Hageja I: J Ž (isikukood xxx; elukoht xxx). Hageja II: M A (isikukood xxx; elukoht xxx). Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Mägi (epost: [email protected]) Kostja: I S (isikukood xxx, xxx). Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat S S (e-post: xxx)
Asja läbivaatamine
26. oktoober 2020.a kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostja I Silt solidaarselt hagejate J Ž ja M A kasuks kahjuhüvitis 2848,15 eurot.
3.Toimetada kohtuotsuse menetlusosalistele kätte.
Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord 1(8)
2-19-266 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagejate nõue
1.07.01.2019.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad 02.08.2016.a ostjatena kostjaga xxx asuva kinnisasja müügilepingu. Müügilepingu esemeks oli C-energiakasutuse klassiga täisvalmiduses maakütte ja sundventilatsiooniga siseviimistletud elamu koos kõrvalhoonega, millele väljastati 09.12.2016.a kasutusluba. Hagejad said elamu otsese valduse 02.08.2016.a. Peale elamusse sissekolimist ilmnesid elamul mitmed puudused. Fassaadil langes krohv osaliselt maha, ventilatsiooniseade ei vasta Euroopa Komisjoni määrusega 1253/2014 sätestatud kehtivatele energiatõhususe nõuetele ja töötab viimasel piiril, ja seda olukorras, kus masin ei arenda rõhku ja tekitab müra. Müüja poolt paigaldatud elektrivoolu peakaitse võimsusega 3x10A ei ole piisav tagamaks elumaja stabiilset elektrivarustust ning seda tuleb suurendada võimsuseni 3x25A.
2.10.02.2020.a menetlusdokumendis jäid hagejad kahju hüvitamise nõude juurde ning nõuavad kostjalt kahju 33 917, 95 euro hüvitamist.
3.25.09.2020.a menetlusdokumendiga vähendasid hagejad oma nõuet tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 1 alusel fassaadi puuduste kõrvaldamise maksumuse arvelt, sest kostja oli fassaadil esinenud puudused kõrvaldanud. Hagejate põhinõudeks jäi 13 955,35 eurot (koosneb: 10 867,20 eurost ventilatsioonisüsteemi korda tegemiseks + 2 395,37 eurost juba soetatud ja puuduolevate amprite maksumusest + 240 eurost elamu eksperthinnangu eest + 125 eurost tugevvooluosa võimsusbilansi analüüsi eest + 327,78 eurost menetluseelse õigusabikulu eest). Menetluskulude kandjaks paluvad hagejad määrata kostja. Kostja vastus
4.Kostja 15.05.2019.a esitatud vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.
5.Lepingu esemeks olev kinnistu ja sellel asuv elamu vastas lepingu sõlmimise ajal elementaarsetele elamistingimustele, elamul ei esinenud varjatud puuduseid, mida hagejad ei näinud või mille olemasolust nad ei teadnud lepingu sõlmimisel. Kostja ei müünud hagejatele lepingutingimustele mittevastavat asja. Lepingu esemel ei olnud puuduseid, mis oleks mõjutanud selle hinda. Hagejate etteheited ei ole suunatud asja parandamisele, vaid võimalikult suure hüvitise nõudmisele. Hagejad ei teatanud asjal avastatud puudustest mõistliku aja jooksul.
6.Hagejad vaatasid elamu korduvalt enne müügilepingu sõlmimist üle. Hagejatele oli teada, et kostja oli sõlminud võrguühenduse lepingu läbilaskevõimega 10A. Samuti nägid hagejad, et enne müügilepingu sõlmimist elamusse ventilatsiooniseadet paigaldatud ei olnud. Ventilatsiooniseadme paigaldas kostja elamusse peale seda, kui elamu otsene valdus ning juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko oli hagejatele üle läinud.
