OÜ Reval-Oil hagi Versobank AS (likvideerimisel) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
4 139 049,62 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Reval-Oil (registrikood: 10363040) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tarmo Peterson ja vandeadvokaadi abi Karl Erik Esko (e-post: [email protected]) Kostja: Versobank AS (likvideerimisel) (registrikood: 10586461; aadress Narva mnt 5, 10117 Tallinn) Kostja likvideerija: K. K. (e-post: xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Mugu (e-post: [email protected])
Asja arutamine
31.05.2021 toimunud kohtuistungil ja edasi TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja OÜ Reval-Oil kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,
kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.10.10.2008. a sõlmisid hageja ja kostja (pank) finantstehingute ja tagatiste seadmise lepingu (edaspidi „Leping“), mille lahutamatuks osaks on Lepingu p 2 järgi Lepingu üldtingimused (edaspidi „Üldtingimused“). Leping andis hagejale ja kostjale võimaluse sõlmida omavahelisi kokkuleppeid finantstehingute tegemiseks. Leping on seega raamleping, mille tingimused kohalduvad kõigile hageja ja kostja vahel täiendavalt sõlmitavatele finantstehinguid puudutavatele kokkulepetele.
2.Lepingu sõlmimise järgselt tegid pooled erinevaid finants- ja valuutatehinguid. Osa tehingutest puudutas ka kostjalt dollarite hankimist. Hageja ja kostja tegid seejuures mitmeid valuutatehinguid, mille tulemusel sai hageja kostjalt kokku enda käsutusse 16 594 014,73 dollarit, kuid mille eest tasumise kohustuse võimaldas hageja tasu eest lükata tulevikku hagejale sobivale ajale (kostja andis hagejale tasu eest nimetatu küsimuse otsustamiseks ainuõiguse ja – võimaluse ning kohustus hagejale Positsiooni säilitama; tegemist oli turupraktikat, poolte varasemat praktikat ning Üldtingimuste ptk 15 arvestades tavapärase kokkuleppega). Tasumise kohustuse tulevikku lükkamise eest (st ainuõiguse ja –võimaluse omamise eest) tasus hageja kostjale nii teenustasusid, aga hageja kohustuste tagamiseks ka tagatise eurodes summas, mis vastas dollarite väärtusele vastava hetke turukursi alusel. Dollarite eest tasumise kohustuse tulevikku lükkamine andis hagejale ainuõiguse ja -võimaluse otsustada, millisel hagejale sobival ajahetkel tulevikus ning millise EUR/USD valuutakursi alusel hageja dollarid lõplikult ostab. Hiljemalt 2014.aasta novembriks oli osa nimetatud tehingute (dollarite hageja käsutusse andmine) tulemusel hagejal akumuleerunud kostja juures avatud Positsioon summas 16 594 014,73 dollarit. Avatud Positsiooni säilimine saavutatakse, kasutades tehnilise lahendusena valuuta swap-tehinguid, milliseid vastavalt poolte kokkuleppele sooritati iganädalaselt. Valuuta-swap tähendabki, et hageja kohustus kostjale dollarid üle anda lükatakse tulevikku.
3.Positsiooniga seonduv poolte suhe oli seega kokkuvõtlikult järgnev – kostja oli hageja käsutusse andnud erinevate tehingute tulemusel kokku 16 594 014,73 dollarit, millise tagasiostmise hetke ning seega ka kursi määramise ainuõigus oli hagejal. Tagamaks hageja kohustust nimetatud ulatuses dollareid tagastada, oli hageja iga täiendava dollarite summa enda käsutusse saamise hetkel tasunud kostjale tagatisena eurodes summa, mis dollarite saamise hetkel vastas nimetatud dollarite väärtusele. Kui tagatisena tasutud eurode väärtus dollarite suhtes muutus (st kas langes või tõusis), hageja vastavalt kas kohustus tasuma täiendavat tagatist eurodes ulatuses, mis vastas eurode väärtuse langusele dollarite suhtes või vabastas kostja tagatisena tasutud eurosid nende väärtuse kasvule vastavas ulatuses dollarite suhtes ning tagastas need hagejale. Tagatisena tasutud eurod maandasid panga riske seonduvalt hageja võimekusega igal ajahetkel ning iga päevakursi alusel teostada dollarite ost/tagastamine summas 16 594 014,73 dollarit.
4.Avatud valuutapositsioonide puhul on seejuures tavapärane, et periooditi liiguvad valuutakursid valuutapositsiooni omaja suhtes negatiivses suunas. Sellised kõikumised on valuutapositsiooni tsükli puhul loomulikud. Kui sellises olukorras valuutapositsiooni ei suleta ja jäädakse ootama kursside paranemist, tuleb positsiooni omajal tasuda valuutakursi halvenemisest tingitud riskide maandamiseks krediidiasutusele täiendavat tagatist. Ka käesoleval juhul on hageja pidanud tegema selliseid täiendavaid tagatismakseid, kui 2014. a I kvartalis hakkas EUR/USD valuutakurss liikuma hagejale negatiivses suunas.
5.2015. a I kvartalis võttis hageja vastu teadliku otsuse fikseerida Positsioon tolleaegsel turutasemel, mille tarbeks avati 13.02.2015 Positsioonile vastassuunaline positsioon. Nii hageja kui kostja olid teadlikud, et Vastassuunaline Positsioon tähendab hageja jaoks küll tasudena
täiendavat kulu, kuid teenib siiski lõppeesmärki ja hageja olulist huvi – hoida Positsioon avatuna ja muutumatuna. Samas teadvustati, et selline kulu on siiski oluliselt väiksem, kui kursimuutustest tekkinud täiendavad tagatise maksed. Valmidus tasuda Vastassuunalise Positsiooni kulu tõendab täiendavalt, kuivõrd määrava tähtsusega oli hageja jaoks avatud Positsiooni säilimine.
6.Avatud Positsioonidega kaasnesid hagejale märkimisväärsed kulud. Kostja poolt positsiooni sulgemise hetkeks oli hageja kandnud avatud Positsiooni hoidmiseks järgnevaid kulusid: Positsioonide sulgemise ajahetke otsustamise ainuõiguse ja -võimaluse omamise eest (millega kaasnes hageja õigus ja vabadus otsustada, millisel hetkel ning millise päevakursi alusel 16 594 014,73 dollarite ost teostatakse) tasus hageja kostjale kokku 1 053 786,52 eurot. Hageja tulevikukohustuse – üle anda kostjale 16 594 014,73 dollarit – katteks oli hageja tasunud kostjale tagatist, kusjuures alates 03.04.2014. a oli hageja kandnud kostjale tasutud tagatisvara väärtuse ajutiste languste tõttu lisatagatisena kokku 3 014 500 eurot. Nimetatud summast on tagatisvara väärtuse vahepealse tõusu tõttu hagejale kostja poolt tagastatud kokku 400 000 eurot, misjärel tagastamata tagatise summa moodustab 2 614 500 eurot. Kokku on lõplikult kantud täiendavate kuludena käsitletav 3 668 286,52 eurot, (1 053 786,52 eurot + 2 614 500 eurot).
7.26.03.2018. a tunnistas Euroopa Keskpank kehtetuks kostja kui krediidiasutuse tegevusloa. Harju Maakohtu 27.03.2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-24622 rahuldati Finantsinspektsiooni avaldus kostja sundlõpetamiseks, likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerijate määramiseks. Käesoleval hetkel on kostja likvideerimisel.
8.04.04.2018. a pöördus hageja kostja likvideerija poole, nõudes likvideerijalt avatud Positsioonide säilitamise osas selgitusi. 06.04.2018. a selgitas kostja likvideerija hagejale ekirjas, et krediidiasutuse tegevusloa puudumise tõttu ei ole avatud Positsioonide edasine säilitamine kostja poolt võimalik, ning et olukorrale püütakse leita lahendust, lubades täiendavaid selgitusi. 16.04.2018. a e-kirjas päris hageja kostja likvideerijatelt avatud Positsioonide säilitamise osas täiendavaid selgitusi.
9.18.04.2018. a vastas kostja senior treasury spetsialist hagejale e-kirjas: „Versobank kahjuks ei saa Teile enam valuuta swappe teha, kuna meil puudub panganduse litsents. Teie swapid arveldusid ning on kajastatud kontol. Samuti on pank tagastanud Teie tagatisdeposiidi (hageja selgitab, et tegemist on eraldiseisva tagatisdeposiidiga, milline kuulus tagastamisele). Me üritasime leida Teile lahendust meie osapoolte kaudu, aga kahjuks see ei õnnestunud.“. Kostja senior treasury seisukoht on tõlgendatav kui kostja poolt omavoliliselt, ühepoolselt, õigusvastaselt, ette teatamata ning pooltevahelist kokkulepet rikkudes Positsioonide sulgemine.
10.Positsioonide hageja tahte vastase sulgemisega rikkus kostja VÕS § 100 mõttes kohustust tagada avatud Positsioonid. Rikkumise korral on VÕS § 101 lg 1 kohaselt hagejal õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, mh VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt nõuda kahju hüvitamist, millise nõude alus on VÕS § 115 lg 1.
11.Kostja rikkumiste tõttu tekkis hagejale kahju, millise hüvitamise kohustus on kostjal. Avatud Positsioonide sulgemisega tekkis hagejale kahju summas vähemalt 3 668 286,52 eurot. Hageja rõhutab, et tekkinud kahju puhul on tegemist hageja poolt tehtud kuluga, millise hageja tegi üksnes ja ainult eelduses ja õigustatud ootuses, et kostja täidab oma kohustust tagada avatud Positsioon ning hagejal on ainuõigus otsustada Positsiooni sulgemise osas. Hageja kohustust ei täitnud ega ainuõigust ei taganud.
12.Hageja hinnangul on selge, et kostja rikkumise ning hagejale tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos, mis pidi kostjale kui finantsvaldkonna eksperdile olema ka selgelt ettenähtav. Hageja pidi olema teadlik asjaolust, et kostja enese poolt toime pandavad rahapesu
ja terrorismi rahastamise tõkestamise alased tõsised rikkumised on alus kostja tegevusloa tühistamiseks, ning et tegevusloa tühistamise korral puudub kostjal võimalus jätkata hageja ees enda kohustuste täitmist. Kui kostja tegevusluba oleks kehtiv, siis oleks Positsioonid avatud ka käesoleva hagi esitamise seisuga.
13.Kokkuvõttes – üksnes ning ainult fakt, et kostja pani toime rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaseid rikkumisi, kaotas seetõttu enda tegevusloa ning rikkus tegevusloa puudumise tõttu oma kohustusi hageja ees, sulgedes Positsioonid, tõi hagejale kaasa järgneva kahju: - muutusid täielikult tarbetuks kulud summas 1 053 786,52 eurot, millised hageja tegi Positsioonide sulgemise ainuõiguse omamise eest; - realiseeriti hageja poolt kostjale tasutud lisatagatis summas 2 614 500 eurot (eelnevas ja käesolevas lõigus sätestatud kahjusummad kokku 1 053 786,52 eurot + 2 614 500 eurot = 3 668 286,52 eurot). Täiendavalt kaotas hageja igasuguse võimaluse teenida Positsioonidelt tulevikus tulu.
14.Seega – kui kostja ei oleks toime pannud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaseid rikkumisi ega kaotanud enda tegevusluba, siis ei oleks kostja Positsioone sulgenud, Positsioonid oleks avatud ka käesoleva hagi esitamise seisuga ning hagejale ei oleks kostja poolt positsioonide õigusvastasest sulgemisest tekkinud kahju. Kostja rikkumised ja hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses ning tekkinud kahju oli kostjale ettenähtav.
15.Kostja vastutab rikkumisega põhjustatud kahju eest. Üldtingimuste p 17.4 kohaselt vastutab kostja Lepingu täitmisel hagejale tekitatud kahju eest juhul, kui see on otseselt põhjustatud kostja õigusvastasest ja süülisest tegevusest või tegevusetusest. Kostja kohustuste rikkumine on olnud kas tahtlik (kostja rikkus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaseid nõudeid teadlikult ja tahtlikult ning sulges ka Positsioonid teadlikult ja tahtlikult) või põhjustatud kostja vähemalt raskest hooletusest. Kostja korraldas oma äri- ja majandustegevust pikaajaliselt teadlikult selliselt, et see võimaldas ulatuslike ja süstemaatilise rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste rikkumiste toimepanemist. Seda seejuures ulatuses, mis on andnud aluse kostja kui krediidiasutuse tegevusloa tühistamiseks esmakordselt Eesti ajaloos! Ei ole kahtlust, et kostja vähemalt pidi teadlik olema oma rikkumistest ning ka faktist, et enda kohustuste täitmiseks on tal vajalik tegevusluba. Kostja riskis õigusrikkumisi toime pannes teadlikult võimalusega, et muuhulgas satub ohtu ka hageja ees kohustuste täitmine ning sellega põhjustatakse hagejale märkimisväärne kahju. Oma teadlike ja tahtlike õigusvastaste tegude tõttu tegevusloa kaotamise järel sulges kostja – jällegi teadlikult ning olles teadlik enda avatud Positsiooni säilitamise kohustusest – avatud Positsiooni. Hageja hinnangul ei jää kostja rikkumise ulatust ning intensiivsust arvestades kahtlust, et tegemist on kas tahtliku või äärmisel juhul raskest hooletusest põhjustatud kostja kohustuste rikkumisega. Hageja hinnangul puuduvad kostja vastutust välistavad asjaolud. Seega vastutab kostja rikkumise eest.
