2-21-106442
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.07.2021. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-106442
Tsiviilasi
Aktiva Finants OÜ võlgnevuse nõudes
Hagihind
852 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finants OÜ (registrikood: 10746479; aadress: A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150 Harju maakond); Hageja esindaja: Alla Žulinskaja (Julianus Inkasso OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Wxxxxx Kxxxxs (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx maakond; tegelik elu- ja/või viibimiskoht teadmata; e-post: x
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
hagi
Wxxxxx
Kxxxxx
vastu
315 eurot.
2 (4)
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel on sõlmitud seadme ostmise ja teenuste kasutamise leping, mis kvalifitseerub müügilepinguks VÕS § 208 lg.1 tähenduses. VÕS § 208 lg.1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ja tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg.3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta sätestatut ... ka õiguse müügile. Käesoleval juhul on Tele2Eesti AS ja kostja sõlminud seadme müügilepingu järelmaksulepinguna, liitumislepingu ja telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingu. Kostja on saanud kätte nii ostetud seadme kui kasutanud telekommunikatsiooniteenuseid, kuid on jätnud nende eest tasumata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 707,26 eurot, intressi summas 33,38 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 29.07.2021.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 67,65 eurot (54,78+12,87). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 30.07.2021. a viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 655 eurot, s.o 175 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 480 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 175 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ilmselgelt ülepaisutatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 1 tund alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, samuti maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamisele ja kohtule esitamisele. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kostjalt mitte enam kui 20 euro
3 (4)
ulatuses. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud dokumentide komplekteerimise ja analüüsimisega ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Hagis sisalduv nõue põhineb kahel lepingul ning lisadel. Seetõttu on puudunud vajadus analüüsida ja käsitleda erinevaid nõudealuseid ja õiguslikke aspekte. Puutuvalt nõude õiguslikku keerukusse märgib kohus, et hageja ei ole tegelenud nõude õigusliku kvalifitseerimisega ja on osutanud üksnes lepinguõiguse üldistele sätetele. Kõik hagile lisatud tõendid on sellised, mis on hagejal endal olemas ja mille kogumiseks mujalt on puudunud põhjus. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 1 tund. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 120 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 315 eurot (175+20+120). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.