X hagi Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani, Q ja Hüpoteeklaen AS vastu täiteasjas 034/2020/192 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kinnisasja väljanõudmiseks ja tahteavalduse asendamiseks kinnistusraamatu kande tegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. juuli 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
17 900,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja I (vastustaja) Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman, lepinguline esindaja Kuldar Salumets Kostja II (vastustaja) Q (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jana Kitter Kostja III (vastustaja) Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703), lepingulised esindajad Kadri Uus ja Elmer Aros
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Mitte võtta asja juurde Q 30. augustil 2021 ja 9. septembril 2021 elektrooniliselt esitatud tõendeid.
2-20-8758
2.Jätta Harju Maakohtu 12. juuli 2021 otsus muutmata, kuid täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni otsustusega tühistada Harju Maakohtu 15. juuli 2020 määrusega seatud hagi tagamise abinõu.
4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 16. juunil 2020 (täiendatud 8. juulil 2020) Harju Maakohtule Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani (kostja I, kohtutäitur), Q (kostja II) ja Hüpoteeklaen AS (kostja III) vastu hagi, milles palus tunnistada 13. mail 2020 lõppenud enampakkumine täiteasjas 034/2020/192 kehtetuks, nõuda kinnisasi (reg nr 5557502) välja kostjalt II ja kohustada kostjat II ja hagejat andma tahteavaldus, millega kinnistusraamatus kustutatakse kostja II omandit tõendav kanne ja kantakse sisse omanikuna hageja.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt kuulus hagejale Maardus Kellamäe tn 6-11 asuv korteriomand suurusega 32,80 m2, registriosa 5557502 (korter). 18. mai 2020 kordusenampakkumise akti kohaselt müüs kohtutäitur hagejale kuuluva korteri alghinna 29 000 euro eest kostjale II, kes oli enampakkumisel ainuke osaleja. Korteri tegelik turuväärtus on 45 000 eurot. Enampakkumine lõppes 13. mail 2020 kell 14:00. 22. mail 2020 esitas hageja kohtutäiturile kaebuse kordusenampakkumise ja lisatasu otsuse vaidlustamiseks. Kohtutäitur tegi 12. juunil 2020 otsuse, millega jättis enampakkumise tühistamisele suunatud kaebuse rahuldamata, kuid rahuldas kaebuse lisatasu vaidlustamise osas. Kinnistusraamatust nähtub, et kostja II on kantud korteri omanikuna kinnistusraamatusse 1. juunil 2020. 1. juunil 2020 teatas kostja II, et nõuab hagejalt korteri kohest vabastamist ja korterist välja kolimist.
3.Hagejat ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see on toonud kaasa hageja õiguste rikkumise. Hagejale ei ole kätte toimetatud täitmisteadet ja täitmisavaldust. Hageja ei olnud nõude lõplikust suurusest, jooksva viivise nõudest, määrast ja arvestusest teadlik, mistõttu puudus tal võimalus nõudeid korraga rahuldada. Hageja vaidleb vastu kostja III nõudesummale ja arvestusele. Korteri enampakkumise korraldamisel ja korteri müümisel sisaldus nõuete hulgas kohtutäituri lisatasu nõue summas 696 eurot, mida kohtutäitur vähendas pärast enampakkumise lõppemist 12. juuni 2020 otsuse alusel.