16.Eeltoodust tulenevalt on selge, et just nimelt hagejale tekkinud kahju vältimine oli kostja poolt rikutud kohustuse kaitse-eesmärk. See tuleneb faktist, et Positsioonide näol on tegemist poolte vahel kehtinud suhtega, millisele ongi omane, et vaid hagejal on ainuõigus vastu võtta otsuseid, millel on märkimisväärsed varalised tagajärjed ning mis määravad kindlaks selle, milline on hagejale kohustuste täitmisega kaasneva rahalise kohustuse maht. Kui hagejal oleks olnud õigus jätkata enda ainuõiguse kasutamist, oleks hageja asjatundjana suutnud Positsioonidest väljuda selliselt, et hagis kirjeldatud negatiivsed tagajärjed ei oleks realiseerunud). Seega oli rikutud kohustuse kaitse-eesmärk vältida hagejale sellise kahju teket nagu kostja kohustuse rikkumisega hagejale tekkis.
17.Seega on kostja enda kohustusi hageja ees rikkunud, vastutab kohustuste rikkumise eest ning on põhjustanud rikkumisega hagejale kahju vähemalt summas 3 668 286,52 eurot, millise kohustub hagejale hüvitama.
18.Kostja vastutab lepingu rikkumise eest, tegemist ei ole investeerimisriski realiseerumisega, vaid lepingu rikkumisest tekkinud kahjuga. Hagejale tekkinud kahju ei ole vaadeldav mingisuguse investeerimis- või tururiski realiseerumisena (mille eest kostja vastutama ka ei peaks), vaid üksnes kostja tegevusest ehk lepingu rikkumisest tingitud kahjuna.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitis summas 3 668 286,52 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 määras kuni põhinõude täitmiseni.
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja palub hagi jätta rahuldamata
21.Kostja hinnangul on hageja moonutanud hagiavalduses pooltevahelisi suhteid ja tehinguid kajastavaid asjaolusid ja andnud nendele ebaõige õigusliku hinnangu. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega selles osas, mis puudutab lepingu alusel teostatud maksete iseloomu, selle täitmata jätmist kostja poolt ja kostja tegevusloa kaotamise õiguslikke tagajärgi, sealhulgas kahju tekkimist hagejale. Hageja on omistanud pooltevahelistele tehingutele valed tagajärjed, mida pooled pole lepingut ja tehinguid sõlmides silmas pidanud.
22.Perioodil 03.04.2014-09.05.2014 laekus hageja pangakontole teistest krediidiasutustest kokku 12 117 553,00 eurot. Laekunud eurodega tehti erinevaid tehinguid (valuutavahetust, valuuta tuletistehinguid, deposiite jms) ja nende tehingute käigus eurode eest saadud 16 594 014,73 dollarit kanti hageja poolt viie tehinguga X panka X AS-le. 09.05.2014 konverteeris hageja swap-tehinguga, mitte tavalise valuutavahetustehinguga, 11 972 593,60 eurot kursiga 1,386 dollarit euro eest dollariteks, saades nii vastu 16 594 014,73 dollarit. Järelejäänud arvelduskonto jäägi summas 140 525,05 eurot eest avas hageja tähtajalise hoiuse #213049 summas 90 934,06 eurot ning ülejäägi kandis üleöödeposiidi kontole. Tehingute järel oli hagejal EUR pangakonto saldo kostja juures 0,00 eurot ning avatud 1 swap-tehing summas 16 594 014,73 dollarit, mis tähendas avatud negatiivset neto dollaripositsiooni (dollarites nomineeritud kohustused ületasid varasid) panga ees. Hageja tehtud tehingute puhul tähendas selline swap-tehingu tegemine, et Nordea panka ülekandmiseks vaja minevad dollarid sai hageja kostjalt enda käsutusse oma pangakontol olnud eurode asemel, ühes kohustusega saadud dollarite summa kostjale nädala aja pärast tagastada, saades omakorda tagasi kostjale antud eurod. Tehingu eest võttis pank tasu, mis moodustub kliendilt saadud ja kliendile tagastatud eurode summa erinevusest.
23.Alates 09.05.2014 algas regulaarne swap-tehingute kordamine, kus sõlmiti nädalaks ajaks EUR/USD swap-tehing summas 16 594 014,73 dollarit. Selliseid swap-tehinguid tehti kuni 02.04.2018.
24.Avatud valuutapositsiooni perioodil (märts 2014 - veebruar 2015) muutus EUR/USD kurss hagejale ebasoodsalt ja hageja sai valuutakursi langusest kahjumit, sest swap-tehinguga oli võetud endale panga ees kohustus dollarites (avatud positsioon). 03.04.2014 maksis 1 euro 1,3771 dollarit. 13.02.2015 maksis 1 euro 1,1381 dollarit ehk euro odavnes dollari suhtes ja dollar vastupidiselt kallines euro suhtes 17,36%. Ehk siis 16 594 014,73 dollari väärtus oli 03.04.2014 seisuga 12 049 970,75 eurot ja 13.02.2015 seisuga 14 580 454,03 eurot, mis teeb muutuseks 2 530 483,28 eurot.
25.Hageja sulges oma kursimuutustele avatud valuutapositsiooni 29.01.2015, hakates sõlmima üheaegselt vastassuunalisi EUR/USD swap-tehinguid kuni 02.04.2018 samas 16 594 014,73 USD summas ja tähtajaga. Sellel perioodil toimunud EUR/USD kursimuutusest ei saanud hageja enam kasumeid ega kahjumeid, küll aga maksis pangale tehingutasusid mõlema vastassuunalise tehingu eest. Suletud positsioon aga välistas hageja jaoks nii kasumi kui kahjumi saamise valuutakursi muutusest.
26.Seega nõustub kostja sellega, et vastassuunaline positsioon eksisteeris, kuid vaidleb vastu sellele, milliseid tagajärgi hageja jaoks see kaasa tõi. Ebaõige on hageja poolt väidetu, justkui swap-tehingu puhul on tegemist vaid tehnilise lahendusega, mis lubab säilitada avatud positsiooni määramata tähtajaks. Hageja on õigesti märkinud, et on võimalik positsiooni hoidmine nii lühi-, kui ka pikaajaliselt. Samas väidab hageja alusetult, et sulgemise hetke otsustab hageja ainuisikuliselt ning tegemist oli positsiooni pikaajalise avatuna hoidmisega. Swap-tehingu sulgemise hetke (s.o forward-tehingu toimumise aega) määravad pooled kokkuleppel positsiooni avamise hetkel (s.o spot-tehingu tegemisel) ning see tähtaeg sõltub sellest, kui suureks peavad pooled valuutakursi riski. Antud juhul ei olnud kostja nõus hoidma positsioone avatuna pikemalt kui nädala jooksul, kuna vastasel juhul avaks pank ennast põhjendamatult suurele valuutakursi kõikumisest tulenevale riskile. Tegelikkuses tegi hageja kostjaga iganädalaseid tehinguid, millega vastassuunalised positsioonid avati uuesti vaid nädalaks ning suleti nädala möödudes. 22.03.2018 sõlmis hageja kostjaga kaks vastassuunalist swap-tehingut summas 16 594 014,73 eurot, mille tähtajaks oli 02.04.2018 .
27.Kostja ei vaidle vastu sellele, et 26.03.2018 tunnistas Euroopa Keskpank kehtetuks kostja tegevusloa ning Harju Maakohtu 27.03.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-4622 algatati kostja likvideerimismenetlus ja määrati likvideerijad.
28.14.06.2018 tegi hageja kostjale audiitorpäringud, paludes väljastada deposiiti kantud vahendite saldo 31.12.2017 seisuga. 15.06.2018 saatis kostja sekretär hagejale vastuse mille manuses olevast saldost nähtus, et hagejal oli 31.12.2017 seisuga deposiiti hoiustatud 98 484,97 eurot. Vastuses kostja e-kirjale ei vaielnud hageja esindaja saldole vastu. Vastavas ulatuses oli hageja hoius hagejale hüvitatud Tagatisfondi poolt.
29.Eesti Panga eurokursside ajaloo graafikust nähtuvalt on perioodil 28.03.2018 kuni tänaseni EUR/USD kurss langenud ligikaudu 11 eurosendi võrra, ehk muutust hageja jaoks soodsamas suunas ei ole pärast kostja likvideerimismenetluse alustamist toimunud.
30.Nõude rahuldamiseks puudub alus, kuna hageja poolt vahemikus 03.04.2014 kuni Lepingu lõpetamiseni kantud kulutused seonduvad investeerimisriski realiseerumisest kantud kahjumi katmise ning swap-punktide ehk teenustasu maksmisega. Hageja üritab kanda enda investeerimisriski üle kostjale (ehk pangale), kuigi ei pooltevahelised lepingud ega turupraktika talle sellist võimalust ei anna.
31.Haginõude põhjendatuse küsimus taandub sellele, kas hageja poolt antud tõlgendus swap-tehingu olemusele ja vastassuunalise swap-tehingu tegemise tagajärgedele, on korrektne. Hageja hinnangul antakse hagejale ainuõiguse otsustada, millisel ajahetkel tulevikus ja millise valuutakursiga dollarite ostmine kostjalt toimub, ja just sellise ainuõiguse eest makstakse kostjale tasu. Ehk hageja arusaama järgi ei ole hageja õiguse realiseerimise võimalus ajaliselt piiratud ning raha makstakse kostjale mitte üksiku tehingu läbiviimise eest, vaid selle eest, et kostja lõpmatuseni ootaks, kas ja millal hageja talle dollareid tagasi müüb. Kostja hinnangul on selline tõlgendus fundamentaalselt ebaõige. Kostja ei nõustu kostja hagejapoolse selgitusega swap-tehingute sisust ja eesmärgist.
32.Hageja ja kostja vahel rida eraldiseisvaid swap-tehinguid. Iga swap-tehingu sõlmimisel toimus reaalne rahaline arveldus poolte vahel ning kokkulepitud tähtaja saabumisel toimus uus reaalne kokkuleppeline rahaline arveldus poolte vahel swap-tehingu alustamisel kokku lepitud tingimustel. Iga tehingu eest maksti ka tehingutasu – tasu summa oli erinev, samuti olid tehingus kasutatud kursid erinevad.
33.02.04.2018 oli hagejal kostja juures avatud kaks swap-tehingut, mis olid sõlmitud 22.03.2018. Mõlema swap-tehingu summaks oli 16 594 014,73 dollarit ja tähtajaks ca 1 nädal. Kui ühe tehinguga hageja müüs kostjale dollareid koos kohustusega sama summa dollareid
nädala aja pärast tagasi osta makstes tehingu eest tehingutasu, siis teise tehinguga hageja ostis dollareid koos kohustusega sama summa dollareid nädala aja pärast pangale tagasi müüa ja maksta tehingu eest tehingutasu. Tegemist oli vastassuunaliste tehingutega, kus ühe tehinguga tekitatakse avatud valuutapositsioon ja teise, täpselt vastupidise tehinguga, see avatud positsioon suletakse. Seega ei vasta tõele hageja poolt väidetu, et vastassuunaline positsioon hoiab positsiooni avatuna ja muutumatuna. Alates veebruarist 2015 hakkas hageja aprillis 2014 alustatud swap-tehingutele summas 16 594 014,73 dollarit tegema samas summas sama tähtajaga vastassuunalisi swap-tehinguid, ehk siis veebruarist 2015 sulges hageja oma avatud valuutapositsiooni, mis oli ka tehingute majanduslikuks sisuks. Selleks, et jätkata avatud valuutapositsiooniga, mille tulemusel on võimalik saada valuutakursside muutusest kasumeid ja kahjumeid, ei oleks hageja pidanud alates 2015. a veebruarist tegema vastassuunalisi swaptehinguid, millega suleti algne 2014. aastal swap-tehinguga võetud avatud valuutapositsioon
34.Swap-tehingu sõlmimisel tulevikku kokku lepitud tehingu väärtuspäeva saabumisel sooritatakse poolte vahel kokkulepitud kurssidega ja mahus rahalised ülekanded. Kui ülekanded on teostatud, siis on tehing poolte jaoks täidetud ehk lõpetatud. Kui ülekannete teostamiseks ehk tehingu lõpuleviimiseks pole kliendi pangakontol piisvalt vabu rahalisi vahendeid, siis puuduoleva osa võtab pank kliendi poolt panga kasuks seatud tagatisest – ehk tagatis realiseeritakse. Seega tehingu lõpuleviimisel aktsepteerib klient valuutakursi muutusest tekkinud riski realiseerumist. Alusetu on hageja idee, et ta maksis kostjale alates 2014.a teenustasu selle eest, et hagejale kuulub ainuõigus otsustada, millal tulevikus ta annab kostjale dollarid üle. Tegelikkuses toimus see üleandmine-vastuvõtmine poolte kokkuleppel sama kursiga iganädalaselt alates 2015.a veebruarikuust, millisest hetkest saadik hageja enam täiendavat valuutariski ei kandnud.
