Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Hagi hing Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Andres Hallmägi 18. juuli 2020, Narva kohtumaja 2-20-12826 SilTruck Service OÜ hagi Sillamäe Vetelpäästeühing MTÜ vastu võla nõudes 1912,12 eurot Hageja: SilTruck Service OÜ (registrikood 12475464; asukoht: Kesk tn 20-13, Sillamäe) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Vassiljev Kostja: Sillamäe Vetelpäästeühing MTÜ (registrikood 80069129; asukoht: Ranna tn 34, Sillamäe linn)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Sillamäe Vetelpäästeühing MTÜ-lt SilTruck Service OÜ kasuks 1770,48 eurot põhivõlga ja viivis protsendina põhinõudelt (1770,48 eurot) alates 04.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast otsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.SilTruck Service OÜ esitas Sillamäe Vetelpäästeühing MTÜ vastu hagi 1770 euro võla ja 141,64 euro viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2017. a aprillis suuliselt lepingu, mille alusel kohustus hageja valama kostjale betoonpõranda (63 m2) kostjale
2-20-12826 kuuluvas hoones aadressil XXX (lisa 9). Kostja kohustus maksma töö eest kokkulepitud tasu (kokku 625 eurot) ning hüvitama töö tegemisel kasutatud materjalide ja hageja poolt tööde tegemiseks rendile võetud tehnika maksumuse. Hageja andis kostjale töö üle 18.04.2017. Kostja võttis tööd pretensioonideta vastu. Ka hiljem ei ole kostja seoses töödega pretensioone esitanud. Tööde tegemiseks ostis hageja ja kasutas ehitusobjektil armatuurvõrku (6,0 mm 150x150 2,35x6,0) maksumusega 157,18 eurot ja tsementbetooni C20/25 pumiga maksumusega 576 eurot. Tööde tegemiseks rentis hageja tehnika rendihinnaga 84,60 eurot. Tehtud tööde eest esitas hageja kostjale tasumiseks 22.05.2020 arve nr 6606 summas 1770,48 eurot maksetähtajaga 29.05.2020. Hagi koostamise ajal on 22.05.2020 arve nr 6606 täies ulatuses tasumata.
2.Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles taotles seada Sillamäe Vetelpäästeühing MTÜ omandis olevale aadressil XXX asuvale kinnistule (registriosa nr 2320608) kohtulik hüpoteek 1912,12 eurot. Hageja taotleb kohtul saata hagi tagamise määrus täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
3.04.09.2020. a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse.
Kostja vastus hagiavaldusele
4.Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldust ei tunnista, väites, et hageja käitub hea usu vastaselt kuritarvitades oma õigustega eesmärgiga alusetult rikastuda vastaspoole arvelt. Hageja poolt esitatud väiteid on paljasõnalised ning need ei anna alust esitatud hagi rahuldamiseks.
5.Hageja väidab, et aprillis 2017 on (hageja) ja (kostja) vahel sõlminud (suuliselt) lepingu, mille alusel kohustas hageja tegema kostjale töö, aga kostja kohustus maksma töö eest kokkulepitud tasu (kokku 625 eurot) ning hüvitama töö tegemisel kasutatud materjalide ja hageja poolt tööde tegemiseks rendile võetud tehnika maksumuse. Hageja väide kohaselt kõnelaused tööd oli Kostjale üle andud 18.04.2017. Tehtud tööde eest esitas hageja kostjale tasumiseks 22.05.2020 arve nr 6606 summas 1770,48 eurot, maksetähtaeg 29.05.2020 a. Kuna kostja ei tasunud tehtud väidetavalt tööde eest hageja leidis, et on õigustatud nõuda kostjalt tasu.
6.Kostja ei võtta omaks hageja poolt eelpool nimetatud asjaolud ning kinnitab, et aprillis 2017 on (hageja) ja (kostja) vahel ei olnud sõlminud nii suuliselt nii kirjalikult lepingu. Hageja ei teostanud hageja jaoks hagiavalduses kirjeldatud tööd aga kostja ei võtnud endale kohustused tasuma hagejale väidetavalt teostatud tööde eest mingi tasu.