2-20-8758
4.12. mail 2020 kell 14:50 teavitas hageja kohtutäiturit soovist rahuldada kõik nõuded korraga. Hageja leidis korterile ostja Global Real Estate Holding OÜ, kes oli valmis korteri koheselt ja turuhinna eest ostma. Kostja III ja kohtutäitur keeldusid notariaja kooskõlastamisest, enampakkumise peatamisest ja pakutud täitmise vastuvõtmisest. 13. mail 2020 kell 12:38 saatis hageja kohtutäiturile kirja, pakkudes konkreetse notariaja vastava tehingu vormistamiseks ja nõude koheseks rahuldamiseks. Kohtutäitur keeldus sellest. 13. mail 2020 kell 13:39 teatas hageja, et Global Real Estate OÜ võib kohe kanda kogu nõudesumma kohtutäituri kontole või deponeerida notari deposiitkontole ja saata kohtutäiturile maksekorralduse. Sellele kirjale kohtutäitur ei vastanud. 13. mail 2020 kell 15:54, s.o pärast enampakkumise lõppemist, edastas kohtutäitur kostja III nõude arvestuse summas 24 059,93 eurot, kuid nõude kujunemist hagejale ei selgitatud. 13. mail 2020 kell 16:20 teatas kohtutäitur, et hageja korter on müüdud. Kostja I vastuväited
5.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kohtutäitur on toimetanud hagejale kätte täitmisteate koos lisadega 29. jaanuaril 2020 hageja poolt korduvalt kinnitatud e-posti aadressile. Täitmisteatele oli lisatud teade võlgniku õiguste ja kohustuste kohta. 5. veebruaril 2020 helistas hageja kohtutäituri büroosse ja soovis teada vabatahtliku täitmise tähtaega. Kohtutäituri büroo töötaja andis vastava info hagejale. Hageja kinnitas täitmisteate kättesaamist seisuga 29. jaanuar 2020.
7.3. märtsil 2020 toimetati menetlusosalistele kätte kinnisasja arestimise akt koos võlgniku õiguste ja kohustuste lehega. Kinnisasja arestimise aktis on toodud välja kinnisasja hinna vaidlustamise kord. Hageja kinnitas kirja kättesaamist 3. märtsi 2020 saadetud kirjale edastatud vastuskirjaga sooviga tasuda võlgnevust ositi 400 eurot kuus. Ajavahemikul 1. kuni 3. märtsini 2020 toimunud kirjavahetusest kohtutäituri büroo ja hageja vahel seoses võimaliku nõude ositi tasumise kohta on näha, et hageja on vastanud e-kirjale, millega talle toimetati kätte täitmisteade. Kuivõrd sissenõudja ei olnud nõus nõude ositi tasumisega, ei saanud kohtutäitur täitetoiminguid edasi lükata.
8.10. märtsil 2020 edastati menetlusosaliste e-posti aadressidele teade täitetoimingust (enampakkumise korraldamine) koos enampakkumise teatega. Seoses korraldatud enampakkumise nurjumisega toimetati 6. aprillil 2020 menetlusosalistele kätte enampakkumise nurjumise akt ning paluti menetlusosalistel edastada enda seisukoht vara allahindamise osas hiljemalt 10. aprillil 2020. Menetlusosalised enda seisukohti vara allahindamise kohta kohtutäiturile ei esitanud.
9.16. aprillil 2020 toimetati menetlusosalistele e-posti teel kätte vara ümberhindamise akt ning teade kordusenampakkumise korraldamise kohta. Seonduvalt COVID-19 viiruse tõttu seatud piirangutega ja vältimaks üleliigseid lähikontakte, edastas kohtutäituri büroo töötaja 20. aprillil 2020 hagejale palve saata varast pildid ostuhuvilistele näitamiseks. Samuti paluti hagejalt teavet, millal oleks ostuhuvilistel võimalik enampakkumisel oleva varaga tutvuda. Hageja edastas kohtutäiturile vara kohta pildid 26. aprillil 2020. 29. aprillil 2020 teatas hageja e-kirjaga talle sobilikest aegadest varaga tutvumiseks.
10.Kohtutäitur määras hagejale vabatahtliku täitmise tähtajaks 30 päeva, sest seadus muud võimalust ei anna. Määratud vabatahtliku täitmise tähtajast teavitas kohtutäitur hagejat talle kättetoimetatud täitmisteates. Nõude vabatahtliku täitmise tähtajaks oli 28. veebruar 2020.
2-20-8758
11.Kohtutäitur edastas hageja 12. mail 2020 esitatud soovi müüa vara tema poolt leitud ostjale sissenõudjale, kes 13. mail 2020 e-kirjaga keeldus kordusenampakkumise tühistamisest. Kordusenampakkumise peatamiseks või tühistamiseks puudusid mistahes seaduses sätestatud alused. Kordusenampakkumine kuulutati välja 15. aprillil 2020, kordusenampakkumine algas
6.mail 2020 ja lõppes 13. mail 2020 kell 14:00. Hagejal oli täitmisteate kättetoimetamisest kuni kordusenampakkumise lõppemiseni aega enam kui 3 kuud nõue täita või leida varale ostja piisava ajalise varuga. Hageja teavitas vähem kui 24 tundi enne enampakkumise, millele registreerunu oli teinud ka pakkumise, lõppemist soovi peale kordusenampakkumise lõppemise aega müüa vara kohtutäituri kontrolli all. Selline avaldus oleks pidanud kohtutäiturile laekuma vähemalt 7 päeva enne enampakkumise lõppemist. Kohtutäitur on enda 13. mail 2020 kell 12:52 hagejale saadetud e-kirjaga selgitanud võimalusi hagejal vara ise müüa ja kordusenampakkumise tühistamise võimalusi.
12.3. märtsil 2020 arestis kohtutäitur võlgniku korteri hinnaga 36 000 eurot. Hagejale on kätte toimetatud kinnisasja arestimise akt 3. märtsil 2020 ning hagejale on selgitatud tema õigusi. Kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumine hinnaga 36 000 eurot nurjus huviliste puudumise tõttu, peale mida hindas kohtutäitur hageja vara alla. 15. aprillil 2020 koostas kohtutäitur võlgniku vara suhtes vara ümberhindamise akti, millega hinnati vara alla täitemenetluse seadustiku (TMS) § 100 lg 5 sätestatut arvestades hinnale 29 000 eurot ehk vara hinnati alla vähem kui 20%.
13.Kordusenampakkumise kuulutus oli avaldatud Ametlikes Teadaannetes ning vastav teade edastati ka hagejale. Samuti avaldati kordusenampakkumise kuulutus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt peetavas oksjoniportaalis ning kinnisvaraportaalis KV.ee. Oksjoniportaalis vaadati vastavat kordusenampakkumist umbes
korda. Kordusenampakkumisel olnud vara suhtes tundis huvi vähemalt 3 isikut, kes ka varaga tutvumas käisid.
14.Hagejale oli teada tasumisele kuuluva nõude suurus täitmisteates toodud ulatuses. Kui vastav summa oleks olnud laekunud kohtutäituri ametialasele kontole, oleks kohtutäitur enampakkumise lõpetanud. Kostja II vastuväited
15.Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
16.Kostja osales oksjonil ja oli ainus osaline. Peale kande tegemist kinnisturaamatusse eeldas kostja, et ta on korteri omanik ning võib oma uut omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid hageja korterit vabastanud ei ole. Kostja III vastuväited
17.Kostja III palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
18.Täitemenetluses esitatud nõude sisuks oli hüpoteegiga tagatud nõue, mis tulenes hageja ja kostja III vahel sõlmitud laenulepingu nr 1083.0713A muudatusest nr 4. Laenuleping on kostja III poolt ennetähtaegselt alates 11. detsembrist 2019 üles öeldud hageja võlgnevuse tõttu. Laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid kostja III ja hageja 31. juulil 2013 notariaalselt tõestatud lepingu, mille kohaselt seadis hageja kostja III kasuks hüpoteegid kogusummas 30 500 eurot hagejale kuuluvale korterile. Kostja III esitas
29.jaanuaril 2020 kohtutäiturile avalduse hageja suhtes täitemenetluse algatamiseks. Samal
2-20-8758 kuupäeval algatas kohtutäitur hageja suhtes täitemenetluse 034/2020/192. Täitemenetluse algatamise avalduse kohaselt võlgnes hageja kostjale III laenulepingu järgi seisuga 29. jaanuari 2020 kokku 23 091,97 eurot, millest tasumata põhiosa oli 22 493,48 eurot ning tasumata intress 598,49 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
19.Harju Maakohus jättis 12. juuli 2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
20.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolud üle: - kostja III avalduse alusel viis kohtutäitur läbi täiteasjas nr 034/2020/192 täitemenetlust hageja suhtes, hageja korteri enampakkumise tulemusena kostja III nõue hageja vastu rahuldati, korteri omanikuks sai kostja II ja täitemenetlus on lõpetatud (I kd tl 84-129); - täitmisteade on hagejale kätte toimetatud 29. jaanuaril 2020 hageja enda poolt kohtutäiturile täitmisteate kättetoimetamiseks saadetud e-posti aadressile XXX(I kd tl 84, 85, II kd tl 8ap); - täitmisteates on märgitud vabatahtliku täitmise tähtaeg (30 päeva) ja tasumisele kuuluva summa suurus 23 235,97 eurot (pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist 25 095,97 eurot) ning täitmisteatele oli lisatud teave võlgniku õiguste ja kohustuste kohta (I kd tl 86p).
21.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejale täitmisteate kättetoimetamisega
29.jaanuaril 2020 tehtud teatavaks tema õigused ja kohustused ning talle on teatavaks tehtud, kui suur on võlgnevus, mille tasumisel täitemenetlus lõpetatakse. Hageja ei ole võlgnevuse olemasolu vaidlustanud ja andmed võla lõpliku suuruse kohta on täiturile esitatud
13.mail 2020.
22.Kohtutäituri 2. märtsi 2020 akt korteri arestimise kohta on hagejale kätte toimetatud
3.märtsil 2020 (I kd tl 87–89). Hageja ei ole vaidlustanud ei vara arestimist ega vara arestimishinda. Maakohus tuvastas, et hageja suhtles kohtutäituriga sama e-posti aadressi kasutades e-kirja teel 1. kuni 3. märtsini 2020 soovides võlga tasuda osade kaupa 400 eurot kuus (I kd tl 90), saades selgitusi, et korter müüakse enampakkumisel, kui hageja võlga ei tasu (I kd tl 91–93).
23.Hageja on teadlik olnud nii esimese kui ka kordusenampakkumise läbiviimisest ja ajast (I kd tl 93p, 94–96).
24.Pooled ei vaidle, et kordusenampakkumine algas 6. mail 2020 kell 14:00 ja lõppes 13. mail 2020 kell 14:00 ning varasem enampakkumine 6. aprillil 2020 lõppes nurjumisega. 12. mail 2020, kui hageja teatas kohtutäiturile, et soovib kõik nõuded korraga rahuldada ja palus seetõttu enampakkumise peatada, sest on leidnud korterile ostja (I kd tl 21), ei olnud hageja teinud mitte ühtegi makset täitemenetluse käigus ega selgitanud, miks potentsiaalne ostja ei võiks enampakkumisel osaleda ning millise hinna on potentsiaalne ostja nõus korteri eest tasuma. Kuna vaidlust ei ole, et hageja talle teadaolevat võlgnevust ei olnud tasunud ja sissenõudja, kostja III ei nõustunud enampakkumise peatamisega (I kd tl 26, 98), siis ei saanud kohtutäitur enampakkumist peatada ega tühistada.
25.Kohtutäitur on 23. veebruari 2021 kohtuistungil kinnitanud, et enampakkumine oleks peatatud ja tühistatud kohe, kui hageja oleks tasunud täiteteatises nimetatud summa 25 095,97 eurot (I kd tl 85), mistõttu pole õiged hageja väited, et teda takistas võlga tasumast see, et ta ei
2-20-8758 teadnud võlgnevuse suurust. Võla lõplik suurus oli võimalik kindlaks teha pärast enampakkumise lõppu ja see tehti hagejale teatavaks 13. mail 2020 (I kd tl 33).
26.Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et korterit oleks saanud müüa kõrgema hinnaga (I kd tl 107–129). Hageja pole kohtutäituri määratud hinda vaidlustanud ja kordusenampakkumisel on täitur hinda alandanud kooskõlas TMS §100 lg-ga 5.
