Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.04.2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-3646
Kohtuasi
OÜ Reval-Oil hagi Versobank AS (likvideerimisel) vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.07.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Reval-Oil apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
4 139 049.62 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ Reval-Oil (registrikood 10363040), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja vandeadvokaadi abi Karl Erik Esko Kostja Versobank AS (likvideerimisel) (registrikood 10586461), seadusjärgne esindaja likvideerija Ksenia Kravtšenko, lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Mugu
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-19-3646 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulud määrab asja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 3 668 286.52 eurot ja viivise sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 määras kuni põhinõude täitmiseni.
2.10.10.2008 sõlmisid hageja ja kostja (pank) finantstehingute ja tagatiste seadmise lepingu (edaspidi leping), mille lahutamatuks osaks on punkti 2 järgi lepingu üldtingimused (edaspidi üldtingimused). Leping andis pooltele võimaluse sõlmida kokkuleppeid finantstehingute tegemiseks. Leping on raamleping, mille tingimused kohalduvad kõigile täiendavalt sõlmitavatele finantstehinguid puudutavatele kokkulepetele.
3.Lepingu sõlmimise järgselt tegid pooled erinevaid finants- ja valuutatehinguid. Osa tehingutest puudutas kostjalt dollarite hankimist. Pooled tegid mitmeid valuutatehinguid, mille tulemusel sai hageja kostjalt enda käsutusse kokku 16 594 014.73 dollarit, kuid mille eest tasumise kohustuse võimaldas hageja tasu eest lükata tulevikku hagejale sobivale ajale. Kostja andis hagejale tasu eest nimetatud küsimuse otsustamiseks ainuõiguse ja –võimaluse ning kohustus hagejale vastavat positsiooni säilitama. Tegemist oli turupraktikat, poolte varasemat praktikat ning üldtingimuste 15. peatükki arvestades tavapärase kokkuleppega. Tasumise kohustuse tulevikku lükkamise eest tasus hageja kostjale teenustasusid. Enda kohustuste tagamiseks tasus hageja ka tagatist eurodes summas, mis vastas vastava hetke dollarite turukursi väärtusele. Tasumise kohustuse tulevikku lükkamine andis hagejale ainuõiguse ja -võimaluse otsustada, millisel temale sobival ajahetkel tulevikus ning millise valuutakursi (EUR / USD) alusel hageja dollarid lõplikult ostab. Hiljemalt 2014. a novembriks oli osa dollarite hageja käsutusse andmise tehingute tulemusel hagejal akumuleerunud kostja juures avatud positsioon summas 16 594 014.73 dollarit. Selle säilimine saavutatakse, kasutades tehnilise lahendusena valuuta swap-tehinguid, millised vastavalt poolte kokkuleppele sooritati iganädalaselt. Valuutaswap tähendab, et hageja kohustus anda kostjale dollarid lükatakse tulevikku.
4.Positsiooniga seonduv poolte suhe oli kokkuvõtlikult järgnev – kostja oli hageja käsutusse andnud erinevate tehingute tulemusel kokku 16 594 014.73 dollarit, millise tagasiostmise hetke ning seega ka kursi määramise ainuõigus oli hagejal. Tagamaks hageja kohustust nimetatud ulatuses dollareid tagastada, oli hageja iga täiendava dollarite summa enda käsutusse saamise hetkel tasunud kostjale tagatisena eurodes summa, mis dollarite saamise hetkel vastas dollarite väärtusele. Kui tagatisena tasutud eurode väärtus dollarite suhtes muutus, hageja vastavalt kas kohustus tasuma täiendavat tagatist või vabastas kostja tagatisena tasutud eurod nende väärtuse kasvule vastavas ulatuses dollarite suhtes ja tagastas hagejale. Tagatis maandas panga riske seonduvalt hageja võimekusega igal ajahetkel ning iga päevakursi alusel osta 16 594 014.73 dollarit.
2-19-3646
5.Eelnevalt kirjeldatud tähendas, et hagejal oli pangas avatud valuutapositsioon. Selle puhul on tavapärane, et periooditi liiguvad valuutakursid positsiooni omaja suhtes negatiivses suunas. Kui sellises olukorras hageja positsiooni ei sulgenud ja jäi ootama kursside paranemist, tuli tal tasuda täiendavat tagatist. Hageja pidi tegema täiendavaid tagatismakseid 2014. a I kvartalis, kui EUR / USD kurss hakkas liikuma tema jaoks negatiivses suunas.
6.2015. a I kvartalis võttis hageja vastu teadliku otsuse fikseerida positsioon tolleaegsel turutasemel, mille tarbeks avati 13.02.2015 positsioonile vastassuunaline positsioon. Pooled olid teadlikud, et vastassuunaline positsioon tähendab hageja jaoks küll tasudena täiendavat kulu, kuid teenib siiski lõppeesmärki ja hageja olulist huvi hoida positsioon avatuna ja muutumatuna. Samas teadvustati, et selline kulu on siiski oluliselt väiksem, kui kursimuutustest tekkinud täiendavad tagatise maksed. Valmidus tasuda vastassuunalise positsiooni kulu tõendab, kui tähtis oli hageja jaoks avatud positsiooni säilimine.
7.Avatud positsioonidega kaasnesid hagejale märkimisväärsed kulud. Kostja poolt positsiooni sulgemise hetkeks oli hageja kandnud seoses sellega järgnevaid kulusid: 1) tasus kostjale kokku 1 053 786.52 eurot positsioonide sulgemise ajahetke otsustamise ainuõiguse ja -võimaluse omamise eest (st õiguse eest otsustada millisel hetkel ning millise päevakursi alusel ta 16 594 014.73 dollarit kostjalt ostab); 2) tasus alates 03.04.2014 lisatagatisena kokku 3 014 500 eurot tagatisvara väärtuse ajutiste languste tõttu, millest oli valuutakursi vahepealse tõusu tõttu kostja tagastatud 400 000 eurot, seega tagastamata tagatise summaks on 2 614 500 eurot.
8.26.03.2018 tunnistas Euroopa Keskpank kehtetuks kostja kui krediidiasutuse tegevusloa. Harju Maakohtu 27.03.2018 määrusega nr 2-18-24622 rahuldati Finantsinspektsiooni avaldus kostja sundlõpetamiseks, likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerijate määramiseks. 04.04.2018 pöördus hageja likvideerija poole, nõudes avatud positsioonide säilitamise kohta selgitusi. 06.04.2018 selgitas likvideerija, et krediidiasutuse tegevusloa puudumise tõttu ei ole avatud positsioonide edasine säilitamine võimalik ning olukorrale püütakse leida lahendust. 16.04.2018 e-kirjas päris hageja täiendavaid selgitusi. 18.04.2018 vastas kostja spetsialist hagejale: „Versobank kahjuks ei saa Teile enam valuuta swappe teha, kuna meil puudub panganduse litsents. Teie swapid arveldusid ning on kajastatud kontol. Samuti on pank tagastanud Teie tagatisdeposiidi. Me üritasime leida Teile lahendust meie osapoolte kaudu, aga kahjuks see ei õnnestunud.“
9.Kostja seisukoht on tõlgendatav kui positsioonide omavoliline, ühepoolne, õigusvastane, ette teatamata ning pooltevahelist kokkulepet rikkuv sulgemine. Sellega rikkus kostja võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 mõttes kohustust tagada avatud positsioonid. Rikkumise korral on VÕS § 101 lõike 1 kohaselt hagejal õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, mh VÕS § 101 lõike 1 punkti 3 kohaselt nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lõike 1 alusel.
10.Kostja rikkumise ning hageja kahju vahel on otsene põhjuslik seos, mis pidi kostjale kui finantsvaldkonna eksperdile olema ettenähtav. Kostja pidi olema teadlik, et toimepandavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alased rikkumised on aluseks tegevusloa tühistamisele ning et sellisel juhul puudub kostjal võimalus jätkata kohustuste täitmist.
11.Kohustuste rikkumine kostja poolt tõi hagejale kaasa järgneva kahju: 1) muutusid tarbetuks kulud summas 1 053 786.52 eurot, mis hageja tegi positsioonide sulgemise ainuõiguse omamise eest; 2) realiseeriti hageja poolt kostjale tasutud lisatagatis summas 2 614 500 eurot. Täiendavalt kaotas hageja võimaluse teenida positsioonidelt tulevikus tulu. Kui kostja ei oleks toime pannud rikkumisi ega kaotanud tegevusluba, ei oleks kostja hageja positsioone sulgenud, need oleksid
2-19-3646 avatud ning hagejale ei oleks seoses sellega kahju tekkinud. Kostja rikkumised ja hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses ning kahju oli kostjale ettenähtav.
12.Kostja vastutab rikkumisega põhjustatud kahju eest (üldtingimuste punkt 17.4). Kohustuste rikkumine on olnud kas tahtlik või põhjustatud vähemalt raskest hooletusest. Kostja korraldas oma äri- ja majandustegevust pikaajaliselt selliselt, et see võimaldas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste rikkumiste toimepanemist ulatuses, mis andis aluse tegevusloa tühistamiseks esmakordselt Eesti ajaloos. Kostja pidi olema teadlik rikkumistest ning faktist, et kohustuste täitmiseks on tal vajalik tegevusluba. Kostja riskis õigusrikkumisi toime pannes võimalusega, et mh satub ohtu kohustuste täitmine hageja ees ning sellega põhjustatakse hagejale kahju. Tegevusloa kaotamise järel sulges kostja teadlikult avatud positsiooni. Puuduvad kostja vastutust välistavad asjaolud.
13.Hagejale tekkinud kahju vältimine oli kostja rikutud kohustuse kaitse-eesmärk. See tuleneb faktist, et positsioonide näol oli tegemist kehtinud suhtega, millisele ongi omane, et vaid hagejal oli ainuõigus vastu võtta otsuseid, millel on varalised tagajärjed ning mis määravad kindlaks hagejale kohustuste täitmisega kaasneva rahaliste kohustuste maht. Kui hageja oleks saanud jätkata talle kuulunud ainuõiguse kasutamist, oleks ta asjatundjana suutnud positsioonidest väljuda selliselt, et negatiivsed tagajärjed ei oleks realiseerunud.
14.Kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Hagejale tekkinud kahju ei ole vaadeldav investeerimis- või tururiskina. Kostja vastuväited
15.Kostja vaidles hagile vastu.
16.Hageja moonutab pooltevahelisi suhteid ja tehinguid kajastavaid asjaolusid ja annab neile ebaõige õigusliku hinnangu.
17.Perioodil 03.04.-09.05.2014 laekus hageja pangakontole teistest krediidiasutustest kokku 12 117 553 eurot. Laekunud eurodega tehti erinevaid tehinguid (valuutavahetust, valuuta tuletistehinguid, deposiite jms) ja nende tehingute käigus eurode eest saadud 16 594 014.73 dollarit kanti hageja poolt viie tehinguga Nordea panka Nordea Finance Estonia AS-le. 09.05.2014 konverteeris hageja swap-tehinguga, mitte tavalise valuutavahetustehinguga, 11 972 593.60 eurot kursiga 1,386 dollarit euro eest dollariteks, saades nii vastu 16 594 014.73 dollarit. Järelejäänud arvelduskonto jäägi 140 525.05 euro eest avas hageja tähtajalise hoiuse #213049 summas 90 934.06 eurot ning ülejäägi kandis üleöödeposiidi kontole. Tehingute järel oli hagejal EUR pangakonto saldo kostja juures 0,00 eurot ning avatud 1 swap-tehing summas 16 594 014.73 dollarit, mis tähendas avatud negatiivset neto dollaripositsiooni (dollarites nomineeritud kohustused ületasid varasid) panga ees. Hageja tehingute puhul tähendas selline swap-tehingu tegemine, et Nordea panka ülekandmiseks vajaminevad dollarid sai hageja kostjalt enda käsutusse pangakontol olnud eurode asemel kohustusega saadud dollarite summa kostjale nädala aja pärast tagastada, saades omakorda tagasi kostjale antud eurod. Tehingu eest võttis pank tasu, mis moodustub hagejalt saadud ja talle tagastatud eurode summade erinevusest.
18.Alates 09.05.2014 algas regulaarne swap-tehingute kordamine, kus sõlmiti nädalaks ajaks EUR / USD swap-tehing summas 16 594 014.73 dollarit. Selliseid swap-tehinguid tehti kuni 02.04.2018.
2-19-3646
19.Avatud valuutapositsiooni perioodil (märts 2014 - veebruar 2015) muutus EUR / USD kurss hagejale ebasoodsalt ja ta sai valuutakursi langusest kahjumit, sest swap-tehinguga oli võetud endale panga ees kohustus dollarites (avatud positsioon). 03.04.2014 maksis 1 euro 1,3771 dollarit. 13.02.2015 maksis 1 euro 1,1381 dollarit (euro odavnes dollari suhtes 17,36%). 16 594 014.73 dollari väärtus oli 03.04.2014 seisuga 12 049 970.75 eurot ja 13.02.2015 seisuga 14 580 454.03 eurot, mis teeb muutuseks 2 530 483.28 eurot.
20.Hageja sulges kursimuutustele avatud valuutapositsiooni 29.01.2015, hakates sõlmima üheaegselt vastassuunalisi EUR / USD swap-tehinguid kuni 02.04.2018 samas 16 594 014.73 USD summas ja tähtajaga. Sel perioodil toimunud EUR / USD kursimuutusest ei saanud hageja kasumit ega kahjumit, küll aga maksis pangale tehingutasusid mõlema vastassuunalise tehingu eest. Suletud positsioon välistas hageja jaoks nii kasumi kui kahjumi saamise valuutakursi muutusest.
21.Seega nõustub kostja, et vastassuunaline positsioon eksisteeris, kuid vaidleb vastu, milliseid tagajärgi see hagejale tõi. Ebaõige on väide, et swap-tehingu puhul on tegemist vaid tehnilise lahendusega, mis lubab säilitada avatud positsiooni määramata tähtajaks. Positsiooni hoidmine on võimalik nii lühi- kui pikaajaliselt, aga sulgemise hetke ei otsusta hageja ainuisikuliselt. Ka ei olnud tegemist positsiooni pikaajalise avatuna hoidmisega. Swap-tehingu sulgemise hetke (forward-tehingu toimumise aja) määravad pooled kokkuleppel positsiooni avamise hetkel (spot-tehingu tegemisel) ning see sõltub, kui suureks peavad pooled valuutakursi riski. Antud juhul ei olnud kostja nõus hoidma positsioone avatuna pikemalt kui nädala jooksul, kuna vastasel juhul oleks pank avanud ennast põhjendamatult suurele valuutakursi kõikumisest tulenevale riskile. Pooled tegid iganädalasi tehinguid, millega vastassuunalised positsioonid avati nädalaks ja suleti nädala möödudes. 22.03.2018 sõlmis hageja kostjaga kaks vastassuunalist swap-tehingut summas 16 594 014.73 eurot tähtajaga 02.04.2018.
