L M avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik L M, isikukood XXX, elukoht XXX Ajutine pankrotihaldur [email protected]
Menetlustoiming
Kristo
Teder,
e-post
L M pankroti väljakuulutamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada L M avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja L M (isikukood XXX, elukoht XXX pankrot 22. juuli 2021. a kell 14.00.
3.Nimetada L M pankrotihalduriks Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo, Tatari 25, Tallinn, telefon 6 640 600, e-post: [email protected] )
4.Määrata L M võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 30. august 2021. a. algusega kell 14.15 ja kohaks Haapsalus Sadama 21 asuv Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas saal nr 1 (I korrus).
5.Kohustada võlgnikku L M kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 30. august 2021. a kell 14.15. Kui L M vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete
rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
8.Pankroti väljakuulutamisel lõppevad võlgniku suhtes läbiviidavad täitemenetlused ja varale kohaldatud arestid.
9.Määrata L M ajutise pankrotihalduri Kristo Teder tasuks xxx eurot, millele lisandub käibemaks summas x eurot, kokku xxx eurot, mis hüvitada menetlusabi korras riigi eelarvelistest vahenditest ja maksta välja Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele EE832200221039155226.
10.Avaldada teade pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded PankrS § 33 lg 1 alusel.
11.Saata määrus võlgnikule, pankrotihaldurile ning viivitamatuks täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 9. osas. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Asjaolud 21.06.2021. esitas L M Pärnu Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 01.07.2021. a määrusega nimetas kohus L M ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. 20.07.2021 esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 14 451,17 eurot. Võlgnikul puudub vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse korras. Ajutine haldur toob välja, et võlgnik on kantud ühisomanikuna (kokku 9 omanikku) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna regisistriossa nr xxxxxx, maatulundusmaa 100%, pindala 6,75 ha, xxx kinnistu osas. Ajutise halduri hinnangul võib võlgnikule jääva osa ~0,75 ha ( 6,75 : 9 ) väärtus ühisomandist olla ca 1000,00 eurot. Samas on ajutine haldur seisukohal, et viidatud vara ei ole vabalt võõrandatav ja selleks tuleb eelnevalt jagada ühisomand. Arvestades ühisomanike suurt arvu, võib jagamise protseduur osutuda ajamahukaks ja selletõttu võib vara väärtus olla madal. Eeltoodust lähtuvalt haldur ei arvesta viidatut varana, millest oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada või menetluskulusid katta, kuid asjaolud vajavad selgitamist edasises menetluses. Muud võlgnikule kuuluvat vara ajutine haldur ei tuvastanud. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgniku kohustuste suuruseks on 14 451,17 eurot, kuid vara millele on võimalik pöörata sissenõuet, puudub. Võlgniku sissetulekust, milleks on vanaduspension, ei piisa ajutise halduri hinnangul võlgniku kohustuste vähendamiseks, mis võivad ajas seoses kõrvalnõuete ja täitemenetluste kuludega kasvada. Võlgnik märgib maksejõuetuse tekkimise põhjusena kiirlaenude võtmist nii enda kui tütre aitamiseks, kuid mida ta jooksvalt ei ole suuteline olnud täitma. Võlgnik on hetkel vanaduspensionär ja pensioni suurus ei võimalda igapäevaste kohustuste ja sundtäitmisel
olevate kohustuste tasumist ja majanduslikult hakkama saamist. Ajutine haldur nõustub võlgniku nimetatud põhjustega. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses ka ise maksejõuetust. Vastavalt PankrS §-ile 31 lg 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik ei suuda tasuda jooksvate sissetulekute arvelt täita võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, seega on võlgnik maksejõuetu. Kohtumääruse põhjendus
1.Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud avaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnik käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt 14 451,17 euro ulatuses. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate ees tekkinud kohustusi täita. Võlgnik on vanaduspensionär ning pensioni suuruseks on 555,09 eurot. Eeltoodut arvestades saab asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgnikul puuduvad vara ja sissetulekud määras, mille arvelt ta oleks võimeline oma kohustusi täitma.
2.Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja L M pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
3.PankrS § 31 lg 6 järgi otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning võtab seisukoha täitemenetluse jätkamisele vastavalt täitemenetluse seadustiku § 511 sätestatule. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 511 lg 1 kohaselt võib kohus põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku suhtes käimas viis aktiivset täitemenetlust kuid käimasolevate enampakkumiste kohta aruandes andmed puuduvad ning sellekohaseid taotlusi esitatud pole. Seega puudub põhjendatud alus täitemenetluse jätkamise lubamiseks.
4.PankrS § 45 lg kohaselt lõpeb enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest pankroti väljakuulutamisega. TMS § 51 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Seega lõpevad võlgniku suhtes kõik läbiviidavad täitemenetlused ning varale kohaldatud arestid.
5.Vastavalt PankrS § 78 lõikele 1 määrab kohus võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise ajaks 30. august 2021. a kell 14.15 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas.
6.Pankrotimäärusega nimetab kohus pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder on andnud nõusoleku jätkama selles menetluses ka pankrotihaldurina. Kohus leiab, et pankrotihaldur Kristo Teder vastab PankrS §-s 56 sätestatud nõuetele ja ta tuleb nimetada L M pankrotihalduriks. PankrS § 132 lg 3 järgi esitab haldur ettekande pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude väljaselgitamist, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast pankroti väljakuulutamist. Mõjuvatel põhjustel võib kohus ettekande esitamise tähtaega pikendada.
7.PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Eeltoodust tulenevalt on L M kohustatud andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut võlgniku vande. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel L Md trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
8.Vastavalt PankrS § 31 lg 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimenetluse kulud
9.PankrS § 31 lg kolmanda lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõige 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast, mis 2021 on Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 kohaselt 584 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Justiitsministri 01.02.2021 määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 2 lg 1 kohaselt on ajutise halduri või pankrotihalduri tasu 33 eurot poole tunni kohta kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 5,25 tundi, arvestusega 66 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu xxx eurot, millele lisandub käibemaks summas x eurot, kokku xxx eurot. Tulenevalt asjaolust, et käesolevas menetluses ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluskulude katteks palub ajutine haldur vastavalt korra § 2 lõikele 1 arvutatud summa xxx eurot, mille lisandub käibemaks x eurot, hüvitada menetlusabi korras PankrS § 23 lg 4 alusel riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri
tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu ja selle hüvitamise nõue riigi vahenditest tuleb rahuldada. Samuti rahuldab kohus ajutise halduri taotluse tasu kandmiseks büroole PankrS § 23 lg 6 alusel. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on ajutise halduri tasu pankrotimenetluse kulu. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesolevas menetluses on kõik eeldused menetluse raugemiseks, kuid raugemist takistab PankrS § 171 lg 11, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. Seega on põhjendatud PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest summas xxx eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku xxx eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.