27.Kuna kohus tuvastas, et kordusenampakkumine oli õiguspärane, hageja õigusi ei ole rikutud ja kostja II on saanud korteri seaduslikuks omanikuks, siis pole eeldused hageja teiste nõuete rahuldamiseks täidetud. Apellatsioonkaebus
28.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostjate kanda.
29.Maakohus jättis tähelepanuta, et hagejat ei teavitatud korteri arestimisest, hindamisest, ümberhindamisest, enampakkumise määramisest ja nurjumisest ning kordusenampakkumise määramisest. Kostjad ei ole hagejale täitemenetluse dokumentide kättetoimetamist tõendanud, nende dokumentide kättesaaduks lugemiseks puudub alus. Seega on korteri arestimine, hindamine ja enampakkumine tühised.
30.Korteri hindamisel ja ümberhindamisel on hageja õiguseid oluliselt rikutud. Korter müüdi enampakkumisel alla turuväärtuse. Kui maakohus leidis, et korteri turuväärtus ei oma asjas tähtsust, siis oleks ta pidanud seda otsuses märkima. Kui aga korteri turuväärtus omab asjas tähtsust, siis oleks kohus pidanud seda pooltele selgitama, et turuväärtust tuleb asjas tõendada. Maakohus ei ole korteri turuväärtuse osas seisukohta võtnud, millega on oluliselt rikkunud menetlusnorme.
31.Hagejal puudus võimalus rahuldada kõik nõuded enne enampakkumise lõppemist korraga, sest nõuete suurus ei olnud hagejale teada. Kostja I teatas nõude suuruse alles peale enampakkumise lõppemist, kus esialgsele nõudele lisandus viivis 967,96 eurot ja kohtutäituri lisatasu nõue 696 eurot, mida kostja I vähendas pärast enampakkumise lõppemist hageja kaebuse ja kohtutäituri 12. juuni 2020 otsuse alusel.
32.Maakohus ei ole võtnud seisukohta enampakkumisest teatamise korra rikkumise osas. Vastustajate seisukohad
33.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni otsustusega tühistada Harju Maakohtu 15. juuli 2020 määrusega seatud hagi tagamise abinõu. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
2-20-8758
35.Kostja II apellatsioonkaebuse vastuse kohaselt ei peaks ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlema ning see tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on lubatav ning aluseid selle läbivaatamata jätmiseks ei esine.
36.Kostja II esitas 30. augusti 2021 vastuses ja 9. septembri 2021 täiendavas vastuses apellatsioonkaebusele uued tõendid, et tõendada hageja soovi menetlust venitada ja elada kostjale II kuuluvas korteris selle eest tasumata. TsMS § 652 lg 3 kohaselt hindab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses maakohtus hindamata tõendeid üksnes juhul, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta (p 1) või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (p 2). Sama sätte lg 4 kohaselt peab uue tõendi esitamise lubatavust pool kaebuses või vastuses põhjendama ja kui ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta, v.a kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Uute tõendi vastuvõtmisel järgib ringkonnakohus TsMS § 639 lõike 1 alusel TsMS § 238 nõudeid. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja kasutab korterit kostjale selle eest üüri maksmata, olles ka korteriühistu ees kommunaalmaksete võlglane (I kd tl 50, 66–75). Kuigi tõendeid selle kohta, et kostja II on pöördunud kohtusse hageja vastu võlgnevuse nõudes, ei olnud kostjal II võimalik maakohtule esitada, siis ei oma need asjaolud, kas hageja võlgneb kostjale korteri kasutamise eest ja kas hageja võib soovida seetõttu menetlust venitada praeguses asjas tähtsust ning need elektrooniliselt esitatud tõendid tuleb jätta asja juurde võtmata TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel.
37.Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
38.Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, et hageja e-posti aadressile, mida hageja kohtutäituriga täitemenetluses täiteasjas 034/2020/192 suhtlemiseks kasutas, ei saanud lugeda hagejale muid täitemenetluses saadetud menetlusdokumente kättetoimetatuks peale täitmisteate.