22.14.06.2018 tegi hageja kostjale audiitorpäringud, paludes väljastada deposiiti kantud vahendite saldo 31.12.2017 seisuga. 15.06.2018 saatis kostja vastuse, mille manuses olevast saldost nähtus, et hagejal oli 31.12.2017 seisuga deposiiti hoiustatud 98 484.97 eurot. Vastuses kostjale ei vaielnud hageja esindaja saldole vastu ja selles ulatuses oli hoius hagejale hüvitatud Tagatisfondi poolt.
23.Eesti Panga eurokursside ajaloo graafikust nähtuvalt on perioodil 28.03.2018 kuni vastuse esitamiseni EUR / USD kurss langenud u 11 eurosendi võrra. Seega ei ole muutust hageja jaoks soodsamas suunas toimunud ka pärast kostja likvideerimismenetluse alustamist.
24.Hageja kulutused vahemikus 03.04.2014 kuni lepingu lõpetamiseni seonduvad investeerimisriski realiseerumisest kantud kahjumi katmiseks ja swap-punktide (teenustasu) maksmiseks tehtud maksetega. Hageja üritab kanda enda investeerimisriski üle kostjale, kuid poolte lepingud ega turupraktika talle sellist võimalust ei anna.
25.Nõude põhjendatuse küsimus taandub sellele, kas hageja poolt antud tõlgendus swaptehingu olemusele ja vastassuunalise swap-tehingu tegemise tagajärgedele on korrektne. Hageja hinnangul antakse temale ainuõigus otsustada, millisel ajahetkel tulevikus ja millise valuutakursiga dollarite ostmine kostjalt toimub ning selle ainuõiguse eest maksis ta kostjale tasu. Hageja arusaama järgi ei ole tema õiguse realiseerimise võimalus ajaliselt piiratud ning raha makstakse kostjale mitte üksiku tehingu läbiviimise eest, vaid selle eest, et kostja lõpmatuseni ootaks, kas ja millal hageja talle dollarid tagasi müüb. Kostja hinnangul on selline tõlgendus ebaõige. Hageja ja kostja vahel tehti rida eraldiseisvaid swap-tehinguid. Iga swap5
2-19-3646 tehingu sõlmimisel toimus reaalne rahaline arveldus poolte vahel ning kokkulepitud tähtaja saabumisel toimus uus kokkuleppeline rahaline arveldus swap-tehingu alustamisel kokkulepitud tingimustel. Iga tehingu eest maksti ka tehingutasu. 02.04.2018 oli hagejal kostja juures avatud kaks swap-tehingut, mis olid sõlmitud 22.03.2018. Mõlema summaks oli 16 594 014.73 dollarit ja tähtajaks ca 1 nädal. Kui ühe tehinguga hageja müüs kostjale dollareid koos kohustusega sama summa dollareid nädala aja pärast tagasi osta, makstes tehingu eest tehingutasu, siis teise tehinguga hageja ostis dollareid koos kohustusega sama summa dollareid nädala aja pärast pangale tagasi müüa, makstes tehingu eest tehingutasu. Tegemist oli vastassuunaliste tehingutega, millest ühega tekitatakse avatud valuutapositsioon, ja teisega (vastupidise tehinguga) avatud positsioon suletakse. Seega ei ole õige, et vastassuunaline positsioon hoiab esmase positsiooni avatuna ja muutumatuna. Alates veebruarist 2015 hakkas hageja aprillis 2014 alustatud swap-tehingutele tegema samas summas sama tähtajaga vastassuunalisi swap-tehinguid. Seega veebruarist 2015 sulges hageja oma avatud positsiooni, kuna selleks, et sellega jätkata, ei oleks ta pidanud vastassuunalisi swap-tehinguid tegema.
26.Swap-tehingu korral tulevikku kokkulepitud tehingu väärtuspäeva saabumisel sooritatakse poolte vahel kokkulepitud kurssidega ja mahus rahalised ülekanded. Kui ülekanded on teostatud, on tehing täidetud. Kui tehingu lõpuleviimiseks ei ole kliendi pangakontol piisavalt vabu rahalisi vahendeid, võtab pank puuduoleva osa kliendi poolt panga kasuks seatud tagatisest (tagatis realiseeritakse). Seega tehingu lõpuleviimisel klient aktsepteerib valuutakursi muutusest tekkinud riski realiseerumist. Alusetu on hageja idee, et ta maksis kostjale alates 2014. a teenustasu selle eest, et talle kuulub ainuõigus otsustada, millal ta tulevikus kostjale dollarid üle annab. Selline üleandmine-vastuvõtmine toimus poolte kokkuleppel sama kursiga iganädalaselt alates 2015. a veebruarikuust, mis ajast hageja enam täiendavat valuutariski ei kandnud.
27.Alternatiivselt on võimalik swap-tehinguid teha ka nii, et tehingut ei lõpetata tähtaja saabumisel (ei toimu reaalset rahalist arveldust), vaid lepitakse kokku, et tehingu tähtaega lükatakse edasi tulevikku (toimub nn roll-over). Edasilükkamine vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldava kokkuleppena ja selle sõlmimise eest makstakse tehingutasu. Uue kokkulepitud tähtaja saabumisel tehing lõpetatakse või tehakse uus roll-over. Üldtingimustes reguleerib sellise tehingu tingimusi punkt 15. Kuigi hageja ilmselt üritab esitada pooltevahelisi tehinguid just roll-over ́itena, ei vasta hageja korraldused roll-over ́i või pikaajaliste tehingute tunnustele, vaid poolte vahel toimus pikka aega üksteise järel eraldiseisvaid lühiajalisi swaptehingud, kus tingimused lepiti igakordselt kokku. Selleks, et jätkata avatud valuutapositsiooniga, mille tulemusel on võimalik saada kursside muutusest kasumeid ja kahjumeid, ei oleks kostja pidanud alates 2015. a veebruarist tegema vastassuunalisi swaptehinguid.
28.Kuna valuutakurss võib muutuda kliendile nii soodsamas kui ebasoodsamas suunas, siis selleks, et swap-tehingu lõpetamisel oleks ebasoodsa kursimuutuse korral kliendil võimalik piisav hulk eurosid pangale tagastada, avatakse enne tehingu tegemist kliendi poolt pangas tagatishoius (tagatisdeposiit), millest saab pank kliendi jaoks ebasoodsa kursimuutuse korral puuduvad vahendid võla katteks võtta. Deposiidi suurus on individuaalne ja sõltub tehingutest ning võib ajas muutuda.
29.Tagatis (inglise keeles margin, mitte collateral) on summa, mille klient peab andma pangale tagamaks, et pank ei kannaks valuutakursi negatiivses suunas muutumise riski (s.o riski kannab igal juhul klient) ja pank kasutab seda summat, et säilitada kliendi positsiooni juhul, kui forward-tehingu tegemise ajal kurss langeb. Üldtingimuste punktide 11.1 ja 11.3 kohaselt
2-19-3646 arvutab pank tagatissumma suuruse lähtudes tehingu iseloomust, kestusest ja kaasnevate riskide suurusest ning annab sellest kliendile teada tehingukorralduse vastuvõtmisel. Tagatise summa suureneb proportsionaalselt tehingu tähtaja pikenemisega, kuna suureneb kursi kõikumise risk. Kui kliendil ei ole swap-tehingu lõppemisel arvelduste tegemiseks piisavalt vabu rahalisi vahendeid, võtab puuduva osa tagatisdeposiidist (üldtingimuste punkt 12.13). Selline olukord tekib, kui kurss liigub kliendile ebasoodsas suunas. Kui selline kursimuutus toimub pikaajaliselt, võib kliendil tekkida vajadus teha tagatiskontole juurdemakseid. Aastatel 20142015 toimus kursi langus, mistõttu kostja tegigi juurdemakseid, mille arvel kostja temaga arveldusi jooksvalt teostas. Deposiit realiseeriti igakordse swap-tehingu lõpuleviimisel, mitte ei hoitud hageja tagatiskontol. Hageja väide, et tagatisena tasutud 2 614 500 eurot realiseeriti korraga alles kostjalt tegevusloa äravõtmisel, on väär.
30.Hageja ei maksnud pangale tehingutasu ainuõiguse ja -võimaluse omamise eest otsustada, millal dollarite ost teostatakse, vaid iga konkreetse swap-tehingu teostamise eest. Üldtingimuste punkti 12.13 kohaselt toimub teenustasu maksmine forward-tehingu lõpuleviimisel. Vastasel juhul on täiesti arusaamatu, miks maksti pangale teenustasu kogu aeg juurde. Juhul, kui kostja kohustuseks oleks lihtsalt hoida avatud positsiooni hetkeni, mil hageja otsustab selle sulgeda, oleks loogiline eeldada ühekordset teenustasu.
31.Konto väljavõttest ja kontoliikumiste kokkuvõttest nähtuvalt on pank summad kliendiga kokkuleppel võtnud swap-tehingutes kokkulepitud arvelduste teostamiseks ning need jagunevad igakordseteks pangapoolseteks tehingutasudeks ning kursimuutuse tõttu kliendil pangakontol kokkulepitud swap-tehingu arvelduste tegemiseks puudu olnud rahaliste vahendite katmiseks. Hageja maksis tagatisdeposiiti kantud summast swap-tehingute tegemise eest kostjale teenustasuna 1 053 786.52 eurot ja valuutakursi muutuse katteks 2 614 500 eurot.
32.Olenemata sellest, kas hagejal eksisteeris reaalne võimalus positsioonidest tulu teenida, on hagi alusetu ja tuleb jätta rahuldamata, kuna täidetud ei ole ükski VÕS § 127 lõigetes 1-5 toodud eeldustest. Kostja ei rikkunud lepingut. Alates 2015. a veebruarist ei olnud hagejal avatud valuutapositsiooni, mistõttu puudus kostjal ka kohustus seda säilitada ja hagejal puudub alus VÕS § 101 lõigetest 1 ja 3 ning § 115 lõikest 1 tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamiseks.
33.Hageja väide, et kostjal oli õigus finantsteenuse osutamine lõpetada üksnes juhul, kui hageja oleks lepingut rikkunud, on vastuolus nii üldtingimuste kui lepinguvabaduse põhimõttega. Poolte vahel sõlmitud leping on kestvusleping ja selle korraline lõpetamine on mõistliku etteteatamisega võimalik igal ajal VÕS § 195 lõike 3 alusel. Ka üldtingimuste punkt 20.3 näeb ette, et lepinguosalisel (s.o ka pangal) on õigus leping korraliselt üles öelda igal ajal, teatades sellest teisele poolele 30 päeva ette ja seda ka juhul, kui klient ei ole lepingut rikkunud. Hagejal võis tekkida õiguspärane ootus, et pank jätkab temaga swap-tehingute tegemist, 30 päeva ette.
34.Kostja ei vastuta hagejale kahju tekkimise eest. Tagatiskontole kantust maksti kostjale swap-tehingute tegemise eest teenustasudena 1 053 786.52 eurot, ülejäänud 2 614 500 eurot kattis realiseerunud valuutakursi kõikumise riski. Valuutakursi muutusest realiseerunud risk oli hageja poolt aktsepteeritud iga üksiku swap-tehingu lõpuleviimisel iganädalaselt. Tagatis kahjumi katmiseks realiseeriti jooksvalt kuni veebruar 2015. Kostja ei vastuta hageja poolt kantud kulutuste ja investeerimisriski eest, eriti olukorras, kus hageja puhul on tegemist asjatundliku kliendiga.
35.Kostja tegevuse ja hageja kahju vahel puudub põhjuslik seos. Hageja viidatud kaitsenormi eesmärgiks ei ole kahju ärahoidmine. Hageja ei tõendanud kostja poolt lepingu rikkumist, sest
2-19-3646 kostjal ei olnud kohustust säilitada avatud valuutapositsiooni, kuna positsiooni sulges hageja ise 2015. a. Seega ei oma tähtsust kostja tegevuse õigusvastasus rahapesu tõkestamise alaste rikkumiste toimepanemisel ja selle seos tegevusloa tühistamisega.
36.Kahjunõue ei ole kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga. Kostja ei jaga hageja optimismi, et juhul kui kostja oleks pangana edasi tegutsenud, oleks hageja saanud tulevikus positsiooni sulgeda märkimisväärselt soodsama kursiga. Isegi juhul, kui kostja oleks pangana tegevust jätkanud, realiseerus hageja investeerimisrisk juba aastatel 2014-2015. Seega olukord, milles hageja oleks olnud, kui kostja ei oleks tegevust lõpetanud, sarnaneb sellega, milles hageja oli vahetult enne kostjalt tegevusloa äravõtmist ja puudub kahjunõude eelduseks olev varaline diferents VÕS § 127 lõike 1 mõistes. Tehingute lõpetamise tulemusena hoidis hageja kokku aastaga u 350 000 eurot. Perioodil 28.03.2018 kuni kostja vastuse esitamiseni EUR / USD kurss langenud u 11 eurosendi võrra. Seega puudus hagejal kostja vastuse esitamiseni võimalus teenida positsioonidelt tulu. Kui hageja oleks hagiavalduses kirjeldatud tegevusega jätkanud, oleks ta kandnud tehingutasu ühesuunalise tehingu eest u 175 000 eurot aastas. Et hageja tegi kahesuunalisi tehinguid, oleks tehingutasu u 350 000 eurot aastas. 2017. a jooksul tasus hageja kostjale teenustasudena 362 674.52 eurot.
37.Juhul kui kohus peaks hagi rahuldama, palub kostja vähendada kahjuhüvitist 350 000 euro võrra aastas alates 26.03.2018 kuni lahendi jõustumiseni.
