Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-21-10210 kohustub käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses aastas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos määruse resolutsiooni punktis 1.1 kirjeldatud viivisega, kuid mitte enam kui põhivõlgnevuse 6078,43 euro ulatuseni.

Jätta kohtumääruse resolutsioonis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Tagastada hagejale määruse jõustumisel pool menetluses tasutud riigilõivust summas 250 eurot.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on AS-i PlusPlus Capital hagi B Je vastu võlgnevuse nõudes. Pooled esitasid 08.07.2021.a kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ning tsiviilasjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja on kohtule esitanud taotluse poole tsiviilasjas tasutud riigilõivu tagastamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 2 näeb ette, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 486 lg 4 koosmõju alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda

2-21-10210 võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud ka menetluskulude jaotuses, mille kohus on kajastanud kohtumääruse resolutsioonis. Kohus jätab kohtumääruse resolutsioonis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja asja edasises menetlemisel hagimenetluses tasunud riigilõivuna kokku 500 eurot. Kohus tagastab käesoleva määruse jõustumisel hagejale riigilõivu pooles ulatuses, s.o 250 eurot ning kannab selle taotluses märgitud isiku arvelduskontole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

2-21-10210 Kohtumääruse lisa nr 1: Maksegraafik Makse tähtaeg 15.08.2021 15.09.2021 15.10.2021 15.11.2021 15.12.2021 15.01.2022 15.02.2022 15.03.2022 15.04.2022 15.05.2022 15.06.2022 15.07.2022 15.08.2022 15.09.2022 15.10.2022 15.11.2022 15.12.2022 15.01.2023 15.02.2023 15.03.2023 15.04.2023 15.05.2023 15.06.2023 15.07.2023 15.08.2023 15.09.2023 15.10.2023 15.11.2023 15.12.2023 15.01.2024 15.02.2024 15.03.2024 15.04.2024 15.05.2024 15.06.2024 15.07.2024

Tasumata jääk 8 053,42 7 903,42 7 753,42 7 603,42 7 453,42 7 303,42 7 153,42 7 003,42 6 853,42 6 703,42 6 553,42 6 403,42 6 253,42 6 023,42 5 793,42 5 563,42 5 333,42 5 103,42 4 873,42 4 643,42 4 413,42 4 183,42 3 953,42 3 723,42 3 493,42 3 223,42 2 953,42 2 683,42 2 413,42 2 143,42 1 873,42 1 603,42 1 333,42 1 063,42 793,42 523,42

Tasumisele kuuluv osa 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 230,00 230,00 230,00 230,00 230,00 230,00 230,00 230,00 230,00 230,00 230,00 230,00 270,00 270,00 270,00 270,00 270,00 270,00 270,00 270,00 270,00 270,00 270,00 523,42

Jääk 7 903,42 7 753,42 7 603,42 7 453,42 7 303,42 7 153,42 7 003,42 6 853,42 6 703,42 6 553,42 6 403,42 6 253,42 6 023,42 5 793,42 5 563,42 5 333,42 5 103,42 4 873,42 4 643,42 4 413,42 4 183,42 3 953,42 3 723,42 3 493,42 3 223,42 2 953,42 2 683,42 2 413,42 2 143,42 1 873,42 1 603,42 1 333,42 1 063,42 793,42 523,42 0,00

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.