35.Alternatiivselt on võimalik swap-tehinguid teha ka nii, et sõlmitud swap-tehingut ei lõpetata tähtaja saabumisel (ei toimu pooltevahelist reaalset rahalist arveldust), vaid lepitakse kokku, et tehingu tähtaega lükatakse edasi tulevikku ehk toimub nn. roll-over. Selline edasilükkamine vormistatakse pooltevahelise kirjalikku taasesitamist võimaldava kokkuleppena ning kokkuleppe sõlmimise eest makstakse tehingutasu. Uue kokkulepitud tähtaja saabumisel tehing lõpetatakse (toimuvad pooltevahelised reaalsed rahalised ülekanded kokkulepitud summades) või tehakse uus roll-over. Finantstehingute üldtingimustes reguleerib sellise tehingu tingimusi punkt 15. Kuigi hageja ilmselt üritab esitada pooltevahelisi tehinguid just roll-over’ina, ei vasta hageja swaptehingute korraldused roll-over’i või pikaajaliste tehingute tunnustele, vaid poolte vahel toimus pikka aega üksteise järel eraldiseisvaid lühiajalisi swap-tehingud, kus tingimused lepiti eraldi kokku igakordselt. Selleks, et jätkata avatud valuutapositsiooniga, mille tulemusel on võimalik saada valuutakursside muutusest kasumeid ja kahjumeid, ei oleks kostja pidanud alates 2015. a veebruarist tegema vastassuunalisi swaptehinguid, millega suleti algne 2014. aastal swap-tehinguga võetud avatud valuutapositsioon.
36.Kuna valuutakurss võib muutuda nii kliendile soodsamas kui ebasoodsamas suunas, siis selleks, et swap-tehingu lõpetamisel oleks ebasoodsa kursimuutuse korral kliendil võimalik piisav hulk eurosid pangale tagastada, avatakse enne tehingu tegemist kliendi poolt pangas tagatishoius (tagatisdeposiit), millest saab pank kliendi jaoks ebasoodsa kursimuutuse korral puuduvad vahendid võla katteks võtta. Deposiidi suurus on individuaalne ja sõltub tehingutest ning see võib ajas muutuda.
37.Tagatis (inglise keeles margin, mitte collateral) on summa, mille klient peab andma pangale tagamaks, et pank ei kannaks valuutakursi negatiivses suunas muutumise riski (s.o riski kannab igal juhul klient) ja pank kasutab seda summat, et säilitada kliendi positsiooni juhul, kui forward-tehingu tegemise ajal kurss ka langeb. Finantstehingute üldtingimuste p 11.1 ja 11.3 kohaselt arvutab pank tagatissumma suuruse lähtudes tehingu iseloomust, selle kestusest ja sellega kaasnevate riskide suurusest ning annab kliendile teada tehingukorralduse
vastuvõtmisel. Mõistagi suureneb tagatise summa proportsionaalselt tehingu tähtaja pikenemisega, kuna pikema perioodi jooksul suureneb valuutakursi kõikumise risk.
38.Kuna swap-tehingu lõppedes toimub kliendiga kokkulepitud arveldus ja kliendil pole arvelduste tegemiseks piisavalt vabu rahalisi vahendeid, siis puuduva osa võtab pank kliendiga tehtud eelneva kokkuleppe alusel kliendi tagatisdeposiidist (finantstehingute üldtingimuste p 12.13). Juhul kui kurss liigub kliendile ebasoodsas suunas, siis tekib sageli olukord, kus pank peab swap-tehingu lõpetamiseks võtma puuduva rahasumma tagatise kontolt. Kui kurss muutub pikaajaliselt kliendi jaoks negatiivses suunas, siis ei pruugi tagatise kontole kantud algsest summast piisata ja kliendil tuleb teha tagatiskontole juurdemakseid.
39.Antud juhul toimus 2014-2015.a kursi langus, mistõttu kostja tegigi tagatiskontole juurdemakseid, mille arvel kostja arveldusi hagejaga jooksvalt ka teostas – ehk deposiit realiseeriti igakordse swap-tehingu lõpuleviimisel, mitte aga ei hoitud hageja tagatiskontol. Hageja poolt väidetu, et hageja poolt kostjale tasutud positsioonist tulenevate hageja tulevikukohustuse tagamiseks tagatise ajutise väärtuse vähenemise tõttu tasutud 2 614 500 eurot realiseeriti korraga alles kostjalt tegevusloa äravõtmisel, on väär.
40.Iga swap-tehingu tegemisel lepivad klient ja pank kokku tehingu tasus, mis kuulub kliendi poolt pangale maksmisele. Tegemist on kokkuleppelise summaga, mida väljendatakse forward punktidena (forward points). Tasu maksmine toimub mitte eraldi maksena, vaid kliendi kontolt võetud ja swap-tehingu tähtaja saabudes kliendi kontole tagastatud eurode summa vahena (finantstehingute üldtingimuste p 12.13). Swap-tehingu lõppemisel saab klient tagasi oma algselt panagale antud valuuta ehk siis swap-tehingu lõppemisel taastub olukord, mis oli enne swap-tehingu algust. Kuna valuutade omavahelised kursid muutuvad igal ajahetkel, siis see tähendab, et üks ja sama summa dollareid on eurodesse ümber arvestatuna swap-tehingu alguses ja lõppedes erinev.
41.Hageja ei maksnud pangale tehingutasu hageja ainuõiguse ja –võimaluse omamise eest otsustada, millisel hetkel dollarite ost teostatakse, vaid iga konkreetse swap-tehingu teostamise eest. Finantstehingute üldtingimuste punkti 12.13 kohaselt toimub teenustasu maksmine tehingu lõpetamisel (s.o forward-tehingu lõpuleviimisel). Vastasel juhul on täiesti arusaamatu, miks maksti pangale teenustasu kogu aeg juurde. Juhul, kui kostja kohustuseks oleks lihtsalt hoida avatud positsiooni hetkeni, mil hageja ometi otsustab seda sulgeda, oleks loogiline eeldada ühekordset teenustasu – nagu nt arvelduskrediidi puhul. Hagiavaldust läbiv idee on seega olemuselt vastuoluline ja majanduslikult ebaotstarbekas – seega ebausutav.
42.Kontoväljavõttest ja kontoliikumiste kokkuvõttest, nähtuvad summad on pank kliendiga kokkuleppel võtnud swaptehingutes kokku lepitud arvelduste teostamiseks ning need jagunevad igakordseteks pangapoolseteks tehingutasudeks ning kursimuutuse tõttu kliendil pangakontol kokkulepitud swapi arvelduste tegemiseks puudu olnud rahaliste vahendite katmiseks. Antud juhul on hageja tagatisdeposiiti kantud summast swap-tehingute tegemise eest makstud kostjale teenustasudena 1 053 786,52 eurot ja valuutakursi muutuse katteks 2 614 500,00 eurot, mis kokku moodustab 3 668 286,52 eurot, vastab olulises osas kostja arvutustele. Kostja märgib siinkohal, et vastuse õigusliku põhjenduse valguses ei ole pooltevaheliste arvutuste viimase sendini täpsustamine vajalik.
43.Kostja leiab, et olenemata sellest, kas hagejal eksisteeris reaalne võimalus positsioonidest tulu teenida, on hagi alusetu ja tuleb jätta rahuldamata, kuna esitatud nõude puhul täidetud ükski VÕS § 127 lg-s 1-5 toodud eeldustest.
44.Kostja ei ole lepingut rikkunud. Alates 2015.a veebruarikuust ei olnud hagejal kostja juures avatud valuutapositsiooni, mistõttu puudus kostjal ka kohustus seda säilitada. Et hagejal ei olnud avatud positsioone, mida kostja oli kohustatud säilitama, siis ainetu on hageja väide,
et kostja on lepingut rikkunud VÕS § 101 mõistes. Hagejal puudub VÕS § 101 lg-st 1 ja 3 ning § 115 lg-st 1 tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamiseks.
45.Hageja väide, et kostjal oli õigus finantsteenuse osutamine lõpetada üksnes juhul, kui hageja oleks lepingut rikkunud, on selgelt vastuolus nii finantstehingute üldtingimuste kui ka lepinguvabaduse põhimõttega. Hageja veendumus justkui oleks kostja pidanud pakkuma hagejale finantsteenuseid lõpmatuseni kuni hageja otsustab selle tegevuse lõpetada, ei tugine ei pooltevahelistele lepingutele ega turupraktikale. Et poolte vahel sõlmitud leping on raamleping ja seega kestvusleping, on selle korraline lõpetamine mõistliku etteteatamisega võimalik igal ajal VÕS § 195 lg 3 alusel. Ka finantstehingute üldtingimuste p 20.3 näeb ette, et lepinguosalisel (s.o ka pangal) on õigus leping korraliselt üles öelda igal ajal, teatades sellest teisele poolele 30 päeva ette. Selleks ei ole vajalik, et klient oleks lepingut rikkunud, vaid on võimalik ka olukord, kus pank lihtsalt lõpetab vastava teenuse osutamise. Näitena võib tuua A/S X filiaali poolset eraisikute teenindamise lõpetamist 2016.2018.a . Kostja üldtingimuste punktid 25.1.5 ja 25.1.6 võimaldavad pangal lepingu lõpetamist ka juhul, kui seda nõuab järelevalveasutus, arveldussüsteemi haldaja või korrespondentpank. Seega on hageja veendumus, et lepingu lõpetamise otsustamisel on temal ainuõigus, sügavalt ekslik. Hagejal võis tekkida õiguspärane ootus, et pank jätkab temaga swap-tehingute tegemist, vaid 30 päeva ette – ehk laias laastus, et pank võimaldab veel nelja swap-tehingu tegemist. Seda, et kostja jätkab tehingute tegemist kuni valuutakursi tõusuni hageja soovitud määrani, pole kostja hagejale kunagi lubanud ning hageja ei saanud sellega kunagi arvestada. Asjatundliku kliendina pidanuks hageja seda selgelt teadvustama.
46.Kostja ei vastuta hagejale kahju tekitamise eest. Hageja tagatiskontole kantud summast maksti kostjal swap-tehingute tegemise eest teenustasudena 1 053 786,52 eurot, ülejäänud summad kokku 2 614 500,00 eurot katsid realiseerunud valuutakursi kõikumise riski. Valuutakursi muutusest realiseerunud risk oli hageja poolt aktsepteeritud iga üksiku swaptehingu lõpuleviimisel (s.o iganädalaselt), ning et tagatis kahjumi katmiseks realiseeriti jooksvalt perioodil kuni veebruar 2015, mitte aga panga tegevusloa tühistamise hetkel.
47.Kostja pangana ei saa vastutada hageja poolt kantud kulutuste ja investeerimisriski eest, seda eriti olukorras, kus hageja puhul on tegemist asjatundliku kliendiga.
48.Kostja tegevuse ja hageja kahju vahel puudub põhjuslik seos; hageja poolt viidatud kaitsenormi eesmärgiks pole hagejale kahju ärahoidmine. Hageja tugineb kahjunõude konstrueerimisel ka sellele, et kostja on rikkunud tegevusloa omamise kohustust, rõhutades, et üksnes ning ainult fakt, et kostja pani tegevusloa toime rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaseid rikkumisi, kaotas seetõttu enda tegevusloa ning rikkus puudumise tõttu oma kohustusi hageja ees, sulgedes Positsioonid, tõi hagejale kaasa järgneva kahju summas 3 668 286,52 eurot.