Maakohtu otsus ja põhjendused
38.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
39.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
40.Hageja ja kostja vahel oli 10.10.2008 sõlmitud finantstehingute ja tagatiste seadmise leping nr 5506/03/08, mille punkti 2 järgi oli selle lahutamatuks osaks (finantstehingute ja tagatiste seadmise) lepingu üldtingimused (t I kd lk 9-17) ja punkti 4 järgi kohaldati lepinguga reguleerimata küsimustes panga üldtingimusi (Versobank AS üldtingimused; t I kd lk 141-145). Vastavalt üldtingimuste punktile 1.15 nimetatakse lepingu nr 5506/03/08 punktis 2 nimetatud üldtingimusi tootelepinguks ja punktis 4 nimetatud Versobank AS üldtingimusi üldtingimusteks (üldtingimuste punkt 1.18).
41.Tootelepingu punkti 1.7 ja üldtingimuste punkti 2.2 kohaselt on tooteleping erinormiks üldtingimuste suhtes. Tootetingimuste punkt 1.1 sätestab poolte vahel tehingute tegemise korra, tehingutest tulenevad õigused ja kohustused ning lepinguosaliste vastutuse kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral. Üldtingimuste punktide 1.15 ja 2.1 kohaselt on tooteleping panga teenuste kasutamiseks ettenähtud leping, s.t raamleping, mis määrab tingimused toote kasutamiseks ja tehingute tegemiseks ning mida kasutatakse kõigi panga ja hageja vaheliste tehingute tegemisel (s.t tooteleping sätestab nimetatud tehingute üldtingimused). Tootelepingu punkti 2.21 kohaselt on tehing(ud) tootelepingu alusel sõlmitud
2-19-3646 tehingud finantsvaraga (tootelepingu punkti 2.5 kohaselt mh valuutaga). Tootelepingu punkt 1.5 sätestab, et iga tehing on poolte vahel eraldi kokkulepe.
42.Vaidlus puudub, et hagejal olid eriteadmised, mis võimaldasid tal kaubelda finantsturul ja vabastasid kostja selgitamiskohustusest. 11.11.2009 ankeedis kinnitas hageja, et tal on pikaajaline kogemus tuletisinstrumentide osas ning ankeedi punktis 5 palus ennast kohelda asjatundliku kliendina (t I kd lk 146-148). Vaidlust ei ole, et hageja tegi kostja juures tuletistehinguid.
43.Hagi võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 101 lõigete 1 ja 3 ning § 115 lõike 1 alusel. VÕS § 101 lõiked 1 ja 3 näevad ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 115 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lõike 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud pool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lõike 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles selle ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
44.Kohtul tuleb esmalt välja selgitada, kas kostja on valuutapositsiooni sulgemisega 26.03.2018 rikkunud pooltevahelist lepingut. Pooled ei vaidle, et swap-tehingute puhul on tegemist seaduses otseselt defineerimata instrumendiga, mis ühendab mitme erineva lepingu tunnused. Swap-tehing kui börsiväline tuletisinstrument on tuletisleping, millega ei tehta tehinguid reguleeritud ega samaväärsel EL-i turul, vaid eraviisiliste läbirääkimiste teel kahe vastaspoole (nt panga ja kliendi) vahel. Pooled ei vaidle samuti, et swap-tehing on kahe osapoole vaheline kokkulepe vahetada üht valuutat teise vastu spot- ehk hetkekursiga ning kokkulepitud päeval tulevikus teha vastupidine tehing (valuutade tagasi vahetamine) forwardehk tulevikukursiga. Swap-tehingu elementideks on: a) spot-tehing ja selle väärtuspäev; b) forward-tehing ja selle väärtuspäev; c) swap-punktid, mis leitakse tehingu valuutade intressimäärade erinevuste baasil ning need kas liidetakse spot-kursile või lahutatakse sellest. Tehte tulemusena saadakse kurss, millele omakorda reeglina lisatakse teenuse pakkuja tehingutasu, mis kokku annavad forward-kursi.
45.Hageja on seisukohal, et poolte vahelt teostatud swap-tehingud (swap ́id) on käsitletavad tervikliku kestvussuhtena, mille käigus püsib positsioon avatuna. Alates positsiooni avamisest on seda pikendatud ühenädalaste swap ́idega. Seega püsisid hageja positsioonid kogu swap ́ide teostamise perioodi avatuna. Sellest tulenevalt on pooltevaheline suhe käsitletav mitte korduvate üksikute lepinguliste suhetena, vaid ühe tervikliku kestvussuhtena. Hageja leiab, et swap ́i forward-pool ei too kaasa positsiooni sulgemist ning et positsiooni sulgemiseks on vajalik teostada täiendav konverteerimis- ehk spot-tehing, milline ei ole swap ́i osaks. Samuti leiab hageja, et pooled tegid avatud positsiooni ülekandmise swap ́id, mis vastasid roll-over tüüpi tehingule. Poolte vahel oli roll-over-tüüpi kestvussuhe ja teostati roll-over tüüpi swap ́e. Kostja leiab aga, et pooled tegid iganädalaselt eraldiseisvalt swap ́id, milledest tulenevad varalised tagajärjed realiseerusid iganädalaselt. Kostja hinnangul hageja sulges kursimuutustele avatud valuutapositsiooni 29.01.2015, hakates sõlmima üheaegselt vastassuunalisi EUR / USD swap ́e.
2-19-3646
46.Kohus tuvastab, et 03.04.-09.05.2014 laekus kostja juures avatud hageja pangakontole teistest krediidiasutustest kokku 12 117 553 eurot. Laekunud eurodega tehti erinevaid tehinguid (valuutavahetust, valuuta tuletistehinguid, deposiite jms) ja nende tehingute käigus eurode eest saadud 16 594 014.73 dollarit kanti hageja poolt viie tehinguga Nordea panka Nordea Finance Estonia AS-le (t I kd lk 148-148 pöördel). Kohus tuvastab, et 09.05.2014 konverteeris hageja (swap-tehinguga, mitte tavalise valuutavahetustehinguga) 11 972 593.60 eurot kursiga 1,386 dollarit 1 euro eest dollariteks, saades nii vastu 16 594 014.73 dollarit (t I kd lk 156 pöördel, 149 pöördel). Arvelduskonto jäägi 140 525.05 euro eest avas hageja tähtajalise hoiuse #213049 summas 90 934.06 eurot ning ülejäänu kandis üleöödeposiidi kontole (t I kd lk 156 pöördel). Kohus tuvastab, et tehingute järel oli hagejal EUR pangakonto saldo kostja juures 0.00 eurot ning avatud üks swap-tehing summas 16 594 014.73 dollarit.
47.Kohus tuvastab, et alates 09.05.2014 algas regulaarne swap-tehingute kordamine, kus sõlmiti enamasti nädalaks ajaks EUR / USD swap-tehing summas 16 594 014.73 dollarit. Selliseid swap-tehinguid tehti kuni 02.04.2018 (t I kd lk 177 pöördel; III kd lk 13). Nt swaptehingu kinnitusest 213019 nähtuvalt ostis kostja 08.05.2014 (tehingupäev) hagejalt 08.05.2014 (väärtuspäev) 11 972 593.60 eurot ja müüs 16 594 014.73 USD kursiga EUR / USD 1,3860000; 16.05.2014 ostis kostja 16 594 014.73 USD ja müüs 11 970 434.54 EUR kursiga EUR / USD 1386250 ja forward-punktid 2,5 (t I kd lk 177 pöördel); kinnitusest 214154 nähtuvalt 15.05.2014 (tehingupäev) kostja ostis hagejalt 16.05.2014 (väärtuspäev) 12 123 038.23 eurot ja müüs 16 594 014.73 USD kursiga EUR / USD 1,368800; 23.05.2014 kostja ostis hagejalt 16 594 014.73 USD ja müüs hagejale 12 120824.46 eurot ja forward-punktid 2,5 (t I kd lk 170 pöördel); kinnitusest 215508 nähtuvalt 22.05.2014 (tehingupäev) kostja ostis hagejalt 23.05.2014 (väärtuspäev) 12 155 006.39 eurot ja müüs hagejale 16 594 014.73 USD kursiga EUR / USD 1,365200; 30.05.2014 kostja ostis hagejalt 16 594 014.73 USD ja müüs hagejale 12 152 780.94 EUR kursiga 1,365450 EUR / USD ja forward-punktid 2,5 (t I kd lk 180 pöördel).
48.Vaidlust ei ole, et 23.01.2015 avas hageja kostja juures esialgsele valuutapositsioonile vastassuunalise positsiooni (t II kd lk 164 pöördel - 165). Kohus tuvastab, et swap-tehingu kinnitusest 271925 nähtuvalt 22.01.2015 (tehingupäev) kostja ostis hagejalt 23.01.2015 (väärtuspäev) 14 429 578.03 eurot ja kostja müüs hagejale 16 594 014.73 dollarit kursiga EUR / USD 1,15000; 30.01.2015 (väärtuspäev) kostja ostis hagejalt 16 594 014.73 USD ja müüs hagejale 14 426 441.84 eurot kursiga EUR / USD 1,150250 ja forward-punktid 2,5 (t I kd lk 221). Seega kohtule esitatud swap-tehingu kinnituste kohaselt on hageja ostnud kostjalt endale kuuluvate eurode eest vastavalt turukursile 16 594 014.73 USD (spot-tehing) ja 7 päeva hiljem on müünud kostjale 16 594 014.73 USD sama turukursi järgi, saades vastu eurosid (forwardtehing). 7 päeva hiljem hageja poolt kostjale 16 594 014.73 USD müümisel on hageja tasunud 2,5 forward-punkti eest. Hageja on tasunud iga tehinguga 2,5 forward-punkti, st iganädalaselt 5 punkti. Koos vastassuunaliste tehingutega on hageja ja kostja vahel tehtud selliseid tehinguid 386 korda. Seega on pooled sõlminud enamasti ühenädalasi swap-tehinguid (st forward-tehing, millega swap-tehing täideti, toimus tavaliselt ühe nädala möödudes spot-tehingust).
49.Kohtule esitatud asjatundja JJ arvamuse kohaselt lepitakse kõik swap-tehingu parameetrid (summa, forward-punktid, väärtuspäev) kokku tehingu sõlmimise päeval ja sõltumata sellest, kas swap-tehingu pikkuseks on üks päev, nädal, kuu või aasta, need ei muutu. Üks ja sama summa dollareid eurodesse ümber arvestatuna antud kaasuses swap-tehingu alguses ja lõppedes on tõesti erinev, aga seda põhjusel, et erinevad spot-kurss ja forward-kurss. See on teada juba swap-tehingu sõlmimisel ning kajastub ka tehingu sõlmimisel panga poolt (t III kd lk 118).
2-19-3646 Sama seisukohta avaldas JJ 21.02.2020 istungil tunnistajana antud ütlustes (t IV kd lk 170-170 pöördel).
50.Kohus nõustub JJ seisukohaga. Kohtule esitatud swap-tehingu kinnitustest nähtuvalt erinevad spot-kurss ja forward-kurss forwardpunktide võrra, milleks on 2,5 või -2,5 ja sellest tulenev üks ja sama summa dollareid eurodesse ümber arvestatuna erineb üksnes forward-kursi võrra. JJ on asunud seisukohale, et hageja ja kostja vahel kuni 26.03.2018 sooritatud tehingud olid kostja finantstehingute ja tagatiste seadmise üldtingimuste peatükis 15 „Avatud positsiooni edasikandmise“ tehingud (t III kd lk 118).
51.Kostja on seisukohal, et hageja sulges kursimuutustele avatud valuutapositsiooni 29.01.2015 hakates sõlmima üheaegselt vastassuunalisi swap-tehinguid kuni 02.04.2018 summas 16 593 014.73 USD. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendid ei toeta kostja seisukohta. Kohus leiab, et kohtuistungil ülekuulatud kõigi tunnistajate ütlustega ja asjatundja JJ arvamusega on tõendatud, et vastassuunalise positsiooni avamine ei sulge esialgset positsiooni, vaid sel juhul jätkatakse kahe eraldiseisva positsiooniga.
52.Tunnistaja X andis ütlusi, et kui avatakse vastassuunaline, siis on tegemist kahe positsiooniga, kahe positsiooni pealt makstakse swap ́i tulu (31.05.2021 protokoll, ajatempel 01:18:41; t VI kd lk 10). Tunnistaja Y ütluste kohaselt „... me ei sulgenud, olgu see minu poolt öeldud, et hüpoteetiliselt küsida, et minu vastassuunalise positsiooni avamine sulges esimese, siis kuidas Verso küsis Revalilt kahekordselt teenustasusid...“ (31.05.2021 protokoll, ajatempel 02:14:34; t VI kd lk 14 pöördel). Tunnistaja W on andnud ütlusi, et enne seda swap ́i positsiooni klient ostis, kattis end varasema positsiooni vastupidisema tehinguga; muutis end neutraalseks, ei soovinud kahte vastupidist üksteise vastu ära arveldada, vaid hakkas mõlemat edasi swap ́ima; omas kahte suurt positsiooni (31.05.2021 protokoll, ajatempel 03:01:57; t IV kd lk 18).
53.Sama seisukohta on kinnitanud asjatundja JJ. Vastuseks küsimusele mida tähendab ja milliseid tagajärgi toob kaasa esialgsele valuutapositsioonile vastassuunalise positsiooni avamine ning kas positsiooni sulgemise ja vastassuunalise avamise puhul on tegemist ühe ja sama või erinevate olukordadega vastas asjatundja järgmiselt: kui kliendil on avatud valuutapositsioon, siis selles kontekstis tähendab vastassuunalise positsiooni avamine täiendava vastassuunalise tehingu tegemist, millega vastassuunaline positsioon avatakse; selle vastassuunalise tehingu arveldamise tähtaeg lükatakse swap-tehingu abiga kohe tuleviku kuupäevale ja pikendatakse omakorda järgnevate swap-tehingutega, säilitades sellisel viisil uus täiendav avatud positsioon; täiendava vastassuunalise positsiooni avamine toob endaga kaasa valuutaturu kursimuutustest tingitud kasumi / kahjumi maandamise ehk tagatis säilib samal tasemel, kuna kursi muutustest üks valuuta positsioon toodab kasumit, samal ajal kui vastassuunaline positsioon toodab sama palju kahjumit; seega täiendava valuutapositsiooni avamine aitab sel perioodil ajutiselt riske maandada, säilitades esialgse positsiooni (t III kd lk 117). Üksnes asjatundja MN on asunud seisukohale (mida ei toeta üksi asjas esitatud muu tõend), et vastassuunalise positsiooni avamisega hageja positsioonid lõppesid. Samas selle seisukohaga ei nõustu kumbki tehingupool, st ei kostja endine juhatuse liige W ega hageja.