7.Nõudeid, ka miinimumnõudeid, ehitatavale üksikelamule ventilatsiooniseadme ja ventilatsioonisüsteemi osas müügilepingu sõlmimise ajal kehtestatud ei olnud. Kostja lähtus ventilatsiooniseadme valikul sel ajal kaubandusvõrgus müügil olevate seadmete soovituslikest näitajatest. Kostja kinnitab, et ventilatsiooniseadme ja õhukanalite kõik paigaldustööd on tehtud tootja poolt koostatud juhenditele vastavalt ning tootja poolt soovitatud materjalidest. 2(8)
2-19-266
8.Hagejad teavitasid kostjat elamul esinevatest ventilatsiooni ja elektrisüsteemi puudustest alles 10.05.2018 ehk peale mõistliku aja möödumist, mis on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Menetluse edasine käik
9.25.09.2020.a menetlusdokumendis vähendasid hagejad TsMS § 206 lg 1 alusel oma nõuet fassaaditööde maksumuse võrra ning hagejate põhinõudeks jäi kahju hüvitamise nõue summas 13 955,35 eurot, millest 10 867,20 eurot moodustas ventilatsiooni- ja 3088,15 eurot elektrisüsteemi puuduste kõrvaldamine. Kohus teavitas 26.10.2020.a istungil hagejaid, et kohus ei võta toimikusse hagejate tõendeid, mis puudutavad fassaadil esinevaid puudusi ja ei tagasta neid hagejatele, sest tõendid on esitatud elektroonilises vormis. Kohus ei hinda fassaadi puudustega seotud tõendeid, sest see ei ole enam vaidluse esemeks. Kohus uuendas 15.04.2021. a määrusega menetluse ja luges eelmenetluse lõppenuks peale täiendavate tõendite kohta vastaspoole seisukoha saamist. Kostja esitas viimase seisukoha hagejate tõenditele 09.06.2021.a. Kohtuotsuse põhjendus
10.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle: -
Poolte vahel sõlmiti 02.08.2016.a xxx müügileping ning kinnistul asuva elamu otsene valdus anti hagejatele üle müügilepingu sõlmimise päeval;
-
Valduse üleandmise ajal hagejatele oli elamu peakaitsme vabastusvoolu suurus 3x10A;
-
xxx elamule väljastati 09.12.2016.a kasutusluba;
-
Kostja on likvideerinud elamu fassaadiga seotud puudused ja hagejad on vähendanud fassaadi parandamise maksumuse ulatuses oma nõuet.
11.Kohus on seisukohal, et hagejad ei ole teinud kostjale hinna alandamise avaldust, mida väidab kostja. 07.01.2019.a hagiavalduse teksti ei saa tõlgendada selgesõnalise hinna alandamise avalduse tegemisena hagejate poolt kostjale. Nimetatud asjaolu selgitas kohus hagejatele 09.01.2019.a käiguta jätmise kohtumääruses (I kd tl 65-66), misjärel hagejad esitasid üheseltmõistetava hagiavalduse teksti, milles on esitatud kostja vastu kahju hüvitamise nõue (I kd tl 67-68). Kohus lähtub asja lahendamisel kahju hüvitamise nõudest.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab müügilepingu mõiste, mille kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja ostjale üle andma olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vaidlus puudub selles, et kostja on müüjana andnud hagejatele üle xxx kinnisasja omandi ja valduse ning hagejad on saadud asja eest kostjale tasunud.
13.VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, kirjelduse ja pakendi osas. Hagejad on seisukohal, et kostja poolt müüdud asi ei vastanud lepingutingimustele ventilatsiooniseadme ja elektrivõimsuse osas. 3(8)
2-19-266
14.VÕS § 218 lg 2 järgi vastutab tarbijalemüügi korral müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja ostjale üleandmisest. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.
15.Seega tuleb käesoleval juhul tuvastada, mis olid müügilepingu tingimused ventilatsiooniseadmete ja elektrivõimsuse osas ning millal hagejad avastatud puudustest kostjat teavitasid.
