Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 15.07.2021, Tallinn 2-21-6876 Bigbank AS hagi E S vastu võla nõudes 7 692,76 eurot Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757, asukoht Riia 2, 51004 Tartu); Hageja lepinguline esindaja: Alena Starikova (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: E S (isikukood xxx, elukoht xxx ). Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt E S hageja Bigbank AS kasuks 6 696,14 eurot, millest 5 008,13 eurot krediidi põhiosa, 541,36 eurot intress, 10,50 eurot lepingu haldustasu ning 1 136,15 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista kostjalt E S hageja Bigbank AS kasuks viivis kokkuleppelises määras 19,90% aastas võlgnevuse põhinõudelt (5 008,13 eurot) alates 01.05.2021 kuni põhinõude (5 008,13 eurot) täitmiseni, kuid mitte enam kui 3 871,98 euro ulatuses.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt E S hageja Bigbank AS kasuks menetluskulud summas 558,33 eurot. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
2-21-6876 põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Bigbank AS (hageja) esitas 30.04.2021 Harju Maakohtule hagi E S (kostja) vastu krediidi põhiosa 5 008,13 eurot, intressi 541,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1 136,15 eurot, edasiulatuva viivise ja lepingu haldustasu 10,50 eurot nõudes. Harju Maakohus jättis 13.05.2021 määrusega hagiavalduse käiguta selles sisalduva puuduse tõttu. Kohus palus hagejal esitada selge ja kontrollitav intressi nõude kujunemise arvestus. Hageja kõrvaldas nimetatud puuduse 14.05.2021. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 19.05.2021 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, mille kohta on täpsemad selgitused antud Harju Maakohtu 08.06.2021 määruses.
2.Kostja esitas 19.05.2021 kohtule teatise kriminaalmenetluse nr xxx alustamise kohta. Kostja esitas vastuse hagiavaldusele 28.05.2021. Hageja esitas 07.06.2021 omapoolsed seisukohad kostja vastuväidetele. Kohus andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade, sh menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 25.06.2021 ning seisukoha esitamiseks vastaspoole menetluskulude kohta mitte hiljem kui 29.06.2021. Kohus tegi pooltele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust ning määras kompromissile mittejõudmise korral tähtaja otsuse avalukult teatavaks tegemiseks hiljemalt 15.07.2021.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevus 6 696,14 eurot, mis koosneb krediidi põhiosast 5 008,13 eurot, intressist 541,36 eurot, lepingu haldustasust 10,50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivisest 1 136,15 eurot. Samuti taotleb hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist kokkuleppelises määras 19,90% aastas võlgnevuse põhiosalt 5 008,13 eurot alates 01.05.2021 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Hageja põhjendab oma nõudeid järgmiselt.
4.Hageja ja kostja sõlmisid 08.10.2018 tarbijakrediidilepingu nr xxx. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti summas 7 000 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 19,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Bigbank AS-i krediidilepingute üldtingimusi. Leping vastas sõlmimise hetkel kostja laenutaotluses väljendatud tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Hageja selgitas kostjale laenulepingu allkirjastamisel kostja poolt laenulepingust tulenevate rahaliste maksekohustuse rikkumise tagajärgi. Kostja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldusele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest oma allkirjaga laenulepingul. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletuseks. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelses menetluses kohustuste täitmist ei saavutatud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste maksmapanekuks kohtusse pöörduma.
5.Alates lepingu sõlmimisest 08.10.2018 kuni käesolevani on lepingu raames kohustuste katteks hagejale laekunud 3 433,24 eurot. Hageja hoiatas 28.02.2020 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja ütles 21.04.2020 lepingu üles.
2-21-6876
6.Kostja poolt on lepingu järgi tagastamata krediidisumma 5 008,13 eurot, mis tuleb üldtingimuste p 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. Lepingu üldtingimuste p 5.3 ning seaduse alusel tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 541,36 eurot. 30.04.2021 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1 136,15 eurot ning TsMS § 367 alusel edasiulatuv viivis alates 01.05.2021 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni intressimääraga võrdses määras 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas.
7.Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt lepingu haldustasu. Vastavalt lepingule on selleks 1,50 eurot kuus, esimesel kuul oli selleks 2 eurot. Hageja on jätnud tasumata perioodil 2019 oktoober kuni 2020 aprill (s.o 7 kuud) lepingu haldustasu, kogusummas 10,5 eurot. Tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 5.3 ja seadusest tuleb võlgnevus summas 10,5 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Oma 28.05.2021 vastuses tõi kostja esile, et alustatud on kriminaalmenetlust nr xxx, mistõttu menetlus tsiviilasjas nr 2-21-6876 tuleb lõpetada või peatada kuni Politsei- ja Piirivalveamet teeb nimetatud kriminaalmenetluses otsuse. Kostja tõi mh välja, et hagi on õigesti esitatud ning seda on võimalik lahendada kompromissiga sel viisil, et kostja maksab hagejale igakuiselt 100 eurot kuni võla täieliku likvideerimiseni. Kostja rõhutas, et on nõus maksma üksnes krediidi põhiosa summas 5 008,13 eurot. Kostja meelest tekkisid kõrvalkulud pärast seda, kui sai teatavaks, et kostjat petnud isikud peatasid krediidi eest tasumise. Seejärel pöördus kostja Politsei- ja Piirivalveameti poole, mille tagajärjel alustati kriminaalmenetlust. Oma kehtivate kohustuste tõendamiseks esitas kostja enda pangakonto väljavõtte, millest nähtuvad ülekanded kohtutäiturile ja muudele 3-ndatele isikutele võlakohustuste tasumiseks (dtl 74-81).