7.Oma väidete tõendamiseks hageja esitas kohtule: “Fototabel”, millest ei tulene millal ja kus on fotod tehtud. Kostja leiab, et antud tõend ei tõenda asjaolu, et aprillis 2017 on (hageja) ja (kostja) vahel sõlminud (suuliselt) lepingu, mille alusel kohustas hageja tegema kostjale töö, aga kostja kohustus maksma töö eest kokkulepitud tasu (kokku 625 eurot) ning hüvitama töö tegemisel kasutatud materjalide ja hageja poolt tööde tegemiseks rendile võetud tehnika maksumuse; “Tellimus nr 5679” nagu arvatuurivõrku ostmise fakt ei tõenda asjaolu, et aprillis 2017 on (hageja) ja (kostja) vahel sõlminud (suuliselt) lepingu, mille alusel kohustas hageja tegema kostjale töö, aga kostja kohustus maksma töö eest kokkulepitud tasu (kokku 625 eurot) 2(11)
2-20-12826 ning hüvitama töö tegemisel kasutatud materjalide ja hageja poolt tööde tegemiseks rendile võetud tehnika maksumuse. Antud arve üldse ei puuduta Kostjat. Arve samuti mingi suhet kostjale ei oma ning ei tõenda asjaolu, et aprillis 2017 on (hageja) ja (kostja) vahel sõlminud (suuliselt) lepingu, mille alusel kohustas hageja tegema kostjale töö, aga kostja kohustus maksma töö eest kokkulepitud tasu (kokku 625 eurot). Alusetelt suunatud hageja poolt arve tasumiseks ei saa olla kinnituseks ja tõendiks et poolte vahel oli mingi leping ning hageja tegi kostja jaoks mingid tööd. Üksnes arve esitamine ei tõenda teenuse osutamist. Kostja ei võtta omaks, et hageja ja kostja vahel oli hagiavalduses kirjeldatud suuline leping hagiavalduses kirjeldatud tingimustega. Kuna hageja ei tõendanud lepingu olemasolu ja teenuste osutamise fakti kirjeldatud tingimustel, Kostja palub jätta hagi täielikult rahuldamata.
Kohtuistung Kohus kuulas kohtuistungil kuulas kohus ära tunnistaja ja pooled vande all. Kirjalikes kohtuvaidlustes jäid mõlemad pooled oma seisukohtade juurde.
Hageja seisukohad kohtuvaidlustes
8.Hageja jääb täies ulatuses hagiavalduses ja hilisemates menetlusdokumentides esitatud nõuete ja asjaolude juurde ning leiab, et kostja esitatud vastuväited ei anna hagi rahuldamata jätmiseks alust. Alljärgnevalt toob hageja välja käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendid ja asjaolud, mida on esitatud tõendite põhjal saab tuvastada. Seejärel toob hageja välja õiguslikud järeldused, mida saab esitatud tõenditest ja asjaoludest teha. Esitatud tõendid ja asjaolud, mida tõendite põhjal saab tuvastada
9.Mõlema poole seaduslike esindajate vande all antud ütlustega on tõendatud, et aprillis 2017 sõlmisid poolte seaduslikud esindajad lepingu, mille tulemusena olid aadressil XXX asuvas hoones tehtud järgmised tööd: betoonpõrandate ettevalmistus ja betooniga valamine hoone garaažis (63 m2). (31.03.2021 kohtuistungi salvestis, hageja esindaja: 13:25:28 – 13:25:45; 13:34:08 – 13:34:42; kostja esindaja 13:50:37 – 13:50:59).
10.Lepingu sõlmimisel tegutses hageja seaduslik esindaja SilTruck Service OÜ nimel ja kostja seaduslik esindaja tegutses Sillamäe Vetelpäästeühing MTÜ nimel (hageja esindaja: 31.03.2021 kohtuistungi salvestis 13:28:54 – 13:29:18).
11.Aadressil XXX asuv kinnistu (registriosa nr 2320608) koos kinnistul asuva hoonega kuulub omandiõiguse alusel Sillamäe Vetelpäästeühing MTÜ-le (hagiavalduse lisa 9). Sillamäe Vetelpäästeühing MTÜ majandustegevuse kohaks on XXX (hagiavalduse lisa 7). Kohtumenetluses ei ole tuvastatud (ja kostja ei ole seda ka väitnud), et aadressil XXX asuksid veel hooned, mis kostjale ei kuulu, ega seda, et nimetatud aadressil tegutseksid muud isikud peale kostja.
3(11)
2-20-12826
12.Lepingu järgi pidi hageja korraldama objektil tööde tegemist, soetama töö tegemiseks vajalikud materjalid ja tehnika ning maksma tasu töö eest betoonimeistrile (31.03.2021 kohtuistungi salvestis, hageja esindaja: 13:25:28 – 13:25:45; 13:32:39 – 13:33:36; 13:36:48 – 13:37:37; 13:37:44 – 13:39:51). Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale 650 eurot ning hüvitama töö tegemisel kasutatud materjalide ja hageja poolt tööde tegemiseks rendile võetud tehnika maksumuse, kokku pidi olema 1500 – 1600 eurot (31.03.2021 kohtuistungi salvestis hageja esindaja: 13:45:16 – 13:46:02). Poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma hagejale tehtud tööde eest ositi, tasumise konkreetset tähtaega ei olnud kokku lepitud (31.03.2021 kohtuistungi salvestis hageja esindaja: 13:44:36 – 13:45:13).
13.Lepinguga ettenähtud betoonitööd tegi betoonimeister V C, kes alustas tööde tegemisega 18.04.2017 ning lõpetas ja andis tööd üle 19.04.2017 hommikul (31.03.2021 koh-tuistungi salvestis, hageja esindaja: 13:33:46 – 13:36:43).
