lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-8758/44

Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-8758/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5721
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Hüpoteeklaen AS11663703(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-8758

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Helen Siren

Määruse tegemise aeg ja koht

12.07.2021, Tallinn kohtu tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-20-8758

Tsiviilasi

R Si hagi Tallinna kohtutäitur K Fi, A Ki ja Hüpoteeklaen AS vastu täiteasjas 034/2020/192 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kinnisasja väljanõudmiseks ja tahteavalduse asendamiseks kinnistusraamatu kande tegemiseks

Tsiviilasja hind

17 900,03 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: R S (isikukood xxx; elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: V K (e-post xxx); Kostja I (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur K F (büroo asukoht xxx); Kostja I lepinguline esindaja: K S (OÜ Blue Consult, e-post: xxx) Kostja II (ostja): A K (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja III (täitemenetluse sissenõudja): Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703; asukoht Rävala pst 2, Tallinn 10145); Kostja III lepingulised esindajad: K U (e-post: xxx) ja E A (e-post: xxx

Asja läbivaatamine

23.02.2021 avalikul kohtuistungil, osalesid hageja lepinguline esindaja V K, kostja I lepinguline esindaja K S ja kostja III esindaja (töötaja) E A.

2-20-8758

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Otsus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik

1.R S (hageja) esitas 16.06.2020 Harju Maakohtule hagi Tallinna kohtutäitur K Fi (kohtutäitur), A Ki (AK) ja Hüpoteeklaen AS (AS) vastu täiteasjas nr 034/2020/192 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja müüdud korteri välja nõudmiseks. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse.
2.Kohus jättis hagi 17.06.2020 kirjaga käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 09.07.2020.
3.08.07.2020 esitas hageja hagiavalduse täiendused ning tasus täiendava riigilõivu summas 450 eurot. Hageja märkis, et ei soovi vaidlustada kohtutäituri 18.05.2020 lisatasu väljamõistmise otsust.
4.Kohus lükkas TsMS § 384 lg 1 alusel edasi hagi tagamise taotluse lahendamise, kuna pidas vajalikuks kostja KT ärakuulamist ning kohustas kostjat KT esitama seisukoht hagi tagamise taotlusele.
5.Kostja KT esitas omapoolse seisukoha 13.07.2020 ja 14.07.2020 e-kirjades.

2-20-8758

6.Harju Maakohus rahuldas hageja hagi tagamise avalduse 15.07.2020 määrusega osaliselt ning määras hagi tagamise korras seada A Kile kuuluvale korteriomandile asukohaga xxx (registriosa nr xxx) käsutamise keelumärge R Si kasuks.
7.Harju Maakohus võttis 17.07.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjaid esitama kirjaliku vastuse hagile.
8.Kostja KT vastas hagile 16.08.2019 taotledes, et hagi jäetakse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Kohtutäitur vastas hagile 27.08.2020 taotledes, et hagi jäetakse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja AS vastas hagile 31.08.2020 taotledes, et hagi jäetakse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
11.Hageja esitas seisukoha kostjate vastustele ja kompromissettepaneku 05.10.2020. Kostja AS esitas kompromissettepanekule seisukoha 12.10.2020, kostja KT 15.10.2020 ja kohtutäitur 17.10.2020.
12.23.02.2021 toimus käesolevas tsiviilasjas kohtuistung, kus kohus määras jätkata asja lahendamist poolte nõusolekul kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate tõendite, lõplike seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks.
13.Hageja esitas kohtule seisukoha ja garantiikirja 05.03.2021.
14.Kostja KT esitas 10.03.2021 menetlusdokumendi, milles täpsustas hageja võla suurust.
15.Kohtutäitur I esitas 13.03.2021 kohtule kohtukõne teesid ja menetluskulude nimekirja. Hagi asjaolud ja hageja nõue
16.16.06.2020 esitatud hagis palub hageja tunnistada täiteasjas 034/2020/192 enampakkumine kehtetuks, nõuda kinnisasi välja kostjalt KT ja asendada tahteavaldus kinnistusraamatu kande tegemiseks.
17.Hageja toob nõude alusena välja järgmised asjaolud:  Hagejale kuulus xxx asuv ühetoaline korteriomand suurusega 32,80 m2, registriosa nr xxx (edaspidi – korter).  18.05.2020 kordusenampakkumise akti kohaselt müüs Tallinna kohtutäitur K F hagejale kuuluva korteri 29000 euro eest KT-le, kes oli enampakkumisel ainuke osaleja ja ostis korteri alghinna eest. Ostja on hageja naaber ja xxx juhatuse liikme (L Ka, isikukood xxx) poeg.  Korteri tegelik turuväärtus on 45000 eurot.  Enampakkumine lõppes 13.05.2020 kell 14:00.  22.05.2020 esitas hageja kohtutäiturile kaebuse kordusenampakkumise ja lisatasu otsuse vaidlustamiseks. Täitur tegi 12.06.2020 otsuse, millega jättis enampakkumise tühistamisele suunatud kaebuse rahuldamata, kuid rahuldas kaebuse lisatasu vaidlustamise osas.  Kinnistusraamatust nähtub, et KT on kantud korteri omanikuna kinnistusraamatusse 01.06.2020.  01.06.2020 teatas kostja KT, et ta nõuab hagejalt korteri kohest vabastamist, korterist välja kolimist.