MENETLUSE EDASINE KÄIK
9.Hageja esitas 07.06.2021 kirjaliku seisukoha kostja 28.05.2021 hagivastusele. Hageja tõi esile, et kostja on iseseisvalt sõlminud kostjaga tarbijakrediidilepingu, mille alusel oli talle väljastatud laen. Asjaolu, et peaaegu 3 aasta möödudes alates lepingu sõlmimisest alustatakse kriminaalmenetlust kolmandate isikute suhtes, kelle tarbeks laen oli võetud ning sellest tulenevalt kostja leiab, et ta võiks vastutusest vabaneda – ei ole vastuvõetav. Olukorras, kus laenusaaja sõlmib kolmanda(te) isiku(te) mõjutusel või nende tarbeks tarbijakrediidilepingu ja seejärel vabatahtlikult annab saadud laenu ka neile üle (kelle suhtes hiljem alustatakse kriminaalmenetlust) – ei välista laenusaaja vastutust panga ees. Vastupidiselt näitab see omakorda ka panga suhtes pahatahtlikku käitumist. Kokkuvõtlikult hageja on hinnangul, et menetluse peatamiseks või lõpetamiseks puuduvad alused ning menetlus tuleks jätkata tavapärases korras ja mõista E Silt välja hageja kasuks hagiavalduses märgitud nõue.
10.Hageja kostja kompromissi ettepanekuga ei nõustunud, vaid pakkus omapoolseid kompromissi sõlmimise tingimusi.
11.Harju Maakohus jättis kostja taotluse menetluse lõpetamiseks või selle peatamiseks 08.06.2021 määrusega rahuldamata. Pooled ei esitanud kohtu määratud tähtajaks kompromissilepingut.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2-21-6876
12.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja nimel on hagejaga sõlmitud tarbijakrediidileping nr xxx, mille tingimuste järgi väljastati kostja nimele tarbijakrediit summas 7 000 eurot. Kostja ei vaidlusta ka seda, et hagi esitamise seisuga 30.04.2021 on täitmata tarbijakrediidilepingust nr xxx tulenevad rahalised kohustused kogusummas 6 696,14 eurot, sh krediidi põhiosa 5 008,13 eurot, intress 541,36 eurot, lepingu haldustasu 10,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1 136,15 eurot.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt krediidilepingust nr SL18-011578691 tulenevate kohustuste täitmist. Kostja põhivastuväite järgi on kriminaalmenetluses nr xxx tuvastatud isikud, kes võtsid enda valdusesse krediidisumma, kuid lõpetasid krediidilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise, mistõttu sattus kostja võlgnevusse.
14.Kohus selgitas kostjale 08.06.2021 määruses poolte tõendamiskoormist. Kohus selgitas, et hagi rahuldamata jätmiseks ei ole piisavad kostja väited, nagu oleks kolmandad isikud 2018. a oktoobris pettuse teel võtnud erinevatest krediidiasutustest laenud E Si nimel (dtl 91-92). Hagi rahuldamata jätmiseks ei ole piisav teave kriminaalmenetluse nr xxx alustamise kohta. Kostja esitatud tõendist selgub, et Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kelmuste ja majanduskuritegude talituse menetluses on kriminaalmenetlus nr xxx, mis on alustatud 18.07.2018 muuhulgas selle kohta, et oktoobris 2018 pettuse teel võeti erinevatelt krediidiasutustelt laenud E Si nimel. Käesolevaks ajaks on kuriteo toimepanemisega seotud kahtlustatavad/kostjad tuvastatud (dtl 59).
15.Eelnimetatud tõendist aga ei selgu väidetava pettuse täpsemad asjaolud. Kriminaalmenetluse alustamise teade (dtl 59) ei tõenda asjaolu, et hagejaga on tarbijakrediidilepingut nr xxx sõlminud keegi kolmas isik ilma kostjapoolse tahteavalduse ja kostjapoolse süüta. Kostja esitatud Exceli tabelist selgub, et kostja enda arvestuse järgi laekus hagejaga sõlmitud laenulepingu täitmiseks alates 03.12.2018 kuni 23.04.2020 kolmandatelt isikutelt sh lepingu nr xxx täitmiseks erinevas suuruses rahalisi vahendeid (dtl 72). Tegemist pole ametliku pangakonto väljavõttega, kuid isegi kui eeldada laekumiste toimumist, ei järeldu ka sellest, et vaidlusalune tarbijakrediidilepingu nr xxx pooleks oli kostja asemel keegi teine isik kostja tahte vastaselt ja ilma kostjapoolse süüta. Pigem viitab kolmandate isikute poolt vaidlusaluse laenu tasumine kostja enda osalusele laenuvõtmise skeemis.
16.Kohus selgitas kostjale 08.06.2021 määruses, et tulenevalt RKTKo 2-16-124450 p-s 22 Riigikohtu väljendatud seisukohast kostja ID-kaardiga tehtud tehingute puhul tuleb eeldada, et vastavad tehingud on tehtud kostja poolt ja vastupidist peab tõendama kostja (dtl 91). Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma väidete kinnituseks tõendeid ei esitanud ega lükanud ümber eeldust, et vastutavaks isikuks hageja ees täitmata kohustuste ees on just kostja. Kohus ei saa võistlevas tsiviilmenetluses nimetatud asjaolusid iseseisvalt tuletada. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
17.Hagiavaldusele lisatud tõendist nähtub, et kostja allkirjastas laenutaotluse ning tarbijakrediidilepingu nr xxx digitaalselt 08.10.2018 (dtl 6). Hagiavalduse kohaselt on tarbijakrediidilepingu nr xx täitmiseks tasutud 3 433,24 eurot, mistõttu tuleb eeldada, et kostja oli tarbijakrediidilepingu sõlmimisest teadlik ning oli nõus seda täitma. Ka 28.05.2021 vastuses hagile avaldas kostja valmisolekut tasuda krediidi põhiosa (dtl 71). Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu nr xxx, sest vaatamata kohtu poolt kostjale antud selgitustele kostja nimetatud eeldust ümber ei lükanud.
18.Esitatud tõendite põhjal on haginõude aluseks oleva lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 on sätestatud,
2-21-6876 et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
19.Tarbijakrediidilepingu nr xxx tingimuste p 5.3 järgi on lepingu ülesütlemisel klient kohustatud pangale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma (dtl 8). Kostja ei esitanud hageja esitatud põhivõlgnevuse arvestusele mistahes vastuväiteid, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et krediidiosa põhiosa võlgnevus hageja ees on 5 008,13 eurot. Ka 28.05.2021 vastuses hagile avaldas kostja valmisolekut tasuda krediidi põhiosa (dtl 71). Seetõttu kohus rahuldab hageja krediidi põhiosa nõude ning mõistab kostjalt välja 5 008,13 eurot.
20.Hageja palub kostjalt välja mõista intressi 541,36 eurot. Vastavalt VÕS § 397 lg-le 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Hageja ja kostja on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud intressi määras 19,90% aastas (dtl 7). Tarbijakrediidilepingu nr xxx üldtingimuste p 5.3 järgi on lepingu ülesütlemisel klient kohustatud pangale koheselt tasuma lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi (dtl 8). Hageja on esitanud intressi nõude kujunemise arvestuse (dtl 34-39). Kostja ei vaielnud intressi arvestusele vastu, seetõttu kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 541,36 eurot.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 1 136,15 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tarbijakrediidilepingu nr SL18-011578691 üldtingimuste p 6.1 järgi krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel maksab klient viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras, s.o võrdses määras lepingjärgse intressimääraga tagastamata krediidisummalt aastas (dtl 8-9). Hageja nõuab kostjalt viivist lepinguga ettenähtud intressimääras, s.o 19,90% aastas põhivõlgnevuse summalt. Hageja esitas viivise arvestuse (dtl 20), millele kostja vastu ei vaielnud. Seetõttu rahuldab kohus ka hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise, mis on 30.04.2021 seisuga 1 136,15 eurot, ning vastavalt hageja taotlusele TsMS § 367 alusel edasiulatuva viivise alates 01.05.2021 krediidi põhiosalt 5 008,13 eurot kokkuleppelises määras 19,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
22.Samuti palub hageja kostjalt välja mõista lepingu haldustasu summas 10,50 eurot. Tarbijakrediidilepingu nr xxx eritingimuste järgi leppisid pooled kokku lepingu haldustasus 1,50 eurot kuus (dtl 7). Tarbijakrediidilepingu nr xxx üldtingimuste p 5.3 järgi on lepingu ülesütlemisel klient kohustatud pangale koheselt tasuma lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud
2-21-6876 tasumata lepinguhaldustasu (dtl 8). Hageja nõuab kostjalt perioodi 2019 oktoober kuni 2020 aprill (s.o 7 kuu eest) lepingu haldustasu kogusummas 10,5 eurot. Kostja haldustasu arvestusele vastuväited ei esitanud. Seega kohus rahuldab lepingu haldustasu nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 10,50 eurot.
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
24.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1, määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hagiavalduse järgi taotleb hageja mõista kostjalt menetluskuluna välja menetluses tasutud riigilõiv 475 eurot ning õigusabikulud summas 100 eurot. Kohus andis pooltele 08.06.2021 määrusega tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 25.06.2021 (dtl 91-92). Hageja ei ole täiendavate menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
25.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 475 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabikulu dokumentide analüüsile ja hagiavalduse koostamisele summas 83,33 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud. TsMS § 174 lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Sellekohast kinnitust ei ole hageja esitanud, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja kantud õigusabikulu ilma käibemaksuta. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 475 eurot + 83,33 eurot = 558,33 eurot.
26.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.