Aablu OÜ hagi Worx OÜ vastu põhivõla ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 974,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aablu OÜ (registrikood 12808693, asukoht Pilliroo 46, Alliku küla, Saue vald, 76403 Harju maakond, e-post [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Aivar Keskpaik (OÜ Õigusbüroo Keskpaik, e-post [email protected]); Kostja: Worx OÜ (registrikood 12850672, asukoht Kloostrimetsa tee 43-1, 11913 Tallinn, e-post [email protected], [email protected]); Kostja seaduslik esindaja: K. S.(isikukood xxx, epost xxx).
Asja läbivaatamine
08.06.2021 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
Hageja lepinguline esindaja Aivar Keskpaik, kostja esindaja R. Š.
Juures viibis
Sekretär Anita Pilviste
Resolutsioon
1.Rahuldada Aablu OÜ hagi Worx OÜ vastu põhivõla ja viiviste nõudes.
2.Mõista Worx OÜ-lt välja põhivõlgnevus 719,40 eurot Aablu OÜ kasuks.
3.Mõista Worx OÜ-lt välja 13.07.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 123,95 eurot Aablu OÜ kasuks.
6.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
7.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja vaheline majandustegevus, mis seisnes hageja poolt (Kolk Pruulikoja brändi alt) pruulitud õllede müügis kostjale (Tallinnas Müürivahe 15 asuvale meelelahutusasutusele Tuba Baar), sai alguse 2018.a oktoobris. Kokku on pooled sõlminud kuus tehingut - kostja on hagejale esitanud kuus kauba tellimust ja hageja on kostjale esitanud müüdud kauba eest kuus arvet. Nimetatud kuuest arvest on kostja hagejale tasunud neli (arve nr 2995, arve nr 3125, arve nr 4079 ja arve nr 4173). Hageja on pärast kauba kostjale üleandmist esitanud kostjale arve. Kõikide hageja poolt kostjale esitatud arvete maksetähtpäev on 21 päeva, viivis 0,05% päevas ning arved on hageja poolt saadetud kostja e-posti aadressile [email protected].
2.Kostja esitas hagejale kaks alljärgnevat kauba tellimust, mille eest kostja ei ole hagejale tasunud: 01.07.2019 tellimus, mille alusel müüs hageja kostjale kaks 30 liitrist vaati õlut Indulgents ja ühe 30 liitrise vaadi õlut Hoovus kokku summas 383,40 eurot; 23.07.2019 tellimus, mille alusel müüs hageja kostjale ühe 30 liitrise vaadi õlut Suur Wiik ja ühe 30 liitrise vaadi õlut Näkk kokku summas 336 eurot.
3.Kostja nimel esitas suhtlusportaal Messenger vahendusel hagejale tellimused kostja baari juhataja K. L.. Messengeri vahendusel kinnitasid pooled ka tellimuste kauba hinna ja koguse. Kostja sai hagejalt tellimuse 1 alusel kauba kätte 04.07.2019 ja tellimuse 2 alusel kauba kätte 23.07.2019 kostja meelelahutusasutuses Tuba Baar asukohaga Tallinn Müürivahe 15. Hagejapoolne tellimuste alusel kauba kostjale üleandja oli hageja müügiesindaja M. N. ning kostja poolne tellimuste alusel kauba vastuvõtja oli K. L..
4.Tellimuse 1 tasumiseks koostas hageja 05.07.2019 arve nr 4286. Tellimuse 2 tasumiseks koostas hageja 23.07.2019 arve nr 4413. Maksetähtajaks kostja hagejale arvet nr 4286 ja arvet nr 4413 ei tasunud. Kostja ei ole ühtegi pretensiooni tellimuste osas, sealhulgas kauba koguse ja kvaliteedi osas, kostjale esitanud. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 719,40 eurot (arve nr 4286 alusel 383,40 eurot + arve nr 4413 alusel 336 eurot).
Tasumisele kuuluva viivise summa hagi esitamise päeva seisuga on 123,95 eurot (arve nr 4286 alusel 67,67 eurot + arve nr 4413 alusel 56,28 eurot).
5.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 843,35 eurot, millest 719,40 eurot on tasumata võlgnevus ja 123,95 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, ning alates 14.07.2020 kuni tasumata võlgnevuse täieliku tasumiseni välja viivis 0,05% tasumata võlast päevas. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Hageja väidab, et kostja on esitanud hagejale tellimuse, mida hageja aktsepteeris, seega poolte vahel on suuline müügileping. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendi suulise lepingu sõlmimise kohta. Hageja väidab, et hageja ja kostja vaheline leping sõlmiti kostja poolse pakkumuse esitamisega Messenger vahendusel hagejale, millele hageja andis samuti Messenger vahendusel oma nõustumise. Nimetatud vestlus toimub kostja endise töötaja K. L.i ja M.i vahel. K. L. töötas kostja juures klienditeenindajana ning temal ei olnud volitusi tehingu sõlmimiseks ja kostja nimel kohustuse võtmiseks ning K. L. ei olnud kostja poolt volitatud tegutsema kostja kui juriidilise isiku nimel, sõlmida mistahes kokkuleppeid, k.a. neid, mis võiksid kostjat koormata rahaliselt. On ebaselge, millele hageja tugineb, kui väidab, et arve edastamine kostjale ja see, et kostja seda ei ole vaidlustanud, tõendab kauba kättesaamist, tehingu sõlmimist ja nõustumust. Hageja ei ole hagi juurde lisanud ühtegi dokumenti, mis puudutaks müüdud kaupa. Lisatud arved ei ole kauba üleandmise tõend. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
8.Hagis välja toodud asjaolude kohaselt esitas kostja hagejale 01.07.2019 tellimuse, mille alusel müüs hageja kostjale kaks 30 liitrist vaati õlut Indulgents ja ühe 30 liitrise vaadi õlut Hoovus kokku summas 383,40 eurot, ning 23.07.2019 tellimuse, mille alusel müüs hageja kostjale ühe 30 liitrise vaadi õlut Suur Wiik ja ühe 30 liitrise vaadi õlut Näkk kokku summas 336 eurot. Hageja esitas kostjale tellimuste alusel arved nr 4286 ja nr 4413, kuid kostja ei ole arveid tasunud.
9.Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja 843,35 eurot, millest 719,40 eurot on tasumata võlgnevus ja 123,95 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, ning alates 14.07.2020 kuni tasumata võlgnevuse täieliku tasumiseni välja viivis 0,05% tasumata võlast päevas. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et kostja ei ole hageja väidetud ostumüügilepingut sõlminud ega kaupa saanud.
10.Kohus on seisukohal, et hageja nõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
11.Antud juhul on kostja esmalt esitanud vastuväite, et hageja ja kostja vahel ei ole müügilepingu sõlmimist toimunud, kuna väidatavalt kostja nimel lepingu sõlminud isikul, s.o K. L.il puudusid selleks volitused. Kohus märgib, et asjas puudub vaidlus, et K. L. on kostja endine töötaja, kes töötas kostja juures ajal, kui hagejale esitati kostja
nimel 01.07.2019 ja 23.07.2019 tellimused õlle ostmiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg-st 2 tulenevalt, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.
12.Kohus leiab, et kooskõlas TsÜS § 116 lõikega 2 oli K. L. kostja kui majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja, kes tegi õlle tellimisel kostja kui baari majandusvõi kutsetegevusega seotud tehingu, seega oli tegemist kostja nimel tehtud tehinguga. Kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et hagejale kui kolmandale isikule oleks teada antud, et K. L.il oli kostja töötajana tavapäraste majandustegevuse alla minevate tehingute tegemine keelatud või piiratud. Seega on põhjendamatu kostja vastuväide, et tehingu sõlminist ei toimunud, kuna K. L.il puudusid selleks volitused.
13.Kohus on seisukohal, et asjas on ka tõendamist leidnud, et hageja ja kostja vahel toimus lepingu sõlmimine suhtlusportaali Messenger teel. Nimelt ilmneb Messengeri 01.07.2019 vestluse väljavõttest (dtl 43-44), et K. L. esitab hageja töötajale M. N.ile tellimuse vaadiõlle Hoovus ja Indulgents ostmiseks. Samuti ilmneb 23.07.2019 Messengeri vestluse väljavõttest (dtl 45), et kostja töötaja tellib vaadiõlut nimega Suur Wiik ja Näkk. Hageja töötaja M. N. annab oma nõusoleku nende müümiseks kostjale. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus leiab, et antud juhul on tõendamist leidnud, et kostja töötaja on esitanud pakkumise lepingu sõlmimiseks ja hageja töötaja on andnud selleks oma nõustumise VÕS § 9 lg 1 mõttes, seega on tõendamist leidnud, et hageja ja kostja vahel sõlmiti ostumüügileping. Kõnealuse kokkuleppe sõlmimist on 08.06.2021 kohtuistungil täiendavalt tunnistajatena ülekuulamisel kinnitanud ka nii K. L. kui M. N..