49.Antud juhul ei ole hageja tõendanud kostjapoolset lepingu rikkumist, sest kostjal ei olnud kohustust säilitada avatud valuutapositsiooni, kuna positsiooni sulges hageja ise 2015.a. Seega ei oma tähtsust kostja tegevuse õigusvastasus, rahapesu tõkestamise alaste rikkumiste toimepanemine ja tegevusloa tühistamine.
50.Kahjunõue ei ole kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga. Antud juhul väidab hageja, et juhul, kui kostja oleks pangana endiselt tegutsenud, oleks hageja saanud tulevikus positsiooni sulgeda märkimisväärselt soodsama kursiga, mistõttu peaks kostja talle perioodil 2014-2018 tasutud summad tagastama. Kostja sellist optimismi ei jaga.
51.Isegi juhul, kui kostja oleks pangana tegevust jätkanud, oleks hageja olukorras, kus investeerimisrisk oli realiseerunud juba aastatel 2014-2015 – hageja on kandnud kahju valuutakursi kõikumisest ja on tasunud kostjale teenustasusid. Seega olukord, milles hageja
oleks olnud, kui kostja ei oleks tegevust lõpetanud, sarnaneb sellega, milles hageja oli vahetult enne kostjalt tegevusloa äravõtmist – ehk puudub kahjunõude rahuldamiseks eelduseks olev varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõistes. Hageja poolt juba kantud kuludele lisanduksid suure tõenäosusega teenustasud swap-tehingute tegemise eest aastas ligikaudu 175 000 eurot ühesuunalise tehingu eest, s.o 350 000 eurot kahesuunalise tehingu eest. Lootuse taastamist, et hageja saab tulevikus tulu teenida ja kahjumi katta, ei saa hageja kostjalt nõuda – ja isegi kui saaks, siis tegemist poleks kindlasti rahalise nõudega.
52.Tehingute tegemise lõpetamise tulemusena hoidis hageja kokku aastaga ligikaudu 350 000 eurot. Perioodil 28.03.2018 kuni kostja vastuse esitamiseni EUR/USD kurss langenud ligikaudu 11 eurosendi võrra, ehk muutust hageja jaoks soodsamas suunas ei ole pärast kostja likvideerimismenetluse alustamist toimunud. Seega puudus hagejal kostja vastuse esitamiseni võimalus teenida positsioonidelt tulu. Kui hageja oleks hagiavalduses kirjeldatud tegevusega jätkanud, oleks ta kandnud tehingutasu ühesuunalise tehingu eest ligikaudu 175 000 eurot aastas. Et hageja tegi kahesuunalisi tehinguid, oleks tehingutasu olnud ligikaudu 350 000 eurot aastas. 2017.a jooksul tasus hageja kostjale teenustasudena 362 674,52 eurot.
53.Juhul kui kohus peaks hagi rahuldama, siis palub kostja vähendada kahjuhüvitist 350 000 euro võrra aastas alates 26.03.2018 kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
54.Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
55.Hageja ja kostja vahel oli 10.10.2008.a sõlmitud Finantstehingute ja tagatiste seadmise leping nr 5506/03/08, mille p 2 järgi olid selle lahutamatuks osaks (finantstehingute ja tagatiste seadmise) lepingu üldtingimused (I kd tlk 9-17) ja p 4 järgi kohaldati lepinguga reguleerimata küsimustes poolte suhetele Panga Üldtingimusi (Versobank AS üldtingimused) (I kd tlk 141145). Vastavalt Versobank AS üldtingimuste p 1.15 nimetatakse lepingu nr 5506/03/08 p 2 nimetatud lepingu üldtingimusi tootelepinguks ja p 4 nimetatud Versobank AS üldtingimusi üldtingimusteks (üldtingimuste p 1.18). Tootelepingu p 1.7 ja üldtingimuste p 2.2 kohaselt on tooteleping erinormiks üldtingimuste suhtes. Tootetingimuste p 1.1 kohaselt sätestab Finantstehingute ja tagatiste seadmise leping nr 5506/03/08 poolte vahel tehingute tegemise korra, tehingutest tulenevad lepinguosaliste õigused ja kohustused ning lepinguosaliste vastutuse kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral. Üldtingimuste p 1.15 ja 2.1 kohaselt on tooteleping panga teenuste kasutamiseks ettenähtud leping, s.t raamleping, mis määrab tingimused toote kasutamiseks ja tehingute tegemiseks ning mida kasutatakse kõigi panga ja hageja vaheliste tehingute tegemisel (s.t tooteleping sätestab nimetatud tehingute üldtingimused). Tootelepingu p 2.21 kohaselt on tehing(ud) tootelepingu alusel sõlmitud tehingud finantsvaraga (s.t tootelpingu p 2.5 kohaselt muuhulgas ka valuutaga). Tootelepingu p 1.5 sätestab, et iga tehing on poolte vahel eraldi kokkulepe.
56.Vaidlust puudub selle üle, et hagejal olid eriteadmised, mis võimaldasid tal kaubelda finantsturul ja vabastasid hagejat selgitamiskohustusest – 11.11.2009 ankeedis kinnitas hageja, et tal on pikaajaline kogemus tuletisinstrumentide osas ning ankeedi punktis 5 palus ennast kohelda asjatundliku kliendina (I kd tlk 146-148) Vaidlust ole selle üle et hageja tegi kostja juures tuletistehinguid.
Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 3 668 286,52 EUR.
58.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja ja kostja tegid mitmeid valuutatehinguid, mille tulemusel sai hageja kostjalt kokku enda käsutusse 16 594 014,73 dollarit, kuid mille eest tasumise kohustuse võimaldas hageja tasu eest lükata tulevikku hagejale sobivale ajale. Tasumise kohustuse tulevikku lükkamise eest (st ainuõiguse ja –võimaluse omamise eest) tasus hageja kostjale nii teenustasusid, aga hageja kohustuste tagamiseks ka tagatise eurodes summas, mis vastas dollarite väärtusele vastava hetke turukursi alusel. Hiljemalt 2014.aasta novembriks oli osa nimetatud tehingute (dollarite hageja käsutusse andmine) tulemusel hagejal akumuleerunud kostja juures avatud Positsioon summas 16 594 014,73 dollarit. Positsiooniga seonduv poolte suhe oli seega kokkuvõtlikult järgnev – kostja oli hageja käsutusse andnud erinevate tehingute tulemusel kokku 16 594 014,73 dollarit, millise tagasiostmise hetke ning seega ka kursi määramise ainuõigus oli hagejal. Hageja oli kandnud avatud Positsiooni hoidmiseks järgmiseid kulusid: 1) Positsioonide sulgemise ajahetke otsustamise ainuõiguse ja -võimaluse omamise eest (millega kaasnes hageja õigus ja vabadus otsustada, millisel hetkel ning millise päevakursi alusel 16 594 014,73 dollarite ost teostatakse) tasus hageja kostjale kokku 1 053 786,52 eurot; 2 ) Hageja tulevikukohustuse – üle anda kostjale 16 594 014,73 dollarit – katteks oli hageja tasunud kostjale tagatist, kusjuures alates 03.04.2014. a oli hageja kandnud kostjale tasutud tagatisvara väärtuse ajutiste languste tõttu lisatagatisena kokku 3 014 500 eurot. Nimetatud summast on tagatisvara väärtuse vahepealse tõusu tõttu hagejale kostja poolt tagastatud kokku 400 000 eurot, misjärel tagastamata tagatise summa moodustab 2 614 500 eurot. Kokku on lõplikult kantud täiendavate kuludena käsitletav 3 668 286,52 eurot (1 053 786,52 eurot + 2 614 500 eurot).
59.Kuna 26.03.2018 tunnistas Euroopa Keskpank kehtetuks kostja kui krediidiasutuse tegevusloa, siis sellega seos kostja sulges hageja valuuta avatud Positsiooni 26.03.2018. Hageja leiab, et avatud Positsiooni sulgemisega hageja kaotas enda ainuõiguse ja –võimaluse otsustada avatud Positsioonide sulgemise ajahetke üle, mis muuhulgas otseselt ja vahetult mõjutab seda, millal oli hagejal kohustus 16 594 014,73 dollarit tagastada/osta ning millise päevakursiga nimetatud tehing sooritatakse. Sellega muutus tarbetuks eeltoodud õiguse omamise eest kostjale tasutud tasu summas 1 053 786,52 eurot ning realiseeriti kostja tegevuse tulemusena hageja poolt kostjale Positsioonist tulenevate hageja tulevikukohustuste tagamiseks tasutud tagatise väärtuse ajutise vähenemise tõttu tasutud 2 614 500 eurot. Tagatis realiseeriti, sest hagejal puudusid Positsiooni sulgemise hetkel dollarid summas 16 594 014,73 dollarit. Kostja kasutas omavoliliselt hageja poolt tagatisena tasutud eurosid selleks, et nimetatud summas dollareid vastava päevakursi (EUR/USD 1,23205, st ühele eurole vastas 1,23205 dollarit) alusel osta. Seeläbi põhjustas kostja hageja varalise positsiooni olulise halvenemise, kuivõrd sisuliselt täitis hageja eest ning arvel hageja tulevikukohustuse, millise täitmise tähtaeg ei olnud saabunud, oluliselt varem ning oluliselt teistsugustel tingimustel kui seda oli soovinud hageja. Hageja huvi ning ka ainuõigus oli 16 594 014,73 dollarit hankida oluliselt soodsama EUR/USD kursiga kui EUR/USD 1,23205. Positsiooni õigusvastase sulgemisega põhjustas kostja sellega hagejale olulise kahju kogusummas vähemalt 3 668 286,52 eurot.
60.Kostja leiab, et hageja väidab alusetult, et sulgemise hetke otsustab hageja ainuisikuliselt ning tegemist oli positsiooni pikaajalise avatuna hoidmisega. Swap-tehingu sulgemise hetke (s.o forward-tehingu toimumise aega) määravad pooled kokkuleppel positsiooni avamise hetkel (s.o spot-tehingu tegemisel) ning see tähtaeg sõltub sellest, kui suureks peavad pooled valuutakursi riski. Antud juhul ei olnud kostja nõus hoidma positsioone avatuna pikemalt kui nädala jooksul, kuna vastasel juhul avaks pank ennast põhjendamatult suurele valuutakursi kõikumisest tulenevale riskile. Tegelikkuses tegi hageja kostjaga iganädalaseid tehinguid, millega vastassuunalised positsioonid avati uuesti vaid nädalaks ning suleti nädala möödudes. 22.03.2018 sõlmis hageja kostjaga kaks vastassuunalist swap-tehingut
summas 16 594 014,73 eurot, mille tähtajaks oli 02.04.2018 . Nõude rahuldamiseks puudub alus, kuna hageja poolt vahemikus 03.04.2014 kuni Lepingu lõpetamiseni kantud kulutused seonduvad investeerimisriski realiseerumisest kantud kahjumi katmise ning swap-punktide ehk teenustasu maksmisega. Hageja üritab kanda enda investeerimisriski üle kostjale (ehk pangale), kuigi ei pooltevahelised lepingud ega turupraktika talle sellist võimalust ei anna.
61.Hagi võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 ja 3 ning VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 101 lg 1 ja 3 näevad ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
62.Kohtul tuleb käesoleva vaidluse lahendamiseks kõigepealt välja selgitada kas kostja on hageja valuuta positsiooni sulgemisega 26.03.2018 rikkunud poolte vahelist lepingut.
63.Pooled ei vaidle selle üle, et swap-tehingute puhul on tegemist seaduses otseselt defineerimata instrumendiga, mis ühendab mitme erineva lepingu tunnused. Swap-tehing kui börsiväline tuletisinstrument on tuletisleping, millega ei tehta tehinguid reguleeritud ega samaväärsel ELi turul, vaid eraviisiliste läbirääkimiste teel kahe vastaspoole (nt panga ja kliendi vahel). Pooled ei vaidle samuti selle üle, et Swap-tehing on kahe osapoole vaheline kokkulepe vahetada üht valuutat teise vastu spot- ehk hetkekursiga ning kokkulepitud päeval tulevikus teha vastupidine tehing (valuutade tagasi vahetamise tehing) forward- ehk tulevikukursiga. Swap-tehingu elementideks on: a. spot-tehing ja selle väärtuspäev; b. forward-tehing ja selle väärtuspäev; c. swap-punktid, mis leitakse tehingu valuutade intressimäärade erinevuste baasil ning need kas liidetakse spot-kursile või lahutatakse spot-kursist. Tehte tulemusena saadakse kurss, millele omakorda reeglina lisatakse teenuse pakkuja poolne tehingutasu, mis kokku annavad forward-kursi.
