et tema tegevus ütluste andmisel ei olnud õigusvastane.
HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE
32.Vastuseks kostja vastusele märkis hageja, et kostja on politseis hagejale kui kahju tekitajale viidanud, kuigi ühtegi tõendit ja asjaolu, mis hageja süüd kinnitaksid, hagejal politseile esitada ei olnud. Kostja ei näinud, et hageja tema autot kriimustas. Käesolevas asjas ei oma absoluutselt mingit tähtsust kas ja millised oli hageja ja korteriühistu vahelised vaidlused, vaid see, et kostja viitas hagejale, kui kahju tekitanud isikule, mis tõi hagejale kaasa väärteomenetluse, kui ka kohtumenetluse. Hageja on tõendanud, et kostja poolt antud ütlused (tegu) tõid kaasa (põhjuslik seos) hageja tervise halvenemise, maine kahjustamise, kodu puutumatuse rikkumise jne (kahju), sellest johtuvalt on hageja põhjendatult esitanud kostja vastu mittevaralise kahju nõude. Hageja, kui kannatanu, isikliku õiguse rikkumine seisnes selles, et seoses kostja poolt 12.10.2019. a antud ütlustega ja hageja allutamisel väärteomenetlusse menetlusaluse isikuna sai kahjustada sai hageja au ja väärikus ning eraelu puutumatus. Hageja on varasemalt karistamata isik, õiguskuulekas, seega oli asjaolu, et teda süüdistati alusetult väärteotoimepanemises väga šokeeriv. Kostja viidates temale, kui võimalikule väärteo toime panijale pidi aru saama, millised tagajärjed sellel hagejale, et seetõttu saavad hageja isiklikud õigused rikutud. Nagu on kostja öelnud, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus ja väärus kohtumenetluses tõendatav- kohtumenetluses on leidnud tuvastamist, et hageja ei ole väärtegu toimepannud. Põhjendamatult väärteomenetluse allutamine kostja ütluste alusel on vaieldamatult isiku au teotav, kuna au teotamine tähendab isiku maine kahjustamist. kostjal tunnistajana kohustus rääkida asjaoludest, mida ta ise on vahetult näinud, talunud või kuulnud, mitte aga hakata viitama isikule, kui süüteo toimepanijale, kelle suhtes puudus vähengi teave, et ta või selle teo toime panna. Kostja käitumine ei olnud kooskõlas heade kommetega. Kostja pidi aru saama ütluste andmisel, et nende alusel hakatakse hagejat süüstama ning selle tagajärjel sekkutakse hageja eraellu, tekitatakse põhjendamatult pingeid, eriti kui need väited esitati ilma igasuguse aluseta. Kostja pidi oma tegevusega (so ütluste andmisel politseis) arvestama sellega, et sellega kahjustatakse hageja õigushüvesid.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
33.Kohus kuulas hageja ära vande all kohtuistungil 06.05.2021. a.
34.Poolte nõusolekul jätkas kohus asja lahendamist kirjalikus menetluses.
35.Hageja esitas lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja 21.06.2021. a.
36.Kostja esitas kohtukõne teesid ja menetluskulude nimekirja 21.06.2021. a.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
37.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
38.Asja materjalidest nähtub, et väärteoasja 2440,19,005379 alustati seoses kostja vara kahjustamisega 11.10.2019. a (sõiduauto kriimustamisega). Väärteomenetluse alustamise avalduse esitas kannatanu (sõiduki omanik, kostja). D S kuulati üle tunnistajana 12.10.2019. a. Tunnistaja ülekuulamise protokolli (tl 12-16) kohaselt andis kostja järgmisi ütlusi: „Meie ühistul on konflikt selle maja (*xxx) omanikuga kuna ta tegi sissesõidu hovi meie maja territooriumilt. See sissesõit talle tõkestati plokiga. Võib-olla minu autot kriimustas selle maja omanik. Parkimiskoht on just sissesõidu vastas“. 07.01.2020. a otsusega väärteoasjas 2440,19,005379 (tl 10-11) määrati A Cile rahatrahv 300 eurot KarS § 203 lg 1 alusel (väheoluline varavastane süütegu). Väärteo kirjelduse kohaselt A C kahjustas avaldajale (D S) kuuluva sõiduauto xxx (xxx) tagumist vasakpoolset ust, tekitades sinna värvikahjustuse. Kahju suurus 641,96 eurot. Väärteo toimepanemine on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja fototabelitega, tunnistaja D Si ütlustega, läbiotsimise määrusega, läbiotsimisprotokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga (videosalvesti Hiseeu ja videofailid), valvekaamera salvestisega, xxx poolt väljastatud õiendiga (kahjujuhtum nr xxx).
39.A C esitas Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus. Viru Maakohtu 31.03.2020. a kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-20-318 otsus väärteoasjas 2440,19,005379 tühistati ja väärteoasja menetlus lõpetati (tl 17-22).
