Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-19-10718 (seitsekümmend üheksa eurot ja 40 senti) eurot ning kanda see üle Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele nr EE622200221037157598 AS-is Swedbank.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

I Asjaolud Harju Maakohtu 22.11.2019 kohtumäärusega kuulutati välja I S’i pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok. Nõuete kaitsmise koosolekud toimusid 02.06.2020 ja 30.06.2020. 02.06.2020 koosolekul tunnustati üheksa võlausaldaja nõudeid kokku summas 6898.27 eurot. 30.06.2020 täiendaval nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati ühe võlausaldaja nõuet summas 1753.42 eurot. Jaotusettepanek on kinnitatud Harju Maakohtu 16.10.2020.a määrusega. Pankrotihaldur esitas 26.01.2021 kohtule taotluse I S’i pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgniku esitatud andmete kohaselt ja haldurile teadaolevalt võlgnikul puudub vara, mida müüa. Võlgniku arvelduskontole on laekunud pankroti väljakuulutamisest alates Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus ja Sotsiaalkindlustusametilt laekuv sotsiaaltoetus. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 131, ei ole võimalik neilt toetustelt kinnipidamisi teha.

Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses ei ole pankrotivara puudumise tõttu väljamakseid teostatud. 2(8)

2-19-10718 Harju Maakohtu 13.12.2019.a määrusega on kinnitatud ajutise pankrotihalduri Martin Krupp ́i töötasuks 1188 eurot (sh käibemaks) ning kulude hüvitamiseks 43.25 eurot. Kohtumäärusega on menetlusabi korras hüvitatud riigi vahenditest ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot. Pankrotihaldur on esitanud kohtule pankrotihalduri tasu taotluse summas 720 eurot, mille lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot. Andmed nõuete kaitsmise ja jaotise alusel väljamakstud raha kohta 02.06.2020. a. toimus esimene nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi 9 nõudeavaldust kogusummas 6898.27 eurot. Koosolekul nõudeid ei vaidlustatud. 30.06.2020. a. toimus teine nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi 1 nõudeavaldus summas 1753.42 eurot. Koosolekul nõudeid ei vaidlustatud. Nõuete kaitsmise koosolekutel tunnustati 10 võlanõuet kogusummas 8651.69 eurot. Harju Maakohus on 16.10.2020.a kohtumäärusega kinnitanud järgmise jaotusettepaneku: I järk PankrS § 153 lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded – antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk PankrS § 153 lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 8585.34 eurot järgmiselt:

Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta

3(8)

2-19-10718 Teadaolev müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara, mida valitseda ja müüa, antud menetluses puudus. Laekumised pankrotivarasse puuduvad. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud Võlausaldajad ei ole raha saanud kokku summas 8651.69 eurot järgmiselt:

2-19-10718 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lg-d 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte. I S’i (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekutel tunnustatud viie võlausaldaja nõudeid kokku summas 8651.69 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb I S’i (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud eelkõige võlgniku ebaseaduslik tegevus, mille tulemusena on võlgnikult välja mõistetud kahjuhüvitised ja kohtukulud. Lisaks on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ka võlgniku hooletu finantskäitumine erinevate laenutoodete tarbimisel. Võlgnik on liiga kergekäeliselt võtnud endale suurtes summades laenukohustusi ning pole arvestanud sealjuures oma sissetulekute suuruse ja järjepidevusega. Võlgniku maksejõuetuse välja kujunemise ajaks võib lugeda 2012. aasta detsembrit, kui algatati varaseim täitemenetlus, mis oli kohtutäituri menetluses pankroti välja kuulutamiseni. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, mis seisneb võlgniku ebaseaduslikus tegevuses, mille tulemusel mõisteti temalt välja kahjuhüvitised ja kohtumenetluse kulud. Samuti on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik ei ole olnud piisavalt hoolas ja ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma reaalseid võimalusi nende täitmiseks kokkulepitud tingimustel, samuti ei ole võlgnik maandanud riske juhuks, kui ta ei suuda olemasolevaid kohustusi täita. Pankrotihalduri vabastamine PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotihaldur on palunud end vabastada I S’i (pankrotis) pankrotihalduri kohustuste täitmisest.

5(8)

2-19-10718 Kohus leiab, et pankrotihaldur Oliver Ennok tuleb vabastada tema kohustustest I S’i (pankrotis) pankrotimenetluses tulenevalt asjaolust, et pankrotimenetlus lõpeb raugemise tõttu.

Pankrotihalduri tasu ja tehtud kulutused 01.02.2021 jõustunud PankrS § 193 lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Pankrotiavaldus võeti menetlusse 13.09.2019. PankrS § 65 lg 1 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 12 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel ehk tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihaldur Oliver Ennok on 26.01.2021 kohtule esitatud taotluses palunud määrata pankrotihalduri tasuks 8 töötunni eest kokku 720 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks 144 eurot. Pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le. Pankrotihaldur on ettevalmistanud ja läbi viinud võlausaldajate esimese üldkoosoleku ja nõuete kaitsmise koosolekud, suhelnud võlausaldajatega ja võlgnikuga, koostanud jaotusettepanekud ja lõpparuande ning halduri tasu taotluse. Kohus, tutvunud Oliver Ennoki poolt esitatud töötasu taotlusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le ja lisada tasule käibemaks. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sama paragrahvi lõike 11 kolmanda lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101452094). Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, s.h pankrotihalduri tasu. Kohus on 26.05.2021 määrusega teinud võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti I S’i (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude 6(8)

2-19-10718 katteks 1500 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik deposiiti tasunud. Pankrotihaldur on palunud mõista vastavalt PankrS § 65 lg 11 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) välja riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. PankrS § 23 lg 4 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PankrS § 23 lg 4 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) alusel tuleb hüvitada riigi vahenditest halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 170 sätestab, et võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb kohtule esitada hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. I S (pankrotis) esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid I S’i (pankrotis) kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada I S’i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt PankrS § 172 lg-le 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

7(8)

2-19-10718 Käesoleval juhul ei ole võlausaldajad teinud ettepanekut, keda I S’i usaldusisikuks nimetada ning pankrotihaldur palub otsustada usaldusisiku nimetamine kohtul. Võlgnik on esitanud avalduse, et soovib ise olla usaldusisikuks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtki usaldusisiku kandidaati ja ega andmeid selle kohta, et võlgnik ei ole suuteline ise usaldusisiku kohustusi täitma, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb I S’il juhinduda PankrS §-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub I S kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Esimene aruanne tuleb tal kohtule esitada 16.07.2022. Kohus selgitab I S’ile, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. I S’il tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.