39.TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. TMS § 10 lg 2 järgi kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TMS § 10 lg 4 järgi teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. TsMS § 3141 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või
2-20-8758 sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. TsMS § 3141 lg 2 järgi, kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.
40.Maakohus tuvastas, et hagejale oli täiteasjas kätte toimetatud täitmisteade 29. jaanuaril 2020 hageja enda poolt kohtutäiturile täitmisteate kättetoimetamiseks saadetud e-posti aadressile XXX(I kd tl 84, II kd tl 8ap). Seega oli hageja ise teatanud kohtutäiturile oma e-posti aadressi täitmisteate kättetoimetamiseks ja pooled ei vaidle, et sellelt e-posti aadressilt sai hageja kätte temale saadetud täitmisteate. Kuna hageja ei olnud kohtutäiturile täitmisteate kättesaamisel avaldanud mingeid muid andmeid ega aadressi teiste täitemenetluse dokumentide kättetoimetamiseks, siis ei ole põhjendatud hageja väide, et hageja e-posti aadressile saadetud muid täiteasja menetlusdokumente ei saa lugeda hagejale kätte toimetatuks. Hageja seisukoht, et TMS §-st 10 lg-test 1 ja 2 tuleneb kohtutäituri kohustus menetlusdokumente kätte toimetada vaid võlgniku teatatud aadressile, on õige. Kuid sellest ei saa järeldada, et kui võlgnik jätab kohtutäiturile teatamata oma kontaktandmed, kuhu kohtutäitur saab võlgnikule edastada dokumendid, et neid lugeda kätte toimetatuks, et siis ei saakski võlgnikule menetlusdokumente kätte toimetada ja kohaldada selleks tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Vaidlust ei ole, et hageja suhtles täiteasjas kohtutäituriga eposti aadressi XXX vahendusel ja sellele hageja e-posti aadressile oli kätte toimetatud hagejale ka täitmisteade. Seega võis kohtutäitur samale e-posti aadressile samas täitemenetluses kätte toimetada teised menetlusdokumendid ja seda hoolimata sellest, et hageja ei ole kohtutäituri teadetele vastanud ega kinnitanud nende kättesaamist. TsMS § 3141 lg 1 ja 2 lubavad lugeda menetlusdokumendi saajale kättetoimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel ja vaidlust ei ole, et hagejale e-posti aadressile saadetud teadetes oli märgitud, et dokumendid loetakse kolme tööpäeva jooksul kätte toimetatuks.
41.Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejale on kohtutäituri 2. märtsi 2020 kinnisasja arestimise akt kätte toimetatud, sest see saadeti hageja e-posti aadressile 3. märtsil 2020 (I kd tl 87–89) ja selle sai lugeda kätte toimetatuks kolme tööpäeva jooksul akti saatmisest. Samuti on maakohus õigesti tuvastanud, et hagejale on kohtutäituri 10. märtsi 2020 teade enampakkumise toimumisest saadetud hageja e-posti aadressile 10. märtsil 2020 (I kd tl 93p, 94-95) ning selle sai lugeda kätte toimetatuks kolme tööpäeva jooksul selle saatmisest. Õigesti on tuvastatud, et hageja e-posti aadressile on 6. aprillil 2020 saadetud enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt (I kd tl 95p), millise dokumendi võis lugeda kättetoimetatuks nagu on teates märgitud kolme tööpäeva jooksul selle saatmisest. Maakohus on õigesti tuvastanud, et vara ümberhindamise akt ja kinnisasja kordusenampakkumise teade on samuti hagejale saadetud hageja e-posti aadressile 16. aprillil 2020 ning need võis lugeda hagejale kätte toimetatuks kolme tööpäeva jooksul saatmisest nagu on märgitud hagejale saadetud kirjas (I kd tl 96). Seega ei ole tõendatud hageja väide, et talle ei ole kätte toimetatud eelnimetatud dokumente.