14.Hageja tasus betoonimeistrile tööde eest 500 eurot. Tasumine toimus sularahas kostja seadusliku esindaja juuresolekul 19.04.2017. Betoonimeistrile tasumisele kuuluva sularaha andis hageja üle kostja esindajale, kes pidas kinni 100 eurot ning ülejäänud rahasumma andis üle betoonimeistrile (31.03.2021 kohtuistungi salvestis, hageja esindaja: 13:32:39 – 13:33:36; kostja esindaja 14:09:58 – 14:10:32; tunnistaja 14:52:25 – 14:54:21; 15:00:40 – 15:03:10). Raha andis betoonimeistrile üle hageja esindaja SilTruck Service OÜ nimel ja SilTruck Service OÜ vahenditest (31.03.2021 kohtuistungi salvestis, hageja esindaja: 13:33:15 – 13:33:44).
15.Lepingu täitmiseks soetas hageja R OÜ-lt armatuurvõrku (31.03.2021 kohtuistungi salvestis hageja esindaja: 13:42:45 – 13:43:53). Armatuurvõrku soetamise eest esitas R OÜ hagejale 05.04.2017 arve 157,18 eurot (hagiavalduse lisa 2).
16.Lepingu täitmiseks tellis hageja B AS-lt betooni (31.03.2021 kohtu-istungi salvestis, hageja esindaja: 13:37:44 – 13:39:08; kostja esindaja 14:11:15 - 14:11:55; tunnistaja 14:54:23 – 14:55:10). 18.04.2017 on B AS toime-tanud 6,00 m3 sooja betooni aadressile XXX. B AS saatelehest (hagiavalduse lisa 4) nähtub, et 18.04.2017 toimetati kell 09:05 autoga XXX objektile XXX 6,00 m3 sooja betooni, mis laeti objektil maha kell 10:20. Saatelehest nähtub, et saatelehe adressaadiks on SilTruck Service OÜ. Betooni vastuvõtmise kohta pani saatelehele allkirja V C, kes tegi hageja nimel vaidlusalused tööd kostja objektil. V C kinnitas kohtule esitatud saatelehes märgitud betooni kättetoimetamist objektile XXX ja betooni tellimist SilTruck Service OÜ poolt (31.03.2021 kohtuistungi salvestis, tunnistaja 14:54:23 – 14:55:10). V C kinnitas saatelehel oleva allkirja kuulumist tun-nistajale (31.03.2021 kohtuistungi salvestis, tunnistaja 15:03:10 – 15:03:55). Betooni eest esitas B AS SilTruck Service OÜ-le 03.05.2017 arve summas 576 eu-rot (hagiavalduse lisa 3).
17.Tunnistaja ütlustest nähtub, et pärast betooni valamist kulus 4-5 tundi selleks, et betoon taheneks, kivistuks ja saavutaks vajaliku konsistentsi (31.03.2021 kohtuistungi salvestis, tunnistaja 14:48:38 – 14:49:10). Pärast põranda valamist läksid tunnistaja ja kostja seaduslik esindaja tunnistaja autoga tehnikale järgi, võtsid rendile kaks lihvimismasinat, ühe väikse (600 mm) ja teise suure (900 mm) ja nende jaoks taldrikud ja tulid tagasi ootama, kuni betoon kuivab, et saaks hakkama lihvima (31.03.2021 kohtuistungi salvestis, tunnistaja 14:46:41 – 14:48:20). Hagiavaldusele lisatud C AS arvest (ha-giavalduse lisa 5) nähtub, et perioodil 18.04.2017 - 18.04.2017 võttis hageja C AS-lt rendile betooni paigaldamiseks vajaku tehnika (2 betoonisilurit ja 2 betooni-taldrikut). C AS arves 4(11)
2-20-12826 märgitud tehnika loetelu vastab täielikult kostja objek-til kasutatud tehnika koosseisule. C AS arvest nähtub, et koos tehnikaga anti hagejale tehnika tööks vajaliku bensiin (3 liitrit), mis omakorda tõendab asjaolu, et 18.04.2017 rendile võetud tehnika töötas oma sihttstarbel. C AS arvest näh-tub samuti, et arve on esitatud hagejale ning hageja ehitusobjektil, kuid kontaktisikuks on märgitud kostja seaduslik esindaja I K. SilTruck Service OÜ poolt I K nimele antud 05.04.2017 volikirjaga on tõendatud, et kostja seaduslik esindaja oli volitatud hageja nimel võtma C AS-lt rendile betooni paigaldamiseks vajaku tehnika. Kokkuvõtteks tuleneb ülaltoodud tõenditest koosmõjus, et C AS ar-ves märgitud tehnika näol on tegemist sellesama tehnikaga, mida kasutati 18.04.2017 betoonipõrandate tegemisel objektil XXX. C AS arve alusel tasus hageja tehnika rendi eest 84,60 eurot.