2-20-8758  Hagejat ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa hageja õiguste rikkumise. Hagejale ei ole kätte toimetatud täitmisteadet ja täitmisavaldust. Hageja ei olnud nõude lõplikust suurusest, jooksva viivise nõudest, määrast ja arvestusest teadlik. Seetõttu puudus tal võimalus nõuded korraga rahuldada. Hageja vaidleb AS nõudesummale ja selle arvestusele vastu. Summa ja arvestus on ebaõige.  Korteri enampakkumise korraldamisel ja korteri müümisel sisaldus nõuete hulgas kohtutäituri lisatasu nõue summas 696,00 eurot, mida täitur vähendas pärast enampakkumise lõppemist 12.06.2020 otsuse alusel. Seega enampakkumine oli korraldatud muuhulgas põhjendamata ja asusetu nõude katteks, mille tasumise kohustus hagejal puudus.  Kostja AS nõude summa, mille rahuldamiseks korterile sissenõude pöörati, ei olnud hagejale teada. Viivise määr ei ole selge. Mille katteks arvestati täitemenetluse ajal laekunud summad, ei ole teada. Kui palju üldse saadi, ei ole samuti teada. Hagejale ei selgitatud täitemenetluses, et nõudele lisandub jooksev viivis. Hagejale ei selgitatud, millest nõudesumma koosneb.  12.05.2020 kell 14:50 teavitas hageja täiturit soovist rahuldada kõik nõuded korraga. Hageja leidis korterile ostja (xxx, registrikood xxx), kes oli valmis korteri koheselt turuhinna eest ostma. AS ja täitur keeldusid notariaja kooskõlastamisest, enampakkumise peatamisest ja pakutud täitmise hagejalt vastuvõtmisest.  13.05.2020 kell 12:38 saatis hageja täiturile kirja, pakkudes konkreetse notariaja vastava tehingu vormistamiseks ja nõude koheseks rahuldamiseks. Kohtutäitur põhjendamatult keeldus selles osalemast.  13.05.2020 kell 13:39 teatas hageja, et xxx võib kohe kanda kogu nõude summa kohtutäituri kontole või deponeerida notari K A-J deposiitkontole ja saata kohtutäiturile maksekorralduse. Sellele kirjale ei ole kohtutäitur vastanud.  13.05.2020 kell 15:54 (so. pärast enampakkumise lõppemist) edastas täitur AS-i nõude arvestuse summas 24 059,93 eurot. Sealjuures nõude kujunemist ei ole selgitatud.  13.05.2020 kell 16:20 teatas täitur, et hageja korter on müüdud.

18.Hageja esitas 23.02.2021 menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud kokku on 2600 eurot. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning käibemaksu tagasisaamine ei ole võimalik. Kohtutäitur esitas 13.03.2021 menetlusdokumendis vastuväite hageja menetluskuludele. Kohtutäituri vastus
19.Kohtutäitur vaidleb oma 27.08.2020 vastuses hagile vastu, leiab, et hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
20.Kostja tugineb järgmistele vastuväidetele:  Kohtutäitur ei nõustu hageja väidetega, et hagejale ei ole toimetatud kätte täitmisteadet, ei ole teavitatud täitetoimingutest ega ole hagejat olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses.

2-20-8758  Kohtutäitur on toimetanud võlgnikule kätte täitmisteate koos lisadega 29.01.2020 tema poolt korduvalt kinnitatud e-posti aadressile. Täitmisteatele oli lisatud teade võlgniku õiguste ja kohustuste kohta.  05.02.2020 helistas hageja telefonilt xxx kohtutäituri büroosse ja soovis teada vabatahtliku täitmise tähtaega. Kohtutäituri büroo töötaja andis vastava info hagejale. Hageja kinnitas täitmisteate kättesaamist seisuga 29.01.2020.  03.03.2020 toimetati menetlusosalistele kätte kinnisasja arestimise akt koos võlgniku õiguste ja kohustuste lehega. Kinnisasja arestimise aktis on toodud välja kinnisasja hinna vaidlustamise kord. Samuti on välja toodud kaebamise kord kohtutäituri tegevuse peale. Hageja kinnitas kirja kättesaamist 03.03.2020 saadetud kirjale edastatud vastuskirjaga sooviga tasuda võlgnevust ositi 400 eurot kuus.  Ajavahemikul 01.03.2020 kuni 03.03.2020 toimunud kirjavahetusest kohtutäituri büroo ja hageja vahel seoses võimaliku nõude ositi tasumise kohta on näha, et võlgnik on vastanud e-kirjale, millega talle toimetati kätte täitmisteade. Kuivõrd sissenõudja ei olnud nõus nõude ositi tasumisega, ei saanud kohtutäitur täitetoiminguid edasi lükata.  10.03.2020 edastati menetlusosaliste e-posti aadressidele teade täitetoimingust (enampakkumise korraldamine) koos enampakkumise teatega. Lähtuvalt korraldatud enampakkumise nurjumisest toimetati 06.04.2020 menetlusosalistele kätte enampakkumise nurjumise akt ning paluti menetlusosalistel edastada enda seisukoht vara allahindamise osas hiljemalt 10.04.2020. Menetlusosalised enda seisukohta vara allahindamise kohta kohtutäiturile ei esitanud.  16.04.2020 toimetati menetlusosalistele e-posti teel kätte vara ümberhindamise akt ning teade kordusenampakkumise korraldamise kohta.  Seonduvalt Covid-19 viiruse tõttu seatud piirangutega ja vältimaks üleliigseid lähikontakte, edastas kohtutäituri büroo töötaja 20.04.2020 hagejale palve edastada enampakkumisel olevast varast pildid ostuhuvilistele näitamiseks. Samuti paluti hagejalt teavet, millal oleks ostuhuvilistel võimalik enampakkumisel oleva varaga tutvuda. Hageja edastas kohtutäiturile vara kohta pildid 26.04.2020. 29.04.2020 ekirjaga teatas hageja talle sobilikest aegadest varaga tutvumiseks.  Eeltoodust nähtuvalt on hagejale toimetatud kätte täitmisteade, talle on selgitatud tema õigusi ning ta on teadlik kõikidest teostatud toimingutest seoses enampakkumiste korraldamisega.  Kohtutäitur ei nõustu hageja väidetega, et teda on jäetud ilma võimalusest tasuda nõue vabatahtlikult või leida varale ise ostja.  Käesoleval juhul määras kohtutäitur võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtajaks 30 päeva, sest seadus muud võimalust ei anna. Määratud vabatahtliku täitmise tähtajast teavitas kohtutäitur hagejat talle kättetoimetatud täitmisteates. Nõude vabatahtliku täitmise tähtajaks oli 28.02.2020.  Alusetud on hageja väiteid, et kohtutäitur on õigustamatult keeldunud notariaja kooskõlastamisest. Hageja teavitas kohtutäiturit 12.05.2020 sooviga müüa vara tema poolt leitud ostjale ning hageja tegeleb esimese võimaliku notariaja broneerimisega. Kohtutäitur edastas vastava avalduse koheselt sissenõudjale, kes 13.05.22020 e-kirjaga keeldus kordusenampakkumise tühistamisest.  Kordusenampakkumise peatamiseks või tühistamiseks puudusid mistahes seaduses sätestatud alused. Kordusenampakkumine kuulutati välja 15.04.2020,