54.Kohus leiab, et asjaolu, et hagejal säilisid kaks positsiooni, tõendab ühtlasi asjaolu, et vastassuunalise positsiooni avamise järel pidi hageja tasuma kostjale võrreldes varasemaga kahekordset teenustasu. Seda on kinnitanud tunnistajad X ja Y. Tunnistaja X andis ütlusi, et iga avatud positsiooni eest, mida pikendatakse läbi swap-tegevuse, maksab topelt, üht- kui teistpidi; ühte pidi ei ole haavatud kursi liikumisest, kurss võib järsult tõusta või langeda, aga
2-19-3646 tema jaoks raamatupidamise mõistes on riskid maandatud; küll maksab topelt teenuse eest, et saab õiguse säilitada oma andme positsiooni (31.05.2021 protokoll, ajatempel 01:16:02; t VI kd lk 9 pöördel). Tunnistaja Y andis ütlusi, et „... me ei sulgenud, olgu see minu poolt öeldud, et hüpoteetiliselt küsida, et minu vastassuunalise positsiooni avamine sulges esimese, siis kuidas Verso küsis Revalilt kahekordseid teenustasusid ...“ (31.05.2021 protokoll, ajatempel 02:14:34; t VI kd lk 14 pöördel). Kohtule esitatud tehingukinnitustest nähtub, et alates 23.01.2015 on kostja poolt võetud swap-punkte ehk teenustasu vastassuunalistelt tehingutelt (t I kd lk 244; III kd lk 158).
55.Kohus asub seisukohale, et eeltoodust tulenevalt on väärad kostja väited, et alates vastassuunalise positsiooni avamisest olid hageja positsioonid suletud ning neilt ei olnud võimalik teenida tulu. Tõendamist on leidnud, et hageja kasutas avatud valuutapositsioonide pikendamiseks swap ́e. Hageja on selgitanud, et swapi teostamise ainus eesmärk oli lükata vastavalt poolte kokkuleppele tulevikku hageja kohustust tagastada käsutusse saadud USA dollarid. Eeltoodu on tõendatud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste peatükiga 15, mille punkti 15.1 kohaselt on pangal õigus teostada kliendi korralduseta tehingutest tuleneva avatud positsiooni ulatuses swap-tehing, mille sisuks on avatud positsiooni edasikandmine tulevikku juhul, kui klient on tehinguga võtnud avatud positsiooni müües või ostes tehingu alusvara või tehingu väärtuspäeval ei ole kliendi arvelduskontol tehingujärgsete arvelduste tegemiseks piisavalt vahendeid, ja ei ole teostanud pangaga avatud positsiooni sulgevat sama või väärtuspäevaga vastupidist tehingut ja tehingu alusvara on tähtajatu iseloomuga ja tehingu iseloom võimaldab sellist edasikannet ja pank on sisemiselt kehtestanud sellised limiidid ja nõuded, mis võimaldavad edasikannet võimaldavat tehingut teostada ja klient on avaldanud soovi positsiooni edasikandmiseks (t I kd lk 15).
56.Lisaks on nimetatud asjaolu tõendatud tunnistajate X ja W ütlustega. Tunnistaja X andis järgmisi ütlusi: „Mõte oli see, et kui tekivad ülekanded, siis teevad ülekanded ära, jättes dollarid täna kursiga ostmata ja läbi swap-tehingute on võimalus neid avatud positsioone säilitada. Kui vahepeal ei ole seda eelnevat swap-positsiooni sulgenud, tuleb uus maksekohustus peale, siis läbi selle akumuleerub avatud positsioon, siis suureneb, hiljem kas jupiti või ühekordselt, reeglina ühekordselt. Kui kurss sattus sellisesse kohta, mis kliendile sobis, siis selle positsiooni sulges. Selle hetkeni, kui ta selle sulges ja sellest hetkest positsioonid avas, see periood oli vaja täita swap-tehingutega ja neid pikendati. Kui oli nädalaste swap ́idena, meil oli reedel swap ́i päev /.../ Rõhutan, et kas tehti nädalaste, päevadena, kuudena, see ei muuda tehingu ideed, vajadust. Kliendil oli avatud positsioon, ise vaatas, millal soodne hetk tuleb, et millal sulgeb positsiooni. Selle ajani kuni sulgeb ta läbi nende swap-tehingute lihtsalt kannab oma kohustust tulevikku edasi /.../ Ilma swap ́ita ei olnud võimalik avatud positsiooni pikema perioodi jooksul lahti hoida. Swap on instrument läbi mille pikendatakse ...“ (31.05.2021 protokoll, ajatempel 00:43:23 ja 00:47:54; t VI kd lk 7 pöördel). Tunnistaja W ütluste kohaselt swap on tehniline lahendus avatud positsiooni edasikandmiseks ja teenus, mida hageja tarbis pangas ja mille eest oli tasu, oli positsiooni lahti hoidmine (31.05.2021 protokoll, ajatempel 03:26:28 jj, 03:37:09; t VI kd lk 20 pöördel, 21 pöördel).
57.Sama asjaolu on tõendanud ka asjatundja JJ. Küsimusele nr 2 (selgitage, mis on valuuta swap-tehingute eesmärk) vastas JJ: „Swap-tehingul on kaks enamlevinud eesmärki. Esimesel juhul võidakse swap-tehingut kasutada olukorras, kus isikul on vaja päeval A valuutat X (nt selleks, et isik saaks täita enda valuutas X täidetavaid rahalisi kohustusi mõne lepingupartneri ees), mida isikul päeval A veel ei ole, kuid milline eeldatavalt laekub isikule päeval B tulevikus (nt saabub päeval B isiku lepingupartneri valuutas X rahaliste kohustuste täitmise tähtaeg). Seejuures swap-tehingu tegemise teine eesmärk tähtaja pikendamine uue swap-tehinguga.
2-19-3646 Tehingut nimetatakse ka avatud valuutapositsiooni edasikandmiseks tulevikku. See tähendab, et valuutapositsioon jääb igal juhul avatuks ja see kantakse lihtsalt edasi swap-tehingus kokkulepitud päevani. Kuivõrd avatud positsioon on täiendava swap-tehingu tegemise hetkel juba olemas, siis täiendava swap-tehingu esimese tehinguga ei avata (ega ka suleta) positsiooni, samuti tehingu teise poolega ei avata (ega suleta) positsiooni. Kuivõrd positsioon säilib, käsitletakse swap-tehingut selles mõttes ühe tervikliku tehinguna.“ (t III kd lk 116).
58.Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja poolt teostatud swap-tehingute ainus eesmärk oli pikendada avatud valuutapositsiooni, on kohtu hinnangul väär kostja väide, et iga swap on eraldiseisev tehing ning swap ́idel puudub omavaheline seos või ka seos avatud valuutapositsiooniga. Kostja väite tõele mittevastavus ilmneb asjaolust, et kohtule esitatud tehingukorraldustest nähtuvalt on swap ́e üksteisele järgnevalt iganädalaselt reedeti mitme aasta jooksul teostatud täpselt ühes ja samas summas (16 594 014.73 dollarit). See summa kattub hageja avatud valuutapositsiooni summaga. Seega hageja teostas asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt selgelt swap ́e selleks, et avatud valuutapositsiooni säilitada ja pikendada. Seejuures oli poolte kokkuleppe osa, et swap ́e teostatakse vaikimisi iganädalaselt ning senikaua, kuni hageja avaldab soovi positsioon sulgeda. Eeltoodust järeldub, et hageja ja kostja vahel oli kestvussuhe ja pooled tegid avatud positsiooni edasikandmiseks swap ́id, mis vastasid roll-over swap-tüüpi tehingule. Seda seisukohta kinnitab asjatundja JJ arvamuse punktis 15 antud selgitus: roll-over swap-tehingut kasutatakse avatud positsioonide edasikandmiseks (ehk siis samasugusel eesmärgil nagu ka tavalist swap-tehingut); erinevus seisneb pigem tehniliste toimingute automatiseerituses/../; sisulist vahet roll-over swap ́i ning tavalise swap ́i vahel ei ole, mõlema eesmärgiks on avatud positsiooni edasikandmine (t III kd lk 118). Ka asjatundja MN on oma arvamuses põhimõtteliselt kirjeldanud avatud positsiooni edasikandmiseks tehtavaid swap ́e. MNi arvamuse punkt F: alates 09.04.2014 algas regulaarne swap-tehingute kordamine, kus sõlmiti nädalaks ajaks EUR / USD swap-tehing summas 16 594 014.73 dollarit; selliseid swap-tehinguid tehti kuni 02.04.2018 (t I kd lk 82 pöördel). Ka MNi kirjeldus vastab roll-over tüüpi avatud positsiooni edasikandmiseks tehtavate swap ́ide tunnustele.
59.Asjaolu, et pooled mõistsid omavahelist suhet kestvussuhtena, tõendab ka see, et kui swap ́e teostati ühenädalase kestvusega, siis swap-tehingu kulude ja valuutakursi muutuse katteks antud tagatis anti märksa pikemaks perioodiks kui igakordne swap-tehing. Hagejal puudunuks kohustus anda tehingu ja valuutakursi muutuste katteks tagatist pikemaks perioodiks kui üksikud swap ́id, kui kostjal puudunuks avatud positsiooni edasikandmise kohustus.
60.Eeltoodust tulenevalt kohus nõustub hagejaga, et tema avatud positsioonist teenitud kasum või kahjum realiseerub positsiooni sulgumisel. Kostja seisukoht, et kasum või kahjum realiseerub iga swap ́i lõpuleviimise järgselt, on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Asjatundja JJ on vastuseks küsimusele nr 20 (millal muutuvad avatud valuutapositsioonist tulenevad poolte võimalikud rahalised nõudeõigused ja rahalised kohustused sissenõutavaks) vastanud, et swaptehinguga edasikantav avatud positsioon toob kaasa kursimuutustest tingitud kasumeid / kahjumeid, mis on kuni positsiooni sulgemiseni kliendi jaoks arvestuslikud; seega muutuvad kasumit / kahjumist tingitud kohustused sissenõutavaks pärast positsiooni sulgemist ehk eraldiseisva spot-tehingu tegemisel (konverteerimistehing) (t III kd lk 118 pöördel). Samale seisukohale asus tunnistaja X, kes selgitas, et kahjum või kasum realiseerub alati positsiooni sulgemisega, enne kui ei ole suletud, ei saa midagi tekkida (31.05.2021 protokoll, ajatempel 01:02:05; t VI kd lk 8 pöördel). Kohus nõustub hagejaga, et asjatundja JJ seisukoht ning tunnistaja ütlused kattuvad ka faktilise olukorraga. Hageja avas positsiooni sulgemise (ning kahjumi realiseerimise) asemel täiendavate kursiriskide maandamiseks vastassuunalise positsiooni, fikseerides (kuid mitte realiseerides) vastava hetke arvestusliku kahjumi.
2-19-3646 Puudunuks igasugune põhjendus jätkata vastassuunalise positsiooniga, kahekordistades teenustasu, kui vastavaks hetkeks oleks positsiooni kahjum hageja jaoks juba realiseerunud. Hageja käitumisest ning pangapoolsest valmidusest jätkata ühe positsiooni asemel kahe positsiooniga järeldub, et nii hageja kui kostja mõistsid, et positsiooni sulgemiseni on positsiooni kahjum mitte realiseerunud, vaid arvestuslik.
61.Kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et poolte vahel oli avatud valuutapositsiooni vaikimisi pikendamise kokkulepe. Seda, et hageja ei pea andma iganädalast eraldiseisvat korraldust uue swap ́i tegemiseks, vaid kostja jätkab nende tegemist senikaua, kuni saab hagejalt vastupidise korralduse, on kinnitanud nii kostja endine töötaja X kui endine juhatuse liige W. X on andnud tunnistajana järgmisi ütlusi: „... Fakt on see, et iga nädal tehti uus swap ja tehti kokkuleppel. Ühegi osapoole mitte nõustumisel swap ́i ei tehtud. Ma ei tooks konkreetselt Revalit välja, aga kõikidel Versobanki ja teiste pankade kokkulepe oli see, et kui oli näha, et kliendil täna see valuutakurss ei ole seal, kaugeltki seal, kus positsioone sulgetakse, siis kõikide klientidega oli vaikimisi kokkulepe, et pank teeb selle pikendamise swap ́is sinna ise otsa. Pääsu ei olnud, kõik väljendasid oma kinnitust selle kohta, et kahjumiga nad kinni ei pannud. Turul seda kurssi täna ei ole, seega oli loogiline, et seda pikendati iga reede. Kõik sellelaadsed kokkulepped klientidega, et me automaatselt neid pikendame, on salvestatud kõnedes olemas. Sulgeme siis, kui klient annab korralduse, kui ei anna, hoiame avatuna. Mis tähendab ka seda, et kui reedel toimus swap ́i päev, siis me tegime selle uue swap ́i sinna peale ...“ (31.05.2021 protokoll, ajatempel 01:33:11; t VI kd lk 11). W on ka vastanud, et kui parameetrid sobisid, siis oli pangal raamlepingu järgi õigus ise uus swap teha; vastasel juhul oleks tehing sulgunud; oleks tehtud vastupidine tehing, mis oleks võinud olla kliendile ebasoodne. Vastuseks küsimusele, kas ka Revali puhul, on tunnistaja vastanud, et eeldab, et oli selline soov olemas; klient kinnitas tehingu igakordselt (31.05.2021 protokoll, ajatempel 03:24:15, 03:27:17; t VI kd lk 20 - 20 pöördel). Seda seisukohta kinnitab ka kohtule esitatud Ya ja W vahel 13.03.2013, 24.04.2015, 16.01.2015 ja 26.01.2015 peetud e-kirjavahetus (t V kd lk 110-114 pöördel).