64.Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahelt teostatud swapid on käsitletavad tervikliku kestvussuhtena, millega käigus püsib positsioon avatuna. Alates positsiooni avamisest on seda pikendatud ühenädalaste swappidega. Seega püsisid hageja positsioonid kogu swappide teostamise perioodi avatuna. Sellest tulenevalt on pooltevaheline suhe käsitletav mitte korduvate üksikute lepinguliste suhtega, vaid ühe tervikliku kestvussuhtena. Hageja leiab, et swapi forward pool ei too kaasa positsiooni sulgemist. Positsiooni sulgemiseks on vajalik teostada täiendav konverteerimistehing ehk spot- tehing, milline ei ole swapi osaks. Samuti leiab hageja, et pooled tegid avatud positsiooni ülekandmise swapid, mis vastasid roll-over tüüpi tehingule. Poolte vahele oli roll-over tüüpi kestvussuhe ja teostati roll-over tüüpi swappe. Kostja leiab aga, et pooled tegid iganädalaselt eraldiseisvalt swapid, millistest tulenevad varalised tagajärjed realiseerusid iganädalaselt. Kostja hinnangul hageja sulges kursimuutustele avatud valuutapositsiooni 29.01.2015, hakates sõlmima üheaegselt vastassuunalisi EUR/USD swap-tehinguid. Seega hagejal puudus avatud positsioon.
65.Kohus tuvastab, et 03.04.2014-09.05.2014 laekus kostja juures avatud hageja pangakontole teistest krediidiasutustest kokku 12 117 553,00 eurot. Laekunud eurodega tehti
erinevaid tehinguid (valuutavahetust, valuuta tuletistehinguid, deposiite jms) ja nende tehingute käigus eurode eest saadud 16 594 014,73 dollarit kanti hageja poolt viie tehinguga X panka X AS-le (I kd tlk 148-148 pöördel). Kohus tuvastab, et 09.05.2014 konverteeris hageja (swaptehinguga, mitte tavalise valuutavahetustehinguga) 11 972 593,60 eurot kursiga 1,386 dollarit euro eest dollariteks, saades nii vastu 16 594 014,73 dollarit (I kd tlk 156 pöördel, I kd tl 149 pöördel). Järelejäänud arvelduskonto jäägi summas 140 525,05 eurot eest avas hageja tähtajalise hoiuse #213049 summas 90 934,06 eurot ning ülejäägi kandis üleöödeposiidi kontole (I kd tlk 156 pöördel). Kohus tuvastab, et tehingute järel oli hagejal EUR pangakonto saldo kostja juures 0,00 eurot ning avatud 1 swap-tehing summas 16 594 014,73 dollarit.
66.Kohus tuvastab, et alates 09.05.2014 algas regulaarne swap-tehingute kordamine, kus sõlmiti enamasti nädalaks ajaks EUR/USD swap-tehing summas 16 594 014,73 dollarit. Selliseid swap-tehinguid tehti kuni 02.04.2018 (I kd tlk 177 pöördel- III kd tlk 13). Näiteks Swap tehingu kinnitusest 213019 nähtuvalt 08.05.2014 (tehingupäev) kostja ostab hagejalt 08.05.2014 (väärtuspäev) 11 972 593,60 EUR eurot ja müüs 16 594 014,73 USD kursiga EUR/USD 1,3860000. 16.05.2014 kostja ostis 16 594 014,73 USD ja müüs 11 970 434,54 EUR kursiga EUR/USD 1386250 ja forward punktid 2,5 ( I kd tlk 177 pöördel). Swap tehingu kinnitusest 214154 nähtuvalt 15.05.2014 (tehingupäev) kostja ostab hagejalt 16.05.2014 (väärtuspäev) 12 123 038,23 EUR ja müüb 16 594 014,73 USD kursiga EUR/USD 1,368800. 23.05.2014 kostja ostab hagejalt 16 594 014,73 USD ja müüb hagejale 12 120824, 46 EUR ja forward punkti 2,5 (I kd tlk 170 pöördel). Swap tehingu kinnitusest 215508 nähtuvalt 22.05.2014 (tehingupäev) kostja ostab hagejalt 23.05.2014 (väärtuspäev) 12 155 006,39 EUR ja müüb hagejale 16 594 014,73 USD kursiga EUR/USD 1,365200. 30.05.2014 kostja ostab hagejalt 16 594 014,73 USD ja müüb hagejale 12 152 780,94 EUR kursiga 1,365450 EUR/USD ja forward puktis 2,5 (I kd tlk 180 pöördel).
67.Vaidlust pole selle üle, et 23.01.2015 avas hageja kostja juures esialgse valuutapostisoonile vastassuunalise positsiooni (II kd tlk 164-pöördel 165). Kohus tuvastab, et Swap tehingu kinnitusest 271925 nähtuvalt 22.01.2015 (tehingupäev) kostja ostab hagejalt 23.01.2015 (väärtuspäev) 14 429 578,03 eurot ja kostja müüb hagejale 16 594 014,73 dollarit kursiga EUR/USD 1,15000. 30.01.2015 (väärtuspäev) kostja ostab hagejalt 16 594 014,73 dollarit ja müüb hagejale 14 426 441, 84 eurot kursiga EUR/USD 1,150250. forward punktid 2,5 (I kd tlk 221).
68.Seega kohtule esitatud swap tehingu kinnituste kohaselt on hageja ostnud kostjalt hagejale kuuluvate EUR eest vastavalt turukursile 16 594 014,73 USD (spot-tehing) ja 7 päeva hiljem on hageja müünud kostjale 16 594 014,73 USD sama turukursi järgi, saades vastu EUR (forward-tehing). 7 päeva hiljem hageja poolt kostjale 16 594 014,73 USD müümisel on hageja tasunud 2,5 forward punkti eest. Hageja on tasunud iga tehinguga 2,5 forward punkti, st iganädalaselt 5 punki. Koos vastassuunaliste tehingutega on hageja ja kostja vahel selliseid tehtud tehinguid 386 korda. Seega on pooled sõlminud enamasti ühenädalasi swap-tehinguid (st. forward-tehing, millega swap tehing täideti, toimus tavaliselt ühe nädala möödudes spottehingust.
69.Kohtule esitatud asjatundja J. J. arvamuse kohaselt J. J. leiab, et kõik swap-tehingu parameetrid (summa, forward punktid, väärtuspäev) lepitakse kokku tehingu sõlmimise päeval ja sõltumata sellest, kas swap-tehingu pikkus on üks päev, nädal, kuu või aasta, need ei muutu. Üks ja sama summa dollareid eurodesse ümber arvestatuna antud kaasuses swap-tehingu alguses ja lõppedes on tõesti erinev, aga seda põhjusel, et erinevad spot-kurss ja forward kurss. See on teada juba swap-tehingu sõlmimisel ning kajastub ka tehingu sõlmimisel panga poolt (III kd tlk 118). Samas seisukohta on avaldanud J. J. 21.02.2020 toimunud istungil tunnistajana antud ütlustes (IV kd tlk 170-170 pöördel).
70.Kohus nõustub eelnimetatud J. J. seisukohaga. Kohtule esitatud swap-tehingu kinnitustest nähtuvalt erinevad spot- kurss ja forward-kurss forward punkide võrra, milleks on 2,5 või -2,5 ja sellest tulenev üks ja sama summa dollareid eurodesse ümber arvestatuna erineb üksnes forward kursi võrra. J. J. on asunud seisukohale, et hageja ja kostja vahel kuni 26.03.2018 sooritatud tehingud olid Versobank AS finantstehingute ja tagatiste seadmise üldtingimuste peatükis 15 „Avatud positsiooni edasikandmise“ tehingud (III kd tlk 118).
71.Kostja on seisukohal, et hageja sulges kursimuutustele avatud valuutapositsiooni 29.01.2015 hakates sõlmima üheaegselt vastassuunalisi EUR/USD swap-tehinguid kuni 02.04.2018 summas 16 593 014,73 USD. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendid ei toeta kostja seisukohta. Kohus leiab, et kohtuistungil üle kuulatud kõigi tunnistajate ütlustega ja asjatundja J. J. arvamusega on tõendatud, et vastassuunalise positsiooni avamine ei sulge esialgset positsiooni, vaid sel juhul jätkatakse kahe eraldiseisva positsiooniga.
72.Tunnistaja H. M. on andnud ütluseid, et kui avatakse vastassuunaline, siis on tegemist kahe positsiooniga, kahe positsiooni pealt makstakse swapi tulu (31.05.2021 protokoll, ajatempel 01:18:41, VI kd tlk 10). Tunnistaja J. S. ütluste kohaselt me ei sulgenud, olgu see minu poolt öeldud, et hüpoteetiliselt küsida, et minu vastassuunalise positsiooni avamine sulges esimese, siis kuidas Verso küsis Revalilt kahekordselt teenustasusid (31.05.2021 protokoll, ajatempel 02:14:34, VI kd tlk 14 pöördel). Tunnistaja M. V. on andnud ütluseid, et enne seda swapi positsiooni klient ostis, kattis end varasema positsiooni vastupidisema tehinguga. Muutis end neutraalseks, ei soovinud kahte vastupidist ära üksteise vastu ära arvelduda, vaid hakka mõlemat edasi swappima. Omas kahte suur positsiooni ( 31.05.2021 protokoll, ajatempel 03:01:57, IV kd lk 18).
73.Sama seisukohta on kinnitanud oma arvamuses asjatundja J. J.. Vastuseks küsimusele, mida tähendab ja milliseid tagajärgi toob kaasa esialgsele valuutapositsioonile vastassuunalise valuutapositsiooni avamine? Kas valuutapositsiooni sulgemise ja vastassuunalise valuutapositsiooni avamise puhul on tegemist ühe ja sama või erinevate olukordadega? on J. J. vastanud järgmiselt: Kui kliendil on avatud valuutapositsioon, siis selles kontekstis tähendab vastassuunalise positsiooni avamine täiendava vastassuunalise tehingu tegemist, millega vastassuunaline positsioon avatakse. Selle vastassuunalise tehingu arveldamise tähtaeg lükatakse swap-tehingu abiga kohe tuleviku kuupäevale ja pikendatakse omakorda järgnevate swap-tehingutega, säilitades sellisel viisil uus täiendav avatud positsioon. Täiendava vastassuunalise positsiooni avamine toob endaga kaasa valuutaturu kursimuutustest tingitud kasumi/kahjumi maandamise ehk tagatis säilib samal tasemel, kuna kursi muutustest üks valuuta positsioon toodab kasumit, samal ajal kui vastassuunaline positsioon toodab sama palju kahjumit. Seega täiendava valuutapositsiooni avamine aitab sellel perioodil ajutiselt riske maandada, säilitades esialgse positsioon (III kd tlk 117). Üksnes asjatundja M. N. on asunud oma arvamuses seisukohale (mida ei toeta üksi asjas esitatud tõend), et vastassuunalise positsiooni avamisega hageja positsioonid lõppesid. Samas selles seisukohaga ei nõustu kumbki tehingupool, ei kostja endine juhatuse liige M. V. ega hageja.
74.Kohus leiab, et asjaolu, et hagejal säilisid kaks positsiooni, tõendab ühtlasi asjaolu, et vastassuunalise positsiooni avamise järel pidi hageja tasuma kostjale võrreldes varasemaga kahekordset teenustasu. Seda on kinnitanud tunnistajad H. M. ja J. S.. Tunnistaja H. M. on andnud ütluseid, et iga avatud positsiooni eest, mida pikendatakse läbi swap tegevuse maksab topelt, ühtpidi kui teistpidi. Ühte pidi pole haavatud kursi liikumisest, kurss võib järsult tõusta või langeda, aga tema jaoks raamatupidamise mõistes on riskid maandatud. Küll maksab topelt teenuse eest, et saab õiguse säilitada oma andme positsiooni ( 31.05.2021 protokoll, ajatempel 01:16:02, VI kd tlk 9 pöördel). Tunnistaja J. S. on andnud ütluseid, et me ei sulgenud, olgu see minu pool öeldud, et hüpoteetiliselt küsida, et minu vastassuunalise positsiooni avamine sulges esimese, siis kuidas Verso küsis Revalilt kahekordseid teenustasusid (31.05.2021 protokoll, ,
ajatempel 02:14:34, VI kd tlk 14 pöördel). Kohtule esitatud tehingukinnitustest nähtub, et alates 23.01.2015 on kostja poolt võetud swap-punkte ehk teenustasu vastassuunalistelt tehingutelt ( I kd tlk 244- III kd tlk 158)
75.Kohus asub seisukohale, et eeltoodust tulenevalt on väärad kostja väited, et alates vastassuunalise positsiooni avamisest olid hageja positsioonid sulgenud ning neilt ei olnud võimalik teenida tulu.