2-20-8758 kordusenampakkumine algas 06.05.2020 ja lõppes 13.05.2020 kell 14:00. Hagejal oli täitmisteate kättetoimetamisest kuni kordusenampakkumise lõppemiseni aega enam kui 3 kuud nõue täita või leida varale ostja piisava ajalise varuga. Käesoleval juhul teavitas hageja vähem kui 24 tundi enne enampakkumise, millele oli registreeruja ning osaleja oli teinud ka pakkumise, lõppemist sooviga peale kordusenampakkumise lõppemise aega müüa vara kohtutäituri kontrolli all. Selline avaldus oleks pidanud kohtutäiturile laekuma vähemalt 7 päeva enne enampakkumise lõppemist (Täitemenetluse seadustik

/TMS/§ 102).

 Kohtutäitur on enda 13.05.2020 kell 12:52 hagejale saadetud e-kirjaga selgitanud võimalusi hagejal vara ise müüa ja sellel hetkel käimasolnud kordusenampakkumise tühistamise võimalusi.  Kohtutäitur ei nõustu hageja väidetega, et hageja vara arestimine oli tühine.  Riigikohtu lahendi 3-2-1-95-15 punktis 25 toodu kohaselt on kolleegium leidnud, et isegi kui täitmisteadet ei toimetatud võlgnikule kätte enne kinnistu arestimist, ei kaasne sellega automaatselt arestimise tühisust TMS § 55 p 2 alusel, kuna TMS § 145 lg 4 kohaselt võib kinnistu arestida ka enne täitmisteate kättetoimetamist (vt selle kohta ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10, p-d 12-16).  Täitmisteade on hagejale kätte toimetatud ning selles ei saa olla vaidlust. Samuti on kätte toimetatud kinnisasja arestimise akt ning hagejale on kõikide toimingute juures selgitatud tema õigusi. Täiendavate selgituste saamiseks oleks pidanud hageja tulema kohtutäituri vastuvõtule.  Hageja ei ole vaidlustanud kinnisasja hinna määramist. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtub, et kohtutäitur on lahendanud hageja kaebuse kohtutäituri tegevusele. Kui hageja vastava otsusega ei nõustunud, oleks ta pidanud vastava otsuse peale esitama tähtaegselt kaebuse Harju Maakohtusse. Kohtutäituril puuduvad andmed, et hageja vastava otsuse peale kaebust oleks esitanud. Vaatamata selle juhib kohtutäitur tähelepanu asjaolule, et 03.03.2020 arestis kohtutäitur võlgniku korteri hinnaga 36000 eurot. Arestimisakt toimetati menetlusosalistele kätte 03.03.2020. Seega ei ole kohtutäitur arestinud hageja vara 29000 euroga nagu hageja seda hagiavalduses välja toob. Kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumine hinnaga 36000 eurot nurjus huviliste puudumise tõttu. Kui vara väärtus tõesti oleks 45000 eurot nagu paljasõnaliselt väidab hageja, siis oleks pidanud vastavale enampakkumisele olema vähemalt mõni huviline. Vastava hinnaga enampakkumisele aga huvilised puudusid. Enampakkumise nurjumisel hindas kohtutäitur hageja vara alla. 15.04.2020 koostas kohtutäitur võlgniku vara suhtes Vara ümberhindamise akti, millega hinnati vara alla TMS § 100 lg 5 sätestatut arvestades hinnale 29000 eurot ehk vara hinnati alla vähem kui 20%. Tegemist ei ole vara hinna määramisega TMS § 74 mõttes (vt TlnRK määrus asjas 2-19-5106).  Kohtutäitur ei nõustu hageja väitega, et teda ei ole enampakkumise sisust teavitatud ega ole talle õigusi selgitatud. Kordusenampakkumise kuulutus oli avaldatud Ametlikes Teadaannetes ning vastav teade edastati ka hagejale. Samuti avaldati kordusenampakkumise kuulutus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt peetavas oksjoni portaalis ning kinnisvara portaalis xxx Oksjoni portaalis vaadati vastavat kordusenampakkumist ca 800 korda. Kordusenampakkumisel olnud vara suhtes tundis huvi vähemalt 3 isikut, kes ka varaga tutvumas käisid. Kohtutäitur kohustus ei ole menetlusosalistelt küsida üle, kas neil on soovi avaldada enampakkumise kuulutust täiendavalt muudes väljaannetes. Vastava