18.SilTruck Service OÜ poolt I K nimele antud 05.04.2017 volikirjaga on tõendatud asjaolu, et poolte lepingu täitmisel teadis kostja seaduslik esindaja, et tööde tegemisel kasutatud tehnika ja materjale tellis SilTruck Service OÜ, kes tasus selle eest tarnijate poolt esitatud arved. Nimetatud asjaolu lükkab ümber kostja väited, et lepingu pooleks on olevat A A füüsilise isikuna, mitte SilTruck Service OÜ sea-dusliku esindajana. SilTruck Service OÜ poolt tehnika ja materjale tellimise kohta teadis ka töid teinud tunnistaja, kes nägi materjalide tarnimise kohta vormistatud dokumente, kus tellijaks oli märgitud SilTruck Service OÜ (31.03.2021 kohtuistungi salvestis, tunnistaja 14:54:23 – 14:55:10).
19.Tunnistaja andis valmistööd üle 19.04.2017 hommikul. Kuigi tööde üleandmise kohta on kohtuistungil üle kuulatatud isikud andnud mõnevõrra vastuolulisi ütlusi, ei ole kokkuvõttes tööde vastuvõtmise fakti kohta poolte vahel vaidlust. Poolte vahel puudub vaidlus ka tehtud tööde kvaliteedi osas. Hagiavaldusele lisatud piltidest nähtub, et kostja seaduslik esindaja I K poseerib kostja omandis oleva hoone ees. Piltidest on näha, et kostja hoone põrandale on paigaldatud uus betoonikate. Kostja ei eita, et fotodel on pil-distatud kostja seaduslik esindaja ja kostjale kuuluv hoone osa.
20.Tehtud tööde eest esitas hageja kostjale tasumiseks 22.05.2020 arve nr 6606 summas 1770,48 eurot (koos käibemaksuga) maksetähtajaga 29.05.2020. Arves nähtub, et kostja peab tasuma kokkulepitud tasu 625 eurot ning tööde tegemisel kasutatud tehnika ja materjalide eest 850,40 eurot. Tööde tegemisel kasutatud tehnika ja materjalide maksumuse kohta on kohtule esitatud tarnijate R OÜ; B AS; C AS arved (hagiavalduse lisad 2, 3, 5). Kokkulepitud tasu suurus on tõendatud hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega (31.03.2021 kohtuistungi salvestis hageja esindaja: 13:45:16 – 13:46:02). Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et sarnases mahus sarnaste tööde (kogu betoonitööd koos ettevalmistusega) turuväärtus moodustab 650 - 700 eurot (31.03.2021 kohtuistungi salvestis, tunnistaja 14:57:11 – 14:58:28).
21.Poolte vahel puudub vaidlus kokkuleppe sõlmimise kohta, vaidlus on lepingu sõlminud isikutes. Kostja väidetel on lepingu sõlminud füüsiliste isikutena I K ja A A. Kostja ei ole oma väidete kinnitamiseks mistahes tõendeid esitanud. Kostja väited on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Muuhulgas on kohtutoimikus tööde tegemisel kasutatud tehnika ja materjalide tarnijate R OÜ; B AS; C AS arved, millega on tõendatud, et tehnika ja materjale tellis SilTruck Service OÜ, kes tarnijate esitatud arved ka tasus. SilTruck Service OÜ poolt I K nimele antud 05.04.2017 volikirjaga on tõendatud asjaolu, et poolte vahelise lepingu täitmisel teadis kostja seaduslik esindaja, et tööde tegemisel kasutatud tehnika ja materjale tellis SilTruck Service OÜ, kes tasus selle eest tarnijate poolt esitatud arved. SilTruck Service OÜ poolt tehnika ja materjale tellimise kohta teadis ka töid teostav tunnistaja, kes nägi materjalide tarnimise kohta vormistatud dokumendid, 5(11)
2-20-12826 kus tellijaks oli märgitud SilTruck Service OÜ. Asjas on tõendatud, et hageja maksis tunnistajale tasu SilTruck Service OÜ vahenditest. Asjas on tõendatud, et aadressil XXX asuv kinnistu koos kinnistul asuva hoonega kuulub omandiõiguse alusel Sillamäe Vetelpäästeühing MTÜ-le, samuti, et nimetatud aadress on Sillamäe Vetelpäästeühing MTÜ majandustegevuse kohaks. Poolte lepingu sõlmimise ja täitmise tulemusena on muudetud (parandatud) Sillamäe Vetelpäästeühing MTÜ vara, mille tagajärjel on MTÜ vara väärtus suurenenud. Kostja ei ole menetluses esitanud ühtegi mõistliku põhjendust (rääkimata tõenditest), miks kostja seaduslik esindaja oleks pidanud füüsilise isikuna sõlmima lepingu, mille järgi kasu saajaks oleks tema poolt juhitav ühing. Kostja ei ole väitnud (ega esitanud tõendeid), et tema seadusliku esindaja (kui füüsilise isiku) ja kostja vahel oleks sõlmitud leping, mis annaks alust seadusliku esindajale sõlmida (füüsilise isikuna) kostja vara puudutavaid lepinguid. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tema seaduslik esindaja (füüsilise isikuna) tegeleks ettevõtlusega. Kohtumenetluses ei ole tuvastatud (ja isegi ei ole väidetud), et aadressil XXX tegutseksid muud isikud pea-le kostja.