62.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et hagejal oli ainuõigus anda kostjale juhis sulgeda avatud positsioon (kostjal oli kohustus säilitada avatud positsioonid). Seega kostja kohustus hageja ees oli hoida avatud positsioone senikaua, kuni (i) hageja on andnud kostjale vastupidise korralduse või (ii) esineb muu õiguslik alus positsiooni sulgemiseks. Seda kinnitab nii poolte vahel aastate jooksul kujunenud praktika kui avatud valuutapositsiooni olemus. Lisaks on üldtingimuste punkti 1.11 kohaselt hageja iseseisvalt vastutav oma varaga seotud otsustuste tegemise eest. Üldtingimuste punkti 6.1 kohaselt otsustab hageja, kas ta sõlmib konkreetse tehingu või mitte. Üldtingimuste punktide 9.6 ja 12.5 kohaselt on kostjal õigus tehingud (st ka kokkulepped) lõpetada üksnes juhul, kui hageja ei täida enda rahalisi kohustusi kostja ees tähtaegselt või ei anna kostjale kohaselt ja piisavalt tagatist. Ka üldtingimuste punkti 15 regulatsioonist tervikuna järeldub, et avatud positsioone puudutavate tehingute puhul on kostjal kohustus säilitada avatud positsioon. Õigus sellise avatud positsiooni sulgemiseks tuli kostjale üldtingimuste punktist 15.5, mille kohaselt oli kostjal õigus positsioonid sulgeda või keelduda nende edasikandmisest üksnes juhul, kui kostjal oli põhjendatud kahtlus, et hageja ei suuda täita kokkulepetest tulenevaid kohustusi või kui hageja on rikkunud kokkulepete tingimusi. Selliseid asjaolusid praeguses vaidluses ei esine.
63.Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kostja rikkus 26.03.2018 poolte vahel sõlmitud kokkulepet, kuivõrd sulges hageja avatud valuutapositsiooni hagejalt vastavat korraldust või muud tahteavaldust saamata. Samas kohus ei nõustu hagejaga, et kostja õigus finantsteenuse osutamine lõpetada ainult juhul, kui hageja oleks lepingut rikkunud, on vastuolus
2-19-3646 nii finantstehingute üldtingimuste kui lepinguvabaduse põhimõttega. Hageja veendumus justkui oleks kostja pidanud pakkuma hagejale finantsteenuseid lõpmatuseni kuni hageja otsustab selle tegevuse lõpetada, ei tugine pooltevahelistele lepingutele ega turupraktikale. Kuna poolte vahel sõlmitud leping on raamleping ja seega kestvusleping, on selle korraline lõpetamine mõistliku etteteatamisega võimalik igal ajal VÕS § 195 lõike 3 alusel. Ka finantstehingute üldtingimuste punkt 20.3 näeb ette, et lepinguosalisel (s.o ka pangal) on õigus leping korraliselt üles öelda igal ajal, teatades sellest teisele poolele 30 päeva ette. Selleks ei ole vajalik, et klient oleks lepingut rikkunud, vaid on võimalik ka olukord, kus pank nt lõpetab vastava teenuse osutamise. Kostja üldtingimuste punktid 25.1.5 ja 25.1.6 võimaldavad pangal lepingu lõpetamist ka juhul, kui seda nõuab järelevalveasutus, arveldussüsteemi haldaja või korrespondentpank. Seega on hageja veendumus, et lepingu lõpetamise otsustamisel on temal ainuõigus, ekslik.
64.Kohus nõustub kostjaga, et hagejal võis tekkida õiguspärane ootus, et pank jätkab temaga swap-tehingute tegemist, kuid mitte kauem kui 30 päeva jooksul, st käesoleval juhul kostja võimaldab hagejal nelja swap-tehingu tegemist. Poolte vahel sõlmitud lepingust ega kujunenud praktikast ei nähtu kostja poolt antud lubadust, et kostja jätkab tehingute tegemist kuni valuutakursi tõusuni hageja soovitud määrani. Seega oleks hageja asjatundliku kliendina pidanuks seda teadvustama.
65.Kuna kostja sulges 26.03.2018 hageja valuutapositsiooni, võib kostja sellist tegevust käsitleda lepingu ülesütlemisena VÕS § 195 lõike 3 ja finantstehingute üldtingimuste punkti 20.3 kohaselt. Kostja on rikkunud kohustust teatada lepingu korralisest ülesütlemisest teisele poolele ette 30 päeva.
66.Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kostja poolt 26.03.2018 valuutapositsiooni hageja vastava korralduseta või muu tahteavalduseta sulgemisega tekkis hagejale kahju. Hageja on selgitanud, et tegi seonduvalt avatud valuutapositsiooniga kulutusi kokku 3 668 286.52 eurot. Pooled ei vaidle, et seoses vaidlusaluste positsioonidega on hageja tagatisdeposiiti kantud summadest swap-tehingute tegemise eest maksnud kostjale teenustasudena 1 053 786.52 eurot ja valuutakursi muutuse katteks täiendava tagatisena 2 614 500 eurot, kokku 3 668 286.52 eurot. Hageja leiab, et temale tekkinud kahju võib seisneda ühes järgnevatest: (i) VÕS § 128 lõike 3 kohase otsese varaline kahju ja § 128 lõike 4 kohase saamata jäänud tulu kombinatsioonis; (ii) VÕS § 128 lõike 4 kohases saamata jäänud tulus; (iii) hageja poolt tehtud kulutuste tarbetuks osutumises; (iv) VÕS § 128 lõike 3 kohase otsese varalise kahju ja kulutuste tarbetuks osutumise kombinatsioonis.
67.VÕS § 128 lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, mh kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on seisukohal, et kostja poolt omavolilise positsiooni sulgemise tõttu vähenes hageja vara väärtus ning see on VÕS § 128 lõike 3 mõttes otsene varaline kahju. Hageja leiab, et temale tekkis otsene varaline kahju seoses tema poolt tagatisdeposiiti kantud summadest makstud teenustasudega 1 053 786.52 eurot ja valuutakursi muutuse katteks makstud täiendava tagatisega 2 614 500 eurot. 2 614 500 eurot on hageja poolt kostjale kursivahede võimalike kõikumiste katteks tasutud tagatismaksete kogusumma. Kuivõrd positsioonide sulgemise otsustas hageja eest kostja 26.03.2018 ja tegi seda hagejale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, kaasnes sellega hagejale negatiivne varaline tagajärg otsese varalise kahju näol. Kui kostja ei oleks hageja eest
2-19-3646 tehingut teinud, oleks hagejal õigus kursivahede katteks tagatiseks tasutud summadele säilinud ehk hageja varaline seis oleks parem. Hagejal oleks olnud võimalik enda tegevust korraldada iseseisvalt selliselt, et talle ei oleks otsest varalist kahju tekkinud.
68.Vaidlust ei ole, et kuna valuutakurss võib muutuda nii kliendile soodsamas kui ebasoodsamas suunas, siis selleks, et swap-tehingu lõpetamisel oleks ebasoodsa kursimuutuse korral kliendil võimalik piisav hulk eurosid pangale tagastada, avatakse enne tehingu tegemist kliendi poolt pangas tagatishoius (tagatisdeposiit), millest saab pank kliendi jaoks ebasoodsa kursimuutuse korral puuduvad vahendid võla katteks võtta. Deposiidi suurus on individuaalne ja sõltub tehingutest ning võib ajas muutuda. Vaidlust ei ole, et valuutavahetuse tehingu deposiidi eesmärgiks on, et pank katab selle arvel valuutakursi vahet – ehk kliendi poolt investeeritud summat. Tagatis on summa, mille klient peab andma pangale tagamaks, et pank ei kannaks valuutakursi negatiivses suunas muutumise riski (s.o riski kannab igal juhul klient) ja pank kasutab seda summat, et säilitada kliendi positsioon juhul, kui forward-tehingu tegemise ajal kurss langeb.
69.Kohus tuvastab, et finantstingimuste punkti 11.1 kohaselt panga poolt määratud juhtudel on klient kohustatud andma pangale kliendilepingust ja tehingu(te)st tulenevate kliendi (makse)kohustuste täitmise tagamiseks tagatise. Nõutava tagatissumma suuruse kehtestab pank protsendilise või summalise väärtusena kliendi poolt teostatavate ja hetkel kehtivate tehingute alusel kliendi poolt pangale tasumisele kuuluvatest summadest. Tagatissumma määramisel lähtub pank vastavalt tehingu iseloomust, selle kestusest ning sellega kaasnevate riskide suurusest. Punkti 11.3 kohaselt tagatissumma suuruse annab pank kliendile teada korralduse vastuvõtmisel, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud muud viisi (t I kd lk 10-17).
70.Asjatundja MN 06.05.2019 arvamuse punktist G nähtuvalt langes perioodil 03.04.201413.02.2015 euro kurss ehk see muutus hageja jaoks ebasoodsamaks ja hageja sai kahjumit, sest swap-tehinguga oli võetud panga ees kohustus (avatud positsioon). Graafikust on näha, et 03.04.2014 maksis 1 euro 1,3771 dollarit. 13.02.2015 maksis 1 euro 1,1381 dollarit ehk euro odavnes dollari suhtes 17,36% ehk siis 16 594 014.73 dollari väärtus oli 03.04.2014 seisuga 12 049 970.75 eurot ja 13.02.2015 seisuga 14 580 454.03 eurot, mis teeb muutuseks 2 530 483.28 eurot (t I kd lk 83).
71.Vaidlust ei ole, et hageja oli tuleviku kohustuse – üle anda kostjale 16 594 014.73 USD katteks tasunud kostjale tagatist, kusjuures alates 03.04.2014 oli hageja kandnud kostjale tasutud tagatisvara väärtuse languse tõttu tagatisena kokku 3 014 500 eurot. Nimetatud summast oli tagatisvara väärtuse vahepealse tõusu tõttu hagejale tagastatud 400 000 eurot, misjärel tagastamata tagatis moodustas 2 614 500 eurot. 2014-2015 toimus euro kursi langus, mistõttu kostja tegi tagatiskontole juurdemakseid, mille arvel kostja arveldusi hagejaga jooksvalt ka teostas ehk deposiit realiseeriti igakordse swap-tehingu lõpuleviimisel, mitte aga ei hoitud hageja tagatiskontol. See nähtub hageja konto väljavõtetest ja konto liikumiste kokkuvõttest (t II kd lk 195-245; III kd lk 3-13, 78-88). Eeltoodust tulenevalt on ebaõige hageja seisukoht, et tema poolt tagatiskontole tasutud positsioonist tulenevate tulevikukohustuste tagamiseks tagatise ajutise väärtuse vähenemise tõttu tasutud 2 614 500 eurot realiseeriti korraga alles kostjalt tegevusloa äravõtmisel. Seega ei ole hagejale tekkinud kahju summas 2 614 500 eurot, mis on hageja poolt kostjale kursivahede võimalike kõikumiste katteks tasutud tagatismaksete kogusumma, kuna tegemist oli hageja poolt investeerimisriski realiseerumisest kantud kahjumi katmisega.
2-19-3646
72.Hageja leiab, et temale tekkis otsene varaline kahju seoses tagatisdeposiiti kantud summadest swap-tehingute tegemise eest makstud teenustasudena kokku 1 053 786.52 eurot. Vaidlust ei ole, et iga swap-tehingu tegemisel lepivad klient ja pank kokku tehingutasus, mis kuulub kliendi poolt pangale maksmisele. Tegemist on kokkuleppelise summaga, mida väljendatakse forward-punktidena (forward points). Tasu maksmine toimub mitte eraldi maksena, vaid kliendi kontolt võetud ja swap-tehingu tähtaja saabudes kliendi kontole tagastatud eurode summa vahena (üldtingimuste punkt 12.13). Swap-tehingu lõppemisel saab klient tagasi oma algselt pangale antud valuuta ehk swap-tehingu lõppemisel taastub olukord, mis oli enne tehingu algust. Kuna valuutade omavahelised kursid muutuvad igal ajahetkel, tähendab see, et üks ja sama summa dollareid on eurodesse ümber arvestatuna swap-tehingu alguses ja lõppedes erinev.
73.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et ta maksis kostjale tehingutasu ainuõiguse ja – võimaluse omamise eest otsustada, millisel hetkel dollarite ost teostatakse. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt hageja maksis tehingutasu iga konkreetse swap-tehingu teostamise eest. Üldtingimuste punkti 12.13 kohaselt tehingu lõpetamisel lepingu alusel on pangal õigus teostada üldtingimuste punktis 10 sätestatud tasaarvestus ja rahuldada oma nõuded kliendi vastu tagatisdeposiidis olevate rahaliste vahendite arvel. Käesoleval juhul forward-tehingu lõpuleviimisel. Hageja on ka kogu pooltevahelise lepingulise suhte kehtivuse ajal sellisel viisil tasu maksmist aktsepteerinud. Vastasel juhul on arusaamatu, miks maksti pangale teenustasu kogu aeg juurde. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul hageja poolt kostjale teenustasudena tasutud 1 053 786.52 eurot kujutada endast hagejale tekkinud kahjut.
74.Hageja kontoväljavõttest ja kontoliikumiste kokkuvõttest nähtuvad summad on pank kliendiga kokkuleppel võtnud swap-tehingutes kokkulepitud arvelduste teostamiseks ning need jagunevad igakordseteks pangapoolseteks tehingutasudeks ning kursimuutuse tõttu kliendil pangakontol kokkulepitud swapi arvelduste tegemiseks puudu olnud rahaliste vahendite katmiseks. Seega käesoleval juhul on hageja tagatisdeposiiti kantud summast swap-tehingute tegemise eest makstud kostjale teenustasu 1 053 786.52 eurot ja valuutakursi muutuse katteks 2 614 500 eurot, mis kokku moodustabki 3 668 286.52 eurot, mis vastab olulises osas ka kostja arvutustele.
75.Hageja on avaldanud ja kostja ei vaidle vastu, et hageja omab teadmisi finantsturust, s.o et hageja on võimeline aru saama swap-tehingu olemusest ja selle tagajärgedest (on üldtingimuste punkti 2.3 mõistes asjatundlik klient). Ka üldtingimuste punktidest 3.1-3.2 tuleneb, et hageja on tehinguid tehes riskidest informeeritud ja mõistab neid. Üldtingimuste punkti 17.5.1 ning panga üldtingimuste punkti 23.7 kohaselt ei vastuta pank kliendi ees investeerimistegevusega seotud riskidest, sh valuutariskist ja teistest tururiskidest, tuleneva võimaliku kahju tekkimise eest. Üldtingimuste punkt 6.2 kordab, et klient vastutab kõikide kahjude ja / või kulude eest, mis tulenevad tehingutest. Üldtingimuste punkti 16.1 alusel on klient kohustatud tasuma pangale osutatud teenuste eest. Üldtingimuste punktist 5.15.2 tulenevalt kinnitab klient tehingukorraldusega, et on teadlik tehingutega kaasnevatest finantsriskidest.