2-20-8758 sooviavaldusega peaksid menetlusosalised ise kohtutäituri poole pöörduma ning tasuma selleks vajaminevad kulutused.  Hageja on õigesti viidanud TMS § 97 lg 11 sättele, mille kohaselt kui võlgniku vara müüakse elektroonilisel enampakkumisel, on võlgnikul õigus sissenõudja nõue rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist. Kui võlgnik või kolmas isik tasub kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, tühistab kohtutäitur viivitamata oksjonikeskkonnas toimuva enampakkumise ning teavitab enampakkumisel osalejaid enampakkumise lõppemisest. Enampakkumisel osalejate makstud tagatisraha tagastatakse hiljemalt järgmisel tööpäeval. Hagejale oli teada tasumisele kuuluva nõude suurus täitmisteates toodud ulatuses. Kui vastav summa oleks olnud laekunud kohtutäituri ametialasele kontole, oleks kohtutäitur enampakkumise lõpetanud TMS § 97 alusel. Hageja väide, et ta ei saanud nõuet õigeaegselt täita, kuna ta ei teadnud nõude suurust, on paljasõnaline. Hageja esitas kohtutäiturile avalduse 12.05.2020, milles palus talle teatada nõuete lõplik suurus. Kohtutäitur edastas vastava avalduse sissenõudjale samal päeval ning sissenõudja edastas vastuse järgmisel päeval ehk avaldusele vastamiseks kulus aega veidi enam kui 24 tundi. Seega ei ole kohtutäitur ega sissenõudja viivitanud vähemalgi määral hagejale vastamisega, hageja oleks pidanud aga enda vastavasisulised avaldused esitama piisava ajavaruga, et kohtutäitur ja menetlusosalised ise oleks saanud nendega arvestada. Kohtutäitur on enne kordusenampakkumise lõppemist selgitanud hagejale vastavaid asjaolusid. Menetluskulud palub kostja I jätta hageja kanda. Kostja I menetluskulud kokku on 850 eurot 8,5 töötunni eest tunnihinnaga 100 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Kostja KT vastus

21.Kostja KT vaidleb oma 16.08.2020 vastuses hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja ja kostja I kanda.
22.Kostja nõustub hageja poolt esile toodud asjaoludega:  Kostja osales oksjonil ja oli ainus osaleja.  Korteri müügikuulutus oli üleval veebilehel xxx viitega veebilehele xxx, kus toimus korteri müügi oksjon. Mõlemad veebilehed on avatud tervele maailmale kasutamiseks.  Peale kande ilmumist kinnistusraamatusse eeldas kostja, et on korteri omanik ning eeldas, et võib oma uut omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid korteris kohapeal selgus, et endine omanik, R S ei soovi korterit vabastada.
23.Kostja tugineb järgmistele vastuväidetele:  Hageja ei maksa korteri arveid (vesi, küte, elekter jms).  Korteri suhtes teenuseid osutavad firmad esitavad pakutud teenuste eest igakuiselt arveid just sellele isikule, kes on kinnistusraamatu kohaselt korteri omanik, kelleks hetkel on kostja. Seetõttu on tekkinud olukord, kus kostjale esitatakse arveid teenuste eest, mida ta pole tarbinud – kostjale on tekitatud varalist kahju, sest hageja neid arveid ei soovi maksta. Saades aru hageja olukorrast ning vajadusest elutähtsate teenuste järele (vesi, elekter, küte jms), on kostja nõus sõlmima hagejaga üürilepingu summas 250.00 eurot igakuiselt.  Kostja on teinud kõik selleks, et saada kontakti hagejaga ning leida lahendus korteriga seotud kommunaalteenuste jms arvete maksmiseks üürilepingu sõlmimise teel.

2-20-8758 Menetluskulud palub kostja jätta hageja ja kohtutäituri kanda. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kostja AS vastus

24.Kostja AS vaidleb oma 31.08.2020 vastuses hagile vastu, leiab, et kohus on võtnud hagi ebaõigesti menetlusse, palub jätta hagi rahuldamata, tühistada hagi tagamine ja jätta menetluskulud hageja kanda.
25.Kostja tugineb järgmistele vastuväidetele:  Täitemenetluses esitatud nõude sisuks oli hüpoteegiga tagatud nõue, mis tulenes AS ja hageja vahel on sõlmitud laenulepingu nr xxx muudatusest nr 4 (edaspidi nimetatud laenuleping). Laenuleping on AS-i poolt ennetähtaegselt alates 11.12.2019 üles öeldud hageja võlgnevuste tõttu.  Laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid AS ja hageja 31.07.2013 notariaalselt tõestatud lepingu, mille kohaselt seadis hageja AS-i kasuks hüpoteegid kogusummas 30 500 eurot hagejale kuuluvale korterile.  AS esitas 29.01.2020 täiturile avalduse hageja suhtes täitemenetluse algatamiseks. Samal kuupäeval algatas kohtutäitur hageja suhtes täitemenetluse nr 034/2020/192 (edaspidi nimetatud täitemenetlus). Täitemenetluse algatamise avalduse kohaselt võlgnes hageja AS-ile laenulepingu järgi seisuga 29.01.2020 kokku 23 091,97 eurot, millest tasumata põhiosa oli 22 493,48 eurot ning tasumata intress 598,49 eurot.  Kostja palus pöörata sissenõue korterile. Intress tulenes laenulepingus kokkulepitust (intressimäär aasta kohta 15 % krediidisummast) ning viivis tulenes laenulepingus „Lepingu põhitingimused“ alajaotuses kokkulepitust (viivisemäär on lepingujärgne intressimäär, aastas 15 %).  Kostja leiab, et hageja suhtes kohaldatav viivisemäär (intressimääraga samas ulatuses, 15 % aastas tagastamata krediidisummalt) on mõistlik, arvestades põhikohustuse suurust. Viivisnõude vähendamiseks puudub alus, hageja ei ole täitemenetluses vastuväiteid viivise arvestusele esitanud.  Kostja poolt arvestatud viivis ei ole ülemäära suur, kuivõrd see ei ületa VÕS § 113 lg 1 toodud määra.  Täitemenetluse ajal lisandunud viiviste osas on kostja 13.05.2020 e-kirjaga teatanud täiturile, et selleks ajaks kujunenud nõude suurus oli 24 059,93 eurot, millest tasumata põhiosa 22 493,48 eurot ning tasumata intress 598,49 eurot ning viivised perioodil 30.01.2020 kuni 13.05.2020 summas 967,96 EUR.  Hageja toob hagiavalduses (punkt 2.1) välja, et teda ei ole teavitatud tema õigustest täitemenetluses, mis omakorda tõi kaasa hageja õiguste rikkumise. Kostja ei nõustu hageja selliste väidetega. Hagejale saadeti 29.01.2020 teatis täitemenetluse algatamisest, kus on välja toodud nii tasumisele kuuluv summa kui ka vabatahtliku täitmise tähtaeg. Samuti on nimetatud teatisega selgitatud hagejale, et teatele on lisatud mitu olulist dokumenti (täitmisteade, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ning hageja õiguste ja kohustuste loend täitemenetluses), mis puudutavad hageja õigusi ja kohustusi ning eraldi oli välja toodud palve neid dokumente mitte ignoreerida.  Hagejale olid seega teada ja kätte toimetatud info tema õiguste kohta täitemenetluses, korteriomandi hindamise ja ümberhindamise vaidlustamise võimalusest, kohtutäituri tegevuse peale kaebamise õigusest. Täitmisteate sai hageja kätte, tead on teavitatud