22.Hageja on olnud kogu aeg seisukohal (sealhulgas kohtuistungil vande all), et leping oli sõlmitud kahe juriidilise isikute vahel. Kohtule on esitatud tõendid, mille kohaselt tööde tegemisel kasutatud tehnika ja materjale tellis SilTruck Service OÜ, kes tarnijate poolt esitatud arved ka tasus. Hageja maksis tunnistajale tasu SilTruck Service OÜ vahenditest. Poolte vaheline leping sõlmiti äritegevuse raames. Hageja seaduslik esindaja ei tegele füüsilise isikuna äritegevusega, vaid teostab äritoiminguid tema poolt esindatava äriühingu kaudu.
23.Hageja seaduslik esindaja on vande all ütlustega selgitanud kohtuistungil, et käsitles vastaspoolena Sillamäe Vetelpäästeühing MTÜ-d, kellele kuulus tööde objektiks olev hoone. Asjas esitatud tõendite pinnalt saab tuvastada, et töövõtulepingu sõlmis hageja kostjaga (st Sillamäe Vetelpäästeühing MTÜ-ga), kelle nimel tegutses kostja liige ja juhatuse ainuliige I K. Juhatuse liikme õiguslikku seisundit peegeldab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 5, mille kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks ning TsÜS § 34 lg 1, mille kohaselt juriidilise isiku juhatus loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seadusjärgseks esindajaks. Juhatuse liikme tegevus, mis väljendub tehingute tegemises juriidilise isiku seadusjärgse esindajana toob kaasa õiguste ja kohustuste tekkimise esindatavale, s.o. juriidilisele isikule. Olukorras, kus juhatuse liikme poolt tehtud tehingul on võimalik mõistlikult tuvastada konkreetne seos äriühingu huvidega ja/või tegevusvaldkonnaga, tuleks käsitada ka vastavat toimingut äriühingu poolt tehtud tehinguna1. Asjas on tõendatud, et aadressil XXX asuv kinnistu koos kinnistul asuva hoonega kuulub omandiõiguse alusel Sillamäe Vetelpäästeühing MTÜ-le, samuti, et nimetatud aadress on Sillamäe Vetelpäästeühing MTÜ majandustegevuse kohaks. Poolte vahelise lepingu sõlmimise ja täitmise tulemusena on muudetud (parandatud) Sillamäe Vetelpäästeühing MTÜ vara, mille tagajärjel on MTÜ vara väärtus suurenenud. Seega tuleb mõistlikult eeldada, et sõlmides esindavata ühingu vara parandamisele suunatud lepinguid tegutseb seaduslik esindaja esindavata ühingu huvides ja nimel. Lepingu sisuks oli ühingule kuuluvas mitteeluruumis põrandate betoneerimine. Seega ei saanud lepingu iseloomust tulenevalt käsitleda lepingut tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 635 lg 4 tähenduses. Poolte vaheline leping oli sõlmitud poolte äritegevuse raames. Hagejale teadaolevalt ei tegele kostja seaduslik esindaja füüsilise isikuna äritegevusega, vähemalt ei ole viimane hagejale sellest lepingu sõlmimisel teatanud.
K. Saare. Esindusorgani liikme käitumise omistamisest eraõiguslikule juriidilisele isikule seoses vastutuse küsimusega, Juridica 2003, nr 10, lk 675.
6(11)
2-20-12826
24.Kokkuvõttes tuleneb ülaltoodust, et töövõtulepingu sõlmisid hageja, kelle nimel tegutses juhatuse liige A A ja kostja, kelle nimel tegutses juhatuse liige I K.
25.Lisaks eelnevale ei ole kostja esindaja vastupidised väited usaldusväärsed. Esiteks kostja esindaja vaidluse lahendamise tulemusest huvitatud isik, mistõttu tema ütlused on ajendatud enamasti soovist hoiduda vastutusest kõrvale. Teiseks on kostja seaduslik esindaja esitanud käesolevas menetluses teiste tõenditega ja enda väidetega vastuolus olevad väited. Muuhulgas vastuolus teiste tõenditega ja enda vande all antud ütlustega väitis kostja esindaja 18.03.2021 toimunud kohtuistungil, et „kõik tööd tegi ta ise, soetades enda jõududega Jõhvi betoonitehasest betooni (5-6 m3), Narvast armatuuri ja rentides Ramirendist betooni paigaldamiseks vajaku tehnika“. Teiste tõenditega ja enda väidetega vastuolus on 22.03.2021. a menetlusdokumendi kostja väited, et „I K teostas betoonitööd isiklikult ning I K tasus A A oma ettevõtte kaudu ostetud betooni eest“. Ebausaldusväärsed ja vastuolulised on kostja seadusliku esindaja 31.03.2021 kohtuistungil antud ütlused tööde sisu ja tegemise käigu kohta. Nimelt püüdis alguses kostja esindaja veenda kohut, et töid tegi I K, kuid ei suutnud töid puudtavaid detaile selgitada. Lõpuks oli kostja sunnitud tunnistama, et kõik tööd tegi tegelikult V C. Kohtule vastuoluliste väidete esitamise tõttu ei ole kostja seadusliku esindaja väited usaldusväärsed, mistõttu puudub nendel tõendusjõud.