76.Kohus nõustub kostjaga, et pank ei saa vastutada hageja poolt kantud kulutuste ja investeerimisriski eest, seda eriti olukorras, kus hageja puhul on tegemist asjatundliku kliendiga. Nii valuutariski kui tehingutasude puhul on tegemist kliendi kuludega, mis tekivad tehingu tegemise ajal ning selle riski ülekandmine pangale on alusetu olenemata sellest, kas pank lubas järgmiste tehingute tegemist või mitte.
2-19-3646
77.Hageja väidab, et kui kostja ei oleks avatud positsiooni sulgenud 26.03.2018, oleks hageja saanud teenida tulu summas vähemalt 3 668 286.52 eurot. Hageja väitel oli tema kavatsus tulu teenida ilmne, vastasel juhul ta ei oleks tegelenud valuutaturul kauplemisega, mh ei oleks hoidnud positsiooni pikaajaliselt avatuna.
78.VÕS § 128 lõike 4 järgi on saamatu jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohus leiab, et hageja poolt saamata jäänud tulu ei ole leidnud tõendamist. Kostja on välja toonud, et juhul kui ta ei oleks hagejaga sõlmitud lepingut 26.03.2018 üles öelnud ja hageja oleks jätkanud iganädalaste swap-tehingute tegemist, oleks hageja pidanud hagi esitamise päevaks 08.03.2019 dollarite summa vähenemise ärahoidmiseks tegema täiendavat kulu kokku (102 möödunud nädala eest) rohkem kui 612 200 eurot. Kohus tuvastab, et sarnaste numbriteni jõudis asjatundja arvamuses ka MN, märkides, et ühesuunalise swap-tehingu tasu aastas oleks olnud hinnanguliselt 175 000 eurot (t I kd lk 86). Hageja oleks pidanud tegema aga kahesuunalisi swap ́e ja oleks pidanud seega pelgalt teenustasusid maksma summas 350 000 eurot. Seega on tõendamata hageja väide, et ta oleks nende tehingutega saanud tulevikus kasu, kui swap-tehingud oleksid samal viisil jätkunud ka peale 26.03.2018. Swaptehingute jätkumisel oleks hagejal tulnud juurde maksta täiendavaid summasid, et vastavalt sõlmitud swap-tehingute forward-punktide kostjale maksmise tõttu säilitada 16 594 014.73 dollari ekvivalent eurodes.
79.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et ei ole tõendatud, et hageja oleks saanud nimetatud tehingutest kasu, kui swap-tehingud oleksid samal viisil jätkunud peale 26.03.2018. Swap-tehingute jätkumisel oleks hagejal tulnud juurde maksta täiendavaid summasid, et vastavalt hagejaga sõlmitud swap-tehingute forward-punktidele kostjale maksmise tõttu säilitada 16 595 014.73 dollari ekvivalent eurodes. Seega oleks hageja pidanud tegema swaptehingute sõlmimisega täiendavaid kulutusi.
80.Kohus on eelnevalt leidnud, et hagejal võis tekkida õiguspärane ootus, et pank jätkab temaga swap-tehingute tegemist, 30 päeva ette, mis praegusel juhul tähendab nelja swaptehingu tegemist. Kohus tuvastas, et kostja on rikkunud kohustust teatada lepingu korraliselt ülesütlemisest teisele poolele ette 30 päeva. Seega on küsimus, et kui kostja ei oleks rikkunud kohustust teatada hagejale lepingu ülesütlemisest ette 30 päeva ja poolte vahel sõlmitud leping oleks lõppenud 25.04.2018, kas sellisel juhul oleks hageja avatud valuutapositsioon suletud hagejale soodsamatel tingimustel. Vaidlust ei ole, et perioodil 28.03.2018-06.05.2019 EUR / USD kurss langes u 11 eurosendi võrra ehk muutust hageja jaoks soodsamas suunas ei ole pärast kostja likvideerimismenetluse alustamist kuni 06.05.2019 toimunud. Seega kui poolte vaheline leping oleks lõppenud 25.04.2018, oleks pidanud hageja kandma veel nelja swap-tehingu kulud ja kuna selleks kuupäevaks ei olnud liikunud EUR / USD kurss hagejale soodsam suunas, ei oleks valuutapositsioon suletud hagejale soodsamatel tingimustel kui 28.03.2018, vaid veelgi ebasoodsamatel tingimustel.
81.Hageja on kohtule esitanud saamata jäänud tulu hüpoteetilise arvutuse. Selle kohaselt oleks hagejal olnud seisuga 06.01.2021 teoreetiliselt võimalik saada tulu 4 182 281 eurot (2 115 033 + 2 067 248), tehes selleks täiendavaid kulutusi forward-punktide näol kokku 495 833 eurot (350 000 + 145 833). Samas on hageja läbivalt seisukohal, et kostjaga sõlmitud swap-tehingute kohaselt tasutud ja kostjalt käesolevas hagis kahjuna nõutud summa 3 668 286.52 eurot on tarbetuks muutunud kulutus, s.t hageja kulutus, mida ta pidi tegema swap-tehingutest kasu saamiseks. Seega tuleb hageja poolt tehtud saamata jäänud hüpoteetilise tulu saamiseks lugeda
2-19-3646 summa 3 668 286.52 eurot vajalikuks kulutuseks, millest selgub, et (kasutades hageja esitatud hüpoteetilist näidet) oleks hageja pidanud tegema kulutuse 4 164 119.52 eurot (495 833 + 3 668 286.52), et teenida 4 182 281 eurot, st kasum oleks moodustanud tehtud kulutusest 0,43%. Siinkohal tuleb arvestada, et hageja näites toodud forward-punktide summa ei ole täpne (puudub arvestuse alus ja arvutus), on hinnanguline ning 0,43% erinevus kulu ja tulu vahel ei ole seetõttu mõistlikult arvesse võetav. Seega isegi juhul, kui kostja vastutaks hageja saamata jäänud tulu või kasutuks muutunud kulutuste eest, ei ole hageja sellise kahju tekkimist tõendanud.
82.Kohus nõustub kostjaga, et tuleb arvestada, et hageja arvestused on tehtud tagantjärgi konstrueeritult info põhjal, mis ei olnud hagejale teada hetkel, kui ta oleks vastavad tehingud (ühe positsiooni sulgemise) pidanud tegema. Kuna swap-tehingutes kasu saamine eeldab konkreetse tehingu tegemisel valuutakursi soodsa muutuse etteaimamist, peab hageja tõendama, et ta oleks igal juhul sõlminud vastavad tehingud õigel ajal. Hageja seda tõendanud ei ole ning arvestades asjaolu, et hageja ei suutnud nelja aasta jooksul (03.04.2014 – 26.03.2018) teha temale kasumlikke swap-tehinguid ka siis, kui kasumi saamise hüpoteetiline võimalus oli olemas, on ebamõistlik eeldada, et ta oleks suutnud ära arvata õiged tehingute tegemise hetked vastavalt tema näites toodule. Eeltoodust tulenevalt isegi kui hagejal oleks saamata jäänud tulu nõue, oleks selle rahuldamise eeldusena olnud vajalik kahe asjaolu esinemine: swap-tehingute jätkumine ja hageja poolt tulevikus õigetel tingimustel tehingute tegemine, millest viimane on hageja täieliku kontrolli all. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks igal juhul nimetatud tehingud õigel ajal teinud. Seega ei ole hageja tõendanud põhjuslikku seost swap-tehingute lõppemise ja temal väidetavalt saamata jäänud tulu vahel ning VÕS § 128 lõike 4 eeldused on täitmata.
83.Hageja leiab, et tekkinud kogukahju 3 668 286.52 eurot võib kuuluda hüvitamisele ka tarbetuks muutunud kulutuste hüvitamise nõudena. Hageja panustas aastate jooksul positsioonidesse kokku 3 668 286.52 eurot heas usus ja õigustatud ootuses, et positsioonid säilivad ning vaid temal on õigus otsustada positsioonide sulgemise üle. Kohus on eelnevalt leidnud, et hagejal võis tekkida õiguspärane ootus, et pank jätkab temaga swap-tehingute tegemist, 30 päeva ette ja poolte vahel sõlmitud lepingust ega väljakujunenud praktikast ei nähtu lubadust, et kostja jätkab tehingute tegemist kuni valuutakursi tõusuni hageja soovitud määrani. Seega sai hagejal olla õigustatud ootus, et ta saab otsustada positsiooni sulgemise üle kuni 25.04.2018. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kui poolte leping oleks kestnud kuni 25.04.2018, ka sellisel juhul ei oleks hageja valuutapositsiooni suletud temale soodsamatel tingimustel kui 28.03.0218, vaid hoopis ebasoodsamatel tingimustel. Seega ei ole kantud kulutused 3 668 286.52 eurot käsitlevad hageja poolt tarbetuks muutunud kuludena, vaid on otseselt seotud hageja poolt tehtud tehingute seotud vajalike kuludega.
84.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud, et hagejale oleks tekkinud kahju seoses kostja poolt 26.03.2018 hageja valuutapositsiooni sulgemisega. Kuna tõendamist ei leidnud kahju tekkimine, puudub vajadus analüüsida kostja poolt kohustuse rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahelist põhjuslikku seost (VÕS § 127 lõige 4) ja seda kas on täidetud kahju ettenähtavuse tingimused (VÕS § 127 lõige 3).
85.TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
86.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
2-19-3646 Apellatsioonkaebus
87.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
88.Maakohtu rikkus TsMS § 232 lõiget 1, § 436 lõiget 1 ja § 442 lõiget 8. Maakohus ei arvestanud otsust tehes nõuetekohaselt hageja faktiväidetega, ei tuvastanud hageja poolt kirjeldatud asjaolusid ega uurinud esitatud tõendeid. Maakohtu otsus on lõppjärelduses üllatuslik, kuna ei ole kooskõlas kohtu poolt tuvastatud asjaolude ja nende pinnalt tehtud vahejäreldustega. Lisaks on üllatuslikult tuginetud kostja väidetavale 30-päevase etteteatamisega korralisele ülesütlemisõigusele. Otsus rikub ka kohtu selgitamiskohustust, kuna tegemise eelselt ei selgitanud kohus pooltele, et asja õige lahendamise seisukohalt on keskne küsimus, kas kostjal oli õigus etteteatamisega hageja positsioon igal ajal sulgeda.
89.24.03.2021 kirjas kohtule avaldas hageja, et asja õigusliku käsitluse keerukust ning asjaolude rohkust arvestades peaks kohus selgitamiskohustuse raames pooltele selgitama, millised asjaolud on kohtu hinnangul tõendatud ning milliste osas peab kohus vajalikuks täiendavate tõendite esitamist. Ühtlasi selgitas hageja, et vaatamata tema poolt mahukale kahjukäsitlusele ei ole kostja esitanud seisukohti selle põhjendatuse osas. Kohus leidis 24.03.2021 vastuses, et ei pea selgitamiskohustuse täitmist vajalikuks, kuivõrd pooli esindavad advokaadid ning seisukohti on piisava põhjalikkusega esitatud. Maakohtu puudus on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, kus hagejal on võimalik esitada põhjalikumad selgitused, miks kostjal ei olnud õigust leping suvalisel ajal 30 päevase etteteatamisega sulgeda ja / või hageja positsioonid omal algatusel sulgeda. Hageja jääb seniste seisukohtade juurde ning palub apellatsioonimenetluses nendega arvestada ka ulatuses, milles kaebuses sõnaselgelt ei viidata.
90.Maakohus tuvastas poolte pikaajalisel praktikal rajaneva hageja positsioonide säilitamist puudutava kokkuleppe põhisisu ning poolte kokkuleppest tulenevad peamised õigused ja kohustused, kuid jättis tuvastamata, millise raamlepingu mõiste alla poolte kokkulepe liigitus. Pooltevahelised avatud positsioone ja nende säilitamist puudutavad kokkulepped on finantstehingute üldtingimuste punkti 2.21 mõistes „tehingud“. Mõiste „tehing“ all on mh silmas peetud positsiooni avamist ning selle ajaperioodi jooksul avatuna hoidmist ja säilitamist vastavalt hageja juhistele (st kestvuskokkulepet). Üldtingimustes on tehingule korduvalt viidatud kui kestvale õigussuhtele, nt punktides 11.1, 12.5, 9.6, 13.5, 13.1 ja 13.7. Poolte kokkuleppe tuvastamine tingimuste mõistes tehinguna on oluline, kuna sellest järeldub, et kostjal ei saanud 26.03.2018 positsioonide sulgemise seisuga olla õiguslikku alust öelda raamleping korraliselt üles.
91.Kohus jättis tuvastamata, et kostja sulges hageja positsiooni, sest tema tegevusluba tühistati jämedate rahapesualaste rikkumiste tõttu. Seega on teenuse osutamise jätkamise võimatusega seonduvad asjaolud põhjustatud kostja süsteemsest tegevusest seaduse rikkumisel rahapesu tõkestamise vallas. Kostja pidi möönma ja olema teadlik, et tema tegevus võib kaasa tuua tegevusloa kehtetuks tunnistamise, millega omakorda kaasneb võimatus jätkata teenuste osutamist, mis omakorda põhjustab kostja klientidele kahju. Kuivõrd hageja positsioonide õigusvastase sulgemiseni viinud sündmuste ahel on põhjustatud kostja süsteemsest õigusvastasest tegevusest, ei ole võimalik tugineda mistahes vastutust välistavatele või piiravatele sätetele.
92.Kostja võttis omaks, et sulges hageja positsioonid tegevusloa tühistamise tõttu hageja nõusoleku või korralduseta. Korraline ülesütlemisõigus saab üksnes teoreetiliselt kohalduda raamlepingu kui terviku lõpetamise suhtes, aga mitte raamlepingu alusel sõlmitud avatud
2-19-3646 positsioone puudutavate vaidlusaluste tehingute suhtes. Kohus on pooltevahelise tehingu sisu tuvastanud õigesti, leides, et üksnes hagejal oli õigus anda korraldus positsioonide sulgemiseks. Seega on üllatav, et kohus kohaldas raamlepingus sisalduvat üldregulatsiooni vaidlusaluste tehingute suhtes. Üldtingimuste punkt 1.4 sätestab selgelt, et lepingu tingimuste vastuolu korral tehingu tingimustega kohalduvad tehingu tingimused. Positsioonide avamisel ehk tehingu tingimustes leppisid pooled kokku, et üksnes hagejal on õigus anda korraldus positsioonide sulgemiseks.