76.Tõendamis on leidnud, et hageja on kasutanud avatud valuutapositsioonide pikendamiseks swape. Hageja on selgitanud, et swapi teostamise ainus eesmärk oli lükata vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppele tulevikku hageja kohustus tagastada kostjalt enese käsutusse saadud USA dollarid. Eeltoodu on tõendatud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste ptk-ga 15. Lepingu üldtingimuste punkt 15.1 kohaselt pangal on õigus teostada ilma kliendi korralduseta tehingutest tuleneva avatud positsiooni ulatuses swap-tehing, mille sisuks on avatud positsiooni edasikandmine tulevikku juhul, kui klient on tehinguga võtnud avatud positsiooni müües või ostes tehingu alusvara või tehingu väärtuspäeval ei ole klienti arvelduskontol tehingujärgsete arvelduste tegemiseks piisavatl vahendid, ja ei ole teostanud pangaga avatud positsiooni sulgevat sama v väärtuspäevaga vastupidist tehingut ja tehingu alusvara on tähtajatu iseloomuga ja tehingu iseloom võimaldab sellist edasikannet ja pank on sisemiselt kehtestanud sellised limiidid ja nõuded, mis võimaldavad edasikannet võimaldavat tehingut teostada ja klient on avaldanud soovi positsiooni edasikandmiseks (I kd tlk 15).
77.Lisaks on see tõendatud tunnistajate H. M. ja M. V. ütlustega. Tunnistaja H. M. on andnud järgmised ütluseid: Mõte oli see, et kui tekivad ülekanded, siis teevad ülekanded ära, jättes dollarid täna kursiga ostmata ja läbi swap tehingute on võimalus neid avatud positsioon säilitada. Kui vahepeal ei ole seda eelnevat swap positsiooni sulgenud, tuleb uus maksekohustus peale, siis läbi selle akumuleerub avatud positsioon, siis suureneb, hiljem kas jupiti või ühekordselt, reeglina ühekordselt. Kui kurss sattus sellisesse kohta, mis kliendile sobis, siis selle positsiooni sulges. Selle hetkeni kui ta selle sulges ja sellest hetkest positsioonid avas, see periood oli vaja täita swap tehingutega ja neid pikendati. Kui oli nädalaste swappidena, meil oli reedel swapi päev/../Rõhutan, et kas tehti nädalaste, päevadena, kuudena, et see ei muuda tehingu ideed, vajadust. Kliendil oli avatud positsioon, ise vaatas, millal soodne hetk tuleb, et millal sulgeb positsiooni. Selle ajani kuni sulgeb ta läbi nende swap tehingute lihtsalt kannab oma kohustust tulevikku edasi/../ Ilma swapita ei olnud võimalik avatud positsiooni pikema perioodi jooksul lahti hoida. Swap on instrument läbi mille pikendatakse (31.05.2021 protokoll, ajatempel 00:43:23 ja 00:47:54, VI kd tlk 7 pöördel). Tunnistaja M. V. ütluste kohaselt swap on tehniline lahendus avatud positsiooni edasikandmiseks ja teenus, mida Reval Oil tarbis Versobankis ja mille eest oli tasu oli positsiooni lahti hoidmine ( 31.05.2021 protokoll, ajatempel 03:26:28 jj, 03:37:09, VI kd tlk 20 pöördel ja 21 pöördel).
78.Sama asjaolu on tõendatud ka asjatundja J. J. eksperthinnanguga. Küsimusele nr 2: palun selgitage, mis on valuuta swap-tehingute eesmärk on J. J. vastanud järgmist: Swaptehingul on kaks enamlevinud eesmärki. Esimesel juhul võidakse swap-tehingut kasutada olukorras, kus isikul on vaja päeval A valuutat X (nt selleks, et isik saaks täita enda valuutas X täidetavaid rahalisi kohustusi mõne lepingupartneri ees), mida isikul päeval A veel ei ole, kuid milline eeldatavalt laekub isikule päeval B tulevikus (nt saabub päeval B isiku lepingupartneri valuutas X rahaliste kohustuste täitmise tähtaeg). Seejuures swap-tehingu tegemise teine eesmärk tähtaja pikendamise uue swap-tehinguga. Tehingut nimetatakse ka avatud valuutapositsiooni edasikandmiseks tulevikku. See tähendab, et valuutapositsioon jääb igal juhul avatuks ja see kantakse lihtsalt edasi swap-tehingus kokkulepitud päevani. Kuivõrd avatud positsioon on täiendava swap-tehingu tegemise hetkel juba olemas, siis täiendava swap tehingu esimese tehinguga ei avata (ega ka suleta) positsiooni, samuti ka tehingu teise poolega
ei avata (ega ka suleta) positsiooni. Kuivõrd positsioon säilib, käsitletakse swap-tehingut selles mõttes ühe tervikliku tehinguna (III kd tlk 116).
79.Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja poolt teostatud swapide ainus eesmärk on pikendada avatud valuutapositsiooni, siis on kohtu hinnangul väär kostja väide, et iga swap on eraldiseisev tehing ning swapidel puudub omavaheline seos või ka seos avatud valuutapositsiooniga. Kostja väite tõele mittevastavus ilmneb asjaolust, et kohtule esitatud tehingukorraldustest nähtuvalt on swape üksteisele järgnevalt iganädalaselt reedeti mitme aasta jooksul teostatud täpselt ühes ja samas summas – 16 594 014,73 USA dollarit. See summa kattub ka hageja avatud valuutapositsiooni summaga. Seega hageja teostas asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt ilmselgelt swape selleks, et avatud valuutapositsiooni säilitada ja pikendada. Seejuures oli poolte kokkuleppe osa, et swape teostatakse vaikimisi iganädalaselt ning senikaua, kuni hageja avaldab soovi positsioon sulgeda. Eeltoodust järeldub, et hageja ja kostja vahel oli kestvussuhe ja pooled tegid avatud positsiooni edasikandmiseks swapid, mis vastasid roll-over swap tüüpi tehingule. Seda seisukohta kinnitab asjatundja J. J. arvamuse punktis 15 antud selgitus: Roll-over swap-tehingut kasutatakse avatud positsioonide edasikandmiseks (ehk siis samasugusel eesmärgil nagu ka tavalist swap-tehingut). Erinevus seisneb pigem tehniliste toimingute automatiseerituses/../ Sisulist vahet roll-over swapi ning tavalise swapi vahel ei ole, mõlema eesmärgiks on avatud positsiooni edasikandmine ( III kd tlk 118). Ka asjatundja M. N. on oma arvamuses põhimõtteliselt kirjeldanud avatud positsiooni edasikandmiseks tehtavaid swape. M. N.i arvamuse p F: Alates 09.04.2014 algas regulaarne swap-tehingute kordamine, kus sõlmiti nädalaks ajaks EUR/USD swap-tehing summas 16 594 014,73 dollarit. Selliseid swap-tehinguid tehti kuni 02.04.2018 (I kd tlk 82 pöördel). Ka M. N.i kirjeldus vastab roll-over tüüpi avatud positsiooni edasikandmiseks tehtavate swapide tunnustele.
80.Asjaolu, et pooled mõistsid omavahelist suhet kestvussuhtena, tõendab ka see, et kui swape teostati ühenädalase kestvusega, siis swap tehingukulude ja valuutakursi muutuse katteks antud tagatis anti märksa pikemaks perioodiks kui igakordne swap tehing. Kostjal puudunuks tehingu ja valuutakursi muutuste katteks anda pikemaks perioodiks kui üksikud swapid, kui kostjal puudunuks avatud positsiooni edasikandise kohustus.
81.Eeltoodust tulenevalt kohus nõustub hagejaga, et hageja avatud Positsioonist teenitud kasum või kahjum realiseerub positsiooni sulgumisel. Kostja seisukoht, et kasum või kahjum realiseerub iga swapi lõpuleviimise järgselt, on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Asjatundja J. J. on vastuseks küsimusele nr 20: Palun selgitage, millal muutuvad avatud valuutapositsioonist tulenevad poolte võimalikud rahalise nõudeõigused ja rahalised kohustuste sissenõutavaks vastanud, et swap-tehinguga edasikantav avatud positsioon toob kaasa kursimuutustest tingitud kasumeid/kahjumeid, mis on kuni positsiooni sulgemiseni kliendi jaoks arvestuslikud. Seega muutuvad kasumit/kahjumist tingitud kohustused sissenõutavaks pärast positsiooni sulgemist ehk eraldiseisva spot- tehingu tegemisel (konverteerimistehing) (III kd lk118 pöördel). Samale seisukohale on asunud oma ütlustes tunnistaja H. M.. H. M. on selgitanud, et kahjum või kasum realiseerub alati positsiooni sulgemisega, enne kui pole suletud, ei saa midagi tekkida (31.05.2021 protokoll, ajatempel 01:02:05, VI kd tlk 8 pöördel). Kohus nõustub hagejaga, et asjatundja J. J. seisukoht ning tunnistaja ütlused kattuvad ka faktilise olukorraga. Hageja avas positsiooni sulgemise (ning kahjumi realiseerimise) asemel täiendavate kursiriskide maandamiseks vastassuunalise positsiooni, fikseerides (kuid mitte realiseerides) vastava hetke arvestusliku kahjumi. Puudunuks igasugune põhjendus jätkata vastassuunalise positsiooniga, kahekordistades teenustasu, kui vastavaks hetkeks oleks positsiooni kahjum hageja jaoks juba realiseerunud. Hageja käitumisest ning ka pangapoolsest valmidusest jätkata ühe positsiooni asemel kahe positsiooniga järeldub, et nii hageja kui ka
kostja mõistsid, et positsiooni sulgemiseni on positsiooni kahjum mitte realiseerunud, vaid arvestuslik.
82.Kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et poolte vahel oli avatud valuutapositsiooni vaikimisi pikendamise kokkulepe. Seda, et hageja ei pea andma iganädalast eraldiseisvat korraldust uue swapi tegemiseks, vaid kostja jätkab swapide tegemist senikaua, kuni saab hagejalt vastupidise korralduse on ühtemoodi kinnitanud nii kostja endine töötaja H. M. kui kostja endine juhatuse liige M. V.. H. M. on andnud tunnistajana järgmised ütluseid: Fakt on see, et iga nädal tehti uus swap ja tehti kokkuleppel. Ühegi osapoole mitte nõustumisel swappi ei tehtud. Ma ei tooks konkreetselt Revalit välja, aga kõikidel Versobanki ja teiste pankade kokkulepe oli see, et kui oli näha, et kliendil täna see valuutakurss ei ole seal, kaugeltki seal, kus positsioone sulgetakse, siis kõikide klientidega oli vaikimisi kokkulepe, et pank teeb selle pikendamise swapis sinna ise otsa. Pääsu ei olnud, kõik väljendasid oma kinnitust selle kohta, et kahjumiga nad kinni ei pannud. Turul seda kurssi täna ei ole, seega oli loogiline, et seda pikendati iga reede. Kõik sellelaadsed kokkulepped klientidega, et me automaatselt neid pikendame on salvestatud kõnedes olemas. Sulgeme, siis kui klient annab korralduse, kui ei anna, siis hoiame avatuna. Mis tähendab ka seda, et kui reedel toimus swapi päev, siis me tegime selle uue swapi sinna peale (31.05.2021 protokoll, ajatempel 01:33:11, VI kd tlk 11). M. V. on küsimusele et kas praktikas, et teha uus swap, kas selles kehtis selline vaikimise eeldus või ootas pank juhist, et ikkagi soovib pikendada vastanud, et kui parameetrid sobisid, siis oli pangal raamlepingu järgi õigus ise seda teha. Vastasel juhul oleks tehing sulgunud. Oleks tehtud vastupidine tehing, mis oleks võinud olla kliendile ebasoodne. Vastuseks küsimusele ka Revali puhul, kas olete teadlik, kas oli antud korraldus, et nüüd me jätkame seni kuni enam ei soovi, on tunnistaja vastanud, et eeldan, et oli selline soov olemas. Klient kinnitas iga kord ka tehingu igakordselt ( 31.05.2021 protokoll, ajatempel 03:24:15, 03:27:17; VI kd tlk 20, -20 pöördel.), Seda seisukohta kinnitab ka kohtule esitatud J. S. ja M. V. vahel 13.03.2013, 24.04.2015, 16.01.2015 ja 26.01.2015 peetud e-kirjavahetus (V kd tlk 110-114 pöördel).