14.Kostja on esitanud ka vastuväite, et kostjale ei ole lepingu esemeks olevat õlut üle antud. Kohus leiab, et nimetatud väide on ümber lükatutud 08.06.2021 kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlustega. Tunnistaja M. N. on andnud ütluseid, et hagi aluseks olevatel arvetel nr 4286 ja nr 4413 oleva kauba on tunnistaja hageja töötajana kostja töötajale K. L.ile üle andnud. Samuti on tunnistaja K. L., kes oli kostja töötaja, kinnitanud, et arvetel nr 4286 ja nr 4413 olev õlu on see, mida kostja hagejalt tellis ning kostja on selle hagejalt kätte saanud. Kohus leiab, et seega on tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud, et hageja on täitnud VÕS § 208 lg-st 1 müüjale tuleneva kohustuse kauba üleandmiseks, mis tähendab, et hagejal on õigus nõuda, et kostja kui ostja täidaks kauba eest tasumise kohustuse.
15.Seoses kostja vastuväitega, et tunnistaja K. L.i ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna tegemist on kostja endise töötajaga, kellel oli kostjaga konflikt, märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et kohtul puudub alus kahelda tunnistaja K. L.i ütluste objektiivsuses ja tõepärasuses, kuna need haakuvad täielikult asjas kirjaliku tõendina esitatud Messengeri vestluse väljavõttega ning samuti teise tunnistaja M. N.i ütlustega. Seega loeb kohus tunnistaja K. L.i ütlused usaldusväärseteks ning leiab, et kohtul esineb alus käesoleva otsuse koostamisel nendele tugineda.
16.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja ei ole täitnud VÕS § 208 lg-st 1 tulenevat kohustust saadud kauba eest hagejale tasuda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 208 lg 1 alusel välja põhivõlgnevuse 719,40 eurot (383,40 eurot + 336 eurot).
17.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. Kohus on tuvastanud, et hagejal on kostja suhtes põhinõue arve nr 4286 alusel summas 383,40 eurot alates 27.07.2019 ja arve nr 4413 alusel summas 336 eurot alates 15.08.2019. Hageja nõuab kostjalt viiviseid määras 0,05%, mis oli poolte kokkuleppel kajastatud kostjale esitatud arvetel. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võttes arvesse, et kostja on rikkunud hagejale võlgnevuse tasumise kohustust, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue hagiavalduse esitamise, s.o 13.07.2020 seisuga summas 123,95 eurot. Viivise summa kujunemine on kajastatud alljärgnevas tabelis. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise määrale, arvestamise käigule ega suurusele. Võlaperiood
Arve nr
% päevas
summa päevas
27.07.2019 13.07.2020 14.08.2019 13.07.2020
0,05
0,05
0,1917
Perioodis päevi
Perioodi summa 67,67
0,168
52,28
Kokku
123,96
18.Hageja palub kostjalt välja mõista täiendavad viivised alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni põhinõudelt määras 0,05% päevas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb TsMS § 367 alusel rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised määras 0,05% päevas põhivõlgnevuselt 719,40 eurot alates 14.07.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 974,64 eurot.
20.Hageja on täiendavalt esitanud 08.06.2021 kohtuistungil taotluse, et kohus määraks käesolevas asjas tehtava otsuse viivitamatult täitmisele. TsMS § 405 lg 1 p 10 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjas tunnistada asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus märgib, et TsMS § 405 lg 1 p-s 10 on sätestatud kohtu õigus lahendi viitamata täidetavaks tunnistamiseks juhul, kui kohus seda põhjendatuks peab. Antud juhul ei ole
hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt peaks TsMS § 405 lg 1 p-s 10 sätestatud võimaluse rakendamist põhjendatuks, seega jätab kohus hageja taotluse rahuldamata. Kohus leiab, et lahendi viivitamata täidetavaks tunnistamiseks ilma, et hageja oleks tagatist tasunud, ei ole antud juhul alust üksnes lähtuvalt asjaolust, et tegemist on lihtmenetluses lahendatud nõudega. Menetluskulud
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
22.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.