93.Kohus on vääralt kohaldanud VÕS § 195 lõiget 3. Maakohus ise tuvastas otsuses, et tehingu tingimustest tuleneb, et üksnes hagejal oli ainuõigus otsustada tehingu lõpetamise ehk positsiooni sulgemise aja üle. Seega kaldusid tehingu tingimused kõrvale seaduses sätestatust, piirates kostja õigust tehing mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda.
94.Kohus on vääralt kohaldanud finantstehingute üldtingimuste punkti 20.3. Juba grammatilisest tõlgendusest tulenevalt kohaldub see säte üksnes raamlepingu kui terviku suhtes ning mitte selle raames sõlmitud üksikute tehingute suhtes. Lisaks ka raamlepingu ülesütlemiseks ei olnud tingimused täidetud, kuna tehing oli 26.03.2018 seisuga teostatud ja kehtiv ning kostjal oli sellest tulenevaid täitmata kohustusi. Tehingu kohaselt kohustus kostja hageja avatud valuutapositsiooni kuni vastupidise korralduse saamiseni säilitama. Ei ole ka eluliselt usutav, et 30 päevane ülesütlemisõigus oleks saanud tehingu osaks, sest see tähendanuks, et hageja oleks olnud mitme aasta vältel nõus tasuma iganädalaselt tuhandetesse eurodesse ulatuvaid kahekordseid teenustasusid ja tagatismakseid, kuigi tehinguga kostja poolt lubatud positsiooni säilimise garantiiks olnuks vaid 30 kalendripäeva. Kostja pikaajaline töötaja X selgitas 31.05.2021 kohtuistungil pikaajalist praktikat ja tehingute sisu ega viidanud kordagi panga korralisele ülesütlemisõigusele.
95.Kohus kohaldas vääralt ka kostja üldtingimuste punkte 25.1.5, 25.1.6 ja 25.2. Praegusel juhul oli tegemist olukorraga, kus teenuse osutamise katkemise tingis kostjast enesest tulenev asjaolu. Isegi kui viidatud üldtingimuste punktid annavad õiguse leping erakorraliselt üles öelda, ei järeldu neist, et kostjal ei oleks kohustust hüvitada lepingu erakorralisega ülesütlemisega hagejale kaasnenud kahju. Kui üldtingimustes peaks sisalduma mistahes regulatsioon, mis kostja enese jämedate õigusrikkumiste tõttu teenuse osutamise katkestamisega seonduva kahju hüvitamise kohustuse välistavad või seda piiravad, siis sellised välistused või piirangud ei ole kehtivad ning tuleb jätta kohaldamata (nt VÕS § 106 lõike 2 alusel) või alternatiivselt on VÕS § 42 lõike 1 mõttes tegemist tühiste tüüptingimustega (nt VÕS § 42 lõike 3 punkti 1 või 2 alusel).
96.Kohus andis positsioonide sulgemise toimingutele väära õigusliku hinnangu. Kohus jättis arvesse võtmata hageja väited ning tõendid (tunnistajate Ya, X ja W ütlused), mille kohaselt oli hagejal ainuõigus otsustada positsioonide sulgemise üle. Samuti ei ole kohus selgitanud, millisel põhjusel ei oma tehingu lõpetamisel tähtsust asjaolu, et kostja kaotas tegevusloa jämedate rahapesualaste õigusrikkumiste tõttu. Kohus ei selgitanud ka, kas ning kuidas suhestub ülesütlemisse hageja kahju hüvitamise nõue. Hageja hinnangul on eeltoodul vahetu puutumus kahjunõudega ning hageja on 26.03.2018 positsioonide sulgemisega seonduva suhtes palunud kostjal esitada kohtule dokumendid, milleks kohus 17.01.2020 istungil kostjat ka kohustas, kuid kostja on dokumentide esitamisest nende puudumise ettekäändel keeldunud.
97.Otsusest ei ole võimalik üheselt mõista, kas kohus pidas kostja 26.03.2018 toiminguid samaaegselt nii pooltevahelise raamlepingu kui tehingu ülesütlemiseks. Kui kohus on silmas pidanud kõigi pooltevaheliste suhete (sh tehingu) ülesütlemist, on järeldus vastuolus kostja
2-19-3646 koostatud ja hagejale edastatud ülesütlemise teatega, mille kohaselt 26.03.2018 seisuga finantstehingute leping kehtis ning lõppes alles 06.07.2018, s.o rohkem kui 3 kuud pärast hageja positsioonide sulgemist.
98.Tagatis realiseerus positsioonide sulgemisel ning realiseerumise tingis kostja rikkumine, mitte investeerimisriski realiseerumine. Praktikas kattis kostja hageja poolt kursivahe katteks tasutud 2 614 500 euro arvel jooksvalt turukursi negatiivset liikumist selleks, et esialgselt tasutud ning lisaks tasutud tagatissummade arvel oleks kostjal hageja poolt korralduse saamisel igal hetkel olnud võimalik positsioon sulgeda. Asjaolu, et summat hoiustati kostja, mitte hageja arvelduskontol, ei muuda kursivahe katteks tasutud summa kvalifitseerimist tagatiseks ega asjaolu, et kahjum / kasum (seega ka tagatis) realiseerus siiski alles positsiooni sulgemisel 26.03.2018.
99.Korrektne ei ole kohtu järeldus, et tagatise realiseerimine on investeerimisriski realiseerumine. Hageja antud tagatis realiseeriti seetõttu, et 26.03.2018 võeti Euroopa Keskpanga otsusega kostjalt tegevusluba ning kostja oli sunnitud pangateenuste osutamise viivitamatult peatama, mis ühtlasi tingis hageja positsioonide sulgemise. Seega hagejale ei tekkinud kahju mitte investeerimisriski realiseerumisest, vaid kostja poolt õigusvastasest positsioonide sulgemisest. Investeerimisriski realiseerumisega saanuks olla tegemist üksnes juhul, kui hagejal oleks olnud võimalus positsiooni lõpuni teenindada enese parima äranägemise järgi ning ta oleks positsiooni sulgenud kahjumlikult. Vastavat võimalust hagejal ei tekkinud. Pangandusloa kaotamise risk ei ole olemuslikult osa investeerimisriskist ning selle realiseerumisest tingitud tagajärgi ei ole õiglane jätta hageja kanda.
100.Positsioonide sulgemisega jäi hageja ilma lepingust oodatud peamisest hüvest ning realiseeriti hageja panustatud lisatagatis. Kohus tuvastas korrektselt, et hageja kasutas swap ́e, mis olid positsiooni pikendamise vajalikud instrumendid, ja positsiooni sulgemise aja üle otsustamise ainuõigus oli hagejal, ning et poolte vahel oli eeltooduga seonduv kestvussuhe. Eeltoodust järeldub, et hageja tasus teenustasusid mitte igakordset swap ́i ning uut nädalast perioodi silmas pidades, vaid õigustatud ootuses, et saab piiranguteta otsustada positsiooni sulgemise aja üle. Asjaolu, et selle õiguse tagamiseks vajalikud swap ́id ja kontol kajastuvad arveldused toimusid iganädalaselt, oli tingitud olemasolevate tehniliste lahenduste piirangutest ega muuda pooltevahelise kokkuleppe tegelikku sisu. Kuivõrd hagejale lubatud peamine hüve võeti kostja poolt positsioonide õigusvastasel sulgemisel 26.03.2018 ära, jäi hageja ilma põhilisest hüvest ja õigusest, mida ta tehingust õigustatult ootas. Hageja ei saanud enam otsustada, millal ta soovib positsioonid sulgeda ning jäi täielikult ilma senini positsiooni säilimisse panustatud tagatisest. Seega tasus hageja kostjale u 1 miljon eurot teenustasusid ning 2,6 miljonit eurot tagatist kursivahe katteks sisuliselt tühja, sest ei saanud kokkuleppele vastavat teenust.
101.Hageja on nõuetekohaselt põhistanud saamata jäänud tulu nõuet ning positsioonidelt tulu teenimise tõenäosust. Hageja esitas põhjalikud selgitused (tuginedes mh Saksa õiguspraktikale), et saamata jäänud tulu tõendamiseks on hagejal vajalik tõendada, et tulu teenimine oli tõenäoline. Vastupidiselt kohtu väidetule ei ole hagejal kohustust tõendada, et ta oleks konkreetsed tulusad tehingud konkreetsel ajal tõsikindlalt teinud. Hagejal isegi ei ole võimalik nimetatut tõendada, kuivõrd hageja positsioonid suleti õigusvastaselt, seega on ebaloogiline nõuda, et hageja oleks virtuaalselt jätkanud enda strateegia elluviimist ning jätnud sellest maha kirjalikku taasesitamist võimaldava jälje. Samuti, arvestades, et valuutaturud on pidevas muutumises, ei ole ka eluliselt võimalik hagejalt nõuda, et tal eksisteerinuks nädal, kuu või aasta ette konstrueeritud tehingute tabel konkreetsete ostu- ja müügikuupäevade ning
2-19-3646 summadega. Kuivõrd kauplemine valuutaturgudel on dünaamiline ja pidevates muutustes, ongi hagejal võimalik üksnes tõendada, et tulu teenimine oli võimalik ja tõenäoline. Hageja hüpoteetiline tulu teenimise stsenaarium arvestab kõigi kuludega, juba tehtud kulude kahekordne arvestamine ei ole korrektne. Hageja on 16.03.2021 menetlusdokumendi lõigus 1.12 esitanud kalkulatsiooni, mis tõendab, et positsioonilt tulu teenimine oli võimalik ja tõenäoline. Kalkulatsiooni tulemusel on hageja jõudnud hüpoteetilise netokasumini summas 3 686 447 eurot. Asjaolu, et positsioonilt oli võimalik teenida tulu, tõendavad täiendavalt tunnistaja X ütlused, mille kohaselt tema pikaajalises kogemuses sulgesid kõik kostja kliendid enda valuutapositsioonid kasumlikult (31.05.2021 kohtuistungi protokolli ajatempel 01:13:31).
102.Kohus jättis hageja kahjukäsitlused (sisaldub 29.11.2019 menetlusdokumendi ptk-s 2.5 (lõigud 28-43)) piisava põhjalikkusega käsitlemata. Hageja esitas 26.04.2021 tõlked saksakeelsetest allikmaterjalidest, millele käsitlus mh tugineb ning viitas 21.04.2021 Riigikohtu lahendile, milles kohus on selgitanud, et saamata jäänud tulu täpne hindamine ja konkreetsete arvutuste esitamine võib olla ülimalt keeruline ning saamata jäänud tulu puhul saab tegemist olla peamiselt tõenäosusega hindamise ja abstraktse kahjuhüvitisega. Hagi on esitanud nn minimaalse õigluse ning tehingu tegemise eelse algseisu taastamise eesmärgil. Hageja ei soovi rikastuda. Hagiga nõutav hüvitis on võrdne summaga, mille hageja oli alates vaidlusaluse positsiooni avamisest positsiooni nii teenustasude kui tagatiste näol panustanud. Hageja soovib, et kohus taastataks olukorra, kus hageja ei oleks positsiooni kunagi avanud, s.o hageja saaks tagasi positsiooni panustatud summad. Kui hageja oleks teadnud, et tema 3,6 miljoni euro ulatuses tehtud maksed ei ole garantii, et ta saab ainuisikuliselt otsustada positsioonide säilimise üle, ei oleks hageja kunagi kostja juures positsioone avanud. Kui aga kohus mistahes põhjusel ei pea põhjendatuks hagi täies ulatuses rahuldamist, on võimalik hagi rahuldada ka osaliselt. Kohus ei pea otsuse tegemisel tuvastama kahju täpset suurust, vaid võib TsMS § 233 lõike 1 ning VÕS § 127 lõike 6 alusel otsustada hüvitise suuruse oma siseveendumuse alusel.
Vastustaja seisukoht
103.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
104.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt olulisi menetlusõiguse rikkumisi ega ebaõiget materiaalõiguse kohaldamist, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud elulised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokollide õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta (TsMS § 652 lõike 1 punkt 1). Maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 1). Ringkonnakohus jaotab apellatsioonimenetluse kulud.
105.TsMS § 442 lõike 5 (koosmõjus § 639 lõikega 1) alusel lahendab kolleegium esmalt seni lahendamata taotlused. Praeguses asjas on lahendamata hageja taotlus ringkonnakohtu istungi protokolli parandamiseks. Taotluse kohaselt on kirjaliku protokolli 8. lehel ajamärgi 01:45:13
2-19-3646 all ebatäpselt kirjas nagu oleks kostja likvideerija selgitustes viidanud spot-tehingutele, kuigi tegelikult oli juttu swap-tehingutest. Kostjal taotlusele vastuväiteid ei ole.
106.Kolleegium, kuulanud korduvalt üle istungi salvestuse, on seisukohal, et taotluse rahuldamiseks alust ei ole. TsMS § 50 lõikest 1 tulenevalt kajastab protokoll konkreetse istungi käiku. Salvestiselt on kuulda, et kostja esindaja kasutas konkreetses kohas ka tegelikkuses sõna, mis on protokollis kirjas. Kohus märgib, et kui tsiviilasja muudest materjalidest nähtuvalt saab asuda seisukohale, et esindaja kasutas konkreetsel juhul konkreetset sõna ekslikult, ei saa juhuslik eksimus tuua kaasa kokkuvõttes ebaõiget asja lahendamist. Kolleegium lähtub asja sisu mõistmisel eelkõige poolte kirjalikest menetlusdokumentidest, kuna varasemate seisukohtade muutmist ringkonnakohtu istungil ei toimunud.
107.Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt olulisi menetlusõiguse rikkumisi või ebaõiget materiaalõiguse kohaldamist määras, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Ringkonnakohus on veendumusel, et maakohus tuvastas asjaolusid ja andis seisukohad poolte väidetele ja tõenditele ulatuses, mis on piisav konkreetse vaidluse õigeks lahendamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud otsus on üllatuslik ja et maakohus rikkus selgitamiskohustust, kui ei selgitanud pooltele, et asja lahendamisel on keskseks küsimuseks, kas kostjal oli õigus igal ajal etteteatamisega sulgeda hageja positsioon ja et sellest sõltub, kas hagejale tekkis kahju.