16.Poolte vahel 02.08.2016. a sõlmitud müügilepingus (I kd tl 7-12) puuduvad mistahes kokkulepped ventilatsiooniseadmete või elektrivõimsuse kohta. Hagiavalduse lisaks nr 2 olevast kostja müügikuulutusest (I kd, tl 13-15) nähtub, et müüdavasse elamusse on paigaldatud soojatagastusega ventilatsioonisüsteem. Elektrivõimsuse (peakaitsme amprite arv) kohta kuulutuses andmed puuduvad. Hageja J Žle 21.06.2016.a tehtud müügipakkumuses (I kd tl 16) ei ole samuti ventilatsiooniseadme parameetreid ega maja peakaitsme amprite arvu täpsustatud.
17.Poolte vahel sõlmitud kinnistu müügilepingust ega müügilepingu sõlmimisele eelnenud pakkumusest ei selgu, millistele tingimustele pidi vastama elamusse paigaldatud ventilatsioonisüsteem ja kui võimas pidi olema elamu elektrikilbi peakaitse. 21.06.2016.a müügipakkumuse punktist 2.1. (I kd tl 16) selgub üksnes, et: „Alljärgnev hind on lõplik müügihind ning sisaldab Täisvalmiduses elamu ja kõrvalhoone (maaküte + sundventilatsioon).“ VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik täitma kohustuse lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Käesoleval juhul puudub poolte vahel täpne kokkulepe, millistele parameetritele pidi vastama elamu ventilatsioon ning kui suur pidi olema elamu elektrikilbi peakaitse. Seega pidid eelnimetatud tehnosüsteemid tulenevalt VÕS § 77 lg-st 1 vastama keskmisele elamule esitatavatele nõuetele.
18.Hagejate hinnangul ei vasta elamu ventilatsioonisüsteem Euroopa Komisjoni määrusega 1253/2014 sätestatud kehtivatele energiatõhususe nõuetele ja seade ei arenda vajalikku rõhku ja tekitab müra. Kostja on seisukohal, et hagejatel puudub õigus tugineda ventilatsioonisüsteemi puudustele, sest ventilatsiooniseade paigaldati kostja poolt elamusse peale juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut hagejatele, hagejad teatasid väidetavast puudusest hilinenult ning miinimumnõudeid ehitatavale üksikelamule ventilatsiooniseadme ja ventilatsioonisüsteemi osas kehtestatud ei olnud.
19.Kohus nõustub kostjaga, et Euroopa Komisjoni 07.07.2014.a määrus nr 1253/2014 ei kohaldu käesolevale vaidlusele ega vaidlusalusele ventilatsiooniseadmele. Nimetatud määruse artikkel 1 punkt 1 järgi kohaldatakse seda määrust ventilatsiooniseadmete suhtes ning sellega kehtestatakse ventilatsiooniseadmete ökodisaini nõuded nende turule laskmiseks või kasutuselevõtuks. Nimetatud määrus kohaldub ventilatsiooniseadmete tootjatele või vabasse ringlusse laskjatele ning see ei kohaldu hagejate ja kostja vahelisele vaidlusele, mis puudutab xxx elamusse paigaldatud ventilatsiooniseadet. 4(8)
2-19-266 Seega on hagejate väide elamu puudusest, sest ventilatsiooniseade ei vasta määrusele nr 1253/2014, alusetu.
20.Kinnistu müügilepingu sõlmimise ajal (02.08.2016) kehtinud majandus- ja taristuministri 02.07.2015.a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4 lg 1 kohaselt pidi eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Vaidlus puudub selles, et kostja paigaldas hagejate omandis olevale kinnistule plaatsoojusvahetiga ventilatsiooniseadme Systemair VX 250 TV/P. Hagejate poolt esitatud xxx OÜ mais 2018 koostatud hoone eksperthinnangust nr E1813 (I kd tl 21-24) nähtub, et elamu suurust arvestades oleks vajalik õhuvahetus vähemalt 250 m3/h. Antud õhuhulga juures töötab seade viimasel piiril ja olukorras kus masin ei arenda rõhku ja tekitab müra. Asjatundja T S hinnangul ei taga paigaldatud ventilatsiooniseade hoone normidekohast õhuvahetust ning ei vasta energiatõhususe nõuetele, mis on kehtestatud Euroopa Komisjoni närusega nr 1253/2014.
