2-20-141533/13 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

9.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 12.11.2020 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 01.03.2021 Viru Maakohtule hagi K Õ vastu võlgnevuse nõudes ja 26.03.2021 hagiavalduse täpsustuse. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-ga Inbank 25.08.2017 väikelaenu lepingu nr XXXX, mille alusel sai kostja laenu summas 2000 eurot. Kostja kohustus krediidisumma tagastama 72 osamaksega. Kostja on Inbank AS-le tasutud maksegraafiku esimesed 3 osamakset maksetähtpäevaga 20.09.2017 -20.11.2017 täielikult. Kostjal on võlgnevus alates 4.-ndast 20.12.2017 osamaksest, millest tulenevalt kostja võlgnevus põhiosas oli 1949,92 eurot (2000,0050,08=1949,92). Kostja nimetatud osamaksete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja tasunud hagejale võlgnevuse katteks 755 eurot perioodil 10.02.2019 - 02.10.2020, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on kostja põhiosa võlgnevus summas 1194,92 eurot (1949,92755=1194,92).

9.osamakse, 27.04.2018 osaliselt tasumata intress summas 6,87 eurot Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu üleütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja on kostjale saatnud järgmised meeldetuletused: 12.11.2018, 07.01.2019, 18.02.2019, 01.08.2019, 26.08.2019, 05.12.2019, 03.02.2020, 05.03.2020, 03.04.2020, 04.05.2020, 04.08.2020, 27.08.2020. Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt lepingu põhitingimuste punktile 6, kui kostja ei tasu osamakseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Vastavalt lepingule on viivisemääraks 18,90% aastas. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 28.04.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 1.03.2021 valemi abil: põhivõlgnevus (1194,92) x viivitatud päevade arv (1039) x lepingujärgne viivisemäär (18,90% aastas) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja esitab viivise arvestuse lisana. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 642,25 eurot. Edaspidi nõuab hageja tuginedes TsMS § 367 viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 02.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited

Kostjale loetakse hagimaterjalid kätte toimetatuks TsMS § 3141 lg 2 kohaselt, 26.04.2021 elektroonselt meiliaadressile xxxx saatmisena, 30.04.2021. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt, s.o. hiljemalt 14.05.2021, nõuetekohast kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul materjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid loeti kostjale TsMS § 3141 lg 2 alusel kätte toimetatuks saatmisega e-posti aadressile xxxx (kostja enda poolt käesolevas tsiviilasjas telefoni teel teatatud meiliaadress) kolme tööpäeva möödumisel saatmisest, s.o. 30.04.2021, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 14.05.2021. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud rahuldada osaliselt. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule 08.11.2021 kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on laenulepingust nr. XXXX tulenevad nõuded loovutatud Aktiva Finants OÜ-le VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja Inbank AS vahel 25.08.2017 sõlmitud väikelaenu lepingust nr XXXX, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja on tasunud laenu osaliselt, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista tasumata põhivõlgnevus summas 1194,92 eurot, Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe punktis 3 sätestatud lepingu ülesütlemise tasu 20 eurot ja 27.04.2018 seisuga tasumata intress summas 158,90 eurot. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks lepingu haldustasu nõuet summas 9 eurot (6 osamakset). Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata lepingu haldustasu alates 20.12.2017 osamaksest, seega oli kostjal lepingu lõpetamise hetkel 27.04.2018 tasumata 5 osamakset, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista lepingu haldustasu 5 x 1,50 eurot = 7,50 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt 1194,92 eurolt lepingus kokkulepitud viivisemääraga 18,9 % aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 28.04.2018 kuni hagi esitamiseni 01.03.2021, kokku summas 642,25 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub esitatud arvestusega. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 02.03.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk seadusjärgses viivisemääras s.o 8% aastas. Seega tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise kuni otsuse tegemiseni põhinõudelt (1194,92 eurolt) perioodil 02.03.2021 kuni 19.07.2021 (k.a) 140 päeva eest, summas 36,67 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Kokkuvõttes kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 19.07.2021 seisuga summas 678,92 eurot (642,25 eurot + 36,67 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 20.07.2021 edasiulatuv viivis põhivõlalt 1194,92 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (8% aastas) kuni põhivõla tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist peale lepingu ülesütlemist summas 50 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, s.o. summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja märgib hagis peale lepingu lõppemist kostjale saadetud 12 meeldetuletuskirja andmed, millest üksnes 12.11.2018 meeldetuletuskiri viitab selgelt lepingule nr. XXXX ning ülejäänud meeldetuletused puudutavad Julianus Inkasso OÜ ja kostja vahel sõlmitud maksekokkulepet, mida käesolevas menetluses kohtule esitatud ei ole. Eeldades, et nimetatud meeldetuletuskirjad on seotud käesoleva võlgnevusega, peab kohus siiski põhjendatuks kolme tasulise meeldetuletuskirja eest tasu väljamõistmise. Sellele vaatamata ei ole hageja kohtu hinnangul piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 15 eurot. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 2075,07 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 16,50 eurot ehk ligikaudu 0,8%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 250 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 480 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot (käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus