AS-i ÜHISTEENUSED hagi P. P. e vastu 369 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
369 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS ÜHISTEENUSED - registrikood 11052490; asukoht Endla 15, 10122 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: M. L. , e-post XXX Kostja: P. P. - isikukood XXX; elukoht XXX Kostja lepinguline esindaja: F. L. , e-post XXX
Kirjalik menetlus
Lihtmenetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista P. P. elt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks 369 (kolmsada kuuskümmend üheksa) eurot, sh leppetrahvid 360 eurot ning kahjuhüvitis 9 eurot.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesolevas asjas ei anna kohus luba edasikaebamiseks. Asjaolud ja hageja nõue
Hagiavalduse kohaselt korraldab AS ÜHISTEENUSED parkimist XXX parkimisalal. Hageja tegevuse aluseks XXX territooriumil on korteriühistuga sõlmitud teenuse osutamise leping nr 10/896. Sõlmitud lepingu alapunkt 2.1 sätestab, et täitja kohustuseks on kutsuda korrale kehtestatud korra eirajad, kasutades hoiatusi ja/või leppetrahve. Hagejal ei ole olnud põhjust kahelda lepingu nr 10/896 kehtivuses ning hageja ei oma andmeid, et KÜ poolt lepingu allkirjastajatel puudus volitus seda sõlmida. Vastavalt nimetatud lepingu punktile 3.2.3. kohustub korteriühistu varustama korteriomanikud vastava parkimiskaardiga. Parkimine hoovialal on lubatud vaid kehtiva parkimiskaardi alusel, mis peab olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada teate sisu. Kostja on parkinud XXX parkimisalal ilma kehtiva parkimiskaardita. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, justkui oleks mõistete sisustamisel loodud segadus. Parkimiskaart ja parkimisluba ei ole hageja hinnangul oma sisult erinevad. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimustega on võimalik tutvuda parklas oleval infotahvlil. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus parkimislepingust tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Sõidukile nr XXX , mida juhtis P. P. , on perioodil 21.12.2016. a – 22.03.2017. a vormistatud üheksa leppetrahvi kogusummas 360 eurot (9 leppetrahvi x 40 eurot) parkimiskorraldusnõuete eiramise tõttu. Leppetrahvikviitungid on asetatud sõiduki tuuleklaasile kojamehe vahele. Iga leppetrahvi tasumiseks oli aega 14 päeva. Samuti oli igal kviitungil kirjas leppetrahvi vaidlustamise tähtaeg. Kostja sõiduki juhina ei ole leppetrahve tasunud ega AS-ga ÜHISTEENUSED ühendust võtnud. Kostja on kinnitanud, et on leppetrahvinõuded jätnud tähelepanuta ja kviitungid minema visanud. Eeltoodud asjaoludel palub hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvid kokku 360 eurot ning kahjuhüvitisena Maanteeametile sõidukiomaniku andmete saamiseks esitatud päringute eest tasutud riigilõivud kokku 9 eurot.
Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista ja palub selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei pööranud kostja tähelepanu hageja poolt kuhugi parkimisala servale paigutatud tekstidele. Kostjal oli korteriomaniku T. J. i selgitustest tulenenud veendumus, et parkimise probleem lähtub korteriühistust ja parkimise aluseks on vormiliselt (mitte õiguslikult) parkimist lubav korteriühistu dokument, millise kostja korteriomanikult ka sai, kuid mis tema arusaamise kohaselt mingil hetkel aegus.
7.Kostja on seisukohal, et korteriühistu XXX ja hageja vahel 16.11.2009. a sõlmitud teenuse osutamise leping on õigustühine, kuna selle sõlmimiseks puudus korteriühistul kõigi korteriomanike nõusolek. Parkimiskorra otsustamine on kaasomandi kasutamise korra otsustamine, mitte majandamise otsustamine ja oli aastatel 2016-2017 seetõttu korteriomanike kui kaasomanike pädevuses, mitte korteriühistu pädevuses olev küsimus. Kostja hinnangul puudus korteriühistu 13.05.2009. a üldkoosolekul pädevus anda korteriühistu juhatusele volitus sõlmida hagejaga 16.11.2009. a teenuste osutamise leping 10/896 sellisena, nagu see sõlmitud on, ehk selliselt, et korterite seaduslikud kasutajad muudeti hageja poolt tema „Parkimistingimustes“ väidetavalt „eraparkla kasutamise lepingu“ subjektideks.
8.Hageja 11.05.2021. a hagiavalduse lisana esitatud dokumendi „Parkimistingimused“ p-st 5 nähtub, et lisaks väidetavalt korteriühistu XXX üldkoosolekul vastu võetud „Parkimiskorrale“ on hageja kehtestanud ka omapoolsed „Parkimistingimused“ ja viimaste p 5 kohaselt on sõidukijuht kohustatud tasuma parkimistasu või omama parkimisluba. Puuduvad üheselt selged andmed selle kohta, milline „Parkimiskord“ ja millisel korteriühistu üldkoosolekul kehtestati ning millisel õiguslikul alusel seda tehti.
9.Korteriühistu ja hageja on loonud täieliku segaduse mõistetes ja nende sisustamises („Parkimise reeglid“, „Sõidukite parkimiskord“, „kehtestatud liiklusskeem“, „Parkimistingimused“, „KÜ XXX kodukord“, „Parkimiskaart“, „Parkimisluba“, parkimisloa saamine „eriti erandjuhul“, „alalised majas elavad elanikud, kes saavad parkimisloa“). Korteriühistu juhatuse liige, kelle poole kostja üürnikuna pöördus, keeldus kotjale parkimisloa andmisest. Samas nähtub 26.03.2003. a üldkoosoleku protokolli lisa nr 3 punktist 6, et üldkoosolek oli otsustanud, et „Parkimisloa saavad ainult alalised majas elavad elanikud...“. Kostja oli vaidlusalusel ajal „alaliselt majas elav elanik“. 13.05.2009. a üldkoosoleku protokolli lisa 5 punktist 1 selgub, et üldkoosolek on otsustanud, et „Eriti erandjuhtudel“ võib üürnik saada parkimisloa. Taoline mõistete paljusus, nende legaaldefinitsiooni puudumine, korteriühistu ja hageja erinevad reeglid ja nendes kasutatavate mõistete erinevus, isegi vastuolulisus lõid kostja hinnangul soodsa pinnase omavoliks, meelevaldsete otsustuste tegemiseks nii korteriühistu kui ka hageja ametnike poolt ja korteriomaniku ning kostja kui tema üürniku õiguste rikkumiseks.
10.Kostja püüdis suhelda korteriühistu juhatuse liikmega, kuid ei leidnud viimase poolt õiguspärast suhtumist. Olles n.ö. keskmise inimese tavapärasest loogilisest arusaamisest tulenevalt veendunud temal parkimisõiguse õigusliku aluse olemasolus ja selle õiguse temale alusetus vormistamata jätmises korteriühistu juhatuse liikme poolt, ignoreeris kostja põhjendatult hageja katseid temale leppetrahve määrata. Kostjal ei tekkinud hagejaga mingisugust lepingulist suhet kortermaja kaasomandi ühisosaks olevale maa-alale üürnikuna autot parkides. Kui hagejal oli väidetavalt mingi lepinguline suhe korteriühistuga, siis sellest kostja ei teadnud ega pidanudki teadma.
Kohtu põhjendused
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimene lause näeb ette, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Seega on käesoleva asja näol tulenevalt hagi hinnast tegemist lihtmenetluses menetletava asjaga. TsMS § 405 lg 1 kohaselt võib sellise hagi menetlemisel mh kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all, samuti koguda tõendeid omal algatusel.
12.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et P. P. kasutas sõidukit registreerimismärgiga XXX ja parkis selle perioodil 21.12.2016. a- 22.03.2017. a XXX korteriühistu parkimisalale. Pooled vaidlevad selle üle kas hagejal on õigus Tartus XXX parkimisalal parkimist korraldada ning kas poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lõiked 1 ja 2). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 16 lg 2 kohaselt ei ole pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
14.Kohus on seisukohal, et kostja sisenemisel sõidukiga hageja hallatavasse parklasse, mille sissesõidul asuvad infotahvlid parklas kehtivate parkimistingimustega, mille kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori (hageja) vahel sõlmituks leping ning sõidukijuht kohustub kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel, on kostja sõlminud hagejaga lepingu parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimislepingu tingimustes on välja toodud, et lepingu rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot. Hageja on esitanud fotod Tartus XXX sissesõidul olevast liikluskorravahendist, mille kohaselt saab parklas sõidukeid parkida vaid korteriühistu kirjalikul loal. Hageja on esitanud ka fotod, millel on näha kostja kasutuses olnud sõiduki parkimine ilma loata XXX parkimisalal leppetrahvide väljastamise ajal. Fotodelt nähtub, et tegemist on parkimisalaga, kus on lubatud parkida vaid vastava loa olemasolul ja selle nähtavakstegemisel ning et parkimisala sissesõidu juures on olemas vastavad teavitusmärgid ning parkimistingimused. Sõidukiga parkimisalale sisenemisel oli seega kostjal võimalik parkimistingimustega tutvuda. Kohus on seisukohal, et hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning kostja, sisenedes parkimisalale ning
parkides nimetatud alal, on andnud nõustumuse lepingu sõlmimiseks vastavalt VÕS § 20 lg 1 sätestatule.
15.Kostja on kohtus seletanud, et ei ole parkimistingimustele kunagi tähelepanu pööranud ja on sõiduki parkimisel lähtunud korteriomaniku poolt antud selgitustest, ehk on kinnitanud, et ei ole parkimistingimustega tutvunud, kuid on asunud hageja hallataval territooriumil sõidukit parkima. Seega on kostja kohtu hinnangul nõustunud hageja oferdiga sõlmida leping parkimisalal parkimiseks infotahvlil näidatud tingimustel. Ka Riigikohus on 20.10.2010. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid võiad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Kostjal oleks olnud õigus pärast lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ja lepingut ei oleks sõlmitud.
16.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et , kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kuna kostja on hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud, tuleb kostjal tasuda hagejale parkimislepingus kokku lepitud leppetrahvi. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtub, et hagejal on õigus küsida leppetrahvi iga parkimiskaardita pargitud korra eest 57 eurot, hageja nõuab leppetrahvi 40 eurot korra eest. Kohtu hinnangul on hageja leppetrahvinõue mõistlikus suuruses.
17.Kostja on kohtule avaldanud, et on leppetrahvinõuded ära visanud. Seega on kostja omaks võtnud et on leppetrahvinõuded kätte saanud. Kostjaseletuse kohaselt käitus ta leppetrahvikviitungite äraviskamisel keskmise inimese tavapärase loogilise arusaamise järgi, et tal on õigus parkimisalal parkida. Kohus ei pea sellist põhjendust asjakohaseks. Keskmise inimese tavapärase loogilise arusaamise kohaselt tulnuks kostjal võtta ühendust leppetrahvi väljastanud hagejaga, vajadusel vaidlustada trahvinõue. Tõendamata on kostja väide, et ta on ühendust võtnud korteriühistu juhatuse liikmega ja proovinud parkimiskorras selgust saada, samuti proovinud saada kehtivat parkimiskaarti, kuid pole seda saanud juhatuse liikmest tulenevatel põhjustel. Ka ei ole kostja viide kasutatud mõistete võimalikule ebaselgusele aluseks leppetrahvinõuete täitmata jätmiseks. Kohus möönab, et nii korteriühistu kui ka hageja on kasutanud ohtralt erinevaid mõisteid, kuid keskmise inimese arusaama kohaselt on mõistete sisu kontekstist tulenevalt piisavalt selge. Nii nt peab kohus arusaadavaks, et parkimiskaart ja parkimisluba on korteriühistu XXX parkimisalal parkimist lubavad ja sama tähendusega tõendid. Ka mõistet „parkimise reeglid“, „parkimistingimused“ ja „parkimiskord“ on asjaolusid ja konteksti arvestades üheselt mõistetavalt tingimused, mis sätestavad selle, kuidas antud territooriumil parkida tohib.
18.Kostja väidete osas, mille kohaselt ei saa hageja parkimist XXX parkimisalal õiguspäraselt korraldada, kuivõrd sellise lepingu sõlmimiseks ei ole kõik korteriomanikud andnud oma nõusolekut, märgib kohus järgmist. On iseenesest õige, et parkimiskorra üle otsustamine on kaasomandi kasutamise korra otsustamine ja peaks seetõttu olema korteriomanike kui kaasomanike pädevuses. Korteriühistu juhatus on korteriühistu esindajana sõlminud hagejaga parkimise korraldamiseks lepingu üldkoosoleku otsuse alusel. Kuid üldkoosoleku otsus on kehtiv, kuni seda ei ole vaidlustatud. Kostjal kui Tartu XXX asuvas elamus korterit mitteomaval isikul puudub õigus vaidlustada korteriühistus vastu võetud otsuseid või sõlmitud lepinguid. Ka ei ole selliste otsuste vaidlustamine käesoleva menetluse esemeks. Kohtule teadaolevalt ei ole üldkoosoleku otsust, mille alusel parkimise korraldamiseks leping sõlmiti, vaidlustatud, mistõttu on üldkoosoleku otsus kehtiv ja täitmiseks kohustuslik.
Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue P. P. e vastu 360 euro väljamõistmiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada.
19.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka Maanteeametile tasutud riigilõivud, kokku 9 eurot seoses sõiduki omaniku tuvastamise vajadusega. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
20.Kohus on tuvastanud, et kostja rikkus parkimistingimusi XXX parkimisalal, mistõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Parkimistingimuste punkti 4 kohaselt sai hageja eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on ka sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks. Kohus leiab, et hageja poolt Maanteeametile parkinud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja teadasaamiseks tehtud päringu eest tasutud riigilõiv on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses ja tuleb hagejale hüvitada. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on vastava kulu kandnud. Kuivõrd hageja on koostanud üheksa leppetrahvikviitungit, on hagejal tulnud ka üheksal korral sõiduki omanik/vastutav kasutaja tuvastada. Hageja ei saanud lähtuda varasemalt tehtud päringutest, kuivõrd senine omanik võis olla sõiduki võõrandanud. Hageja sai leppetrahvi nõuda aga vaid sõiduki omanikult või vastutavalt kasutajalt. Asjaolu, et menetluse käigus selgus sõiduki tegelik kasutaja, kes ei olnud omanik, ei muuda sõiduki omaniku kohta tehtud päringute eest tasutud riigilõivu hüvitamise nõuet alusetuks. Hageja sai lähtuda hagi esitamisel registrisse kantud andmetest ja asjaolu, et omaniku asemel kasutas sõidukit kolmas isik, tuli tõendada sõiduki omanikul. Seega on hageja nõue kahju hüvitamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus P. P. elt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja kokku 369 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta P. P. e kanda.
22.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 II lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
23.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõivu tasumine on hagi menetlusse võtmise eelduseks, mistõttu on hageja menetluskulude kindlaksmääramise nõue riigilõivu ulatuses põhjendatud. P. P. elt tuleb AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulude katteks välja mõista 100 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista ka viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.