2-20-8758 täitmisavaldusega tutvumise võimalusest, samuti nõude suurusest. Hagejale oli antud vabatahtliku täitmise tähtaeg, milleks oli 28.02.2020.  Hagejale on täitemenetluses saadetud menetlusdokumendid e-posti aadressile xxx, sama e-posti aadressi on hageja kasutanud kohtutäituriga suheldes.  Hageja toob hagiavalduses (punkt 2.2) välja, et teda ei teavitatud korteri hindamisest, allahindamisest, enampakkumise nurjumisest ega enampakkumise määramisest. Kostja ei nõustu hageja selliste väidetega. Hagejale on 03.03.2020 kohtutäituri poolt kätte toimetatud kinnisasja arestimise akt koos võlgniku õiguste ja kohustuste lehega. Nimetatud aktis on välja toodud kinnisasja hinna määramise vaidlustamise kord, samuti kaebamise kord täituri tegevuse peale. Hageja oma eelnimetatud õiguseid ei kasutanud.  Korteri hind oli kordusenampakkumisel toimunud müügitehingu tegemisel õige.  Maaameti kodulehel (www.maaamet.ee/kinnisvara) avaldatud statistika „Korteriomandite (eluruumide) tehingud hoone esmakasutusaasta järgi“ kohaselt oli ajavahemikul 01.03.2020 kuni 31.05.2020 Maardus asuvate korteriomandite müügitehingute keskmine hind ruutmeetri kohta 950,27 eurot/m2 (korterelamute ehitusaastate vahemik 1971 kuni 1990, vt Lisa 8). Ehitisregistri (www.ehr.ee) andmetel on korteri ehitusaastaks 1986.  Täitemenetluses kirjutati üles ja arestiti 02.03.2020 hagejale kuulunud korter, üldpinnaga 32,80 m2, arestimishinnaga 36 000 eurot.  Arvestades Maaameti poolt välja toodud keskmist korteriomandite ruutmeetri hinda müügitehingutes Maardu linnas ajavahemikul 01.03.2020 kuni 31.05.2020, oli arestitud korteri tegelik keskmine müügihind ametliku statistika kohaselt arestimise hetkel 31 168,85 eurot.  Hageja on hagis väitnud, et korteri tegelik turuväärtus on 45 000 eurot. Kostja leiab, et see ei vasta tegelikkusele. Reaalsete tehingute ametlik statistika näitab samaväärse korteri tegelikuks väärtuseks 30 % väiksemat summat, kui seda on arvanud hageja. Kostja arvates arestiti korter tegelikust keskmisest turuhinnast isegi kõrgema hinnaga. Hageja ei ole põhistanud, millisest asjaolust tulenevalt ta väidab korteri turuhinnaks olevat 45 000 eurot. Hageja ei ole täitemenetluse käigus vaidlustanud korteri arestimise aktis toodud hinda, samuti ei ole hageja vaidlustanud korteri allahindluse hinda.  Vara allahindamine teostati kooskõlas seadusega (TMS § 100 lg 5). Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta korteri hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur (TMS § 74 lg 4). Antud juhul hindas korterit kohtutäitur, järgides temale seadusega antud volitusi. Kohtutäitur võttis arestitud korteriomandi hindamisel arvesse selle hariliku väärtuse, muuhugas ka kinnistusraamatusse enne keelumärke kandmist kantud õigusi vastavalt kinnistusraamatu sisule (TMS § 74 lg 5).  Arestitud korterile kuulutati välja enampakkumine, alghinnaga 36 000 eurot. Enampakkumine toimus ajavahemikul 31.03.2020 kuni 07.04.2020. Ostuhuviliste puudumise tõttu enampakkumine nurjus. Huvi alghinnaga korteri ostmiseks puudus. Seega ületas enampakkumisel märgitud alghind turuosaliste ootusi ning alghind oli ilmselgelt üle mõistliku hinnataseme. Esimesel enampakkumisel müümata jäänud korteriomand hinnati ümber ning uueks (kordus)enampakkumise alghinnaks sai 29 000 eurot.

2-20-8758  Kordusenampakkumine arestitud korteriomandile toimus ajavahemikul 06.05.2020 kuni 13.05.2020. Kordusenampakkumisele registreerus õigeaegselt üks osaleja (kostja KT), kes ka omapoolse pakkumise tegi.  Üksnes tehingu tarbeks aja broneerimine ei ole piisav tõendamaks tehingu tegelikku toimumist. Hageja oleks saanud esitada maksekorralduse väidetava ostjaga kokkulepitud ostusumma ulatuses või hagejale täitemenetluses juba varasemalt teatatud nõude summa deponeerimise kohta kohtutäituri või notari ametikontol, kui ta oleks soovinud reaalselt AS-i nõuet täita. Hagejale oli teada täituri ametikonto rekvisiidid, samuti oli hagejat teavitatud täitemenetluses sissenõudja poolt esitatud nõude summast.  AS-i nõude täitmine ei olnud korterit müümata võimalik, sest hagejal puudusid selleks vahendid. Viimati maksis hageja laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks 700 eurot 23.01.2020, st enne täitemenetluse avalduse esitamist. Alates sellest ajast kuni täitemenetluses toimunud kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamiseni, ei suutnud hageja midagi tasuda. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja tõi 21.10.2020 menetlusdokumendis välja, et senises kohtumenetluses ta menetluskulusid kandnud ei ole. Hageja täiendav seisukoht

26.Hageja märgib 05.10.2020 vastuses kostjate vastuväidetele järgmist:  Kohtutäituri vastuse osas: o Hageja ei ole kohtutäituri vastuse lisasid kätte saanud. o Kohtutäitur on täitemenetluse käigus raha saanud, kuid mille katteks seda arvestanud, ei ole teada.  Kostja KT vastuse osas o

Kostja vastus on sisutu ja tema väited ei oma tähtsust käesoleva asja juures.