42.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kui kohtutäitur on võtnud hagejalt alles 3. juunil 2020 kirjaliku kinnituse selle kohta, et hageja on nõus dokumentide kättetoimetamisega e-posti teel ja dokument loetakse kätte saaduks kolme päeva möödudes selle postitamisest, siis oleks justkui kohtutäitur ise möönnud, et varasemaid menetlusdokumente ilma hageja kinnituseta ei saakski lugeda hagejale kätte toimetatuks. Menetlusdokumendid saab lugeda hagejale kätte toimetatuks TMS § 10 lg 2 ja TsMS § 3141 lg 1 ja 2 alusel.
2-20-8758
43.Kuna hagejale on kättetoimetatud nii täitmisteade kui kinnisasja arestimise akt, siis on maakohus õigesti tuvastanud, et arestimine ei ole tühine. TMS § 55 sätestab, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käievate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.
44.Hageja seisukoht, et maakohus oleks pidanud oma otsuses poolte väiteid korteri hinna suhtes käsitlema põhjalikumalt, ei muuda maakohtu poolt tuvastatut, et hageja arvates müüdi korter enampakkumisel alla turuhinna, kuid hageja pole kohtutäituri määratud hinda vaidlustanud ning kordusenampakkumisel on täitur hinda alandanud kooskõlas TMS §-ga 100. Kuna hagejale on kätte toimetatud kinnisasja enampakkumise akt, vara ümberhindamise akt ja kordusenampakkumise akt, siis ei ole tõendatud hageja väited, et kinnisasja hindamisel oleks olnud rikutud hageja õigusi, sest hagejat ei teavitatud õigusest vaidlustada kohtutäituri määratud kinnisasja hind. Kostja I on selgitanud, et kinnisasja hinna alandamine peale enampakkumise nurjumist on tavapärane praktika, et tagada täitemenetluse läbiviimine mõistku ajaga ning enampakkumisel osaleks rohkem huvilisi. TMS § 100 lg 5 annab kohtutäiturile võimaluse hinda alandada kuni 25%, kuid käesoleval juhul alandati hinda 19,44%. Samas, enampakkumise nurjumise tõttu hinna langetamist TMS § 100 lg 5 alusel ei saa pidada kinnisasja hinna määramiseks TMS § 74 mõttes. Täitemenetluses ei olnud hageja vaidlustanud kinnisasja hinna määramist ja maakohtul ei olnud ka käesoleva asja raames põhjust hinnata kohtutäituri tegevust kinnisasja hinna määramisel, mistõttu ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust hageja väited kinnisasja hinna kujunemise kohta. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, kui ei ole selgitanud pooltele, et korteri turuväärtust tuleb asjas tõendada. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus kohus selgitab TsMS § 5 lg 3 teise lause kohaselt ise asjaolusid ja kogub tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul. Selgitamiskohustuse ulatus sõltub nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid (vt Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Praegusel juhul oli pooltele selge tõendamisele kuuluvate asjaolude ring. Pooled ei vaielnud nõude õigusliku aluse üle ning tulenevalt menetlusdokumentidest oli hagejale teada, mis asjaolud tuleb kohtu ette tuua. Hageja enda kohustus on TsMS § 230 lg 1 kohaselt tuua oma nõude aluseks olevad asjaolud ja neid tõendada. TsMS § 5 lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.
45.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja väide, et teda takistas võlga tasumast see, et hageja ei teadnud võlgnevuse suurust, ei ole õige. Tuvastatud on, et hagejale kätte toimetatud täitmisteates on märgitud pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist tasumisele kuuluva summa suuruseks 25 095,97 eurot (I kd tl 85). Asjaolu, nagu hageja oleks soovinud tasuda korraga kõikvõimalikud nõuded lisaks täitmisteates esitatud nõuetele, sh viivise ja kohtutäituri tasu, mistõttu hagejal ei olnud kindlust, et enampakkumine tühistataks, ei ole veenev, sest täitmisteates on välja toodud täitedokument kui nõude sisu koos kirjeldusega. Lisaks oli täitmisteatele lisatud kohtutäituri tasuotsus, millest nähtus, kui palju nõuab kohtutäitur võlgnikult täitetasusid (I kd tl 86). Vaidlust ei ole, et hageja ei ole täiteasjas teinud mitte ühtegi makset ja hageja ei olnud kuni enampakkumise viimase päevani tundnud huvi missuguseks kujuneb lõplik tasumisele kuuluv summa täiteasja lõpetamisel. TMS § 97 lg 11 järgi, kui võlgniku vara müüakse elektroonilisel enampakkumisel, on võlgnikul õigus sissenõudja nõue rahuldada enne elektrooniliselt toimuva enampakkumise lõppemist. Kui võlgnik või kolmas isik tasub kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude
2-20-8758 katteks, tühistab kohtutäitur viivitamata oksjonikeskkonnas toimuva enampakkumise ning teavitab enampakkumisel osalejaid enampakkumise lõppemisest. Hageja kaebuse alusel kohtutäituri lisatasu vähendamisest hilisema 12. juuni 2020 kohtutäituri otsuse alusel ei tulene samuti seadusest tulenevat õigust lõpetada enampakkumine, mis toimub sissenõudja avalduse alusel sissenõudja nõude rahuldamiseks ja seda hoolimata sellest, et võlgnikul on õigus kasutada oma õigust kohtutäituri tasu vaidlustamiseks. Kuna hageja ei olnud tasunud enne enampakkumise lõppemist kohtutäiturile raha, mis oleks olnud vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, siis ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja I oleks pidanud enampakkumise tühistama.
46.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kui enampakkumisel osales vaid üks isik, kes oli hageja naaber, siis viitab see enampakkumise teatamise korra rikkumisele. Vaidlust ei ole, et kordusenampakkumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded, kinnisvaraportaalis KV.ee ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt peetavas oksjoniportaalis (I kd tl 99– 109). Kolleegiumi arvates saab asjaolust, et enampakkumisel osaleb vaid üks isik, järeldada eelkõige seda, et ostuhuvilisi oli üks. Asjaolu, et enampakkumisel osaleb vaid üks isik, ei saa kuidagi rikkuda hageja õigusi täitemenetluses. Kui hageja ise ei olnud pöördunud kostja I poole, et avaldataks enampakkumise kuulutus hageja kulul mõnes muus väljaandes, siis ei ole tõendatud ka hageja väide, et oleks rikutud tema õigusi enampakkumise kuulutusest teatamisel TMS § 84 lg 2 järgi. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejale on kätte toimetatud kinnisasja enampakkumise teated, mistõttu ei ole tõendatud hageja väited, et hagejat ei ole teavitatud enampakkumise sisust ega selgitatud hagejale tema õigusi, sh enampakkumise teate avalikustamise viisi kohta TMS § 84 lg 3 kohaselt.
47.Asja lahendamisel ei ole tähtsust hageja esitatud 5. märtsi 2021 kompromissiettepanekul, millega kostjad ei ole nõustunud, mistõttu ei ole maakohus eksinud, kui on jätnud hageja kompromissiettepaneku ja seda tagava garantiikirja (II kd tl 13-14) otsuses märkimata, sest tegemist ei ole hageja väite ega tõendiga, mille hageja oleks esitanud oma nõuete põhjendamiseks.
48.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus resolutsiooniga mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Harju Maakohtu 15. juuli 2020 määrusega on hagi tagamise korras seatud kostjale II kuuluvale korteriomandile asukohaga Kellamäe 6-11, Maardu, Harju maakond (registriosa nr 5557502) käsutamise keelumärge hageja kasuks. Maakohus ei ole otsuse resolutsioonis rakendatud hagi tagamise abinõude kohta seisukohta võtnud. Ringkonnakohus saab selle puuduse ise kõrvaldada. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada. Menetluskulude jaotus
49.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
50.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jääval apellatsioonimenetluses ringkonnakohtus kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
51.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.