40.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja poolt politseis antud ütlusi saab käsitleda õigusvastase teona või valeütlusena. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Vaidlust ei ole selles, et korteriühistu ja hageja vahel olid konfliktid, mis olid seotud sissesõiduga xxx kinnistule. Konfliktid päädisid politsei, linnavalitsuse ja televisiooni kaasamisega. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja vara kahjustati. Vara kahjustamise korral on vara omanikul õigus pöörduda politseisse oma õiguste kaitseks (süüdlase väljaselgitamiseks). See, et kostja avaldas politseile, et võib-olla hageja kahjustas kostja vara konflikti tõttu korteriühistuga, ei ole õigusvastane tegu ega ka valeütlus. Politsei ülesandeks on tuvastada võimaliku väärteo koosseis ja toimepanija. Kohtuotsusest väärteoasjas nr 4-20-318 tuleneb, et politsei (kohtuväline menetleja) võttis omaks, et väärteoasja menetlemisel tehti hulgaliselt menetlusvigu ning A Ci kaebus tuleks rahuldada ja väärteomenetlus lõpetada. Väärteoasjas tehtud otsus tühistati seetõttu, et kaebuse esitaja tegu ei leidnud tõendamist ning väärteoasjas kogutud tõendid olid oluliste puudustega. Samas tuleneb asja materjalidest, et oluliseks tõendiks, mis ajendas väärteoasjas hagejale karistuse määramist, oli valvekaamera salvestis. Salvestisel oli nähtav, et menetlusalune isik (hageja) käsi oli suunatud sõiduauto poole, kuid ei olnud tuvastatav see, kas toimus ka kontakt või puudutus.
Kodu puutumatuse rikkumist (läbiotsimine) ei saa omistada kostjale. Läbiotsimine toimus kohtu läbiotsimismääruse alusel. Kostjale ei saa omistada ka politsei muid menetlustoiminguid (nt ülekuulamist) väärteoasja menetlemisel ning politsei otsuse rahuolematuse tõttu järgnenud kohtumenetlust.
41.Tõendatud ei ole, et kostja tekitas hagejale mittevaralist kahju seeläbi, et süüstas alusetult hagejat väärteo toimepanemises, mis tõi hagejale väärteomenetluse, sh läbiotsimise, ülekuulamise ja kohtumenetluse, mis omakorda tekitas hagejale hingelist valu, kannatusi, neuroloogiliste haiguste süvenemise, negatiivse tähelepanu (avalikult tema üle naermine, näpuga näitamine, sosistamised). Hageja andis vande all ütlusi, et juba varasemalt avaldunud tervislikud probleemid süvenesid: tekkis stress, ärevus, õhupuudushood ning selle põhjustas kostja seoses teadvalt ebaõigete (valede9 ütluste andmisega väärteomenetluses. Kohus suhtub hageja ütlustesse kriitiliselt. Esmalt seetõttu, et enamus hageja esindaja küsimusi hagejale olid suunavad ning teiseks seetõttu, et hageja ütlused olid vastuolulised. Hageja, vastates oma esindaja küsimusele, teatas, et ta on olnud 20 aastat xxx. Vastates kostja esindaja küsimusele töövõimetuse kohta, teatas hageja, et ta on xxx alates 2019. aastast. Samuti oli hagejal võimalik esitada kirjalikke tõendeid asjaolude kohta, mida ta vande all olles avaldas (xxx haiguste süvenemine, süstemaatiline kiirabi väljakutsumine (sh 2019. aasta detsembris), kolme erineva ravimi tarvitamine, valuvaigistite tarbimine, pidev arstide juures käimine).
42.Eesti Töötukassa 14.01.2020. a otsuse (tl 36) kohaselt on hagejal xxx. Taotlejal on raske xxx valdkonnas, mille põhjuseks on xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx ning valu. Patsiendikaardi nr xxx (tl30-32) kohaselt on patsiendil xxx. Anamnees: hommikul tekkis ebamugavustunne rinnus, õhupuudus. Diagnoos: xxx. SA Ida-Viru Keskhaigla 22.11.2019. a ambulatoorse epikriisi kohaselt on patsiendil sageli xxx (aasta jooksul <4 korda), aeg-ajalt on xxx, viimane visiit xxx juurde 13.07.2018. a (varasem 2015. a), määratud ravimid, xxx, kaebused xxx rahuolekus, füüsilisel koormusel. Patsient on xxx. Seega on hagejal juba varasemalt (töövõimetus 20 aastat) tuvastatud terviseprobleemid (xxx, xxx), talle on määratud ravimid (sh valuvaigistid), mistõttu puudub igasugune alus seostada hageja tervislikke probleeme 2019. aastal toimunud väärteomenetlusega.
43.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
44.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
45.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse.
46.Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad poolte menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hageja kannab oma menetluskulud ise.
47.Kostja menetluskulud on õigusabikulud 1 140 eurot (koos käibemaksuga). Kohtu hinnangul on õigusabikulud põhjendatud ning vastavuses kostja menetlustoimingutega. Kohtul puudub alus kahelda kostja õigusabikulude suuruses ka seetõttu, et hageja menetluskulude suuruseks (õigusabi eest) on 1 920 eurot (koos käibemaksuga).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.