Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

EDASIKAEBAMISE KORD

2-20-141701 Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank, kautsjoni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt kostja ja hageja sõlmisid 20.09.2016 liitumislepingu nr x ja 09.02.2017 liitumisleping x, osamaksetega vara müügilepingu Sony Xperia XZ1 x lisa x 15.07.2018 osamaksetega vara müügileping Sony Xperia XZ1 x 31.08.2018. Hageja kohustas osutama teenust ning kostja tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Liitumislepingutest tulenev võlgnevus kõnede ja teenuste eest oli 35,60 eurot, järelmaksuga müügilepingutest tulenev põhiosamaksete võlgnevus 495,50 eurot, järelmaksuga müügilepingutest tulenev käsitlustasu võlgnevus 200,00 (2 x 100,00) eurot. Elisa Eesti AS on esitanud arve nr 2024184665 käsitlustasuga, mille sissenõudmise õigus tuleneb järelmaksuga müügilepingutest. Nimetatud lepingute tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient. Lepingu lõpetamine kas kostja poolt või Elisa Eesti AS poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu. Kostjapoolsete lepinguliste kohustuste rikkumise tulemusena ütles Elisa Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingud üles 26.03.2019. Vastavalt Elisa Eesti AS lepingutele ja lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 7.10., kui kostja ei tasu tähtaegselt järelmaksu summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,07% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Elisa Eesti AS ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal vaid hakkas arvestama viivist pärast lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 731,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 385,36 eurot; viivised alates 11.05.2021 kuni põhinõude 731,10 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 360 eurot; väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

2-20-141701 Kohus saatis kostjale hagimaterjalid, nõudis kirjalikku vastust ja palus kostjal teavitada kohut, kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte TsMS § 326 lg 21 alusel postkasti panekuga 07.06.2021. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 407) lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 76, 100, 101, 108, 113 ja 128 ning TsMS §-ga 367. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud kokku 360 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 200 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 180 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul tekivad sellises ulatuses õigusabikulud. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 380 eurot menetluskulu, s.h 200 eurot riigilõivu ja 180 eurot õigusabikulu.

2-20-141701 Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.