Otsuse tegemise aeg ja koht 03.08.2021, Tallinn Tsiviilasja number
2-21-6781
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi K. P. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
9 915,89 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindajad esindaja Anne-Liis Veski (e-post [email protected]) Kostja K. P. (isikukood xxxx, e-post xxxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista K. P. ́lt OK Incure OÜ kasuks OÜ O vahendusel 07.07.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevalt välja põhivõlgnevus 6 686,76 eurot, intress 848,15 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 29.01.2021 kuni 29.04.2021 eest summas 133,37 eurot.
3.Mõista K. P. ́lt OK Incure OÜ kasuks OÜ O vahendusel 21.08.2018 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevalt välja põhivõlgnevus 1 591,92 eurot, intress 118,80 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 30.01.2021 kuni 29.04.2021 eest summas 90,68 eurot.
4.Jätta hagi rahuldamata osas, millega OK Incure OÜ palub kostjalt välja mõista laenulepingust nr xxxx tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 29.01.2021 kuni 29.04.2021 eest summas 396,22 eurot.
6.Välja mõista K. P. ́lt OK Incure OÜ kasuks menetluskuludena (hagiavalduselt tasutud riigilõiv) 550 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb K. P. ́l tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-ja-viitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse K. P. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on kostjaga OÜ O vahendusel 07.07.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ning 21.08.2018 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 01.07.2021. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulu ja osaliselt sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega kohus rahuldab hagiavalduse 07.07.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse summas 6 686,76 eurot, intressi 848,15 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise summas 133,37 euro osas. Samuti rahuldab kohus hagiavalduse laenulepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse summas 1 591,92 eurot, intressi 118,80 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise summas 90,68 eurot osas. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub kostjalt välja mõista 07.07.2019 sõlmitud
laenulepingust nr xxxx sissenõutavaks muutunud viivise summas 396,22 (529,59 – 133,37) eurot.
2.1.Hageja nõuab kostjalt laenulepingust nr xxxx tulenevat viivist perioodi 29.01.2021 kuni 29.04.2021 eest summas 529,59 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise aastamääraga 32 % (päevamääraga 0,088%).
2.2.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).
2.3.Kohus on tuvastanud, et hageja arvestab laenulepingust nr xxxx tulenevat viivist Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste alusel intressiga võrdses määras, s.o 0,088% päevas. Kohus on seisukohal, et Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste viivise kohta sätestatu puhul on tegemist tüüptingimustega võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 mõttes. Arvestades, et Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 3-2-1-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohtu hinnangul on Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste viivise kohta sätestatu puhul tegemist tühiste tüüptingimustega, kuivõrd see kahjustab kostjat ebamõistlikult. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Käesoleval juhul sõlmis kostja lepingu tarbijana. Kohus on seisukohal, et lepingu nr xxxx tingimuste punkt, mille kohaselt kaasneb maksetega hilinemisel krediidiandja õigus nõuda viivist
lepingujärgses intressimääras või seadusejärgses intressimääras, kui see on kõrgem, on tühine. Lepingus kokkulepitud intressi määraks on 32% aastas. Tüüptingimustega laenulepingus märgitud viivise määr ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste viivise kohta sätestatud punkt tühine aastas arvutatava 32 % suuruse viivise määra osas. Kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, ei kajasta kohtu hinnangul kohast proportsiooni seaduses sätestatud viivisemäära suhtes ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 32 % aastas kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab võlasummalt 6 686,76 eurot perioodi 29.01.2021 kuni 29.04.2021 (91 päeva) eest viivist järgnevalt: Võlaperiood
% aastas
29.01.2021 - 29.04.2021
% päevas Summa päevas 0,021918 1,465591
Perioodis Perioodi päevi summa
133,368781
Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxxx tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivised alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni (perioodi 29.01.2021-29.04.2021 eest) summas 133,37 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 96 % ulatuses. Kohus asub seisukohale, et arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.
4.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 550 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 9 915,89 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 10 000 eurot tasuda riigilõiv summas 550 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist
põhjendatud menetluskuluga. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetlusulu 550 eurot (riigilõiv).
5.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.