Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud A. K. esitas 13.05.2021 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-21-7664). Avalduse kohaselt soovis avaldaja 2016. aasta oktoobris koos A. L. iga hakata Saksamaalt avariilisi autosid tooma, et need remontida ja Eestis maha müüa, millise äri alustamiseks võttis oma tuttavalt laene. Algselt äri toimis, kuid mingil hetkel oli raha juurde vaja, et katta autode müügist saadud kahjumit ning uusi autosid juurde muretseda. Sellel eesmärgil laenas avaldaja uuesti eraisikutelt raha juurde. Laenatud rahaga toimetas A. L. remonditud autod Eestisse edasimüügiks. 2018. aasta novembris avaldajal enam A. L. iga ühendust saada ei õnnestunud. Kuna katsed äripartnerit leida jäid tagajärjetuks, ei ole avaldajal võimalik tagastada eraisikutele nendelt laenatud raha. Avaldaja on XXX ja tema netosissetulek on 413,70 eurot. Avaldaja ei ole sissetuleku arvelt võimeline täitma oma kohustusi võlausaldajate ees. Kohus nimetas 06.07.2021 määrusega A. K. ile ajutiseks pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning A. K. i pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. A. K. i maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise halduri aruandes toodud andmetega. Üldandmed Rahvastikuregistri andmete kohaselt on XX.XX.XXXX sündinud A. K. perekonnaseisult abielus. Võlgniku abikaasa on N. M. (ik XXX), abielu sõlmitud XX.XX.XXXX. Eelnevalt, alates XX.XX.XXXX-XX.XX.XXXX oli võlgnik abielus L. K. iga (K., ik XXX). Võlgnikul on XXX lapsed A. K. (sünd XX.XX.XXXX) ja J. K. (sünd XX.XX.XXXX). Abieluvararegistri andmete kohaselt ei ole A. K. abieluvaralepinguid sõlminud. XX.XX.XXXX tõestas Tartu notar Andrus Ruul A. K. i ja L. K. i vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepingu. Lepingu esemeks on korteriomand asukohaga XXX (registriosa numbriga XXX). A. K. ja L. K. leppisid lepingu esemeks oleva korteriomandi suhtes kokku, et korteriomand jääb L. K. i ainuomandisse ja lahusvaraks. Lisaks leppisid pooled kokku, et A. K. võõrandab temale kuuluva osa lepingu esemeks olevast korteriomandist L. K. ile tasuta (kingib). Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist võlgnikul kehtivaid ega ka lõpetatud töötamisi ei nähtu. Võlgniku ainsaks ametlikuks sissetulekuks on XXXtoetus päevamääraga 14,29 eurot, so 428,63 kuni 442,92 eurot kuus. XXXtoetus kantakse võlgniku abikaasa N. M. kontole XXX. Vara Kinnistusregistri andmete kohaselt võlgniku nimel kinnisvara puudub. Ühisomandina L. K. iga kuulus võlgnikule korter asukohaga XXX (registriosa numbriga XXX). 10.11.2016 ühisvara jagamise lepinguga jäi korter L. K. i lahusvaraks. Võlgnik loobus oma varast tasuta. Maanteeameti liiklusregistrist nähtuvalt kuulub võlgnikule paat KOLIBRI KM 330 (2014), registreerimisnumbriga XXX. Paadi väärtuseks avaldas võlgnik 500 eurot. Võlgniku poolt esitatud vara nimekirja kohaselt muud vara võlgnikul ei ole. Võlgniku abikaasa N. M. nimel on liiklusregistris registreeritud: sõiduauto Chevrolet Captiva (2007) registreerimismärgiga XXX. Sõiduk on N. M. nimele registreeritud XX.XX.XXXX, st eelduslikult on sõiduk omandatud abielu jooksul ning tegemist on abikaasade ühisvaraga. Võlgnik on sõiduki vastutav kasutaja. Sõiduki väärtus on 2500 kuni 3500 eurot; kaubik Fiat Ducato (2010) registreerimismärgiga XXX. Sõiduk on N. M. nimele registreeritud XX.XX.XXXX, st eelduslikult on sõiduk omandatud abielu jooksul ning tegemist on abikaasade ühisvaraga. Võlgnik on sõiduki vastutav kasutaja. Sõiduki väärtus on 3500 kuni 4500 eurot; kaubik Renault Master (2013)

registreerimismärgiga XXX. Tegemist võib olla abikaasade ühisvaraga. Sõiduki väärtus on 5000 kuni 7000 eurot. Võlgniku ainsaks teadaolevaks sissetulekuks on XXXtoetus päevamääraga 14,29 eurot so 428,63 kuni 442,92 eurot kuus. Sissetuleku saamiseks kasutab võlgnik abikaasa N. M. nimele avatud kontot XXX. Võlgnikul on Swedbank AS-is arvelduskonto nr XXX, mille jääk on 4,80 eurot. Kontol on broneering summas 4,80 eurot kaardi kuutasudest. Toimingud kontol alates 01.01.2019 puudusid. Kohustused Täitemenetluse registrist ja kohtutäiturite vastustest saadud andmete kohaselt on võlgnikul alljärgnevad kohustused: Võlausaldaja