 Kostja AS vastuse osas o Täitetoimiku dokumentide hagejale kättetoimetamist pole tõendatud. Asjaolu, et dokumendid olid saadetud e-posti aadressil ei tähenda nende kättetoimetamist hagejale. Hageja ei ole neid saanud. o Väär on kostja väide, et enampakkumise hind (milles osales ainult üks isik) vastab korteri turuhinnale. Kostja esitatud statistika ei arvesta seda, et hagejale kuulub 1-toaline korter. Teadaolevalt on ühetoalise korteri ruutmeetri hind olulisel suurem, kui 3-toalise korteri oma. o Alusetult heidetakse hagejale ette, et enne enampakkumise lõppemist ei ole ta raha kohtutäiturile maksnud. Hagis on selgitatud, et hagejal puudus võimalus raha maksta, sest tema päringule nõudesumma suuruse kohta ei vastatud. Lisaks sellele oli hagejal soov vaidlustada nt täituri lisatasu nõue. Kui hageja oleks kogu rahasumma enne enampakkumise lõppemist ära tasunud, siis kaotaks ta õigust vaidlustada mistahes nõudeid. o Kostja vastuväidete eesmärk jääb hagejale arusaamatuks. Kostja kui laenuandja peaks olema huvitatud oma raha saamises. See, mille arvel ta raha saab ja kas enampakkumine tühistatakse või mitte ei pea kostjat huvitama. Hageja korteri müük ei ole ka täitemenetluse eesmärk. Hageja on enampakkumise lõppemist

2-20-8758 pakkunud ja pakub ka praegu rahuldada kõik kostja ja täituri nõuded korraga ilma korterit võõrandamata.  Hageja esitas kompromissettepaneku, mille alusel tagastatakse hagejale korter ja samaaegselt rahuldatakse kõik kostjate nõuded korraga. Hageja võib vastava kompromissi sõlmida ja raha tasuda viivitamatult. Kostjate täiendavad vastuväited

27.AS esitas 12.10.2020 seisukoha hageja kompromissettepanekule teatades, et ei nõustu hageja ettepanekuga kompromissi sõlmimiseks pakutud viisil. 21.10.2020 teatas kostja, et ei näe võimalust muul moel kompromissiks, kui et hageja loobub oma hagist kostjate vastu, kannab kostjate menetluskulud ning kohus tühistab hagi tagamisega seatud keelumärke korteriomandile.
28.Kostja KT esitas 15.10.2020 seisukoha hageja kompromissettepanekule, tuues välja, et see ei ole tema jaoks vastuvõetav, sest ta vajab seda korterit ise elamiseks.
29.Kohtutäitur teatas 17.10.2020 kohtule, et ei nõustu hageja ettepanekuga kompromissi sõlmimiseks.
30.Järgnevalt esitasid pooled veel vastastikku vastuväiteid, milles laiendati ja täiendati juba esitatud ja eelnevalt kajastatud seisukohti.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

31.Kohus, vaadanud läbi hagi materjalid, kostjate vastused ja hinnanud igakülgselt poolte esitatud täiendavaid kirjalikke seisukohti ja tõendeid nende kogumis, kuulanud pooled ära kohtuistungil leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
32.Kohus selgitab esmalt, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu 06.03.2019 lahend kohtuasjas nr 2-17-15317).
33.Kohtu ette toodud asjaolude alusel seisneb vaidlus selles, et kas vaatamata sellele, et hageja on lasknud mööda nõude vabatahtliku täitmise tähtaja täitemenetluses ja vaatamata sellele, et sissenõudja ei ole nõustunud ei osade kaupa täitmisega ega muude võlgniku pakutud kokkulepetega, et kas siis ikkagi on võimalik täitemenetluses läbiviidud enamapakkumine tühistada, kui võlgnik hagimenetluses lubab sissenõudja nõude rahuldada. Seda olukorras, kus täitemenetlus on lõppenud.
34.Hageja nõude aluseks saab olla Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223, mille lg 1 kohaselt võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
35.Hageja väidabki, et enampakkumisel on oluliselt rikutud selle tingimusi: ta ei ole täitmisteadet kätte saanud, talle pole tema õigusi selgitatud, asi on müüdud alla selle turuväärtuse ja ta on ise korterile ostja leidnud.

2-20-8758

36.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -

AS avalduse alusel viis kohtutäitur läbi täiteasjas nr 034/2020/192 täitemenetlust hageja suhtes, hageja korteri enampakkumise tulemusena AS nõue hageja vastu rahuldati, korteri omanikuks sai KT ja täitemenetlus on lõpetatud (vt ka t lk 84-129).

-

Täitmisteade (t lk 85) on hagejale kätte toimetatud 29.01.2020 tema enda poolt kohtutäiturile täitmisteate kättetoimetamiseks saadetud e-posti aadressile xxx (vt t lk 84, hageja 29.01.2020 e-kiri, milles ta palub saata täitmisteade eeltoodud e-posti aadressil);

-

Täitmisteate kättesaamist kinnitas hageja ka 23.02.2021 toimunud kohtuistungil, vt ka kohtuistungi protokoll 00:09:50 (II kd lk 8A pöördel).

-

Täitmisteates on ära näidatud vabatahtliku täitmise tähtaeg (30 päeva) ja tasumisele kuuluva summa suurus: 23 235,97 eurot (pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist 25 095,97 eurot. Täitmisteatele oli lisatud teave võlgniku õiguste ja kohustuste kohta (t lk 86 pöördel).