83.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et hagejal oli ainuõigus anda kostjale juhis sulgeda avatud Positsioon (kostjal oli kohustus säilitada avatud Positsioonid). Seega kostja kohustus hageja ees oli hoida avatud Positsioone senikaua, kuni (i) hageja on andnud kostjale vastupidise korralduse või (ii) esineb muu õiguslik alus Positsiooni sulgemiseks. Seda kinnitab poolte vahel aastate jooksul poolte vahel kujunenud praktika kui ka avatud valuutapositsiooni olemus. Lisaks on Üldtingimuste p 1.11 kohaselt on hageja iseseisvalt vastutav oma varaga seotud otsustuste tegemise eest. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt otsustab hageja, kas ta sõlmib konkreetse Tehingu või mitte. Üldtingimuste p 9.6 ning 12.5 kohaselt on kostjal õigus Tehingud (st ka Kokkulepped) lõpetada üksnes juhul, kui hageja ei täida enda rahalisi kohustusi kostja ees tähtaegselt või ei anna kostjale kohaselt ja piisavalt tagatist. Ka Üldtingimuste p 15 regulatsioonist tervikuna järeldub, et avatud positsioone puudutavate tehingute puhul on kostjal kohustus säilitada avatud positsioon. Õigus sellise avatud positsiooni sulgemiseks tuli kostjale Üldtingimuste p-st 15.5, mille kohaselt oli kostjal õigus Positsioonid sulgeda või keelduda nende edasikandmisest üksnes juhul, kui kostja oli põhjendatud kahtlus, et hageja ei suuda täita Kokkulepetest tulenevaid kohustusi või kui hageja on rikkunud Kokkulepete tingimusi. Selliseid asjaolusid ei esine.
84.Eeltoodutu arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kostja rikkus 26.03.2018 poolte vahel sõlmitud kokkulepet, kuivõrd sulges hageja avatud valuutapositsiooni ilma hageja poolt vastavat korraldust või muud tahteavaldust saamata. Samas kohus ei nõustu hagejaga, et kostjal oli õigus finantsteenuse osutamine lõpetada üksnes juhul, kui hageja oleks lepingut rikkunud, on vastuolus nii finantstehingute üldtingimuste kui ka lepinguvabaduse põhimõttega. Hageja veendumus justkui oleks kostja pidanud pakkuma hagejale finantsteenuseid lõpmatuseni kuni hageja otsustab selle tegevuse lõpetada, ei tugine ei pooltevahelistele lepingutele ega
turupraktikale. Kuna poolte vahel sõlmitud leping on raamleping ja seega kestvusleping, on selle korraline lõpetamine mõistliku etteteatamisega võimalik igal ajal VÕS § 195 lg 3 alusel. Ka finantstehingute üldtingimuste p 20.3 näeb ette, et lepinguosalisel (s.o ka pangal) on õigus leping korraliselt üles öelda igal ajal, teatades sellest teisele poolele 30 päeva ette. Selleks ei ole vajalik, et klient oleks lepingut rikkunud, vaid on võimalik ka olukord, kus pank lihtsalt lõpetab vastava teenuse osutamise. Kostja üldtingimuste punktid 25.1.5 ja 25.1.6 võimaldavad pangal lepingu lõpetamist ka juhul, kui seda nõuab järelevalveasutus, arveldussüsteemi haldaja või korrespondentpank.
85.Seega on hageja veendumus, et lepingu lõpetamise otsustamisel on temal ainuõigus, ekslik. Kohus nõustub kostjaga, et hagejal võis tekkida õiguspärane ootus, et pank jätkab temaga swap-tehingute tegemist, vaid 30 päeva ette –st käesoleval juhul kostja võimaldab hagejal nelja swap-tehingu tegemist. Poolte vahel sõlmitud lepingust ega poolte vahel välja kujunenud praktikast ei nähtu kostja poolt antud lubadust, et kostja jätkab tehingute tegemist kuni valuutakursi tõusuni hageja soovitud määrani. Seega oleks hageja asjatundliku kliendina pidanuks seda teadvustama.
86.Kuna kostja on 26.03.2018 sulgenud hageja valuutapositsiooni, siis võib kostja sellist tegevust käsitleda kostja poolt lepingu ülesütlemisena VÕS § 195 lg 3 ja finantstehingute üldtingimuste p 20.3 kohaselt. Kostja on rikkunud kohustust teatada lepingu korraliselt ülesütlemisest teisele poolele ette 30 päeva.
87.Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kostja poolt 26.03.2018 hageja valuutapositsiooni ilma hageja poolt vastavat korraldust või muud tahteavaldust saamata sulgemisega on tekkinud hagejale kahju.
88.Hageja on selgitanud, et ta on teinud seonduvalt avatud valuutapositsiooniga kulutusi kokku summas 3 668 286,52 EUR. Pooled ei vaidle selle üle, et seoses vaidlusaluste valuutapositsioonidega on hageja tagatisdeposiiti kantud summadest swap-tehingute tegemise eest makstud kostjale teenustasudena 1 053 786,52 eurot ja valuutakursi muutuse katteks täiendava tagatisena 2 614 500,00 eurot, kokku 3 668 286,52 eurot. Hageja leiab, et temale tekkinud kahju võib seisneda ühes järgnevatest: (i) VÕS § 128 lg 3 kohane otsese varalise kahju ja VÕS § 128 lg 4 kohase saamata jäänud tulu kombinatsioonis; (ii) VÕS § 128 lg 4 kohases saamata jäänud tulus; (iii) hageja poolt tehtud kulutuste tarbetuks osutumises; (iv) VÕS § 128 lg 3 kohase otsese varalises kahju ja kulutuste tarbetuks osutumise kombinatsioonis
89.VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemist tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
90.Hageja on seisukohal, et kostja poolse omavolilise positsiooni sulgemise tõttu vähenes hageja vara väärtus ning see on VÕS § 128 lg 3 mõttes otsene varaline kahju. Hageja leiab, et temale tekkis otsene varaline kahju seoses hageja poolt tagatisdeposiiti kantud summadest swap-tehingute tegemise eest makstud kostjale teenustasudena 1 053 786,52 eurot ja valuutakursi muutuse katteks täiendava tagatisena 2 614 500,00 eurot, kokku 3 668 286,52 eurot.
91.Hageja väitel tekkis temale kostja poolt lepingu rikkumise tagajärjel otsene varaline kahju summas 2 614 500 eurot, mis on hageja poolt kostjale kursivahede võimalike kõikumiste katteks tasutud tagatismaksete kogusumma. Kuivõrd positsioonide sulgemise otsustas hageja eest kostja 26.03.2018. a ning tegi seda hagejale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, kaasnes kostja poolsete tehingutega hagejale negatiivne varaline tagajärg otsese varalise kahju näol
summas 2 614 500 eurot. Kui kostja ei oleks hageja eest tehingut teinud, oleks hagejal õigused kursivahede katteks tagatiseks tasutud summadele säilinud ehk hageja varaline seis oleks parem. Hagejal oleks olnud võimalik enda tegevust korraldada iseseisvalt selliselt, et hagejale ei oleks otsest varalist kahju tekkinud.
92.Vaidlust pole selle üle, et kuna valuutakurss võib muutuda nii kliendile soodsamas kui ebasoodsamas suunas, siis selleks, et swap-tehingu lõpetamisel oleks ebasoodsa kursimuutuse korral kliendil võimalik piisav hulk eurosid pangale tagastada, avatakse enne tehingu tegemist kliendi poolt pangas tagatishoius (tagatisdeposiit), millest saab pank kliendi jaoks ebasoodsa kursimuutuse korral puuduvad vahendid võla katteks võtta. Deposiidi suurus on individuaalne ja sõltub tehingutest ning see võib ajas muutuda. Vaidlust pole selle üle, et valuutavahetustehingu deposiit eesmärk on, et pank katab selle arvel valuutakursi vahet – ehk kliendi poolt investeeritud summat. Tagatis on summa, mille klient peab andma pangale tagamaks, et pank ei kannaks valuutakursi negatiivses suunas muutumise riski (s.o riski kannab igal juhul klient) ja pank kasutab seda summat, et säilitada kliendi positsiooni juhul, kui forward-tehingu tegemise ajal kurss ka langeb.
93.Kohus tuvastab, et Finantstingimuste punkti 11.1 kohaselt panga poolt määratud juhtudel on klient kohustatud andma pangale kliendilepingust ja tehingu(te)st tulenevate kliendi (makse)kohustuste täitmise tagamiseks tagatise. Nõutava tagatissumma suuruse kehtestab pank protsendilise või summalise väärtusena kliendi poolt teostatavate ja hetkel kehtivate tehingute alusel kliendi poolt pangale tasumisele kuuluvatest summadest. Tagatissumma määramisel lähtub pank vastavalt tehingu iseloomust, selle kestusest ning sellega kaasnevate riskide suurusest. Finantstingimuste punkti 11.3 kohaselt tagatissumma suuruse annab pank kliendile teada korralduse vastuvõtmisel, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud muud viisi (I kd tlk 10-17).
94.Asjatundja M. N. 6.5.2019 arvamuse punktis G nähtuvat perioodil 03.04.201413.02.2015 EUR kurss langes ehk muutus hageja jaoks ebasoodsamaks ja hageja sai valuutakursi langusest kahjumit, sest swap-tehinguga oli võetud panga ees kohustus (avatud positsioon). Graafikust on näha, et 03.04.2014 maksis 1 euro 1,3771 dollarit. 13.02.2015 maksis 1 euro 1,1381 dollarit ehk euro odavnes dollari suhtes ja dollar vastupidiselt kallines euro suhtes 17,36%. Ehk siis 16 594 014,73 dollari väärus oli 03.04.2014 seisuga 12 049 970,75 eurot ja 13.02.015 seisuga 14 580 454,03 eurot, mis teeb muudatuseks 2 530 483,28 eurot ( I kd tlk 83).
95.Vaidlust pole selle üle, et hageja oli tuleviku kohustuse – üle anda kostjale 16 594 014,73 USD- katteks hageja oli tasunud kostjale tagatist, kusjuures alates 03.04.2014 oli hageja kandnud kostjale tasutud tagatisvara väärtuse languse tõttu tagatisena kokku 3 014 500 eurot. Nimetatud summast oli tagatisvara väärtuse vahepealse tõusu tõttu hagejale kostja poolt tagastatud kokku 400 000 eurot, misjärel tagastamata tagatis moodustas 2 614 500 EUR.
96.2014-2015 toimus EUR kursi langus, mistõttu kostja tegi tagatiskontole juurdemakseid, mille arvel kostjal arveldusi hagejaga jooksvalt ka teostas ehk deposiit realiseeriti igakordse swap-tehingu lõpuleviimisel, mitte aga ei hoitud hageja tagatiskontol. See nähtub hageja konto väljavõtetest ja konto liikumiste kokkuvõttest (II kd tlk 195-245, III kd tlk 3-13, 78-88). Eeltootust tulenevalt on ebaõige hageja seisukoht, et hageja poolt tagatiskontole tasutud positsioonist tulenvate tulevikukohustuste tagamiseks tagatise ajutise väärtuse vähenemise tõttu tasutud 2 614 500 eurot realiseeriti korraga alles kostjalt tegevusloa äravõtmisel. Seega ei ole hagejale tekkinud kahju summas 2 614 500 eurot, mis on hageja poolt kostjale kursivahede võimalike kõikumiste katteks tasutud tagatismaksete kogusumma, kuna tegemist hageja poolt investeerimisriski realiseerumisest kantud kahjumi katmisega.
97.Hageja leiab, et temale tekkis otsene varaline kahju seoses hageja poolt tagatisdeposiiti kantud summadest swap-tehingute tegemise eest makstud kostjale teenustasudena 1 053 786,52 eurot. Vaidlust pole selle üle, et iga swap-tehingu tegemisel lepivad klient ja pank kokku tehingu tasus, mis kuulub kliendi poolt pangale maksmisele. Tegemist on kokkuleppelise summaga, mida väljendatakse forward punktidena (forward points). Tasu maksmine toimub mitte eraldi maksena, vaid kliendi kontolt võetud ja swap-tehingu tähtaja saabudes kliendi kontole tagastatud eurode summa vahena (finantstehingute üldtingimuste p 12.13). Swap tehingu lõppemisel saab klient tagasi oma algselt panagale antud valuuta ehk siis swap-tehingu lõppemisel taastub olukord, mis oli enne swap-tehingu algust. Kuna valuutade omavahelised kursid muutuvad igal ajahetkel, siis see tähendab, et üks ja sama summa dollareid on eurodesse ümber arvestatuna swap-tehingu alguses ja lõppedes erinev.
