Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. juuli 2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-111710
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi V. K. vastu võla nõudes 40 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) Hageja lepinguline esindaja: Piret Muinast (e-post [email protected]) Kostja: V. K. (isikukood xxxx; e-post xxxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.04.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt oli V. K. (kostja) xxxx (VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja alates 29.11.2013. Sõiduk pargiti 15.05.2018 Osaühingu EUROPARK ESTONIA (hageja) opereeritavale parkimisalale. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kostja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Sõiduki parkimisega parkimistingimusi rikkudes on esitatud leppetrahvinõudest tekkinud 30 euro suurune võlg. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Kohtueelselt saatis hageja nõudekirja kostja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile, kuid see tagastati hoiutähtaja möödumisel. Samuti saatis 22.01.2021 hageja nõudekirja kostja elektronpostiaadressile xxxx. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kooskõlas kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Hageja nõuab kostjalt ka VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi võlgnevus 30 eurot ja sissenõudekulud 10 eurot. Kostja vastus Kostja leiab, et esitatud nõue on aegunud. Trahviteated saadeti väidetavalt aadressile, kus kostja ei elanud ja puudus ka võimalus nendega tutvuda. Xxxx korter oli välja üüritud ja kostja elas sellel aja aadressil xxxx. Üürnik ei ole edastanud kostjale selle kohta teateid. Kostja ei mäleta, et neid rikkumisi tegi või kas kasutas autot keegi kolmas isik. Kostja autoga on sõitnud mitmeid erinevaid inimesi ja kostja ei ole kindel, et ta selle parkimisega üldse seotud on. Kohtu põhjendused
kostjale leppetrahvi summas 30 eurot. Kostja on esitanud vastuväite, et ta ei ole saanud leppetrahviga tutvuda. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Hagile lisatud piltidest nähtub, et leppetrahvinõue on pandud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (dtl 36). Kuna leppetrahv on pandud sõiduki kojamehe vahele samal ajal kui rikkumine avastati, siis on leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul. Ka Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud. Hageja esitas kostjale vaidlusaluse leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, mis on tõendatud fotodega. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, millal saatis hageja kostjale nõudekirja.
lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kostja on rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, mille käigus on Transpordiametile saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, teostatud päring Rahvastikuregistrisse Transpordiametilt saadud isikukoodi alusel sõiduki omaniku/vastutava kasutaja nime ja postiaadressi teadasaamiseks ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue summas 10 eurot põhjendatud.
jaotusele kindlaks ka hüvitatava 6 riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega on menetluskulu 20 eurot põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, leiab, et hageja menetluskulud on olnud menetluses põhjendatud ja vajalikud. Osutatud teenused vastavad neile kulud ajale. Seega on lepingulise esindaja õigusabikulud summas 192 eurot samuti põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 287 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.