26.Poolte lepinguga võetud kohustused vastavad täies ulatuses kohustustele, mis on omased töövõtulepingule vastavalt VÕS § 635 lg-le 1. Lepingu kvalifitseerimisel tuleb lähtuda lepingu eesmärkidest. Käesolevas asjas oli poolte lepingu eesmärgiks spetsiifilise tulemuse saavutamine, so kostjale kuuluvas hoones betoonpõrandate tegemine. Töö tegemine kokkulepitud tulemuse saavutamiseks ongi töövõtulepingu tunnus. Lepingu järgi oli kostjale kuuluvas hoones kokkulepitud muudatused (parandused) tehtud, mille eest pidi kostja tasuma hagejale tasu. Lepingu hind sisaldas endas nii töömaksumust kui ka kasutatud tehnika ja materjalide maksumust. Praktikas on tavapärane olukord, kus töövõtulepingute sõlmimisel ja täitmisel tasub tellija nii tööde kui ka materjalide eest.
27.Asjakohatud on kostja paljasõnalised väited rehvi montaaži äri korraldamise kavatsusest XXX asuvas hoones. Kostja väidetest on arusaamatu, mis õiguslikku tähendust on kostja nimetatud asjaoludele omistab. Asjaolu, et pooled on väidetavalt kok-ku leppinud rehvi montaaži äri korraldamises, ei välista poolte vahel töövõtulepingu sõlmimist, mille esemeks on kostja garaažis betoonpõranda valamine. Rehvi montaaži äri korraldamisele suunatud kokkulepe ei tähenda, et hageja oleks pidanud teostama kostja hoone parandamisele suunatud töid tasuta. Lisaks asjakohatusele on kostja väited tõendamata. Hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega on tõendatud, et hagejat ei huvitanud kostjaga ühine äri ning kokkulepe oli üksnes kostja garaažis betoonpõranda valamise kohta (31.03.2021 kohtuistungi salvestis, hageja esindaja: 13:25:12 – 13:25:45). Kostja ei ole menetluses vastupidise tõendamiseks mistahes tõendeid esitanud.
28.Vaidluse lahendamise sisukohalt ei oma sisulist tähendust, et füüsiliselt tegi tööd betoonimeister V C. VÕS § 635 lg 3 järgi eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Asjas on tõendatud, et betoonimeistile maksis tasu hageja. Seega V C tuleb käsitleda alltöövõtjana, kes tegi töö hageja kasuks. Asjas on tõendatud, et osa töödest tegi hageja ka isiklikult. Muuhulgas tellis hageja tööde tegemiseks vajaliku tehnika ja materjalid, korraldas tehnika ja materjalide kättetoimetamise tööobjektile ning tasus tehnika ja materjalide soetamise ja kättetoimetamise eest tehnika ja materjalide tarnijatele.
7(11)
2-20-12826
29.Vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma sisulist tähendust, et I K osutas abi tööde tegemisel. Hageja märgib, et iga I K osalust õigussuhetes tuleb analüü-sida eraldi. Nimelt kostja vara parendamisele suunatud töövõtulepingu sõlmis I K hagejaga kostja seadusliku esindajana. C AS-lt tehnika rendile võt-misel tegutses I K hageja volitatud esindajana (esindusõigus tulenes 05.04.2017 volikirjast). Abitööde tegemisel objektil tegutses I K V C abilisena, kes tasus osa oma tasust (100 eurot) I K viimase abi eest (31.03.2021 kohtuistungi salvestis, kostja esindaja 14:09:58 – 14:10:32). Asjaolu, et I K tegutses tööde käigus üheaegselt mitmes rollis, ei mõjuta fakti, et kostja vara parendamisele suunatud töövõtuleping oli sõlmitud kostja nimel.
30.Kokkulepitud töötasu suurus (625 eurot) on tõendatud hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega. Tööde tegemisel kasutatud tehnika ja materjalide maksumus (850,40 eurot) on tõendatud tarnijate R OÜ; B AS; C AS arvetega. Seega 22.05.2020 arve nr 6606 summas 1770,48 eurot ((625+ 850,40)*20% (käibemaks)) on põhjendatud.
31.Hageja märgib, et VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Seega ei vabaneks kostja tehtud töö eest tasumisest ka siis, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja ei suutnud käesolevas menetluses tõendada asjaolu, et kostja kohustus maksma töö eest kokkulepitud tasu kokku 625 eurot. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et sarnases mahus sarnaste tööde (kogu betoonitööd koos ettevalmistusega) turuväärtus moodustab 650 - 700 eurot.