98.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et hageja maksis kostjale tehingutasu hageja ainuõiguse ja –võimaluse omamise eest otsustada, millisel hetkel dollarite ost teostatakse. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt hageja maksis tehingutasu iga konkreetse swap-tehingu teostamise eest. Nimelt finantstehingute üldtingimuste punkti 12.13 kohaselt tehingu lõpetamisel lepingu alusel on pangal õigus teostada lepingu üldtingimuste punktis 10. sätestatud tasaarvestus ja rahuldada oma nõuded kliendi vastu tagatisdeposiidis olevate rahaliste vahendite arvel. Käesoleval juhul forward-tehingu lõpuleviimisel. Hageja on ka kogu poolte vahelise lepingulise suhte kehtivuse ajal sellisel viisil tasu maksmist aktsepteerinud. Vastasel juhul on arusaamatu, miks maksti pangale teenustasu kogu aeg juurde. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul hageja poolt kostjale teenustasudena tasutud 1 053 786,52 eurot kujutada endast hagejale tekkinud kahju.
99.Hageja kontoväljavõttest ja kontoliikumiste kokkuvõttest nähtuvad summad on pank kliendiga kokkuleppel võtnud swap-tehingutes kokku lepitud arvelduste teostamiseks ning need jagunevad igakordseteks pangapoolseteks tehingutasudeks ning kursimuutuse tõttu kliendil pangakontol kokkulepitud swapi arvelduste tegemiseks puudu olnud rahaliste vahendite katmiseks. Seega käesoleval juhil on hageja tagatisdeposiiti kantud summast swap-tehingute tegemise eest makstud kostjale teenustasudena 1 053 786,52 eurot ja valuutakursi muutuse katteks 2 614 500,00 eurot, mis kokku moodustab 3 668 286,52 eurot, vastab olulises osas kostja arvutustele.
100.Hageja on avaldanud ja kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja omab teadmisi finantsturust, s.o et hageja on võimeline aru saama swap-tehingu olemust ja selle tagajärgi (finantstehingute üldtingimuste p 2.3 mõistes asjatundlik klient). Ka finantstehingute üldtingimuste punktist 3.1-3.2 tuleneb, et hageja on tehinguid tehes riskidest informeeritud ja mõistab neid. Finantstehingute üldtingimuste punkti 17.5.1 ning panga üldtingimuste punkti 23.7 kohaselt ei vastuta pank (kostja) kliendi ees investeerimistegevusega seotud riskidest, sh valuutariskist ja teistest tururiskidest tuleneva võimaliku kahju tekkimise eest. Finantstehingute üldtingimuste punkt 6.2 kordab, et klient vastutab kõikide kahjude ja/või kulude eest, mis tulenevad tehingutest. Finantstehingute üldtingimuste punkti 16.1 alusel on klient kohustatud tasuma pangale osutatud teenuste eest. Finantstehingute üldtingimuste punktist 5.15.2 tulenevalt kinnitab klient tehingukorraldusega, et ta on teadlik tehingutega kaasnevatest finantsriskidest.
101.Kohus nõustub kostjaga, et kostja pangana ei saa vastutada hageja poolt kantud kulutuste ja investeerimisriski eest, seda eriti olukorras, kus hageja puhul on tegemist asjatundliku kliendiga. Nii valuutarisk kui ka pangale makstud tehingutasude puhul on tegemist kliendi kuludega, mis tekivad tehingu tegemise ajal ning selle riski ülekandmine pangale on alusetu olenemata sellest, kas pank lubas järgmiste tehingute tegemist või mitte
102.Hageja väidab, et kui kostja ei oleks hageja avatud Positsiooni sulgenud 26.03.2018, siis oleks hageja saanud teenida tulu summas vähemalt 3 668 286,52 eurot. Hageja väitel käesoleval juhul oli hageja kavatsus tulu teenida ilmne, vastasel juhul ta ei oleks tegelenud valuutaturul kauplemisega, mh ei oleks ka positsiooni pikaajaliselt avatuna hoidnud.
103.VÕS § 128 lg 4 järgi on saamatu jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
104.Kohus leiab, et hageja poolt saamata jäänud tulu ei ole leidnud tõendamist. Kostja on välja toonud, et juhul kui kostja ei oleks hagejaga sõlmitud lepingut 26.03.2018 üles öelnud ja hageja oleks jätkanud iganädalaste swap-tehingute tegemist, siis oleks hageja pidanud hagi esitamise päevaks (08.03.2019) dollarites summas vähenemise ärahoidmiseks tegema täiendavat kulu kokku (102 möödunud nädala eest) rohkem kui 612 200 EUR. Kohus tuvastab, et sarnaste numbriteni jõudis oma asjatundja arvamuses ka M. N., märkides, et ühesuunalise swap-tehingu tasu aastas oleks olnud hinnanguliselt 175 000 eurot (I kd tlk 86). Hageja oleks pidanud tegema aga kahesuunalisi swape ja oleks pidanud seega pelgalt teenustasusid maksma summas 350 000 eurot. Seega on paljasõnaline ja tõendamata hageja väide, et ta oleks nende tehingutega saanud tulevikus kasu, kui- swap tehingud oleksid samal viisil jätkunud ka peale 26.03.2018. Swap- tehingute jätkumisel oleks hagejal tulnud juurde maksta täiendavaid summasid, et vastaval hageja sõlmitud swap-tehingute foward punktide kostjale maksmise tõttu säilitada 16 594 014,73 dollari ekvivalent eurodes.
105.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et pole tõendatud, et hageja oleks saanud nimetatud tehingutest kasu, kui swap-tehingud oleksid samal viisil jätkunud peale 26.03.2018. Swap-tehingute jätkumisel oleks hagejal tulnud juurde maksta täiendavaid summasid, et vastavalt hagejaga sõlmitud swap-tehingute foward punktidele kostjale maksmise tõttu säilitada 16 595,73 dollari ekvivalent eurode. Seega oleks hageja pidanud tegema swap-tehingute sõlmimisega täiendavaid kulutusi.
106.Kohus on eelnevalt leidnud, et hagejal võis tekkida õiguspärane ootus, et pank jätkab temaga swap-tehingute tegemist, vaid 30 päeva ette –st käesoleval juhul kostja võimaldab hagejal nelja swap-tehingu tegemist. Kohus tuvastas, et kostja on rikkunud kohustust teatada lepingu korraliselt ülesütlemisest teisele poolele ette 30 päeva. Seega on küsimus, et kui kostja ei oleks rikkunud kohustust teatada hagejale lepingu ülesütlemisest ette 30 päeva ja poolte vahel sõlmitud leping oleks lõppenud 25.04.2018, kas sellisel juhul oleks hageja avatud valuutapositsioon suletud hagejale soodsamatel tingimustel. Vaidlust pole selle üle, et perioodil 28.03.2018 kuni 06.05.2019 EUR/USD kurss on langenud ligikaudu 11 eurosendi võrra, ehk muutust hageja jaoks soodsamas suunas ei ole pärast kostja likvideerimismenetluse alustamist kuni 06.05.2019 toimunud. Seega kui poolte vaheline leping oleks lõppenud 25.04.2018, siis oleks pidanud hageja kandma veel 4 swap-tehinguga seotud kulu ja kuna selleks kuupäevaks ei olnud liikunud EUR/USD kurss hagejale soodsam suunas, siis ei oleks hageja valuutapositsioon suletud hagejale soodsamatel tingimustel kui 28.03.0218, vaid hoopis ebasoodsamatel tingimustel.
107.Hageja on kohtule esitanud temal saamata jäänud tulu hüpoteetilise arvutuse. Selle kohaselt oleks hagejal olnud seisuga 06.01.2021.a teoreetiliselt võimalik saada tulu 4.182.281 EUR (2.115.033+2.067.248), tehes selleks täiendavaid kulutusi forward-punktide näol kokku 495.833 EUR (350.000+145.833). Samas on hageja läbivalt seisukohal, et kostjaga sõlmitud swap-tehingute kohaselt tasutud ja kostjalt käesolevas hagis kostjalt kahjuna nõutud summa 3.668.286,52 EUR on tarbetuks muutunud kulutus, s.t hageja kulutus, mida ta pidi tegema swap-tehingutest kasu saamiseks. Seega tuleb hageja poolt tehtud saamata jäänud hüpoteetilise
tulu saamiseks lugeda summa 3.668.286,52 EUR vajalikuks kulutuseks, millest selgub, et (kasutades hageja esitatud hüpoteetilist näidet) oleks hageja pidanud tegema kulutuse 4.164.119,52 € (495.833+3.668.286,52), et teenida 4.182.281 EUR s.t kasum oleks moodustanud tehtud kulutusest 0,43%. Siinkohal tuleb arvestada, et hageja näites toodud forward-punktide summa ei ole täpne (puudub arvestuse alus ja arvutus), on hinnanguline ning 0,43% erinevus kulu ja tulu vahel ei ole seetõttu mõistlikult arvesse võetav. Seega isegi juhul, kui kostja vastutaks hagejal saamata jäänud tulu või kasutuks muutunud kulutuste eest (kostja vaidleb sellele vastu), ei ole hageja sellise kahju tekkimist tõendanud.
108.Kohus nõustub kostjaga, et tuleb arvestada, et hageja näites tehtud arvestused on tehtud tagantjärgi konstrueeritult informatsiooni põhjal, mis ei olnud hagejale teada hetkel, kui ta oleks vastavad tehingud (s.t ühe positsiooni sulgemise) pidanud tegema. Kuna swap-tehingutes kasu saamine eeldab konkreetse tehingu tegemisel valuutakursi soodsa muutuse etteaimamist, peab hageja tõendama, et ta oleks igal juhul sõlminud vastavad swap-tehingud õigel ajal. Hageja seda tõendanud pole ning arvestades asjaolu, et hageja polnud suutnud nelja aasta jooksul (03.04.2014.a – 26.03.2018.a) teha temale kasumlikke swap-tehinguid ka siis, kui kasumi saamise hüpoteetiline võimalus oli olemas, on ebamõistlik eeldada, et ta oleks suutnud ära arvata õiged tehingute tegemise hetked vastavalt tema näites toodule. Eeltoodust tulenvalt isegi kui hagejal oleks saamata jäänud tulu nõue, oleks selle rahuldamise eeldusena olnud vajalik kahe asjaolu esinemine: swap-tehingute jätkumine ja hageja poolt tulevikus õigetel tingimustel tehingute tegemine – viimane asjaolu on aga hageja täieliku kontrolli all. Hageja pole tõendanud, et ta oleks igal juhul nimetatud tehingud õigel ajal teinud. Seega pole hageja tõendanud põhjuslikku seost swap-tehingute lõppemise ja temal väidetavalt saamata jäänud tulu vahel ning VÕS § 128 lg 4 eeldused on täitmata.
109.Hageja leiab, et hagejale tekkinud kogukahju summas 3 668 286,52 eurot võib kuuluda hüvitamisele ka tarbetuks muutunud kulutuste hüvitamise nõudena. Hageja panustas aastate jooksul positsioonidesse kokku 3 668 286,52 eurot heas usus ja õigustaud ootuses, et positsioonid säilivad ning vaid hagejal on õigus otsustada positsioonide sulgemise üle. Kohus on eelnevalt leidnud, et hagejal võis tekkida õiguspärane ootus, et pank jätkab temaga swaptehingute tegemist, vaid 30 päeva ette ja poolte vahel sõlmitud lepingust ega poolte vahel välja kujunenud praktikast ei nähtu kostja poolt antud lubadust, et kostja jätkab tehingute tegemist kuni valuutakursi tõusuni hageja soovitud määrani. Seega sai hagejal olla õigustatud ootus käesoleval juhul, et hageja saab otsustada positsiooni sulgemise üle kuni 25.04. 2018. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kui poolte vaheline leping oleks kestnud kuni 25.04.2018, ka sellisel juhul ei oleks hageja valuutapositsiooni suletud hagejale soodsamatel tingimustel kui 28.03.0218, vaid hoopis ebasoodsamatel tingimustel. Seega ei ole hageja kantud kulutused summad 3 668 286,52 eurot käsitlevad hageja poolt tarbetuks muutuvate kuludena, vaid on otseselt seotud hageja poolt tehtud tehingute seotud vajalike kuludega.
110.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud, et hagejale oleks tekkinud kahju seoses kostja poolt 26.03.2018 hageja valuutapositsiooni sulgemisega.
111.Kuna tõendamist pole leidnud hagejale kahju tekkimine, siis puudub vajadus analüüsida kostja poolt kohustuse rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahelist põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4) ja seda kas on täidetud kahju ettenähtavuse tingimused (VÕS § 127 lg 3).
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
113.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Vajaduse korral määrab menetlusosaliste vahel
kohus
kindlaks
menetluskulude
proportsionaalse
jaotuse
114.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.
115.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.