Täitemenetlus Menetluses Täiteasja nr alates

Summa eurodes

Nõude sisu ja alus Võlanõue Tartu Maakohtu

AS Inges Kindlustus (rgkood 10089395, asukoht Raua 35, 10124 Tallinn)

4601,45

XXX/XXX/XXX

27.08.2010

Kohtutäitur Jane

XX.XX.XXXX kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-07-47817 alusel.

409,97

Rumjantseva

XX.XX.XXXX kohtuotsuse ja

Kohtutäituri tasud ja täitekulu.

Swedbank AS 15.07.2021 vastuse nr A09.04-200-01.01/585-2 kohaselt on võlgnik kaastaotleja laenulepingul 06-145298-EV, mille periood on 20.09.2006 kuni 12.08.2022. Laenujääk on 595,77 eurot. Lisaks on võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt võlgnikul ka alljärgnevatest lepingutest tulenevad kohustused: 1) 18.10.2018 N. G. ga (ik XXX) sõlmitud laenulepingust tulenev nõue 8400 eurot; 2) 01.05.2017 O. S. ga (ik XXX) sõlmitud laenulepingust tulenev nõue 30 000 eurot; 3) 12.07.2018 V. M. iga (ik XXX) sõlmitud laenulepingust tulenev nõue 15 375 eurot; 4) 12.11.2016 L. G. iga (ik XXX) sõlmitud laenulepingust tulenev nõue 10 500 eurot; 5) 05.02.2017 S. M. ga (M., ik XXX) sõlmitud laenulepingust tulenev nõue 5250 eurot; Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate eest kokku vähemalt ca 75 000 euro ulatuses. Maksejõuetus Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 75 000 eurot. Ainsaks võlgniku nimel olevaks realiseeritavaks varaks on paat väärtusega ca 500 eurot. Võlgniku ainsaks teadaolevaks sissetulekuks on XXXtoetus 428,63 kuni 442,92 eurot kuus. Seega võlgniku vara arvelt ei ole võlausaldajate nõuete rahuldamine võimalik. Võlgniku ja tema abikaasa N. M. ühisomandis võib olla sõidukeid väärtuses kuni 15 000 eurot. Ühisvara jagamise korral on võlgnikule ainuomandisse jääva vara väärtuseks eelduslikult 7500 eurot. Ka selle vara arvelt ei ole võlgniku nõuete rahuldamine võimalik. Võlgnikule kuulus ühisomandina L. K. iga korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX). 10.11.2016 ühisvara jagamise lepinguga jäi korter L. K. i ainuomandisse ja lahusvaraks. Lisaks leppisid pooled kokku, et A. K. võõrandab temale kuuluva osa lepingu esemeks olevast korteriomandist L. K. ile tasuta (kingib). 10.11.2016 ühisvara jagamise leping võib olla PankrS § 112 lg 2 järgi tagasivõidetav. Võlgnikul on sundtäitmisel olev kohustus juba alates 27.08.2010. Pankrotiavalduses väitis võlgnik, et kasutas A. L. iga äri alustamiseks oma säästude arvelt 15 000 eurot. Ajutisele haldurile aga selgitas võlgnik, et tegelikult sai raha pereliikmetelt. Vastuses ajutisele haldurile avaldas võlgnik samuti, et kuuel korral andis A. L. võlgnikule rahasummasid 1000 kuni 2000 euroni. Tegemist oli autode müügist saadud kasumiga. Võlgnik ei ole saadud tulu täitmisel oleva kohustuse rahuldamiseks kasutanud. Võimalik on, et võlgnik hoidus teadlikult kõrvale oma kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmisest.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. A. K. i pankrot tuleb PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Kohus nimetab pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus A. K. i enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 13 pooltundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel pankroti väljakuulutamisel PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 584 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (13 pooltundi) tuleb Vladimir Kutšmeile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 429 eurot, millele lisandub käibemaks 85,80 eurot, kokku 514,80 eurot. Kuna kohus kuulutab võlgniku avalduse alusel pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.