32.Hagi tuleb rahuldada ka juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja ei suutnud käesolevas menetluses tõendada lepingu sõlmimist. VÕS § 1018 lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused kui (1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; (2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Käesoleval juhul on VÕS § 1018 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud, sest kostja hoones põranda betoneerimine vastab kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Kostja kiitis hageja asjaajamise (betoneerimistööde tegemine kostja hoones) heaks, sest ilma kostja heakskiiduta ei oleks hageja esindajatel olnud võimalik pääseda betoneerimistööde tegemiseks kostja hoonesse. Käsundita asjaajaja võib nõuda asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist VÕS § 1023 lg 1 alusel ning mõisliku tasu maksmist VÕS § 1023 lg 2 alusel. Nõue ei ole aegunud
33.Põhjendamatud on kostja aegumise vastuväide ja viite TsÜS § 146 lg-le 1, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja selgitab, et kuigi iseenesest on õige kostja seisukoht, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks alates töö valmimisest (ehk 19.04.2017 a), ei ole kostja aegumistähtaja kulgemise algusaja arvestamine põhjendatud. Hageja nõudeks on töövõtulepingust tulenev tasunõue. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-15 (p 10) selgitanud, et „kuna töövõtulepingut iseloomustab VÕS § 635 lg-st 1 tulenevalt kokkulepitud tasu maksmine mingi vastastikuse soorituse (töö) eest, siis reguleerib töövõtulepingust tuleneva tasu nõude aegumist TsÜS § 147 lg 3 (vt ka Riigikohtu 5. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10, p 15). Eelnimetatud sätte kohaselt algab kokkulepitud 8(11)
2-20-12826 tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Seega kohaldas maakohus hageja töövõtulepingu alusel esitatud tasu nõudele vääralt TsÜS § 146 lg-t 1, samal ajal kui TsÜS § 147 lg 3 lükkab aegumistähtaja alguse kokkulepitud tasu maksmise nõude puhul selle sissenõutavaks muutumise aasta lõpule“. Ülaltoodust tuleneb, et käesolevas hagiavalduses esitatud nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema TsÜS § 147 lg 3 järgi 01.01.2018 kell 00:00 ja lõpeb 31.12.2020 kell 24:00. Hagi on esitatud kohtule 04.09.2020, millega kaasneb aegumise peatumine vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1. Sel põhjusel leiab hageja, et hageja nõue ei ole aegunud, mistõttu kostja aegumise kohaldamise taotluse rahuldamiseks puudub alus.
34.Kokkuvõtteks leiab hageja, et SilTruck Service OÜ hagi kuulub rahuldamise täies ulatuses ning kostja esitatud vastuväited ei anna hagi rahuldamata jätmiseks alust.
Kostja seisukohad kohtuvaidlustes
35.Analüüsides toimikus olevad dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste poolt vande all antud ütlusi ning ülekuulatud tunnistaja ütlusi on kostja jätkuvalt seisukohal, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta hagi täielikult rahuldamata.
36.Kohtuvaidluse käigus oli tõustud kaks vaidlusalust küsimust ehk missugused õiguslikud suhteid olid ning kes on väidetava suulise lepingu pooled. Menetlusosaliste vande all antud ütlusega ning tunnistaja ütlusega on lükatud ümber hageja väide sellest, et aprillis 2017 on SilTruck Service OÜ (hageja) ja Sillamäe Vetelpäästeühing MTÜ (kostja) sõlminud (suuliselt) lepingu, mille alusel kohustas hageja tegema kostjale töö, mille sisuks oli betoonpõrandate ettevalmistus ja betooniga valamine (63 m2) kostjale kuuluvas hoones aadressil XXX. Kostja kohustus maksma töö eest kokkulepitud tasu (kokku 625 eurot) ning hüvitama töö tegemisel kasutatud materjalide ja hageja poolt tööde tegemiseks rendile võetud tehnika maksumuse.
37.Kostja ütlustega on tõendatud, et äri korraldamiseks I. K ja A. A leppisid kokku nagu füüsilised isikud korraldada äri ning äri korraldamiseks oli kokku lepitud valada betooni XXX ruumides jaosta vajalikud seadmed. Kokkuleppe kohaselt korraldas A. A betooni tarne objektile XXX, aga I. K tegi isiklikult kõik vajalikud ettevalmistustööd (antud väide kinnitas ka tunnistaja 14:45:40). Allesjäänud põhitööd tegi I. K koos tunnistaja T, keda ta oli objektile abiks kutsunud. Tunnistaja on ka kinnitanud, et sai oma osa töö eest tasu sularahas I käest pärast seda, kui antud summa oli kooskõlastatud A. A.
38.Olemasolevates dokumentidest ning tunnistaja ütlustest tuleneb, et - SilTruck Service OÜ ja Sillamäe Vetelpäästeühing MTÜ puudusid lepingulised suhted. - Kui olid mingid lepingulised suhted siis A. A ja I. K vahel või SilTruck Service OÜ ja I. K vahel, kuna I. K ei tegutsenud oma ettevõtte nimel. - SilTruck Service OÜ ei teinud nii I. K ega Sillamäe Vetelpäästeühing MTÜ-le mingid tööd, kuna füüsiliselt põranda valamisega tegeles I. K ning T isiklikult. T oli palunud abiks I. K ning sai raha töö eest ka I. K käest.
39.Vaidlus puudub selles, et A. A oma firma kaudu tellis XXX betooni, vaid mingi kokkulepet selle kohta, et I. K peab tellitud betooni ees raha tagastama SilTruck Service OÜ le ei 9(11)
2-20-12826 olnud. Samuti ei olnud kokkulepped sellest, et I. K peab A. A või tema äriühingule hüvitama mingid kulud. A. A ütluste andmisel kinnitas, et ta nõustus osutama I. K abi äri korraldamisel.
40.Kokkuleppe kohaselt oli äri korraldamiseks kumbki pool teinud kokkulepitud kohustused A. A tagas betooni tarne (kas oma ettevõtte kaudu I. K vahet ei olnud) aga I. K tegeles põrandate betooniga valamisega, kas kõrval isikute abil või mitte vahet ei olnud ka. Kumbki pool oma osa kokkuleppest täitnud vaid äri ei onud korraldatud objektiivsete põhjuste alusel. Ülaltoodu alusel I. K palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
41.Kohus, uurinud tõendeid ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes hagiavalduse asjaoludest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest ning poolte esindajate poolt vande all antud seletustest ja tunnistaja ütlustest kogumis. Omaksvõetud ja vaidlustatud asjaolud
42.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et betoonitööd kostjale kuuluvas hoones tehti, kirjalikku lepingut selleks ei olnud, töö mahu ja kvaliteedi osas poolte vahel lahkarvamusi ei olnud. Samuti ei olnud pooltel erimeelsusi töö tegemise ajal töö korralduses ja osalevate isikute kohustustes ja ülesannetes. Poolte vahel on aga vaidlus kas nõue on aegunud, samuti kelle vahel leping oli ja kes tööd tegi. Hageja tõendas, kuidas ja kellelt tellis materjalid ja seadmed ning kes töö tegi. Kostja väitis, et tegi töö ise. Nõue ei ole aegunud
43.Kostja väitis vastuses, et hagi on aegunud ja palus jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. Kohus sellega ei nõustu. Hageja nõudeks on töövõtulepingust tulenev tasunõue. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks.
44.Kuna töövõtulepingut iseloomustab VÕS § 635 lg-st 1 tulenevalt kokkulepitud tasu maksmine mingi vastastikuse soorituse (töö) eest, siis reguleerib töövõtulepingust tuleneva tasu nõude aegumist TsÜS § 147 lg 3, mille kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks.
45.Ülaltoodust tuleneb, et käesolevas hagiavalduses esitatud nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema TsÜS § 147 lg 3 järgi 01.01.2018 kell 00:00 ja lõpeb 31.12.2020 kell 24:00. Hagi on esitatud kohtule 04.09.2020, millega kaasneb aegumise peatumine vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1. Sel põhjusel leiab hageja, et hageja nõue ei ole aegunud. Töövõtulepingu sõlmine ja täitmine
10(11)
2-20-12826
46.Aprillis 2017 sõlmisid pooled suulise lepingu, mille alusel kohustas hageja tegema betoonpõranda 63 m2) kostjale kuuluvas hoones aadressil XXX. Kostja kohustus maksma töö eest kokkulepitud tasu (kokku 625 eurot) ja hüvitama töö tegemisel kasutatud materjalide ja hageja poolt tööde tegemiseks rendile võetud tehnika rendikulud.
47.Hageja andis kostjale töö üle 18.04.2017. Kostja töö vastuvõtmisel ega ka hiljem töö mahu ja kvaliteedi osas pretensioone ei esitanud.
48.Tööde tegemiseks ostis hageja ja kasutas ehitusobjektil armatuurvõrku (6,0 mm 150x150 2,35x6,0) hinnaga 157,18 eurot ja tsementbetooni C20/25 hinnaga 576 eurot. Tööde tegemiseks võttis hageja rendile tehnika kogumaksumusega 84,60 eurot.
49.Tehtud tööde eest esitas hageja kostjale tasumiseks 22.05.2020 arve nr 6606 summas 1770,48 eurot maksetähtajaga 29.05.2020. Kostja arvet ei tasunud.
50.VÕS § 635 lg 1 kohaselt on tellija kohustuseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi maksta kokkulepitud töö eest tasu. Vastavalt VÕS § 11 lg-le 1 võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seadus ei näe töövõtulepingu sõlmimiseks kohustuslikku vormi, mistõttu töövõtulepingut saab sõlmida ka suuliselt. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Töövõtulepingu puhul muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3) või töö vastuvõtmisel (VÕS § 637 lg 5). Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
51.Kostja esitatud seisukohad lepingusuhetest ja sellest, et tegi vaidlusaluse betoonitöö ise, ei seondu töö tegemise käigu ja asjas kogutud tõenditega, mistõttu pole usutavad.
MENETLUSKULUD
Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja menetluskulude hüvitamise taoluse. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.