21.Kohus järeldab asjatundja arvamusest, et kostja poolt paigaldatud ventilatsiooniseade on võimeline tagama õhuvahetuse 250 m3/h aga see toob kaasa seadme töömüra. Kohus ei saa kontrollida asjatundja väidet, et: “paigaldatud ventilatsiooniseade ei taga hoone normidekohast õhuvahetust.“ Asjatundja ei ole viidanud ühelegi normile, millele vastavust või mittevastavust saaks kontrollida. Asjatundja väide on paljasõnaline. Hagejate poolt esitatud J A e-kirjas (I kd tl 126-129) toodud tabel eluruumide sisekeskkonna ja ventilatsiooni normatiivarvude kohta ei võimalda kontrollida kustkohast on nimetatud arvud tekkinud. Kas tegemist on õigusaktiga kehtestatud normatiivarvudega või on tegemist tava või millegi kolmandaga? Kohus ei saa tabelis toodu tõelevastavust kontrollida, mistõttu jätab kohus selle tähelepanuta. Nimetatud e-kiri ei tõenda hagejate elamus asuva ventilatsiooniseadme vastavust või mittevastavust nõuetele.
22.Hagejate 25.05.2020.a menetlusdokumendi lisaks olev xxx OÜ õhuhulkade mõõteprotokoll xxx eramus, töö nr xxx (I kd tl 194-196), ei tõenda elamusse paigaldatud ventilatsioonisüsteemi mittenõuetekohasust. Mõõteprotokolli koostaja on tuginenud õhuhulkadele, mida reguleerib standard EVS845-2 ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018.a määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded.“ Standard EVS 845-2 on kehtetu alates aprillist 2010, mida tõendab Eesti Standardikeskuse vastus kostja lepingulisele esindajale (I kd tl 203). Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018.a määrus nr 63 jõustus 01.01.2019 ehk ligi 2,5 aastat peale poolte vahel müügilepingu sõlmimist. Hoone ventilatsioonisüsteem pidi vastama müügilepingu sõlmimise ajal 2016.a augustis kehtivatele nõuetele, mitte varem kehtetuks muutunud ja aastaid hiljem kehtima hakanud nõuetele. Eelnimetatud põhjustel on asjakohatu J A 22.09.2020.a e-kiri (I kd tl 215), sest nimetatud tõendis analüüsitakse 01.01.2019.a jõustunud määruse nr 63 tingimusi, mis ei kohaldunud elamu müügilepingu sõlmimise ajal 2016.a augustis.
23.Hagejad ei ole tõendanud, et ventilatsiooniseadme töö tekitatav müra ületaks kehtestatud norme, millest saaks järeldada seadme lepingutingimustele mittevastavust. Hagejad ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kostja poolt paigaldatud ventilatsiooniseade ei tagaks elamus õhuvahetust.
24.Hagejad teavitasid kostjat väidetavast ventilatsiooniseadme puudusest hilinenult. Hageja J Ž kinnitas 26.10.2020.a istungil vande all, et teavitas kostjat elamu ventilatsiooniga seotud puudusest 2018.a jaanuaris. VÕS § 220 lg 1 kohaselt tuleb puudusest teavitada kahe kuu jooksul sellest teada saamisest arvates. Hagejad avaldasid 10.02.2020.a menetlusdokumendi 5(8)
2-19-266 punktis 2.30 (I kd tl 149), et nad avastasid ventilatsioonipuuduse majja sissekolimise järgselt 2016.a suvel. Kohus on seisukohal, et ventilatsioonisüsteemi ebapiisav toimimine on kiiresti avastatav puudus, mis ei nõua elamu pikaaegset kasutamist. Kuna hagejad teavitasid kostjat ventilatsiooniga seotud väidetavast puudusest alles jaanuaris 2018, on hagejad tulenevalt VÕS § 220 lg 3 kaotanud õiguse sellele puudusele tugineda. Hagejad ei ole esile toonud ka ühtegi asjaolu, et mittevastavusest teatamata jätmine oleks vabandatav.
25.Kohus ei nõustu kostja väitega, et hagejatel puudub õigus tugineda ventilatsiooniseadme puudustele, sest see paigaldati peale elamu valduse ehk juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut hagejatele. Müüdud elamu pidi sisaldama ventilatsiooniseadet, mida saab järeldada nii 21.06.2016.a müügipakkumusest kui ka elamu müügikuulutusest. Tähtsust ei oma asjaolu, et ventilatsiooniseade paigaldati kostja poolt alles peale valduse üleminekut hagejatele, sest ventilatsiooniseadme olemasolu oli lepingu tingimus, mille kostja täitis poolte kokkuleppel peale otsese valduse üleminekut hagejatele.
26.Ülaltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja poolt paigaldatud ventilatsiooniseade täidab majandus- ja taristuministri 02.07.2015.a määruses nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ elamu ventilatsioonile esitatavad nõuded. Seega vastab müüdud elamu ventilatsioon lepingutingimustele. Samuti on hagejad teavitanud kostjat väidetavast puudusest hilinemisega, mistõttu jätab kohus hagejate nõude ventilatsiooniga seotud puuduste osas rahuldamata. Hagejad ei ole tõendanud, millistele nõuetele pidi elamusse paigaldatud ventilatsiooniseade vastama ning millistele nõuetele paigaldatud ventilatsiooniseade ei vasta. Kohus jätab hagejate kahju hüvitamise nõude ventilatsiooniseadme puuduste ja sellega seotud kahju osas rahuldamata.
27.Kuna kohus jätab hagejate nõude ventilatsiooni väidetavate puuduste osas rahuldamata ei hinda kohus hagejate tõendeid ventilatsiooniagregaadi tehniliste parameetrite (I kd tl 130-133 kohta ning kostja tõendeid ventagregaadi R450V (I kd tl 111 ja 177-178) ja ventilatsiooniseadme VX250 TV/P (I kd tl 172) tehniliste andmete kohta.
28.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et xxx elamu valduse üleandmisel kostjalt hagejatele oli elamu peakaitselüliti vabastusvooluga 3x10A. Hagejad on seisukohal, et peakaitselüliti vabastusvooluga 3x10A ei ole piisav elamu tavapäraseks kasutamiseks. Hagejad ostsid Xxx OÜ-lt täiendava võimsuse, et vabastusvool oleks 3x16A, mida tõendab arve ja maksekorraldused (I kd tl 45-47). Hagejad on seisukohal, et elamu tavapäraseks kasutamiseks on vajalik suurendada peakaitsme vabastusvoolu kuni 3x32A-ni, mida tõendab elamu elektri tugevvooluosa võimsusbilansi analüüs (I kd tl 48-49), et elamu vastaks nõuetele.
29.Poolte vahel sõlmitud müügilepingust ja sellega seotud müügikuulutusest ja hagejale tehtud pakkumusest ei selgu, kui suur pidi olema elamu elektrisüsteemi peakaitselüliti vabastusvoolu võimsus (kui mitu amprit). VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab kokkuleppe puudumisel vastama asi kohalikule keskmisele kvaliteedile. Arvestades, et hagejatele müüdi „täisvalmiduses“ elamu, on kohus seisukohal, et elamu elektrisüsteem peab vastama tingimustele, et seal saaks samaaegselt kasutada nii elektrit tarbivaid maakütteseadet, sundventilatsiooniseadet ja kõiki muid igapäevases majapidamises kasutatavaid seadmeid (valgustus, külmkapp, elektripliit, pesumasinad jne.) ilma, et peakaitselüliti liigsuure koormuse tõttu välja lülituks.
30.AS Xxx peakaitsme kalkulaatori väljatrükiga (I kd tl 159-161) on tõendatud, et xxx elamu peakaitse optimaalseks vabastusvoolu suuruseks on 32A. Kohus loeb nimetatud tõendiga tõendatuks, et elamu tavapäraseks kasutamiseks on peakaitse optimaalseks suuruseks 32 amprit. 6(8)
2-19-266 Kostja müüs hagejatele 21.06.2016.a pakkumuse kohaselt „Täisvalmiduses elamu ja kõrvalhoone (maaküte + sundventilatsioon).“ Kohus on seisukohal, et nimetatud lauset tuleb mõista selliselt, et elamu on kasutusvalmis ning tema tehnosüsteemide parameetrid vastavad sellele, et elamut on võimalik koheselt kasutama hakata ilma, et mingeid tehnosüsteemide parameetreid tuleks oluliselt muuta. Seejuures tuleb kasutusvalmiduse all mõista seda, et peakaitsme vabastusvõimsus ei ole minimaalne võimalik, et seadmed töötaks, vaid see peab võimaldama lisaks hoonega püsivalt ühendatud elektritarbijatele (maaküte ja sundventilatsioon) kasutada lisaks ka elamu igapäevase kasutamisega vahetult seotud elektritarbijaid, eelkõige kodutehnikat ilma, et peakaitse rakenduks.
31.Kohus ei nõustu kostja väitega, et kostja ei teadnud ega pidanud teadma, kui võimsaid köögi- ja majapidamisseadmeid hagejad kasutama hakkavad ning selle tõttu oli peakaitse 3x10A piisav ja lepingutingimustele vastav ning et hagejad peaks ise vastavalt vajadusele ampreid lisaks hankima. Kohus loeb üldteada olevaks asjaoluks teadmise, et elamuna kasutatavas hoones kasutatakse elektritarbijatena lisaks kütte- ja ventilatsioonisüsteemidele ka koduse majapidamise seadmeid. Nii müügikuulutusest (I kd tl 13-15) ja 21.06.2016.a müügipakkumusest (I kd tl 16) nähtub, et elamus asub saun ja saunakerise peavad hankima vastavalt oma soovile hagejad (I kd tl 16 pöördel). Sauna olemasolu vaidlusaluses elamus nähtub ka ehitusloast (I kd tl 17-18) ja kasutusloast (I kd tl 19-20). Nimetatud dokumentidest nähtuvalt ei ole elamusse ette nähtud tahkekütet s.t ka saunakeris pidi olema elektrit kasutav. Hageja poolt esitatud maakütteseadme paigaldus, kasutus- ja hooldusjuhendist (II kd tl 13-26) nähtuvalt vajab ainuüksi maakütteseade peakaitset vabastusvooluga 16A. Seega pidi kostja poolt müüdava elamu peakaitse olema suurema vabastusvooluga kui 3x10A, sest elamusse oli ette nähtud lisaks maakütte ja ventilatsiooniseadmele ka suure elektritarbijana elektrikeris ning tavapärane kodutehnika.
32.AS Xxx peakaitsme kalkulaatori väljatrükist nähtuvalt on vaidlusaluse elamu soovitatavaks peakaitsme suuruseks 3x32A ning seda tavapäraste kodumasinate kasutamise juures. Kohus loeb nimetatud väljatrükiga tõendatuks, et elamus selle müügihetkel olnud peakaitse suurusega 3x10A ei olnud piisav, et lugeda seda täisvalmiduses olevaks elamuks, mida saaks koheselt kasutama hakata. Elektrisüsteemi peakaitse pidi olema elamu normaalseks tavakasutuseks suurem kui 3x10A. Seega ei vastanud kostja poolt müüdud elamu kohalikule keskmisele kvaliteedile ja oli selles osas lepinguga vastuolus. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Müüdud elamu elektrisüsteemi peakaitse ei vastanud lepingutingimustele, mistõttu on hagejatel õigus esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõue. Kahjuks on käesoleval juhul peakaitsme suuruse vastavusse viimine lepingutingimustega ehk peakaitsme amprite arvu suurendamine 25 amprini.
33.Hagiavalduse kohaselt on hagejate kahju hüvitamise nõudeks peakaitsme suurendamisega 3x10 amprilt 3x16 amprini seotud kahju hüvitamise nõue summas 991,37 eurot, mille kohus loeb tõendatuks AS Xxx liitumislepinguga (I kd tl 45-46) ja J. Ž maksekorraldustega (I kd tl 46 pöördel ja 47). Hagejate kahju hüvitamise nõue sisaldab ka tasu elamu peakaitsme suurendamise eest 9 ampri võrra 3x25 amprini. Kohtu hinnangul vastab peakaitse suurusega 3x25A tavapärase elamu peakaitsme suurusele ning on väiksem, kui AS Xxx kalkulaatoris sellisele elamule ja tarbijatele näidatud soovituslik 3x32A. Kahju suurus on tõendatud AS Xxx hinnakirjaga (I kd 7(8)
2-19-266 tl 51-56), mille kohaselt on ühe ampri maksumuseks 156 eurot koos käibemaksuga, kokku 1404 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik Nööbi 14 elamu võimsusbilansi analüüsi teostamine ja selle tasu summas 125 eurot (I kd tl 48-50). Hagejad ei ole asjatundjad, mistõttu oli probleemi tuvastamiseks vajalik tellida asjatundja arvamus (võimsusbilansi analüüs) ning selle analüüsi kulu saab käsitleda hagejate kahjuna. Kohus loeb põhjendatuks hagejate kahju hüvitamise nõude hagejate lepingulise esindaja 03.08.2018.a nõudekirja (I kd tl 40-41) koostamise eest summas 327,78 eurot, mida tõendab Advokaadibüroo Teder OÜ 31.07.2018.a arve (I kd tl 60) ja konto väljavõte selle tasumise kohta (I kd tl 60 pöördel). Hagejad ei oma õigusalaseid eriteadmisi, mistõttu oli õigusabi kasutamine käesoleval juhul vajalik. Eelnimetatud kirjaga andsid hagejad kostjale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kohus on seisukohal, et hagejate nõue kahju hüvitamiseks elamu peakaitsme suurendamiseks 3x10 amprilt 3x25 amprini on põhjendatud ning hagejate kahju suuruseks on kokku 2848,15 eurot, millise nõude kohus rahuldab. Kohus ei rahulda hagejate kahju hüvitamise nõuet 240 euro ulatuses xxx OÜ hoone eksperthinnangu nr E1813 eest. Nimetatud hinnang käsitleb elamu fassaadi ja ventilatsiooniga seotud küsimusi. Fassaadiga seotud kahju hüvitamise nõudest on hagejad loobunud ning ventilatsiooniga seotud nõude jätab kohus rahuldamata, mistõttu ei rahulda kohus hagejate kahju hüvitamise nõuet hoone eksperthinnangu nr E1813 eest.
34.Kohus rahuldab kostja taotluse ja vähendab hagejate viivisenõuet kahjuhüvitise summalt. Hagejad on kahjuga seotud kulusid kandnud osaliselt (peakaitsme suurendamine 16 amprini) ning osad kulud on alles tulevikus tekkivad (peakaitsme suurendamine 25 amprini). Kohus ei pea võimalikuks kostjalt viivise väljamõistmist summadelt, mida hagejad ei ole veel kandnud. Kohus vähendab hagejate viivisenõuet kahjuhüvitiselt nullini VÕS § 113 lg 8 alusel.
35.Kohtu hinnangul on asjakohatud ja asjasse mittepuutuvad hagejate esitatud tõendid OÜ xxx registrikaardi, kinnistusraamatu väljavõte ja OÜ xxx kohta (I kd tl 57-59) ning kohus ei käsitle nimetatud tõendeid käesoleva asja lahendamisel.
36.Ülaltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus rahuldab hagejate nõude elamu peakaitsme suurendamisega seotud kulude osas. Kohus jätab hagejate nõude elamu ventilatsiooni väidetavate puudustega seotud kahjuhüvitise nõudes rahuldamata. Menetluskulud
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda, sest kohus rahuldas hagi üksnes osaliselt.
38.Juhindudes TsMS § 177 lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.