Seega kohus loeb tuvastatuks, et hageja sai täitmisteate kätte 29.01.2020 ja talle tehti teatavaks ka tema õigused ja kohustused. Talle tehti teatavaks, kui suur on võlgnevus, mille tasumisel korral täitemenetlus lõpetatakse ja milline on tähtaeg vahatahtlikuks nõude täitmiseks. Kohtu ette ei ole toodud, et hageja oleks täitemenetluse alustamist vaidlustanud. Võlgnevuse olemasolu ei ole hageja vaidlustanud ei enne kohtumenetlust ega kohtumenetluse ajal (siiski on kostja AS esitanud tõendid ka võla aluse kohta; vt t lk 136-147. Andmed võla lõpliku suuruse kohta on täiturile esitatud 13.05.2020, t lk 148). -

Kohtutäituri 02.03.2020 akt korteri arestimise kohta on hagejale kätte toimetatud 03.03.2020 (t lk 87-89). Hageja ei ole enne kohtumenetluse alustamist vaidlustanud ei vara arestimist ega vara arestimishinda.

-

Alates 01.06.2020, mil on tehtud kanne kinnistusraamatusse, on kostja KT korteri omanik (t lk 18 jj). Kostja KT omandas korteri vara kordusenampakkumise akti kohaselt (t lk 9 jj) 10.05.2020 tehtud pakkumise alusel 29 000 euro eest (t lk 8 pöördel), teisi pakkumisi ei esitatud. Enampakkumise tulemused tehti hagejale teatavaks 13.05.2020 (vt ka t lk 34);

-

Täitemenetlus on lõpetatud 15.06.2020 (t lk 167).

37.Hageja ei ole vastu vaielnud kostja KT väidetele, et ta kasutab senimaani kostjale KT kuuluvat korterit selle eest üüri maksmata ja olles ka korteriühistu ees kommunaalmaksete võlglane (vt ka t lk 50). KT on teinud hagejale ettepaneku üürilepingu sõlmimiseks (vt ka t lk 66 jj; lk 71-75), kuid hageja pole sellele reageerinud.
38.Hageja suhtles kohtutäituriga e-kirja teel 01.03-03.03.2020 soovides võlga tasuda osade kaupa 400 eurot kuus (t lk 90) saades selgitusi ka selle kohta, et korter müüakse enampakkumisel, kui hageja võlga ei tasu (vt ka t lk 91-93). Seega on hageja ise pidevalt sama e-posti aadressi kasutades, saanud kohtutäiturilt selgitusi ja ta on olnud teadlik sellest, et kui ta võlga ei tasu, siis kohtutäitur müüb korteri. Hageja on olnud teadlik nii esimese kui ka kordusenampakkumise läbiviimisest ja ajast (vt ka täitetoimingust teatamine t lk 93 pöördes, lk 94-96). Hageja ei avaldanud kordagi täiturile pretensioone, ei esitanud kaebusi ei vara arestimise ega selle hinna kohta ega andnud märku, et tasub võla või soovib muul viisil täitemenetluse kulule kaasa aidata.

2-20-8758

39.12.05.2020 pöördus hageja avaldusega kohtutäituri poole, milles teatas, et soovib kõik nõuded korraga rahuldada ja palub seetõttu enampakkumise peatada (t lk 21). Hageja märgib avalduses, et on korterile ostja leidnud ja püüab notari aega broneerida. Samas ei olnud hageja avalduse esitamise ajaks teinud ühtegi makset täitemenetluse käigus ega selgitanud, miks potentsiaalne ostja ei võiks enampakkumisel osaleda ja millise hinna on potentsiaalne ostja nõus korteri eest tasuma. Sissenõudja (kostja AS) ei nõustunud enampakkumise peatamisega (täituri 13.05.2020 e-kiri, t lk 26; AS-i 13.05.2020 e-kiri täiturile, t lk 98).
40.Täitemenetluse peatamine kohtutäituri otsuse alusel on võimalik vaid TSM-i § 46 sätestatud alustel, nende aluste hulgas puudub kohtutäituril õigus ja võimalus täitemenetluse (so ka enampakkumise) peatamiseks võlgniku, s.o hageja avalduse alusel. Kuna kordusenampakkumise ajaks ei olnud hageja tasunud talle teadaolevat võlgnevust (vt täitmisteade) ja sissenõudja (kostja AS) ei olnud andnud nõusolekut enampakkumise peatamiseks, siis ei saanud kohtutäitur enampakkumist peatada. Samuti ei ole sissenõudjal kohustust anda nõusolekut täitemenetluse peatamiseks, kuni talle pole võlga tasutud. Seda, et hageja võlga vabatahtlikult ei tasunud, ei ole vaidlustatud.
41.Hageja on esitanud tema poolt leitud potentsiaalse ostja xxx teate (allkirjata, kuupäevata ja isikustamata, t lk 27), milles kinnitatakse, et ostja saab kogu nõude summa kanda kohtutäituri kontole või deponeerida notari juures. Samas ei ole potentsiaalne ostja enampakkumisel osalenud ega võlga hageja eest tasunud (ei kohtutäiturile, notari kontole ega AS-ile).
42.Kordusenampakkumine algas 06.05.2020 kl 14 ja lõppes 13.05.2020 kl 14 (vt t lk 16 pöördel p 1.7). Seejuures lõppes varasem enampakkumine 06.04.2020 nurjumisega (nendes asjaoludes vaidlust ei ole). Hagejale oli täitemenetluse alustamine teada alates 29.01.2020, ometigi polnud hageja teinud ühtegi, ka mitte kõige väiksemat makset võla vabatahtlikuks täitmiseks, samuti polnud hageja esimese enampakkumise õnnestumisele ostja leidmisega kaasa aidanud. Alles vahetult enne kordusenampakkumise lõppemist asus hageja väitma, et soovib ise asja müüa.
43.Seejuures tuleb arvestada TMS §-ga 102 lg 1, mille kohaselt võib võlgnik ise vara müüa kohtutäituri kontrolli all juhul, kui sissenõudja sellega nõus on. Käesoleval juhul ei olnud sissenõudja sellega nõus.
44.TMS § 102 lg 2 kohaselt võib kohtutäitur lubada võlgnikul asja müüa ka sõltumata sissenõudja nõusolekust, kui enampakkumine on nurjunud või võib eeldada, et asja ei õnnestu enampakkumisel müüa või asja enampakkumisel eeldatavalt saadav tulem on oluliselt väiksem, võrreldes võlgniku poolt korraldatavast müügist saadava tulemiga. Kui enampakkumine on nurjunud ostuhinna maksmise kohustuse rikkumise tõttu, võib kohtutäitur lubada võlgnikul asju müüa ilma sissenõudja nõusolekuta üksnes siis, kui nurjunud on ka kordusenampakkumine. Osundatud sätte kohaselt ei saanud kohtutäitur enampakkumist peatada ka seetõttu, et ajal, mil hageja täituri poole iseseivalt vara müügi sooviga pöördus (s.o 12.05.2020 kl 14:50; t lk 29), oli KT juba esitanud oma pakkumise korteri ostmiseks (10.05.2020 kl 12:04; t lk 12 pöördel). Seega oli kordusenampakkumine juba tõenäosusega õnnestunud, hageja ei olnud esitanud väiteid ega tõendeid, et tema poolt leitud ostja oleks maksnud korteri eest rohkem, kui kostja KT. Vastupidi, hageja leitud ostja kinnitas, et on nõus maksma ainult võla ulatuses. KT maksis aga 29 000 eurot ehk rohkem, kui oli hageja võlgnevus AS-i ees täiteteatise kohaselt (23 091,97 eurot). Seega puudus nii kohtutäituril kui ka sissenõudjal nii seaduslik kui ka faktiline alus enampakkumise peatamiseks või tühistamiseks.

