2-19-10718/14 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik I S esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik sattunud olukorda, kus tema poolt võetud suured ja tema teadmata tema nimel võetud laenukohustuste tõttu on tal täitmata kohustusi ulatuses, mida ta täita ei suuda. Senini on võlgnik püüdnud oma kohustusi täita, kuid tema tervislik seisund on halvenenud ja ta ei suuda enam täiskohaga tööl käia ja oma kohustusi täita. Võlgniku igakuine sissetulek koosneb töövõimetuspensionist summas 231 eurot. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 23 644.65 euro ulatuses. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgniku seletuse kohaselt põhjustasid võlgniku maksejõuetuse mitmed rumalused ja käitumishäired, mis on seotud tema psüühikahäirega. Võlgniku tervisliku seisundi järsk halvenemine ja tal bipolaarse isiksuse häire diagnoosimine takistasid võlgnikul täiskohaga töötamast. Võlgnik on seisukohal, et peale dokumentide kaotamist on võõrad isikud tema nimel laenu võtnud. Võlgnik üritas kuni käesoleva aastani täita võetud kohustusi, kuid tal diagnoositud raskekujulise kroonilise haigusega kaasneb osaline töövõimetus ja sellest tingitud tervisliku seisundi halvenemine ei võimalda tal kohustusi täita. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 13.09.2019 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik töötu ja tema igakuine sissetulek koosneb töövõimetuspensionist summas 231 eurot. Võlgnikul on 1 alaealine laps. Võlgniku suhtes on algatatud 35 täitemenetlust, millest varaseimad on algatatud 2012.a. Võlgnik on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja väärtegude toimepanemise eest 13-l korral. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud tema poolt toime pandud kriminaalkuriteod ja ebaseaduslik tegevus, mille tulemusel on võlgnikult välja mõistetud kahjuhüvitised ja kohtukulud. Lisaks on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ka hooletu finantskäitumine erinevate laenutoodete tarbimisel, võlgnik on liiga kergekäeliselt võtnud endale suuri laenukohustusi ega ole enda sissetulekute suuruse ja pidevusega.

2-19-10718 Võlgniku vara koosneb arvelduskontol olevast rahast summas 9.79 eurot ja xxx OÜ osast nimiväärtusega 2 508 eurot, millel puudub reaalne turuväärtus, samuti kuulub võlgnikule 459,231 Swedbank AS Pensionifondi K100 osakut väärtusega 476.63 eurot, millele TMS § 130 lg 4 ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 23 644.65 eurot. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnik ei ole suuteline rahuldama oma võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku vara koosneb arvelduskontol olevast rahast summas 9.79 eurot, xxx OÜ osast nimiväärtusega 2 508 eurot, millel puudub reaalne turuväärtus ja 459,231 Swedbank AS Pensionifondi K100 osakust väärtusega 476.63 eurot, millele täitementluse seadustiku § 130 lg 4 ja kogumispensionide seaduse § 65 kohaselt ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 23 644.65 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud 35 täitemenetlust, millest varaseimad on algatatud 2012.a, võlgnik on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja väärtegude toimepanemise eest 13-l korral. Võlgnikul puudub töökoht, tema igakuine sissetulek koosneb töövõimetuspensionist summas 231 eurot. Võlgnikul on 1 alaealine laps. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis ei ole selle ja võlgniku igakuise sissetuleku arvelt

2-19-10718 võimalik tema olemasolevad kohustusi täita, mistõttu võlgnik on PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt ei suuda ta tema poolt võetud ja tema teadmata tema nimel võetud laenukohustusi täita, kuna tema tervislik seisund on halvenenud ja ta ei suuda enam täiskohaga tööl käia. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud tema poolt toime pandud kriminaalkuriteod ja ebaseaduslik tegevus, mille tulemusel on võlgnikult välja mõistetud kahjuhüvitised ja kohtukulud. Lisaks on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ka hooletu finantskäitumine erinevate laenutoodete tarbimisel, võlgnik on liiga kergekäeliselt võtnud endale suuri laenukohustusi ega ole enda sissetulekute suuruse ja pidevusega. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.