108.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kaebuse punktis 6 viidatud 24.03.2021 kirjavahetust kohtu ja hageja vahel tsiviilasja materjalides (paber- ega digitoimikus) ei sisaldu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas sel kuupäeval menetlusdokumendi kostja (t V kd lk 116-119). Sõltumata nimetatud asjaolust nähtub materjalidest, et mõlemale poolele pidi olema ja oligi läbi kvalifitseeritud õigusteadmistega lepinguliste esindajate menetluse algusest peale arusaadav hageja nõude kvalifikatsioon ja sellega nõustus ka maakohus. Hagiavalduses viitas hageja ise vastavatele VÕS-i sätetele ja kostja lähtus samuti kogu menetluse aja sellest, et hageja on esitanud lepingurikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Kuna kohus nõustus pooltega, ei olnud vajalik kvalifikatsiooni arutada enam, kui seda tehti kokku 5 kohtuistungil. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et pooltele oli teada tõendamiskoormuse jaotumine võlaõigusliku kahju hüvitamise nõude puhul ning TsMS § 230 lõikest 1 tulenev tõendamiskohustus. Kolleegium selgitab, et TsMS-st ei tulene kohtule kohustust hagimenetluses enne lõpplahendit anda pooltele teada, kas mõni asja lahendamiseks tähtsust omav asjaolu on piisavalt tõendatud või mitte. Kohus võib selliseid indikatsioone anda nt eesmärgiga suunata pooli kompromissi sõlmima (TsMS § 230 lõike 2 teine lause, § 4 lõige 4), kuid ei pea seda tegema eriti olukorras, kus on selge, et pooled kompromissi ei sõlmi. Kolleegium märgib ka, et hageja tõi ise kaebuses esile, et pooled esitasid nii menetlusdokumentides kui istungitel argumente kostja poolt hageja korralduseta positsiooni sulgemise võimalikkuse kohta. See, kui põhjalikult pool pidas vajalikuks vastavaid argumente käsitleda ja milliseid tõendeid enda väidete tõendamiseks esitada, oli poole enda otsustus (TsMS § 5 lõige 2). Raamlepingu ja / või tehingu(te) lõppemise aluse tuvastamine on õiguslik asjaolu, mille tuvastamisel kohus poolte seisukohtadega seotud ei ole (TsMS § 436 lõige 7).
109.Maakohus nõustus pooltega, et hageja esitas kostja kui krediidiasutuse vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude (VÕS § 101 lõike 1 punkt 3, § 115 lõige 1). Nõude kvalifitseerimise osas puudub vaidlus ka apellatsioonimenetluses. Seega lähtus maakohus asja lahendades asjakohaselt, et nõude rahuldamiseks on vajalike järgmiste õiguslike eelduste tuvastamine: võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lõige 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lõige 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lõige 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS
2-19-3646 § 127 lõige 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lõige 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4). Seadusest tulenevalt kasvõi ühe eelduse tõendamatuse korral nõue rahuldamisele ei kuulu ning kohtupraktika kohaselt ei ole olukorras, kus juba üks eeldustest ei ole tõendamist leidnud, menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalik kohtul teiste eelduste tuvastamine.
110.Maakohus tuvastas, et pooltel oli kestvussuhe; hageja ei sulgenud avatud positsiooni, vaid kasutas selle pikendamiseks iganädalasi swap-tehinguid; avatud positsioonist teenitud kasum või kahjum realiseerub positsiooni sulgemisel; poolte vahel oli avatud positsiooni vaikimise pikendamise kokkulepe; hagejal oli ainuõigus anda käsund avatud positsiooni sulgemiseks; kostjal oli kohustus hoida positsiooni avatuna kuni hageja vastavasisulise juhendini või kui tekib muu õiguslik alus positsiooni sulgemiseks; ei esinenud asjaolusid, millised oleksid andnud kostjale lepingu või panga üldtingimustest tuleneva aluse positsiooni sulgemiseks; kostja rikkus 26.03.2018 tehingut, kui sulges hageja avatud positsiooni ühepoolselt. Lisaks asus maakohus seisukohale, et kostjal oli teenuse lõpetamise õigus mitte üksnes juhul, kui hageja oleks lepingut rikkunud, vaid kostjal oli õigus kestvusleping üles öelda mõistliku etteteatamisega VÕS § 195 lõike 3 alusel, mistõttu sai hagejal olla õiguslik ootus swaptehingute jätkumiseks 30 päeva jooksul; kostja rikkus lepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaega; hagejale lepingu rikkumisest siiski kahju ei tekkinud. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus seega, et kostja rikkus pooltevahelist lepingut, kuid kahju tekkimine (üks nõude rahuldamise kohustuslikest eeldustest) tõendamist ei leidnud, mistõttu jääb hagi rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga.
111.Järgnevalt vastab kolleegium kaebuse väidetele. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus ei võtnud sõnaselgelt seisukohta, et millega oli avatud valuuta positsiooni, mida pikendati iganädalaste swap-tehingutega, näol tegemist pooltevahelist õigussuhet aluslepinguna reguleeriva raamlepingu mõistes. Samas saab kolleegium maakohtu põhjendustest aru, et kohus käsitas avatud positsiooni tehinguna lepingu üldtingimuste punktide 2.21 ja 15 mõttes ning sarnaselt lepinguga tähtajatu kestvussuhtena ning nende etteteatamata ühepoolse lõpetamisega rikkus kostja nii raamlepingut kui avatud positsiooni tehingut. Kolleegium mõistab maakohtu mõttekäiku selliselt, et kuna tegevusloa lõppemisega ei olnud kostjal enam n-ö päevapealt (alates 26.03.2018) õigust osutada krediidiasutuste seaduse (KAS) § 6 kohaseid finantsteenuseid, lõppes sellest päevast etteteatamata nii leping kui tehing. Kuna kestvussuhete selliselt lõppemiseks kostjast tuleneval põhjusel ei olnud pooled kokku leppinud ja alust selleks ei nähtu ka seadustest, oli tegemist vastavalt lepingu ja tehingu rikkumisega kostja poolt, mida ka maakohus tuvastas.
112.Kolleegium on seisukohal, et asja lahendamisel ei oma olulist tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel kaotas kostja õiguse finantsteenuseid osutada. Tähtis on, et see asjaolu põhjustas lepingurikkumise. Küll aga nõustub kolleegium hagejaga, et kui see asjaolu lõpplahendusele tähtsust omaks, oleks tegemist raskest hooletusest põhjustatud rikkumisega VÕS § 104 lõike 4 mõttes (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmisega). Hageja põhistas, et panga tegevusloa kehtetuks tunnistamine on vähemalt Eestis tegutsevate pankade puhul erakordne ja tegevusluba on krediidiasutuse tegutsemiseks seadusest tulenev imperatiivne eeldus. Kostja ei esitanud kohtumenetluses Euroopa Keskpanga otsust tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta, kuid puudub vaidlus, et selle aluseks oli panga rahapesualaste protseduuride mittevastavus Euroopa Keskpanga reeglitele. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine, millega kaasneb vältimatu keeld osutada finantsteenuseid (KAS § 19 lõige 1), tõendab, et reeglite rikkumised pidid olema vastaval tegevusalal rasked, millest omakorda järeldub, et igapäevases tegevuses ei järgitud vajalikku hoolsust olulisel määral. Lepingu üldtingimuste punkti 17.4 kui panga üldtingimuste
2-19-3646 punktide 23.2 ja 23.9 kohaselt vastutab pank süüliselt (tahtlusega või raske hooletusega) tekitatud kahju eest.
113.Puudub vaidlus, et 10.10.2008 sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks olid lepingu üldtingimused ning lepinguga reguleerimata osas panga üldtingimused. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et nii lepingu kui panga üldtingimused on VÕS § 35 lõike 1 kohasteks tüüptingimusteks, kuna kostja ei tõendanud, et neid oleks poolte vahel ka tegelikult läbi räägitud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-150-06 (punktis 17) selgitanud mh, et selleks, et lepingutingimusele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuse kasutaja VÕS § 35 lõikest 2 tulenevalt tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi. Küll aga ei ole alust kahelda, et üldtingimused on saanud lepingu ja selle kaudu ka tehingu osaks.
114.Kolleegium on sarnaselt maakohtuga ja kostjaga seisukohal, et lepingut ja tehingut VÕS § 39 kohaselt tõlgendades ei saa mõistlikult asuda seisukohale, et kostja oli võtnud endale kohustuse mistahes asjaoludel jätkata tehingu täitmist, st lasta hagejal pikendada positsiooni tulevikus teadmata aja kestel täpselt nii kaua, kui hageja seda vajalikuks peab. Lepingu üldtingimuste punkti 1.7 kohaselt kohaldatakse kõigis lepinguosaliste vahelistes suhetes, mida ei reguleeri leping või tehing, panga üldtingimusi ja Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatut. Panga üldtingimuste punkti 25.1.8 kohaselt võis pank kliendiga sõlmitud lepingud erakorraliselt üles öelda mh juhul, kui tootelepingu jätkamist takistab õigusaktidest tulenev takistus (nt õigusvõime puudumine, piiratud teovõime vmt). Seega oli üldtingimustes reguleeritud ka muu panga poolt tehingu lõpetamise alus kui kliendipoolne lepingu rikkumine. Lisaks nõustub kolleegium maakohtuga ja kostjaga, et pooled said juhinduda ka VÕS § 195 lõikest 3 ja VÕS § 196 lõikest 1 ning kestvuslepingu(d) / -tehingu(d) vastavalt kas mõistliku etteteatamistähtajaga või siis mõjuval põhjusel etteteatamiseta üles öelda. Praeguses asjas ei ole aga tõendatud, et kostja oleks avatud positsiooniga tehingut kummalgi alusel 26.03.2018 üles öelnud (teinud sel päeval VÕS §195 lõike 1 kohase tahteavalduse ja see oleks TsÜS § 69 lõike 1 kohaselt kehtivaks muutunud). Tsiviilasja materjalides sisaldub kostja 04.11.2019 tahteavaldus, millest nähtub, et siis oli kostja seisukohal, et 10.10.2008 leping oli lõppenud 06.07.2018 ja et tahteavaldusega luges pank mh selle lepingu erakorraliselt ülesöelduks panga üldtingimuste punktide 25.1 ja 25.1.8 alusel (t IV kd lk 93-94). 06.07.2018 tahteavaldust ei ole esitatud ega selle sisu ei ole kostja selgitanud. Hageja sellise tahteavalduse kättesaamist ei ole kinnitanud. Seega saab asuda seisukohale, et tõendatud on 10.10.2008 lepingu ülesütlemine kostja poolt 04.11.2019 tahteavaldusega, kuid avatud positsiooni tehingut ei ole kostja senini üles öelnud. Samas ei oma nimetatud asjaolu praeguse asja lahendamisel sisulist tähtsust, kuna puudub vaidlus, et faktiliselt lõpetas kostja kõigi finantsteenuste osutamise 26.03.2018, kui tema tegevusluba tunnistati kehtetuks, seoses millega ei olnud pangal enam seadusest tulenevalt õigust vastavaid teenuseid osutada.
115.Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei leidnud tõendamist, et lepingurikkumisest põhjustatuna oleks hagejal tekkinud kahju, mille hüvitamist ta nõuab. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus käsitas hageja sellekohaseid väiteid ja tõendeid TsMS § 442 lõikele 8 kohases ulatuses. Kuigi iga lepingurikkumine on eelduslikult taunitav, sõltub kahju tekkimine konkreetse lepingulise suhte mh majanduslikust sisust. Menetlusdokumentidest nähtuvalt on hageja põhimõtteliselt seisukohal, et alati, kui esineb rikkumine, peab esinema ka hüvitatav kahju. Kolleegium nõustub maakohtuga ja kostjaga, et praegusel juhul oli vaidlusalune tehing majanduslikult sisult investeerimistehing, mille puhul sõltus oodatav tulemus valuutakursside muutumisest, mille puhul ei saanud olla hagejal mistahes kindlust, et tema poolt tehtud kulutused ka tegelikkuses kunagi tulevikus tulu või vähemalt tehtud kulutused tagasi teenivad. Maakohus põhjendas loogiliselt ja poolte esitatud väiteid / tõendeid TsMS § 232 lõike 1 kohaselt hinnates, et tehtud kulutused olid vajalikud ja
2-19-3646 lepingukohased selleks, et kostja nõustus positsiooni avatuna hoidma. Seega tehtud kulutused ei olnud tarbetud, vaid olid vajalikud, et kostja oleks nõus järgmise nädala (ja siis järgmise ja järgmise jne) jooksul hageja poolt soovitud positsiooni avatuna hoidma. Kolleegium on sarnaselt maakohtuga seisukohal, et hageja ei suutnud ka saamata tulu puhul esile tuua ja vähemalt põhistada elulisi asjaolusid, mis annaksid kohtule veendumuse, et hageja oleks investeeritud summalt ettenähtavas tulevikus vähemalt tõenäoliselt tulu teeninud (VÕS § 128 lõige 4). Kolleegium möönab, et täielikult seda küll välistada ei saa, kuid kohtu ette toodud elulised asjaolud, mis iseloomustavad USD / EUR kursse peale positsiooni sulgemist, vajalikule tõenäosusele veenvust ei anna. Ka hageja esitatud Saksa õiguskirjandusest ei nähtu selliseid olulisi õiguslikke argumente, mis annaksid aluse VÕS-i kahju hüvitamise regulatsiooni kohaldada hageja arusaamade kohaselt. TsMS § 233 kohaldamine oleks saanud olla asjakohane juhul, kui kohus oleks veendunud, et hagejal kahju tekkis, kuid selle täpset suurust ei õnnetuks kindlaks teha või oleks selle kindlaks tegemine seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega. Praeguses asjas ei ole kohtud senini veendunud, et hagejal kahju tekkis.
116.Eelpool vastamata kaebuse ja selle vastuse väited asja lahendamisel tähtsust ei oma, mistõttu kolleegium neid menetlusökonoomia põhimõtet rakendades ei käsita. Menetluskulude jaotus
117.Eelnevalt leidis kolleegium, et maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei ole. Seega ei ole alust muuta ka maakohtumenetlusega seotud kulude jaotust. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
118.Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.