2-20-8758

45.TMS § 102 lg 3 kohaselt ei tohi kohtutäitur otsustada vara müümist võlgniku enda poolt enne, kui vastava avalduse edastamisest sissenõudjale pole möödunud 7 päeva. Praegusel juhul on tõendatud, et hageja esitas avalduse kohtutäiturile 12.05.2020 ja enampakkumine lõppes edukalt 13.05.2020. Seega kohtutäitur ei tohtinud enampakkumist peatada ega tühistada. Seda enam, et sissenõudja oli juba 13.05.2020 täiturile teada andnud, et ta ei anna nõusolekut enampakkumise peatamiseks.
46.Seega oli enampakkumise mittepeatamine ja mitte tühistamine kohtutäituri poolt seadusega kooskõlas ja õiguspärane. Lisaks ka mõistlik, kuna võlgnik ei olnud võlga vabatahtlikult tasunud ega esitanud tõendeid, et suuda korteri müüa parema hinnaga.
47.Kohtutäitur kinnitas 23.02.2021 kohtuistungil, et enampakkumine oleks peatatud ja tühistatud kohe, kui hageja oleks tasunud täiteteatises (vt ka t lk 85) nimetatud summa 25 095,97 eurot (s.o võlgnevus ja täitekulud), kas ise või kolmandate isikute kaudu). Seega pole õiged hageja väited, et teda takistas võla tasumist see, et ta ei teadnud võlgnevuse suurust.
48.Seejuures väidab hageja, et ta ei teadnud nõude suurust seetõttu, et ta ei teadnud, kui palju oli täitemenetluse jooksul täiturile võla katteks tasutud.
49.Kohtu ette ei ole toodud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks kogu täitemenetluse jooksul üldse võlga kustutanud. Kohtutäitur on läbivalt selgitanud, et hageja ei tasunud täitemenetluse jooksul võla katteks ühtegi senti. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks võlga tasunud. Ka ei ole kohtutäitur hageja arvet arestinud ning seega pole ka võimalikke hageja arvele laekunud summasid saanud kinni pidada. Hageja pole tõendanud, et tema arved arestitud oleks. Käesolevas menetluses osalev kohtutäitur ei ole vaatlusaluse täitemenetluse raames hageja arveid arestinud (vt ka 23.02.2021 kohtuistungi protokoll).
50.Võla lõplik suurus oli võimaik kindlaks teha pärast enampakkumise lõppu (TMS § 56 lg 3 kohaselt arvestatakse viivist kuni enampakkumise või eseme muul viisil müümise päevani) ja see tehti hagejale teatavaks 13.05.2020 (vt ka t lk 33).
51.Hageja on esitanud ka väite, et korter müüdi alla turuväärtuse.
52.Samas ei ole hageja tõendanud, et korterit oleks olnud võimalik müüda kõrgema hinnaga. Täitemenetluse käigus ei õnnestunud korterit müüa kõrgema hinnaga (vt ka t lk 107-129). Ka hageja enda poolt leitud ostja poleks korteri eest kõrgemat hinda maksnud. Kohtu ette pole toodud tõendeid, et korterit oleks saanud müüa kõrgema hinnaga. Hageja pole kohtutäituri määratud hinda vaidlustanud (TMS § 74 lg 7). Kordusenampakkumisel on täitur hinda alandanud kooskõlas TMS §-ga 100 lg 5.
53.Kuna kohus tuvastas, et kordusenampakkumine oli õiguspärane, hageja õigusi pole rikutud ja KT on saanud korteri seaduslikuks omanikuks, siis pole eeldused hageja järgnevate nõuete rahuldamiseks samuti täidetud. Eeltoodud põhjustel jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata.
54.Kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsust (t lk 14) ja selle vaidlustamist hageja poolt (t lk 15) ning kohtutäituri otsust (12.06.2020; t lk 16) kohus eraldi sisuliselt ei käsitle, kuna see ei mõjuta vaidluse lahendamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
55.Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
56.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

2-20-8758

57.TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
58.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium