Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja VahurPeeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. juuli 2021. a, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-4521
Kohtuasi
Aktsiaselts Megaron-E hagi ICP Solutions OÜ vastu 313 766 euro 22 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. augusti 2020. a otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
Aktsiaseltsi Megaron-E 254 103 eurot 65 senti
apellatsioonkaebus,
hind
ICP Solutions OÜ apellatsioonkaebus, hind 145 556 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Aktsiaselts Megaron-E (registrikood 10364157), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria Pihlak Kostja (apellant) ICP Solutions OÜ (registrikood 11659535), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Marko Pikani
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 25. mai ja 11. juuni 2021. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Peatada tsiviilasja nr 2-19-4521 menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-19-12802 menetluse lõppemiseni osas, millega ICP Solutions OÜ esitas Aktsiaseltsi Megaron-E haginõuetele 147 356 euro suuruse kahju hüvitamise nõude tasaarvestuse vastuväite seoses Aktsiaseltsi Elveso esitatud nõuetega ICP Solutions OÜ vastu ja 8522 euro 10 sendi suuruse õigusabikulude tasaarvestuse vastuväite.
2.Ülejäänud nõuete osas teha tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus, millega:
2.2.Jätta ICP Solutions OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.3.Tühistada Harju Maakohtu 28. augusti 2020. a otsus osas, millega maakohus mõistis ICP Solutions OÜ-lt Aktsiaseltsi Megaron-E kasuks välja väiksema
2-19-4521 põhivõla kui 278 456 eurot 46 senti ja jättis selles osas viivisenõude rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi vastavas ulatuses.
2.4.1.Võtta vastu Aktsiaseltsi Megaron-E 22. juunil 2020 esitatud tõendid.
2.4.2.Mõista ICP Solutions OÜ-lt Aktsiaseltsi Megaron-E kasuks välja: põhivõlg 278 456 eurot 46 senti; alates 11. maist 2019 kuni põhivõla (278 456 euro 46 sendi) täieliku tasumiseni põhivõla käibemaksuta summalt (222 765 eurot 17 senti) viivis 0,09% päevas.
3.Ringkonnakohus võib resolutsiooni p-s 1 nimetatud tasaarvestuse vastuväidet lahendades tühistada resolutsiooni p-s 2 tehtud otsuse või seda muuta. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kohus lõppotsuses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts Megaron-E (hageja) esitas 25. märtsil 2019 Harju Maakohtule ICP Solutions OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 508 991 eurot 58 senti, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 39 370 eurot 93 senti ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni põhivõla käibemaksuta osalt viivise 0,09% päevas. Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 5640 eurot ja alates hagi esitamisest kuni kahju hüvitise tasumiseni sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Pärast seda, kui kostja tasus 10. mail 2019 hagejale 257 853 eurot 36 senti, võttis hageja hagi osaliselt tagasi ning palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 313 766 eurot 22 senti ja alates 11. maist 2019 kuni põhivõla tasumiseni 261 471 euro 85 sendi suuruselt võlalt (ilma käibemaksuta) kuni selle täieliku tasumiseni viivise 0,09% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise koos kohustusega tasuda hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Harju Maakohus jättis 31. märtsi 2020. a määrusega hagi osaliselt, s.o põhinõude 195 225 euro 36 sendi ulatuses ja põhinõudelt kuni 10. maini 2019 arvestatud viivise ning 5640 euro suuruse kahjuhüvitise osas läbi vaatamata. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja
2-19-4521 menetluskulude hüvitise 796 eurot 61 senti koos kohustusega tasuda sellelt seadusjärgses määras viivist.
1.1.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt võitis kostja 2017. a Jüri alevikus Ehituse tänaval asuva katlamaja hakkepuidu küttele üleviimiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde tegemiseks välja kuulutatud riigihanke nr 191474. Tööd tellis Aktsiaselts ELVESO (tellija) ning Hanke kogumaksumus oli 2 691 675 eurot. Kostja kasutas tööde tegemiseks erinevaid alltöövõtjaid, sh sõlmisid hageja ja kostja alltöövõtulepingu nr 2018-01-002 (alltöövõtuleping), mille kohaselt kohustus hageja tegema katlamaja rekonstrueerimise ja juurdeehituse ehitustöid vastavalt hinnapakkumises (alltöövõtulepingu lisa 2) toodud tööde kirjeldustele ja mahtudele ning koostama teostusdokumentatsiooni. Kostja kohustus tasuma hagejale tööde eest 658 255 eurot 80 senti (s.o ca 24% tellijalt peatöövõtulepingu alusel saadavast tasust). Tööde alustamise aeg oli hiljemalt 24. nädalal (11. juunil 2018), eeldusel, et ehitusluba on 31. mail 2018 väljastatud ja lammutustööd lõpetatud. Tööde üleandmise lõpptähtaeg oli 26. oktoobril 2018.
1.2.Kostja viivituse tõttu lükkus ehitustööde algus 36 päeva edasi, sest objektile väljastati ehitusluba 21. juunil 2018 ning kostja lõpetas lammutustööd 13. juulil 2018. Seetõttu sai hageja alustada ehitustöid alles 16. juulil 2018. Kostja viivitas teede ja ehitusplatside aluste ehitustööde mahtude kooskõlastamisega, mistõttu pikenes tööde ajagraafik veel 25 päeva võrra. Ajagraafiku järgi tuli need tööd teha 6. augustist kuni 14. septembrini 2018. Hageja ei saanud töid õigel ajal teha, sest kostja pidas tellijaga läbirääkimisi teede ja platside mahu vähendamiseks ning ei olnud teada, millises mahus tuleb töid teha. Peatöövõtulepingu järgi pidi kostja tegema töid 3185 m2, alltöövõtulepingu järgi pidi aga hageja tegema kostjale töid 1710 m2. Kostja kooskõlastas vähendatud mahuga lahenduse tellijaga alles 21. septembril 2018 ja palus samal päeval hagejal teha ca 800 m2 ulatuses mahutabelis märgitust rohkem töid. Kostja kehv projektijuhtimine põhjustas veel teede ja ehitusplatside ehitustöödes viivitusi, kokku vähemalt 57 päeva ulatuses. Hageja juhtis kostja tähelepanu tööde tegemise takistustele ja palus hiljemalt 39. nädala jooksul tõstatatud küsimused lahendada, et hageja suudaks püsida ajagraafikus, kuid kostja ei teinud seda. Hageja ei saanud oma töid ilma eelnevate töödeta ja kostja kaasabita teha. Samuti viivitas kostja lisatööde hinna heakskiitmisega. Hageja saatis kostjale hinnapakkumise
4.oktoobril 2018 ja korduvalt 5. oktoobril 2018 ning kuna ta kostjalt vastust ei saanud, siis teatas hageja 10. oktoobril 2018, et töid ei olen enam võimalik ajagraafiku kohaselt teha. Hageja edastas kostjale alltöövõtulepingu muudatuse nr 1, mis sisaldas mahu ja ajagraafiku muudatusi, ja selgitas, et kui kostja need kohe heaks kiidab, saab tööd lõpetada 30. novembril 2018. Kostja keeldus jätkuvalt hinda kooskõlastamast ja palus hinda alandada. Vältimaks teetööde nihkumist kevadesse, alandas hageja hinda ning kostja kinnitas 11. oktoobril 2018 tööde mahu ja hinnapakkumise.
1.3.Kuigi pooled leppisid kokku tasu 658 225 eurot 80 senti, teadsid pooled, et kostja ette antud mahud võivad tööde käigus muutuda, mistõttu leppisid pooled lepingu p-des 1.5.2 ja 4.1 kokku, et tööde lõppmaksumus kujuneb tegelikult tehtud ja akteeritud töömahtude ning hageja hinnapakkumises toodud ühikhindade korrutisena. Hageja esitas kostjale kokku 17 täpsustatud töömahtude ja lisatööde hinnapakkumist, mille kostja projektijuht kiitis enne tööde tegemist kirjalikult või suuliselt heaks (sh 4. oktoobril 2018 tehtud hinnapakkumised, mille kostja kiitis
2-19-4521
11.oktoobril 2018 heaks). Need tööd kajastuvad nii oktoobris kui ka novembris ja detsembris tehtud tööde aktides ning kostja on oktoobri tööde akti allkirjastanud. Korduvate mahu- ja hinnamuutuste ning kostja viivituste tõttu tegi hageja kostjale ettepaneku muuta lepingut selliselt, et tööde üleandmise lõpptähtaeg on 30. novembril 2018 ning uus hind on 746 501 eurot 29 senti (lisandub käibemaks). Pooled leppisid kokku kohtumise 18. oktoobril 2018, kuid muudatust ei allkirjastatud, sest kostja soovis asjaolusid täpsustada. Kostja vastas muudatusettepanekule alles 31. oktoobril 2018, s.o pärast tööde lõpetamiseks kokkulepitud kuupäeva. Hageja tegi hinnas ja tähtajas mitmeid järeleandmisi, kuid sellest hoolimata nõudis kostja 6. novembril 2018 täiendavat hinnaalandust võrreldes 2. novembril 2018 toimunud kohtumisel kokkulepituga. Seetõttu jäi lepingu muudatus allkirjastamata. Alltöövõtulepingu põhi- ja lisatööde kogumaksumus oli 722 356 eurot 95 senti (lisandub käibemaks).
1.4.Hageja andis tööde teostusdokumentatsiooni kostjale üle 3. detsembril 2018, kui allkirjastati dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt. Kostja pidi esitama kõik vastuväited viie tööpäeva jooksul, kuid viivitas dokumentatsiooni ülevaatamise ja vastuväidete esitamisega. Kostja omanikujärelevalve esitas 14. detsembril 2018 oma märkused, mis erinesid kostja juhistest. Hageja esitas korrigeeritud dokumentatsiooni 18. detsembril 2018. 19. detsembril 2018 nõudis kostja üldsõnaliselt jooniste parandamist ja seletuskirja esitamist, kuigi seletuskiri oli varem esitatud. Selgeid juhiseid kostja jooniste parandamiseks ei andnud. 3. jaanuaril tõstatas kostja uuesti dokumentatsiooni puuduste teema, pooled kohtusid 4. jaanuaril 2019 ja kostja selgitas viimaks jooniste kaupa, milles puudused seisnesid. Hageja viis viivitamata muudatused sisse ning kostja võttis paberdokumentatsiooni endaga kaasa. 18. jaanuaril 2019 sai hageja kostja lepinguliselt esindajalt kirja, et teostusdokumentatsiooni puudused on kõrvaldamata. Hageja esitas vastuväite, sest etteheidetud puudusi ei esinenud. Hageja andis tööd lõplikult üle 21. detsembril 2018 ja need tuleb lugeda vastuvõetuks
10.jaanuaril 2019. Pooled kohtusid esimest korda vaegtööde ülevaatamiseks 7. detsembril 2018 ning hageja palus kostjal saata talle vaegtööde nimekirja. Teist korda kohtusid pooled
18.detsembril 2018 ning vaegtööd jäädvustati fotodel. Hageja asus puudusi kõrvaldama ning edastas 21. detsembril 2018 kostjale puuduste kõrvaldamise kohta fotod. Kostja kinnitas, et fotode järgi tundub kõik korras olevat, kuid keeldus tööde lõppaktile alla kirjutamast, sest teostusdokumentatsioon ei olnud korrektselt vormistatud. 29. jaanuaril 2019 vaatas tellija objektil kõik tööd üle ning kinnitas, et hageja vastutusalas olnud tööd on tehtud nõuetekohaselt, ning märkis vaegtööna üksnes viis väiksemat puudust. Hageja parandas kohe vaegtööd ja teavitas sellest 6. veebruaril 2019 kostjat. Kostja teatas 7. veebruaril 2019 täiendavatest puudustest, mis ei olnud hageja vastutusalas ja millele ei olnud tellija tähelepanu juhtinud. Hageja kõrvaldas etteheidetud puudused, kuid sellest hoolimata ei ole kostja lõppakti allkirjastanud. Kuna hageja andis kostjale tööd 21. detsembril 2018 üle ja kostja pidi alltöövõtulepingu p 6.1 ja 6.3 järgi töö viie tööpäeva jooksul üle vaatama, kuid kostja ei teinud seda, oli kostjal pärast seda seitse päeva aega tööd vastu võtta ning need saab lugeda
10.jaanuaril 2021 vastuvõetuks.
1.5.Kostja viivitas tööde tegemise ajal arvete maksmisega. Alltöövõtulepingu p 4.2 järgi tuli tööd arveldada, tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamise järel koostatud arve alusel 30 päeva jooksul. Poolte praktika kohaselt esitas hageja kostjale arved tehtud tööde kuu viimase päeva seisuga. Kostja allkirjastas esimese üleandmise vastuvõtmise akti 13. augustil 2018, misjärel saatis hageja kostjale arve nr 18051 (I arve) 70 458 euro tasumiseks hiljemalt 30. augustil 2018. Kostja ei tasunud arvet tähtaegselt, esitas lepingulise esindaja vahendusel sellele tööde
2-19-4521 vastuvõtmise kohta põhjendamatu vastuväite ning tasus arve alles 20. septembril 2018, s.o pärast hageja hoiatust tööde tegemine peatada. Kostja kooskõlastas augustis tehtud tööd 9. septembril 2018. Hageja saatis 11. septembril 2018 kostjale arve nr 18060 162 071 euro 28 sendi tasumiseks, kuid kostja jättis arve tähtaegselt tasumata. Hageja palus 4. oktoobril 2018 kostjal teada anda, millal ta arve tasub, kuid kostja ei vastanud. Alles pärast seda, kui hageja teatas, et kavatseb tööd peatada, tasus kostja
18.oktoobril 2018 arve. Hageja esitas kostjale septembris tehtud tööde akti 3. oktoobril 2018, edastas kostjale arve nr 18069 125 306 euro 64 sendi tasumiseks ning palus 23. oktoobril 2018 kostjal teada anda, kui tal on töödele etteheiteid. Kostja ei vastanud ega tasunud tähtaegselt esitatud arvet. Hageja hoiatas taas tööde peatamisega ning kostja tasus arve 27. novembril 2018. Oktoobris tehtud tööde akti allkirjastas kostja 21. novembril 2018 ja palus hagejal väljastada ka arve selle kuupäevaga. Hageja tuli kostjale vastu ja esitas arve nr 18091 257 853 euro 36 sendi tasumiseks hiljemalt 21. novembril 2018. Hagi esitamise aja seisuga ei olnud kostja arvet tasunud. Hageja saatis kostjale novembris tehtud tööde aktid 5-18 ja 5-18-1 30. novembril 2018, kostja palus seda korrigeerida ja hageja saatis korrigeeritud akti 7. detsembril 2018. Kostja ei esitanud aktile vastuväiteid ja võttis tööd kasutusse, mistõttu luges hageja viie päeva möödudes alltöövõtulepingu p 2.2.1 alusel tööd vastuvõetuks ja esitas kostjale arve nr 18099 219 012 euro 72 sendi tasumiseks hiljemalt 30. detsembril 2018. Kostja ei vastanud hageja meeldetuletustele ega tasunud arvet. Detsembris tehtud tööde kohta esitas hageja kostjale 21. detsembril 2018 aktid 6-18 ja 6-18-1. Kostja ei vaielnud vastu tööde kvaliteedile, mahule ega hinnale. Kuna objekt oli kasutuses, luges hageja tööd vastuvõetuks ja esitas kostale arve nr 18109 32 125 euro 50 sendi tasumiseks hiljemalt 30. jaanuaril 2019. Kostja ei ole arvet tasunud. Kokku oli kostjal hagi esitamise aja seisuga tasumata 508 991 eurot 58 senti. Kuna tööd olid valmis, pidi kostja need vastu võtma hoolimata sellest, kas töös esines puudusi. Seega oli tasu muutunud sissenõutavaks. Alltöövõtulepingu II p 6.3 järgi saab lugeda tööd vastuvõetuks, kui töö on faktiliselt üle antud ja kasutusse võetud.
1.6.Hagi esitamise ajal oli kostjal hagejale tehtud tööde eest tasumata arvete nr 18091, nr 18099 ja nr 18109 alusel kokku 508 991 eurot 58 senti (põhinõue). Hagi esitamise aja seisuga tasumata arvetel märgitud tasu osas oli hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingujärgses määras (0,09% päevas (käibemaksuta)) viivis kokku 33 441 eurot 80 senti (hageja esitas iga arve kohta viivisearvutuse). Lisaks viivitas kostja ka hagi esitamise ajaks tasutud arvete nr 18051, nr 18060 ja nr 18069 maksmisega ning nendel märgitud tasu maksmisega viivitamise tõttu peab kostja maksma hagejale lepingujärgses määras viivist kokku 5929 eurot 13 senti (hageja esitas iga arve kohta viivisearvutuse). Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis 39 370 eurot 93 senti (kõrvalnõuded). Hageja soovib saada tasumata põhivõlalt lepingujärgses määras viivis ka alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
2-19-4521 Kuna kostja tasus kohtumenetluse ajal 10. mail 2019 hagejale 257 853 eurot 36 senti, vähendas hageja oma nõudeid kostja vastu, lugedes esmalt täidetuks sissenõutavaks muutunud viivisenõuded ning ülejäänud osas põhinõude.
1.7.Arvestades seda, et kostja ei tasunud hagejale tehtud töö eest, tekkisid hagejal võla sissenõudmiseks kohtueelsed õigusabikulud ning kostja peab hüvitama hagejale kahju 5640 eurot (kahju hüvitamise nõue). Kostja vastuväited hageja nõuetele ja tasaarvestuse vastuväide
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud (sh osaliselt tagasivõetud hagi puudutavad kulud) hageja kanda.
2.1.Kostja võttis omaks, et pooled sõlmisid hagis nimetatud tingimustel alltöövõtulepingu, ehitusluba väljastati 21. juunil 2018 ja lammutustööd olid lõpetatud 13. juulil 2018, kuid alltöövõtulepingu lõpptähtaeg ei lükkunud ehitusloa ja lammutustööde tõttu edasi. Tegelikult sõlmisid pooled kaks alltöövõtulepingut: 18. aprillil 2018 alltöövõtulepingu katlamaja projekteerimiseks (projekteerimisleping) ning 22. mail 2018 katlamaja rekonstrueerimiseks ja juurde ehitamiseks (alltöövõtuleping). Hageja ei pidanud kummagi lepingu täitmise ajagraafikust kinni. Hageja pidi tegema projekteerimislepingu alusel põhi- ja tööprojekti seitsme nädala jooksul pärast tehnoloogia projekteerijalt arhitektuur-ehitusliku ülesande ja eelprojekti saamist. Hageja sai selle 14. mail 2018 ja pidi andma põhi- ja tööprojekti tellijale üle hiljemalt 2. juulil 2018. Kostja sai põhiprojekti 3. septembril 2018 ning tööprojekti
11.septembril 2018. Hageja viivituse tõttu ei saanud kostja kavandada täiendavate tööde mahtu ning hageja ei jõudnud teha alltöövõtulepingus kokkulepitud töid vastavalt ajagraafikule. Lisaks allkirjastasid pooled 17. juulil 2018 tööde ajagraafiku, milles jäi tööde üleandmise lõpptähtaeg samaks. Hageja nimel allkirjastas selle AS, kes esindas hagejat selle projekti raames. Samuti ei lükkunud tähtaeg edasi teede ja platside mahu suurenemise tõttu. Kostja teavitas hagejat mahu suurenemisest septembris ning hageja ei ole teatanud, et see mõjutab tööde lõpptähtaega. Hageja oli mahtude muutumisest teadlik. Kuigi hageja soovis 10. oktoobril 2018 tööde üleandmise lõpptähtaega edasi lükata, ei saavutanud pooled selles kokkulepet. Alltöövõtulepingu p 3.1 järgi tuli kõik muudatused teha kirjalikus vormis lepingu lisana. Hageja väited halvast projektijuhtimisest on tõendamata.
2.2.Hageja pidi andma kostjale tööd ja teostusdokumentatsiooni üle 26. oktoobril 2018. Hageja ei andnud kostjale teostusdokumentatsiooni ka 3. detsembril 2018 ega töid 21. detsembril 2018 üle. Hageja tööd ja esitatud dokumentatsioon olid puudustega, hageja ei ole töös esinenud puudusi kõrvaldanud ega töid kostjale üle andnud. Kostja teatas hagejale veel 7. veebruari 2019. a e-kirjas, millised puudused tuleb kõrvaldada.
2.3.Hagejal ei ole õigust saada alltöövõtulepingu alusel tehtud tööde eest kokku 700 000 eurost (lisandub käibemaks) suuremat tasu, st hageja põhinõue on 12 365 euro 95 sendi ulatuses alusetu. Alltöövõtulepingu hind oli 658 255 eurot 80 senti. Kuigi hageja esitas kostjale
2.novembril 2018 täiendavate tööde hinnapakkumise, mille kohaselt oli kõigi tööde lõplik maksumus 714 445 eurot 95 senti (lisandub käibemaks), vastas kostja hageja pakkumisele, et ta on nõus lõpphinnaga 700 000 eurot (lisandub käibemaks). Kuna hageja ei teatanud kostjale viivitamata, et ta ei nõustu kostja muudetud pakkumisega, nõustus hageja kostja pakutud hinnaga, st pooled saavutasid lisatööde hinnas kokkuleppe. Hinna muutmine tuli lepingu p 3.1
2-19-4521 järgi kirjalikult kokku leppida. Kostja ei olnud nõus täiendavate tööde tegemisega, mille maht ületas 700 000 eurot (lisandub käibemaks).
2.4.Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt viivist, sest kostja ei ole viivitanud hagejale tasu maksmisega. Kostja tasus juulis, augustis ja septembris tehtud tööde eest esitatud arved nr 18051, nr 18060 ja nr 18069 pärast seda, kui hageja oli töös kõik puudused kõrvaldanud. Kostjal olid hagi esitamise ajal tasumata oktoobris, novembris ja detsembris tehtud tööde eest esitatud arved nr 18091, nr 18099 ja nr 18109. Kuna hageja esitas 15. veebruaril 2019 tellijale avalduse kostjale maksete peatamiseks riigihangete seaduse § 122 lg 9 alusel ning hoolimata kostja vastuväidetest peatas tellija kostjale maksete tegemise kuni 10. maini 2019, ei saanud kostja hageja arveid tasuda. Kostja tasus oktoobris tehtud tööde eest esitatud arve nr 18091 kohe pärast seda, kui tellija lõpetas maksete peatamise, s.o 10. mail 2019. Arvete nr 18099 ja nr 18109 aluseks olevaid novembris ja detsembris tehtud töid ei ole hageja vastu võtnud ja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja ei olnud arvete esitamise ajaks kõiki töid veel teinud ning töödes esinesid puudused. Kostja teavitas hagejat veel 19. detsembril 2018 ja
29.jaanuaril 2019 puudustest. Kostjal oli õigus keelduda arveid nr 18091 ja 18099 tasumast, kuni hageja annab talle tööd üle ja tasub leppetrahvi ning kahjuhüvitise. Juhul, kui hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist, tuleb seda vähendada, sest hagejast tuleneval põhjusel (hageja lasi tellijal maksed kostjale peatada) ei saanud kostja oma kohustusi õigeaegselt täita.
2.5.Kostja 10. mail 2019 tasutud summa arvel tuleb lugeda täidetuks arvel nr 18091 märgitud põhivõlg. Hageja luges arve nr 18091 alusel makstud 257 853 eurot 36 senti vääralt esmalt viivise ja seejärel põhivõla katteks, kuigi kostja määras maksekorraldusel, et tasub arvel nr 18091 märgitud põhivõla, ning pooltel oli kujunenud praktika, et võlgnik määrab, millise kohustuse ta täidab. Hageja teistsugune määramine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejal ei olnud õigust määrata seda summat kahju hüvitise katteks.
2.6.Hageja õigusabikulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud.
2.7.Kostja tasaarvestas hageja esitatud põhinõuded oma nõuetega hageja vastu ning palus kohtul juhul, kui kohus rahuldab viivisenõude, tasaarvestada kostja nõuetega ka hageja viivisenõue. Kostja arvutuste kohaselt on ta tasunud hagejale alltöövõtulepingu alusel kokku 615 689 eurot 28 senti ning arvestades tasukokkulepet (700 000 eurot, millele lisandub käibemaks), on kostjal tasumata 224 310 eurot 72 senti. Kostjal on hageja vastu tasaarvestatavaid nõudeid 280 532 euro 55 sendi ulatuses. Kuna hageja jättis tööd kostjale tähtaegselt üle andmata, on kostjal õigus nõuda alltöövõtulepingu p 8.1.5 alusel hagejalt leppetrahvi 270 eurot iga viivitatud kalendripäeva eest (13. mai 2019. a seisuga oli viivitus 199 päeva ja leppetrahv 53 730 eurot). Kostja hoiatas hagejat 18. septembri 2018. a nõudekirjas ja 2. novembri 2018. a kirjas kavatsusest nõuda leppetrahvi. Kuna hageja viivitas tööde üleandmisega kostjale, ei saanud kostja õigel ajal töid üle anda ka tellijale, mistõttu tasaarvestas tellija kostja töötasuga oma leppetrahvi- ja kahju hüvitamise
2-19-4521 nõuded. Sellega tekkis kostjal hageja viivituse tõttu tellija tasaarvestustega kokku kahju 147 356 eurot. Kuna hageja viivitas tööde tegemisega, pidi Kohlbach seadmete (katelde) tootja käima kavandatud kahe korra asemel neli korda objektil, millega tekkisid kostjal täiendavad kulud 70 924 eurot 45 senti. Ajagraafiku järgi pidi hageja ehitama ja valmistama ette katlamaja ja selle infrastruktuuri hiljemalt 27. juuliks 2018 ning katelde paigaldamine ja seadistamine pidi algama 3. septembril 2018. Hageja viivitas katlamaja hoone ehitamisega, mistõttu pidi katelde tootja käima neli korda objektil. Lisaks tekkis kostjal kahju seoses sellega, et pidi hageja vastu esitatavate nõuete kindlakstegemiseks ja esitamiseks pöörduma õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole. Kostja kohtueelsed õigusabikulud on 8522 eurot 10 senti. Hageja vastuväited kostja tasaarvestuse vastuväidetele
3.Hageja vaides kostja tasaarvestuse vastuväitele vastu ja leidis, et kostjal ei ole tema vastu tasaarvestatavaid nõudeid ning nõuded on tõendamata.
3.1.Kostja leppetrahvinõue ei ole põhjendatud, sest kostja esitas selle hilinenult ja hageja ei ole viivitanud tööde üleandmisega, sest lepingu tähtaeg lükkus kostja tõttu edasi. Igal juhul oli kostja vastuvõtuviivituses. Kui kostjal on õigus nõuda leppetrahvi, saab seda arvestada kõige varem alates 16. detsembrist 2018, sest kostja andis hagejale täiendava tähtaja tööde üleandmiseks. Juhul, kui kohus peab leppetrahvinõuet põhjendatuks, tuleb seda vähendada nullini, sest kostja põhjustas viivitused ning käitub pahatahtlikult, kui keeldub siiani töid vastu võtmast ja akte allkirjastamast, viidates pisipuudustele.
3.2.Kostjal ei ole õigust nõua hagejalt kahju hüvitamist, sest tellija nõuded kostja vastu ei ole hageja põhjustatud kahju. Kostja ei ole tõendanud, et tellija on kõik väidetud nõuded tasaarvestanud. Tellija ja kostja vahel on käimas kohtuvaidlus ja ei ole teada, milline on selle tulemus.
3.3.Kostjal ei ole hageja vastu kahju hüvitamise nõuet seoses Kohlbach seadmete (katelde) paigaldustöödega. Poolte vahelises lepingus ei olnud kokku lepitud vahetähtaegasid ning ka tellija ja kostja vahelises ajagraafikus ei olnud kostja väidetud nädalatel katelde paigaldustöid. Kostja ei ole tõendanud, et paigaldajad pidid käima kahe korra asemel neli korda, ega seda, et tööd läksid kallimaks, ning et ta on esitatud arvete alusel paigaldajale tasunud. Kostja jätab arvestamata, et kostja andis hagejale tööfrondi ca 1,5 kuud hiljem, mistõttu ei suutnud hageja ajagraafiku järgi katelde paigaldamiseks vajalikke eeltöid teha. Samuti hilines katelde tarne.
3.4.Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt õigusabikulude hüvitamist, sest kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kostjal ei olnud vaja õigusabiteenust hageja tõttu, teenust on osutatud mitmes erinevas asjas. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus võttis 28. augusti 2020. a otsusega vastu hageja 22. juunil 2020 esitatud tõendid, rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 114 273 eurot 57 senti ja alates 11. maist 2019 kuni põhivõla tasumiseni põhivõla käibemaksuta arvestatud
2-19-4521 summalt (95 227 eurot 98 senti) viivise 0,09% päevas. Maakohus ja jättis menetluskulud poolte enda kanda.
4.1.Maakohus võttis hageja 22. juunil 2020, s.o hilinenult esitatud tõendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg-le 1 tuginedes vastu, sest kostjal oli võimalik tõenditega tutvuda ja esitada nende kohta oma seisukoht ning uute tõendite vastuvõtmine ei too kaasa menetluse venimist.
4.2.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
-
-
-
-
-
-
-
-
kostja võitis 2017. a riigihanke Jüri alevikus Ehituse tänava katlamaja üleviimiseks hakkepuidu küttele, kus tellijaks oli AS Elveso; kostja kasutas ehitustöödel erinevaid alltöövõtjaid, sh hagejat; hageja ja kostja sõlmisid 18. aprillil 2018 katlamaja projekteerimise lepingu, mille alusel pidi hageja koostama arhitektuurse ja konstruktiivse osa projekteerimistööd põhiprojekti mahus ning konstruktiivse osa joonised tööprojekti mahus; hageja ja kostja sõlmisid 22. mail 2018 alltöövõtulepingu nr 2018-01-002, mille alusel pidi hageja tegema katlamaja rekonstrueerimise ja juurdeehituse tööd vastavalt lepingule lisatud hinnapakkumisele ning koostama teostusdokumentatsiooni; alltöövõtulepingu kohaselt oli tööde maksumuseks 658 255 eurot 80 senti ning hageja pidi alustama töödega 24. nädalal ehk 11. juunil 2018 eeldusel, et objekti ehitusluba on väljastatud 31. mail 2018 ja lammutustööd on lõpetatud; ehitusluba väljastati 21. juunil 2018 ja lammutustööd lõppesid 13. juulil 2018; alltöövõtulepingu alusel esitas hageja kostjale arve nr 18051 summaga 70 458 eurot, millel oli maksetähtajaks märgitud 30. august 2018; kostja tasus arve 20. septembril 2018; alltöövõtulepingu alusel esitas hageja kostjale arve nr 18060 summaga 162 071 eurot 28 senti, millel oli maksetähtajaks märgitud 30. september 2018; kostja tasus arve
18.oktoobril 2018; alltöövõtulepingu alusel esitas hageja kostjale arve nr 18069 summaga 125 306 eurot 64 senti, millel oli maksetähtajaks märgitud 30. oktoober 2018; kostja tasus arve
27.novembril 2018;
21.novembril 2018 allkirjastas kostja tehtud tööde akti, mille alusel esitas hageja kostjale arve nr 18091 summaga 257 853 eurot 36 senti, millel oli märgitud maksetähtajaks 21. november 2018; kostja tasus arve 10. mail 2019, märkides selgitusse: „arve 18091“; hageja saatis 30. novembril 2018 kostjale novembris tehtud tööde akti; kostja ei ole akti allkirjastanud; alltöövõtulepingu alusel esitas hageja kostjale arve nr 18099 summaga 219 012 eurot 72 senti, millel oli maksetähtajaks märgitud 30. detsember 2018; kostja ei ole arvet tasunud; hageja esitas 21. detsembril 2018 kostjale detsembris tehtud tööde akti; kostja ei ole akti allkirjastanud; alltöövõtulepingu alusel esitas hageja kostjale arve nr 18109 summaga 32 125 eurot 50 senti, millel oli maksetähtajaks märgitud 30. jaanuar 2019; kostja ei ole arvet tasunud; ehitusobjektile väljastati 22. veebruaril 2019 kasutusluba; hageja esitas 15. veebruaril 2019 objekti tellijale (AS Elveso) taotluse peatada kostjale tehtavad maksed; tellija peatas maksed kostjale kuni 10. maini 2019 ning pidas
22.veebruaril 2019 kinni 83 698 euro 80 sendi suuruse makse ja 1. aprillil 2019 61 617 euro suuruse makse.
Hageja nõuded
2-19-4521
4.3.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli hagejal võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 8 järgi õigus lugeda kostja 10. mail 2019 tasutud summa arvel esmalt tasutuks sissenõutavaks muutunud viivis ja kahjunõue (õigusabikulud). Riigikohus on leidnud, et VÕS § 88 lg 8 hõlmab ka viivist (RKTKo 3-2-1-138-11, p 11) ning sättes nimetatud „võla sissenõudmisega seotud kulutused“ hõlmab mh õigusabikulusid. Selline tõlgendus haakub VÕS § 1131 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga. Hagejal oli õigus lugeda kostja tasutud summa arvel enne põhinõuet tasutuks viivised. Kuigi kostja väitel oli pooltel VÕS § 23 lg 1 p 2 tähenduses välja kujunenud selline praktika, et hageja loobus viivise esitamise nõudest, ei ole kostja sellist praktikat tõendanud. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub küll see, et kostja on alati viidanud tasutavale arvele, kuid sellest ei saa järeldada hageja tahet loobuda seaduses sätestatud õigusest. Seda, kas ja millises ulatuses on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist, käsitles maakohus pärast hageja põhinõude hindamist (vt all p 4.6). Arvestades arvete spetsifikatsioonides märgitut, ei ole hageja õigusabikulude hüvitamise nõue (5640 eurot) koos seadusjärgses määras viivise hüvitamise nõudega kogu ulatuses põhjendatud. Hagejal oli õigus lugeda õigusabikuluna tasutuks 3792 eurot 30 senti ja sellelt arvestatud viivis 38 eurot 23 senti, s.o kokku 3830 eurot 53 senti. Seega on hageja lugenud alusetult ostja tasutud summast 1866 eurot 33 senti õigusabikuludena tasutuks. Selle summa ulatuses tuleb lugeda täiendavalt hageja põhinõue tasutuks ning jätta hageja põhinõue selles osas rahuldamata.
4.4.Hagejal ei ole alltöövõtulepingu alusel õigust nõuda kostjalt 700 000 eurot (lisandub käibemaks) ületavas osas tasu. Seega tuleb hageja põhinõue jätta 12 365 euro 95 sendi ulatuses rahuldamata. Alltöövõtulepingut tuleb mõistliku isiku arusaama kohaselt tõlgendada selliselt, et töövõtjal oli õigus nõuda teatud tingimustel (projekteerimistöödest tingitud mahtude suurenemisel) lepingu hinna muutmist, kuid hind ei suurenenud automaatselt, vaid selles pidid pooled lepingus ettenähtud viisil kokku leppima. Alltöövõtulepingu p 1.5.1 järgi oli kostja kohustatud tasuma töö eest 658 255 eurot 80 senti (lisandub käibemaks). Lepingu p 1.5.2 nägi ette, et kuna projekteerimistööde käigus võivad tööde mahud mõningal määral täpsustuda, kujuneb tööde lõppmaksumus tegelikult tehtud töömahtude ja töövõtja hinnapakkumises toodud ühikhindade korrutisena. Seega võis hind teatud osas muutuda. Samas tuli lepingu p 3.1 järgi vormistada muudatused kirjalikult lepingu lisana ning p 3.2 järgi sai lepingut muuta poolte kokkuleppel nii, et muudatust sooviv pool pidi tegema kirjaliku ettepaneku, millele teine lepingupool pidi andma oma kirjaliku seisukoha mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul alates ettepaneku saamisest, ning kui teine pool ei andnud nõusolekut, siis muudatus ei jõustunud. Lepingu p 3.4 järgi pidi muudatusettepaneku tegija koos muudatuse põhjenduse ja selgitusega ära tooma ka nende mõju lepingu hinnale ja tähtajale. Lepingu p 3.8 nägi ette, et töövõtjal oli õigus nõuda lepingu hinna muutmist ettenägematute või vääramatu jõu asjaolude esinemise tõttu, kui töövõtjal on tekkinud lisakulutused lepingu objektiks oleva töö lõpuleviimiseks vastavalt lepingule. Neist sätetest järeldub, et kuigi pooled nägid teatud määral ette lepingu hinna muutumist, tuli lepingu hinna muudatused poolte vahel kirjalikult kokku leppida. Lepingu p 4.1 järgi oli töövõtja koostatud hinnapakkumine lepingupooltele siduv, kuid kui projekteerimistööde käigus tööde mahud muutusid, siis akteeriti ja arveldati vastavalt tegelikult tehtud tööde mahtudele ja töövõtja hinnapakkumises toodud ühikhindadele. Seega sai töövõtja taotleda hinna suurendamist siis, kui tööde mahud muutusid projekteerimistööde tõttu, ning lepingule oli lisatud hinnatabel, mis sisaldas tehtavate tööde loetelu ja nende tasu suurust.
2-19-4521 Hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid vastavalt alltöövõtulepingus sätestatule kokku hageja nõutud kogutasu suuruses. Kostja kinnitas osaliselt hageja pakkumisi mahtude suurenemise kohta ning nõustus kokkuvõttes tasuma hagejale 700 000 eurot (lisandub käibemaks), kuid suuremas ulatuses ei ole kostja kokkulepet sõlminud. Hageja tegi kostjale kokku 17 hinnapakkumist 247 901 euro 93 sendi ulatuses, kuid hageja ei ole tõendanud, et kostja nõustus kõigi pakkumistega ja nende märgitud hinna suurenemisega. Hageja ja kostja 15.–24. augustini 2018 peetud e-kirjavahetusest nähtub, et kostja juhtis tähelepanu vajadusele kooskõlastada muudatused enne tööde tegemist, st hind ei saanud automaatselt muutuda, vaid pidi olema poolte vahel kokku lepitud. 27. augusti, 21. ja 25. septembri ning 1. oktoobri 2018. a e-kirjavahetusest nähtub, et pooled üritasid pidada läbirääkimisi mahtude muutuse osas, hageja arvutas välja, et platside mahud on 800 m2 võrra suuremad ning hageja soovis kinnitust, et kostja tasub töö eest, kuid kostja teatas, et on mahud üle vaadanud ja soovib neid hagejaga arutada. Hageja saatis 4. oktoobril 2018 hinna muudatuste pakkumise ning kostja kinnitas
11.oktoobril 2018, et tellib 11. hinnapakkumises toodud töö, ülejäänud pakkumistele ei andnud kostja kinnitusi. 5. oktoobril 2018 saatis hageja kostjale platside hinnapakkumise, soovides saada kinnitust 8. oktoobril 2018, samuti muudetud hinnatabeli ja ajagraafiku ning 11. oktoobril 2018 parandatud hinnapakkumise, mille kohaselt oli asfaltkatete töö maksumus 139 874 eurot 7 senti (koos käibemaksuga) ning koos kokkulepitud tasuga oleks tööde kogumaksumus 744 817 eurot 52 senti (lisandub käibemaks). 11. oktoobril 2018 kinnitas kostja, et tellib saadetud mahus tööd hagejalt, kuid kirjalikku lepingut pooled ei allkirjastanud ning kostja ei kinnitanud hagejale, et on nõus tasuma kokku 744 817 eurot 52 senti (lisandub käibemaks). Edasi leppisid pooled kokku kohtumise, et muudatustöid ja lepinguid arutada, kuid kirjadest ei nähtu, millisele kokkuleppele jõuti. Hageja teatas 2. novembril 2018, et tööde lõplik maksumus on 714 445 eurot 95 senti (lisandub käibemaks) ja pakkumine kehtib kuni 6. novembrini 2018, st hageja soovis sõlmida alltöövõtulepingu muutmise kokkuleppe. Kostja saatis 6. novembril 2018 parandusettepanekud, millega hageja ei nõustunud. Kostja pakkus lõppmaksumuseks 700 000 eurot ja selgitas, et ta soovib hagejaga kokkuleppele jõuda, sest tööde tähtaja ületamine on tekitanud talle kahju, ning kui tellija talle trahvi ei tee, siis sobib hageja pakutud 714 445 eurot 95 senti. Hageja pidas 8. novembri 2018. a kirjas arusaamatuks kostja soovi leppida kokku 700 000 euro suuruses tasus ning teatas, et soovib tööd peatada. 18. septembri 2018. a kirjas nõudis kostja täiendavate lisatööde kooskõlastamist kirjalikus vormis koos põhjendustega, s.o kokkuleppe sõlmimist. Poolte 9. septembri 2018. a e-kirjadest saab järeldada, et kostja kooskõlastas hageja mahutabeli, kuid asjas ei ole tõendeid, millest saaks järeldada, millises mahus kostja seda tegi. Hageja koostas 31. oktoobril 2018 tehtud tööde akti nr 4-18-1, mille KT allkirjastas 21. novembril 2018, kuid sellest ei saa järeldada, et kostja nõustus kõigi täiendavate tasudega. Seega järeldub poolte käitumisest, et mõlemad tõlgendasid lepingut selliselt, et hind ei muutunud automaatselt ning hinna suurendamine eeldas poolte kokkulepet, kuid pooled ei saavutanud kokkulepet suurendada tasu hageja soovitud suuruseni.
4.5.Hageja tasunõue (kostja poolt tasumata arvete nr 18099 ja 18109 aluseks olevate novembris ja detsembris tehtud tööde eest) muutus alltöövõtulepingu p 6.3 järgi sissenõutavaks
22.veebruaril 2019, mitte 21. detsembril 2018 ja 10. jaanuaril 2019, nagu väidab hageja. Hageja ei ole tõendanud, et kostja keeldus alusetult töid vastu võtmast, kuigi hageja tegi puudusteta töö või puudused olid ebaolulised. Samuti ei ole hageja tõendanud, millal ta puudused kõrvaldas. Tõendid kinnitavad, et hageja tegeles puuduste kõrvaldamisega veel 2019. a veebruaris ja mais. Samas koostati 15. veebruaril 2019 ehitise põhilise kasutusvalmiduse akt ja ehitisele väljastati
22.veebruaril 2019 kasutusluba. Seega sai kostja 15. veebruaril 2019 tööd põhilises osas tellijale üle anda ning objekti sai 22. veebruaril 2019 kasutusele võtta. Alltöövõtulepingu p 4.2 järgi tehti arveldus lepingu objektiks olevate tööde üleandmisevastuvõtmise akti allakirjutamise (1 kord kuus) järel koostatud arve alusel 30 kalendripäeva
2-19-4521 jooksul. Seega tekkis hagejal õigus esitada kostjale tasuarve pärast akti allkirjastamist. Lepingu p 6.1 nägi ette, et töö lõplikul valmimisel pidi toimuma töö üleandmine tellijale. Tellija oli kohustatud töö üle vaatama 5 tööpäeva jooksul. Lepingu p 6.3 nägi ette, et kui tellija ei võta töövõtja poolt antud mõistliku aja (5 tööpäeva) jooksul lepingu objektiks olevat tööd vastu, annab töövõtja tellijale vastuvõtmiseks täiendava mõistliku aja, mis ei ole pikem kui 7 kalendripäeva. Kui tellija ei võta nimetatud aja jooksul lepingu objektiks olevat tööd vastu ja keeldumist ei põhjenda, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. Lisaks loeti töö lepingu järgi tellijale üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks, kui töö tulemusena valminud ese on tellijale faktiliselt üle antud ja tellija on asunud seda kasutama. Seega pidi tellija põhjendama tööde vastuvõtmisest keeldumist 12 päeva jooksul pärast talle akti saatmist, ning tööd sai lugeda vastuvõetuteks siis, kui kostja eelviidatud aja jooksul ei põhjendanud oma keeldumist. Samas tulenes lepingust, et töö sai lugeda üle antuks, kui tellija on asunud seda kasutama ja lepingu ese on talle üle antud. Lepingu p 8.1.1 järgi vastutas töövõtja lepingu rikkumise eest, kui lepingu objektiks olev töö ei vasta lepingule. Lepingu p 8.1.4 järgi loeti töö lepingule mittevastavaks, kui töövõtja ei esita töö üleandmisel-vastuvõtmisel tellijale lepingu objektiks oleva töö juurde kuuluvaid dokumente. Seega oli hagejal kohustus esitada koos tööga nõutav dokumentatsioon. Tõenditest nähtub, et 30. novembril 2018 saatis hageja kostjale tutvumiseks akti nr 05-18-1 ja arve nr 18099 summaga 219 012 eurot 72 senti, kostja viitas 3. detsembril 2018 vastuseks konkreetsetele töös esinevatele puudustele, mille tõttu ta akti ei aktsepteerinud, ning palus hagejal akti korrigeerida. Hageja saatis 7. detsembril 2018 muudetud akti. Seega saatis hageja kostjale arve enne, kui kostja akti allkirjastas või kui möödus lepingus ettenähtud aeg töödes esinevatele puudustele viitamiseks. 10. detsembril 2018 saatis hageja kostjale e-kirja, milles palus viitega tööde ülevaatusele saata vaegtööde nimekirja, mille edastamisel lubas teatada puuduste kõrvaldamise tähtaja. Seega oli hageja kirja saatmise ajal teadlik, et tööd ei ole lõpetatud ning on endiselt puudustega. Kuna kostja oli õigeaegselt pärast akti nr 05-18-1 saatmist teatanud töödes esinenud puudustest, oleks hagejal tulnud välja tuua ja tõendada, millal ta puudused kõrvaldas. Hageja ei ole seda teinud. Kostja saatis 14. detsembril 2018 e-kirja, soovides 18. detsembril 2018 lõppülevaatust teha, ning 27. detsembril 2018 e-kirja, milles teatas, et piltide järgi on töödega korras, kuid kostja ei nõustunud aktile alla kirjutama enne, kui on esitatud korrektne teostusdokumentatsioon paberkandjal. Pooled allkirjastasid 3. detsembril 2018 akti katlamaja teostusdokumentatsiooni üleandmiseks, milles kostja kinnitas, et ta on dokumendid ülevaatamiseks vastu võtnud, ning kostja saatis hagejale 14. detsembril 2018 üksikasjaliku loetelu dokumentatsiooni puudustest, paludes parandatud dokumentatsiooni uuesti üle anda. Viited puudustele ei olnud liialt üldsõnalised ning puuduste sisu ja hulka arvestades ei saa neid pidada ebaolulisteks. Hageja küsis kostjalt dokumentide kohta täiendavaid selgitusi ja lubas neid korrigeerida. Kostja selgitas täiendavalt, et talle on vajalikud kõik dokumendid, mis on vajalikud kasutusloa taotluse esitamiseks. 19. detsembril 2018 saatis hageja kostjale lingi, mille kostja edastas VP nimelisele isikule, kes viitas, et teostusjoonistes olid puudused kõrvaldamata ning seletuskiri oli esitamata. Kostja saatis e-kirja edasi hagejale ja palus puudused kõrvaldada. Ka selles e-kirjas viidatud puudused ei ole liialt üldsõnalised, et hageja ei oleks pidanud aru saama, mida ta parandama peaks. Seega olid 19. detsembril 2018 dokumentatsiooni puudused endiselt kõrvaldamata. Hageja saatis 21. detsembril 2018 kostjale lõppakti, kuid esitas juba 31. detsembril 2018 kostjale arve nr 18109 summaga 32 125 eurot 50 senti, viidates aktile nr 06-18. Seega esitas hageja kostjale arve, ootamata ära tööde vastuvõtmist. Kostja teatas 3. jaanuaril 2019, et tellija ei võtnud esitatud kujul dokumente vastu, viidates konkreetsetele puudustele, paludes need kõrvaldada, st reageeris aktile lepingus toodud tähtaja jooksul, viidates kõrvaldamist vajavatele puudustele. Hageja nõudis aga juba 2. jaanuaril 2019 arvete tasumist. Kostja loetles 18. jaanuaril 2019 üles konkreetsed puudused dokumentatsioonis ja viitas 16. jaanuari 2019. a
2-19-4521 ülevaatusel leitud puudustele, mis ei olnud kõrvaldatud, nõudis lepingu täitmist ja leppetrahvi. Hageja ei nõustunud 22. jaanuari 2019. a vastuses etteheidetega. Tellija, hageja ja kostja osalesid 29. jaanuaril 2019 objekti ülevaatusel, kus tuvastati hulgaliselt puudusi. Hageja väiteid, et tegemist oli pisipuudustega ning enamikus ulatuses ei olnud tegemist puudustega hageja töödes, ei ole tõendatud ega nähtu aktist. Hageja teatas 6. veebruaril 2019, et likvideeris ülevaatusel tuvastatud puudused, ning tegi ettepaneku kõrvaldada osad puudused garantii korras. Kostja teatas 7. veebruaril 2018, et hageja ei ole kõik puudusi kõrvaldanud ning saatis puuduste loetelu. Hageja ei ole tõendanud, et need ei puudutanud tema töid. Hageja saatis 8. veebruaril 2019 kostjale teate ja fotod ühe puuduse kõrvaldamise kohta. 12. märtsi 2019. a ülevaatusel koostati järjekordne vaegtööde nimekiri, milles on selgelt viidatud, et puudused peab kõrvaldama hageja. Asjas esitatud tõenditest ei saa järeldada, millal ja kuidas hageja puudused kõrvaldas. Hageja esitatud ehituspäevikutest ei saa järeldada, et tööd olid lõplikult valmis ja puudusteta. Tööde tegemise ajal kehtinud majandus- ja taristuministri 4. septembri 2015. a määrusega nr 115 kehtestatud ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisel esitatavate nõuete § 7 lg-te 1 ja 3 järgi on ehituspäevikul kirjeldav iseloom ning sellesse märgitakse lisaks muudele andmetele teostatavate tööde liigid ja töid tegevad isikud, kuid sellega ei anta töid üle ega tuvastata nendes esinevate puuduste kõrvaldamist. Ka tellija 27. novembri 2018. a töökoosoleku protokollidest nr 36 ja nr 40 ei saa järeldada, et tellija oleks lõpliku dokumentatsiooni vastu võtnud ning dokumentatsioonis puudusi enam ei esinenud.
4.6.Hageja algselt esitatud viivisenõue ei ole osaliselt põhjendatud, mistõttu on hageja osaliselt vääralt arvanud kostja tasutud summa arvel tasutuks viivisenõuded. Hageja viivisenõue on VÕS § 113 lg 1 ja alltöövõtulepingu p-de 8.1.3 ja 4.2 alusel põhjendatud ulatuses, milles see on esitatud põhjendatud põhinõude eest, arvestades hageja enda tegevust ja nõuete sissenõutavaks muutumise aega. Hageja on vääralt arvanud kostja tasutud summast 5929 eurot 13 senti (juulis, augustis ja septembris tehtud tööde eest esitatud) arvete nr 18051, nr 18060 ja nr 18069 tasumisega viivitamise eest arvestatud viivise katteks (selle summa ulatuses tuleb lugeda täidetuks hageja põhinõue). Hageja ei ole tõendanud viivisenõude aluseks olevaid asjaolusid, sh ei nähtu esitatud tõenditest, millal edastas hageja kostjale nende arvete aluseks olevad tööde aktid, millal kostja aktid kätte sai ja allkirjastas. Seega ei nähtu esitatud tõenditest, millal muutusid hageja nõuded sissenõutavaks. Kostja on esitanud viivisenõudele ja selle täidetuks lugemisele vastuväited. Hageja on vääralt arvanud kostja tasutud summast 15 084 eurot 42 senti (oktoobris tehtud tööde eest esitatud) arve nr 18091 tasumisega viivitamise eest arvestatud viivise katteks (selle summa ulatuses tuleb lugeda täidetuks hageja põhinõue). Hageja on tõendanud selle arve sissenõutavaks muutumise asjaolud. Tasunõue muutus sissenõutavaks 21. detsembril 2018 ning hagejal oli õigus nõuda viivist alates 22. detsembrist 2018. Arvestades aga seda, et hageja nõudel pidas tellija hageja nõudel 22. veebruaril 2019 kinni 83 698 eurot 80 senti ja 1. aprillil 2019 61 617 eurot kuni 10. maini 2019, tuleb alates 22. veebruarist kuni 10. maini 2019 vähendada viivist VÕS § 162 lg 1 ja § 139 lg-t 1 analoogia korras kohaldades nullini. Hageja enda tegevus tõi kaasa olukorra, kus kostja sattus makse tegemisel viivitusse. Muus osas ei ole alust viivist vähendada.
2-19-4521 Arvestades seda, et hagejal oli õigus nõuda kostjalt (novembris ja detsembris tehtud tööde eest esitatud) arvete nr 18099 ja 18109 tasumist ja tasumisega viivitamise eest viivist alates
22.veebruarist 2019 kuni 10. maini 2019, on hageja vääralt arvanud kostja tasutud summast 9235 eurot 82 senti arvestatud viivise katteks (selle summa ulatuses tuleb lugeda täidetuks hageja põhinõue). Hagejal oli 10. mai 2019. a seisuga õigus nõuda kostjalt nende arvete tasumisega viivitamise eest viivist 14 691 eurot 59 senti. Kostja tasaarvestuse vastuväited
4.7.Kostja leppetrahvinõue (53 730 eurot) on osaliselt põhjendatud. Kuna hageja ei saanud töid tähtaegselt 26. oktoobriks 2018 valmis ega andnud neid üle, oli kostjal õigus nõuda hagejalt alltöövõtulepingu p 8.1.5 alusel leppetrahvi alates 27. oktoobrist 2018 kuni 22. veebruarini 2019 (ajani, mil tuleb lugeda tööd vastuvõetuks), s.o 119 päeva eest kokku 32 130 eurot (119 päeva×270 eurot). Selles osas on kostja tasaarvestuse avaldus põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et poolte ühiseks tahteks lepingu sõlmimisel oli ette näha tähtaegade automaatne pikenemine teatud olukordade esinemisel. Lepingupooltega sarnase mõistliku isiku nägemust arvestades saab lepingut tõlgendada viisil, kus tähtaegade pikendamises tuli kokku leppida ning teatud juhtudel oli töövõtjal õigus nõuda vastava kokkuleppe sõlmimist. Alltöövõtulepingu järgi oli hageja esindajaks lepingulistes küsimustes TT, tehnilistes küsimustes AS. Lepingu lisaks 3 oli ehitustööde ajagraafik, millest nähtub, et tööde erinevad etapid olid selgelt seostatud konkreetsete tähtaegadega. Lepingu p 1.4.1 järgi oli töö alustamise tähtaeg hiljemalt 24. nädalal eeldusel, et ehitusluba on 31. mai 2018. a seisuga väljastatud ja lammutustööd lõpetatud, vastasel juhul pidid lepingu p-s 1.4 toodud tähtajad edasi lükkuma. Lepingu p 1.4.2 järgi oli lõpptähtaeg 26. oktoober 2018. Lepingu p 3.1 järgi tuli muudatused lepingus vormistada kirjalikult lepingu lisana, näidates ära, mida konkreetselt muudetakse. Lepingu p 3.2 järgi sai lepingut muuta poolte kokkuleppel. Muudatust sooviv pool pidi tegema kirjaliku ettepaneku, millele teine lepingu pool annab oma seisukoha kirjalikult mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul alates ettepaneku saamisest. Kui teine pool ei anna lepingu muudatuseks oma nõusolekut, siis muudatus ei jõustu. Lepingu p 3.4 järgi pidi muudatusettepaneku tegija koos muudatuse põhjenduse ja selgitusega ära tooma ka nende mõju lepingu hinnale ja tähtajale. Lepingu p 3.6 nägi ette, et kui ühel ajal esineb mitu muudatuste põhjust, ei ole töövõtjal õigust tähtaegade pikendamisel nõuda tähtaegade summeerimist. Tähtaega pikendatakse muudatuse koosmõju arvestades. Eeltoodust saab järeldada, et lepingu kohaselt ei pidanud toimuma automaatset tähtaegade pikendamist, vaid selles tuli pooltel kokku leppida. Lisaks nägi lepingu p 3.7.1 ette, et töövõtjal on õigus nõuda lepingu tähtaja pikendamist vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel. Vääramatu jõud on asjaolu, mida töövõtja ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kuigi pooled ei vaidle selle üle, et hageja sai töödega alustada hiljem, ei ole hageja tõendanud, kui pikk viivitus selle tõttu tekkis ja mida ta täpsemalt ta teha ei saanud. Samuti ei ole hageja tõendanud väiteid kostja halva projektijuhtimise kohta. Hageja andis 14. septembri 2018. a e-kirjas ülevaate tööde käigust, märkis, et projekteerimistööd on lõpetatud ning tal on põhimahus võimalik tööd oktoobri lõpuks valmis teha, üksnes platside osas soovis hageja septembri jooksul mahtude infot, et tööd õigeaegselt lõpetada. 25. septembri 2018. a e-kirjas andis hageja taas ülevaate tehtud töödest, märkis, et platside maht on lepinguga võrreldes 800 m2 suurem, kuid ei avaldanud, et töid ei saa tähtaegselt valmis teha. 1. oktoobril 2018 teatas hageja, et soovib mahte hagejaga arutada. 22. oktoobri ning 1. ja 6. novembri 2018. a fotodest, millega hageja soovis tõendada, et kostja alles tegeles trasside rajamisega, ei saa järeldada, et kostja tegevus või tegevusetus oleks põhjustanud viivituse hageja töödes.
2-19-4521 Põhjendatud on kostja väide, et hageja rikkus kohustust teha projekteerimistööd tähtaegselt, mis võis omakorda tuua kaasa olukorra, kus kostja ei saanud õigel ajal planeerida kõigi tööde mahte. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et ta rikkus projekteerimislepingut kostjast tuleneval põhjusel. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei leidnud pikka aega lepingupartnerit projekteerimislepingu sõlmimiseks, ei anna alust järeldada, et hageja viivitus lepingu täitmisel oli tingitud kostjast. Hageja pidi oma riske hindama. Projekteerimise riigihanke tingimuste p 30 järgi oli projekteerimise tähtaeg 30. aprill 2018 ja kasutusvalmiduse tähtaeg 30. september 2018. Kostja edastas hagejale eelprojekti 14. mail 2018 ning saatis 25. juulil 2018 mõned projekteerimisega seotud lähteandmed. Hageja teatas 22. juunil 2018, et projekteerimistööd viibivad ja see võib saada projekti suurimaks takistuseks. Kostja palus hagejal esitada täpse ajagraafiku. Hageja andis põhiprojekti üle 3. septembril 2018 ja tööprojekti 11. septembril 2018. Kostja nõudis 18. septembril 2018 puuduste kõrvaldamist ja leppetrahvi. Kuigi hageja sai alustada töid hiljem, ei ole pooled leppinud kokku lepingu lõpptähtaja muutmises. Kostja palus 12. juulil 2018 hagejal kiiremas korras edastada projekteerimis- ja ehitustööde ajagraafiku. Kohtule on esitatud 17. juulil 2018 allkirjastatud ajagraafik. Hageja nimel on selle allkirjastanud AS, kellel oli volitus lahendada ajagraafiku küsimusi. Lõpptähtaega graafikus ei muudetud, st tegemist ei olnud lepingu muutmise kokkuleppega, mille pidanuks allkirjastama TT. Hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku lõpptähtaja muutmises, ega seda, et 17. juuli 2018. a ajagraafik oli informatiivse tähendusega. 4. septembril 2018 saatis AS kostjale uue ajagraafiku, kus oli lõpptähtaega muudetud, kuid tellija ei aktsepteerinud seda. Kiri tõendab, et ka hageja ise mõistis lepingut selliselt, et tähtaeg ei pikene automaatselt, vaid vaja on saavutada poolte kokkulepe. 5. oktoobril 2018 saatis hageja kostjale platside hinnapakkumise ja 10. oktoobril 2018 hinnatabeli ja ajagraafiku. Hageja soovis tööd lõpetada 16.novembril 2018 ja pärast dokumentatsiooniga tegelemist tööd lõplikult üle anda
30.novembril 2018. Seega tegi hageja ettepaneku lõpptähtaja muutmiseks. Ajagraafiku muutmisel ja koostamisel esindas teha tehniline esindaja AS. Lepingu punkt 8.1.5 nägi ette, et töövõtja kohustub kokku lepitud lepingu objektiks olevate tööde täitmise lõpptähtaja ületamise eest tasuma leppetrahvi 270 eurot iga kalendripäeva eest arvates saabunud tähtajale järgnevast päevast. Leppetrahvi võis kohaldada maksimaalselt kuni 10% ulatuseni lepingu maksumusest. Tellija pidi omakorda mõistliku tähtaja ehk 14 päeva jooksul pärast eeltoodud kohustuse rikkumise avastamist teatama töövõtjale, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja hoiatas hagejalt 18. septembril 2018 leppetrahvinõude esitamisest ning esitas
18.jaanuaril 2019 leppetrahvinõude ning 3. juulil 2019 tähendava nõude. Leppetrahvi vähendamise taotlust ei ole hageja millegagi põhistanud ega tõendanud.
4.8.Kostja kahju hüvitamise nõue seoses tellija esitatud nõuetega kostja vastu (147 356 eurot) on osaliselt põhjendatud. Kuna hageja ei saanud töid tähtaegselt valmis, tekkis kostjale tellija esitatud nõuete ja tasaarvestusavalduse tõttu kahju 117 356 eurot. Selles osas on kostja tasaarvestuse avaldus põhjendatud. Ülejäänud osas ei ole tellija nõuete alusel esitatud kahju hüvitamise nõue hagejale etteheidetava lepingu rikkumisega põhjuslikus seoses.
4.9.Kostja kahju hüvitamise nõue seoses katelde paigaldustöödega (70 924 eurot 45 senti) ei ole põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Selles osas ei ole kostja tasaarvestuse avaldus põhjendatud. Kostja esitatud tõendid (Kohlbach Services GmbH arve, töötajate saatelehed, hinnakirjad ja tööaktid) ei kinnita, et katelde paigaldamise töid ei saanud hageja viivituse tõttu teha ning kostja pidi kandma kulud kahekordses ulatuses, ning neist ei saa järeldada, et katelde paigaldajad pidid
2-19-4521 tulema novembris ja detsembris uuesti hagejast tuleneval põhjusel. Lisaks tulnuks kostjal katelde paigaldamise kulud kanda ka siis, kui hageja oleks tööd tähtaegselt valmis teinud, st selline kulud ei saa olla hagejast tingitud kahju. Katlad kavatseti tarnida objektile juuli lõpuks, 31. juulil 2018 saabus seadmete esimene koorem ja 28. augustil 2018 ülejäänud seadmed. Katla soojendamine algas 9. novembril ja võrku hakati andma soojust 14. novembril 2018. Suure katla soojendamine pidi algama 26. novembril 2018 ning 4. detsembril 2018 olid mõlemad katlad automaatrežiimil töös. Töökoosolekute protokollid ei kinnita, et tarnimise, paigaldamise ja seadistamise töid ei saanud teha hagejat tulenevatel põhjustel.
4.10.Kostja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue (8522 eurot 10 senti) on VÕS § 128 lg 3 alusel osaliselt põhjendatud. Põhjendatud õigusabikulud on 5525 eurot, s.o need kulud, mis on seotud hagejale nõuete esitamise ja nendele nõuetele vastamisega. Kulud, mis on seotud tellijaga peetud vaidlusega, ei ole otseses põhjuslikus seoses hagejale etteheidetava rikkumisega ega saanud olla hagejale ettenähtavad. 5525 euro ulatuses on kostja tasaarvestuse avaldus põhjendatud. Hagi rahuldamise ulatus
4.11.Hageja põhinõue tuleb rahuldada 114 273 euro 57 sendi ulatuses. Hageja põhinõue on põhjendatud 269 284 euro 57 sendi ulatuses. Hageja põhjendatud töötasunõue oli 301 400 eurot 27 senti (313 766,22-12 365,95). Kostja 10. mail 2019 tasutud summa arvel tuleb lugeda põhinõue 32 115 euro 70 sendi ulatuses tasutuks (alusetult õigusabikulude katteks arvestatud 1866 eurot 33 senti, alusetult arvetelt nr 18051, nr 18060 ja nr 18096 arvestatud viivis 5929 eurot 13 senti, alusetult arvelt nr 18091 arvetatud viivis 15 084 eurot 42 senti ning alusetult arvetelt nr 18099 ja nr 18109 arvestatud viivis 9235 eurot 82 senti). Kostja tasaarvestuse avaldus on põhjendatud 155 011 euro ulatuses (leppetrahv 32 130 eurot, tellija nõuetega seotud kahjuhüvitis 117 356 eurot ja õigusabikulud 5525 eurot).
4.12.Alates 11. maist 2019 kuni põhinõude täitmiseni peab kostja tasuma hagejale põhivõla käibemaksuta summalt (95 227 eurot 98 senti) viivist 0,09% päevas. Hageja apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult ning jätta menetluskulud kostja kanda.
5.1.Hageja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus, vastuolus poolte praktikaga, et alltöövõtulepingu p-de 3.1 ja 3.2 järgi tuli hinna muudatused fikseerida kirjalikult lepingu lisana, ning järeldas vääralt, et poolte alltöövõtulepingu kogumaksumus oli 700 000 eurot (lisandub käibemaks). Lepingu p 1.5.2 ja 4.1 järgi võis kokkulepitud tasu suureneda ning pooltel oli praktika, et hageja tegi lisatöid, mille kohta pooled eraldi lepingu lisa ei vormistanud. Selle asemel esitas hageja kostjale lisa- ja muudatustööde kohta kooskõlastatud mahtude alusel hinnapakkumised (lepingu lisaks olevate hindade alusel või uue hinnaga), kostja kiitis pakkumised heaks, hageja akteeris lisatööd eraldi aktis ning kostja tasus lisatööde eest. Seega oli pooltel kokkulepe lisatööde mahu ja hinna osas.
2-19-4521 Tegelik põhi- ja lisatööde maksumus oli kokku 722 356 eurot 95 senti (lisandub käibemaks) ning enne kohtuvaidlust nõustus kostja kompromissi korras, et tasu on 714 445 eurot 95 senti (lisandub käibemaks). Maakohus jättis hageja väited ja neid kinnitavad tõendid hindamata.
5.2.Maakohus leidis vääralt, et arvete nr 18099 ja 18109 aluseks olevad tööd tuleb lugeda vastuvõetuks alles 20. veebruaril 2019. Maakohus, tuginedes töös esinenud puudustele, jättis tuvastamata, kummas aktis ja millistele töödele esitas kostja vastuväited, ning kas ta tegi seda õigeaegselt. Samuti jättis maakohus arvestamata, et pisipuudused ei õigusta tasu maksmata jätmist. Novembris tehtud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks 7. detsembril 2018 ning nende tööde tasunõue muutus sissenõutavaks 31. detsembril 2019. Maakohus tuvastas 10. detsembri 2018. a kirja alusel vääralt, et hageja ei olnud novembris tehtud tööde puudusi kõrvaldanud, kuigi kostja ei olnud esile toonud, millised puudused jäid kõrvaldamata. Samuti ei puudutanud 18. jaanuari 2019. a nõudekiri novembris tehtud töid. Detsembris tehtud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks 21. detsembril 2018 (hiljemalt 10. jaanuaril 2019) ning see tasunõue muutus sissenõutavaks 31. jaanuaril 2019. Maakohus jättis arvestamata, et kostja ei esitanud detsembris tehtud tööde kohta 27. detsembril 2018 vastuväiteid, vaid nõudis üksnes korrektset teostusdokumentatsiooni. Kostja esitas vastuväited
18.jaanuaril 2019, s.o hilinenult, ning selleks ajaks oli hageja puudused juba kõrvaldanud. Maakohus jättis hageja esitatud tõendid hindamata ja asus seetõttu vääralt seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et puudused olid ebaolulised. Maakohus jättis hageja esitatud väited ja tõendid hindamata, seostas vääralt tellija ja kostja vahelist lepingulist suhet poolte lepingulise suhtega ning sidus tööde vastuvõtmise vääralt kasutusloa väljastamise, mitte andmise ajaga.
5.3.Maakohus luges vääralt hageja viivisenõuded osaliselt põhjendamatuks. Kuna kostja ei esitanud arvete nr 18051, nr 18060 ja nr 18069 alusel esitatud viivisearvutuse kohta vastuväiteid, kuid hageja tõi esile viivise arvutamise aluseks olevad asjaolud, pidas maakohus vääralt ja üllatuslikult hageja seda viivisenõuet põhjendamatuks Maakohus vähendas vääralt arve nr 18091 alusel esitatud viivisenõude nullini põhjusel, et hageja taotlusel peatas tellija kostjale maksed. Maakohus jättis arvestamata, et VÕS § 103 lg 1 järgi ei ole rahalise kohustuse täitmata jätmine vabandatav ning väljamaksete peatamine ei saanud mõjutada kostja makseid hagejale. Oktoobri- ja novembrikuu eest oli tellija kostjale juba tasunud, seega sai kinnipidamine mõjutada üksnes detsembrikuus tehtud tööde eest tasumist. Lisaks oli kinni peetud makse oluliselt väiksem kui tasumisele kuuluv summa.
5.4.Maakohus leidis vääralt, et kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi, kuigi tööde lõpptähtaeg lükkus kostja tegevuse tõttu VÕS § 119 alusel edasi (kuni 28. jaanuarini 2019). Maakohus jättis arvestamata, et alltöövõtulepingu p 8.1.5 järgi tuli leppetrahvinõude mõistliku aja (14 päeva) jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist esitada. Maakohus juhindus vääralt VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud põhimõttest, et leppetrahvi nõudmisest tuli teatada, mitte nõuet esitada, kuigi pooled olid lepingus teisiti kokku leppinud, ning jättis hageja väited arvestamata. Maakohus tuvastas vääralt, et hageja viivitas tööde üleandmisega, jättes hageja väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendid arvestamata. Maakohus väljus vaidluse piirest, kui leidis, et tööde hilisem alustamine ei lükanud lõpptähtaega edasi, kuna pooled ei olnud selles kirjalikult kokku
2-19-4521 leppinud. Kostja ei ole sellist vastuväidet esitanud. E-kirjavahetus kinnitab, et hageja esindaja lisas lepingu p 1.4.1 eesmärgiga tagada, et kostjast tuleneva viivituse tõttu lükkuvad tähtajad automaatselt edasi. Seega lükkus tähtaeg 36 päeva edasi. Maakohus leidis vääralt, et mahtude suurenemisel ei teavitanud hageja kostjat, et sellega kaasneb viivitus. Hageja esitas kostjale edasi lükkunud ajagraafiku, kuid maakohus jättis hageja väited ja neid kinnitavad tõendid tähelepanuta. Kuna kostja jättis hagejale sisendi andmata, lükkus lõpptähtaeg 61 päeva edasi. Maakohus järeldas vääralt ja ebamääraselt, et hageja viivitus projekteerimistööde tegemisel või kaasa tuua selle, et kostja ei saanud õigel ajal planeerida mahtu, kuigi väidetav hageja rikkumine ei saanud tingida mahtude arvestamisel viivitusi septembris-oktoobris. Maakohus ei saanud projekteerimislepingu rikkumisele tugineda, sest see vaidlus tulnuks lahendada vahekohtus. Alternatiivselt pidanuks maakohus tuvastama kostja konkreetse rikkumise, mis oli tingitud projektdokumentatsiooni hilisemast üleandmisest, kuid selle kohta jättis kostja väited esitamata. Maakohus leidis vääralt, et AS sai kostja nimel allkirjastada muudetud ajagraafiku ning jättis arvestamata hageja väite, et 17. juulil 2018 AS allkirjastatud ajagraafik ei tähenda seda, et hageja loobus tähtaja edasilükkumisest. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja viitas kõigis kirjades algsele ajagraafikule, mille allkirjastas lepingu lisana hageja seaduslik esindaja TT, ning selle, et 17. juuli 2018. a ajagraafik oli tellija ajagraafik selle kohta, kuidas kostja kavatses tellija ees oma ülesandeid täita. Maakohus leidis vääralt, et hageja on mõistnud lepingut selliselt, et tähtaeg ei lükku automaatselt edasi. Maakohus jättis vääralt rahuldamata hageja leppetrahvi vähendamise taotluse, kuigi hageja tugines sellele, et kõik viivitused olid tingitud kostjast ning kostja viivitas tööde vastuvõtmisega, tuginedes pisipuudustele. Selliselt on kostja käitumine pahatahtlik.
5.5.Maakohus jaotas vääralt menetluskulud ja pidanuks jagama need selliselt, et pool maakohtus kandud riigilõivust jääb kostja kanda.
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja apellatsioonkaebus
7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi, ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.1.Kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt luges maakohus alusetult arvete nr 18099 ja nr 18109 alusel hageja algselt esitatud viivisenõuded põhjendatuks. Hagejal ei olnud õigust nõuda kostjalt alates 22. veebruarist kuni 10. maini 2019 viivist 14 691 eurot 59 senti ega kostja tasutud summat viivise katteks arvestada, sest hageja oli palunud tellijal kostjale maksed peatada.
7.2.Maakohus jättis põhjendamatult tasaarvestamata kostja kahjunõude 30 000 eurot ulatuses, mis oli seotud tellija kostja vastu esitatud nõuetega.
7.3.Maakohus jättis alusetult tasaarvestamata kostja kahjunõude, mis oli seotud katelde paigaldamistöödega (70 924 eurot 45 senti). Maakohus rajas selles osas oma otsuse üllatuslikult pärast eelmenetluse lõppu esitatud tõenditele (tellija töökoosoleku protokollidele), mille alusel tuvastas, et 2018. a detsembri
2-19-4521 seisuga olid mõlemad katlad automaatrežiimil töös. Selline järeldus on vastuolus kostja esitatud tõenditega. Maakohus tuvastas, et hageja pidi kinni pidama ajagraafikust, kuid ei teinud seda. Kostja esitatud tõendid kinnitavad, et hageja viivituste tõttu ei saanud katelde paigaldaja paigaldada ja seadistada katlaid ajagraafiku kohaselt ning pidi hagejast tuleneval põhjusel saabuma uuesti novembris ja veebruaris. Maakohus leidis vääralt, et kostjal oleks kulud tekkinud ka siis, kui hageja oleks tööd tähtaegselt valmis teinud. Otsus on selles osas põhjendamata. Kostja tõendas, et katelde paigaldajad olid objektil novembris ja veebruari lõpus-märtsi alguses ning tegid katelde seadistamise töid.
7.4.Arvestades kostja tasaarvestatavate nõuete põhjendatud suurust koos ülalnimetatud kahjuhüvitistega (255 935 eurot 45 senti) ja hagejale tasumata põhivõla suurust pärast viivise arvel põhinõude täidetuks lugemist (254 592 eurot 98 senti), tuleb poolte nõuded tasaarvestada ja jätta hagi rahuldamata.
8.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et osas, milles kostja esitas haginõuetele 147 356 euro suuruse kahju hüvitamise nõude ja õigusabikulude tasaarvestuse vastuväite, tuleb asja menetlus TsMS § 356 lg 1 alusel peatada kuni tellija ja kostja vahelise kohtumenetluse lõppemiseni.
10.Ülejäänud nõuete ja tasaarvestuse vastuväidete osas saab kolleegium teha TsMS § 450 lg-te 1 ja 2 alusel tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse tingimusel, et tasaarvestuse vastuväidet lahendades võib ringkonnakohus tühistada praeguse otsuse või seda muuta. Kolleegium leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi maakohtust suuremas ulatuses. Kostja apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
11.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ja kostja osas, millega maakohus hagi rahuldas. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nii hageja nõuete kui ka kostja tasaarvestuse vastuväidete osas vastavalt poolte apellatsioonkaebustes esitatud vastuväidetele. Esmalt teeb kolleegium menetluslikud otsustused seoses vajadusega kohtuasja menetlus osaliselt peatada ja selgitab tasaarvestuse reservatsiooniga otsuse tegemist (I), seejärel hindab kolleegium maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust haginõuete osas (II) ja kostja tasaarvestuse vastuväidete osas (III) ning viimaks otsustab hagi rahuldamise ulatuse üle (IV). I
2-19-4521
12.Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale alltöövõtulepingu alusel tehtud tööde eest tasu ja tasu maksmisega viivitamise tõttu viivist ning kui peab, siis kas kostja on kehtivalt tasaarvestanud hagejaga oma vastunõuded, s.o hageja viivitusest tingitud alltöövõtulepingust tuleneva leppetrahvinõude, kostja vastu esitatud tellija nõuetega seotud kahju hüvitamise nõude, teise alltöövõtja lisakulude hüvitamise nõude ja õigusabikulude hüvitamise nõude.
13.Arvestades seda, et kostja tasaarvestuse vastuväitena kasutatud 147 356 euro suuruse kahju hüvitamise nõude olemasolu sõltub sellest, kas kostjal on omakorda kohustus tasuda tellijale kahjuhüvitist ja leppetrahvi, tuleb kolleegiumi hinnangu selles osas asja menetlus TsMS § 356 lg 1 alusel peatada kuni tellija ja kostja vahelise kohtuvaidluse lõppemiseni. Kolleegium märgib, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus TsMS § 356 lg 1 järgi peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Menetluse peatamiseks on viidatud sätte järgi alust juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus. Praegusel juhul on kostja väitel tal hageja vastu 147 356 euro suurune kahju hüvitamise nõue, mille kostja tasaarvestas hageja nõuetega. Kostja väitel tuleneb tema nõue sellest, et hageja viivitas kostjale tööde üleandmisega, mistõttu ei saanud ka kostja anda töid tellijale õigel ajal üle. Seetõttu esitas tellija kostja vastu kahju hüvitamise ja leppetrahvinõude (kokku 147 356 eurot) ning tasaarvestas oma nõuded töövõtulepingust tuleneva kostja tasunõudega. Kostja vaidles tellija nõuetele vastu ja esitas Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-19-12802 hagi tellijalt töövõtulepingu alusel tasu (147 356 euro) saamiseks. Seega otsustab maakohus tsiviilasjas nr 2-19-12802 selle üle, kas tellijal on kostja vastu leppetrahvi- ja kahju hüvitamise nõue, mida kostja käsitab praeguses menetluses talle hageja viivituse tõttu tekkinud kahjuna, ning mida kostja soovib praeguses menetluses tasaarvestuse vastuväitena hageja vastu maksma panna. Kui maakohus rahuldab teises asjas kostja esitatud hagi ja mõistab tellijalt tema kasuks välja töövõtulepingu järgse tasu, leides, et tellijal ei olnud kostja vastu leppetrahvi ja/või kahju hüvitamise nõuet, mida tasunõudega tasaarvestada, ei ole kostjal tekkinud ka kahju, mida hageja tasunõudega tasaarvestada. Seega sõltub praeguses vaidluses kostja selle tasaarvestuse vastuväite lahendamine tsiviilasjas nr 2-19-12802 tellija ja kostja vahelise vaidluse lahendamisest ning menetlus tuleb selles osas peatada. Kuna kostja kahjunõudest sõltub omakorda kostja õigusabikulude tasaarvestuse vastuväite lahendamine, tuleb ka selles osas menetlus peatada.
14.Ülejäänud osas ei ole alust menetlust peatada ning ringkonnakohus saab lahendada vaidluse tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega. Kolleegiumi hinnangul on ülejäänud nõuete osas vaidlus lahendamiseks valmis ning see kiirendab asja läbivaatamist. Kolleegium selgitab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus TsMS § 450 lg 1 järgi teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist, ning lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Praegusel juhul on asi lõplikuks otsustamiseks valmis, v.a kostja 147 356 euro suuruse kahju hüvitamise nõude ja õigusabikulude hüvitamise nõude tasaarvestuse vastuväite osas.
2-19-4521 Kuna osaotsusega jääb lahendamata kostja 147 356 euro suurune kahju hüvitamise nõudega seotud tasaarvestuse vastuväide ja õigusabikulude tasaarvestuse vastuväide, võib ringkonnakohus menetluse uuendamise järel kostja tasaarvestuse vastuväidet lahendades praeguse otsuse TsMS § 450 lg 4 järgi tühistada või seda muuta tulenevalt sellest, kas vastuväited on põhjendatud või mitte. Sellest hoolimata on tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus TsMS § 450 lg 3 järgi edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt lõppotsus.
15.Ringkonnakohus vaatas poolte apellatsioonkaebused kohtuistungil läbi, v.a kostja 147 356 euro suuruse kahju hüvitamise nõude ja õigusabi kulude hüvitamise nõude tasaarvestuse vastuväited, ning arutas pooltega menetluse osalist peatamist ja vaidluse osalist lahendamist tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega. Pooled nõustusid menetluse osalise peatamisega ning ülejäänud osas vaidluse lahendamisega taasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega.
16.Kui kohus jätkab tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul asja lahendamist, ei märgi kohus TsMS § 173 lg 5 järgi otsuses menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses. Seda arvestades ei käsitle ringkonnakohus praeguses otsuses ka hageja apellatsioonkaebuse väiteid selle kohta, et maakohus määras vääralt menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus võtab menetluskulude jaotuse kohta seisukoha asjas lõpplahendit tehes. II
17.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et hagejal ei olnud õigust nõuda kostjalt alltöövõtulepingu alusel tehtud tööde eest suuremat tasu kui 700 000 eurot (lisandub käibemaks), mistõttu leidis maakohus vääralt, et hageja nõue tuleb rahuldada 12 365 euro 95 sendi võrra väiksemas ulatuses.
17.1.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kui suurt tasu on hagejal õigus kostjalt alltöövõtulepingu esemeks olevate tööde eest saada ja kas hageja tasunõue suurenes lisatööde tõttu, st kas hagejal oli õigus saada tehtud põhi- ja lisatööde eest kostjalt kokku 722 356 eurot 95 senti (lisandub käibemaks), või piirdus hageja kogutasunõue 700 000 euroga (lisandub käibemaks). Seega on küsimus hageja nõude rahuldamises või rahuldamata jätmises 22 356 euro 95 sendi ulatuses, mitte 12 356 euro 95 sendi ulatuses, nagu märkis maakohus, juhindudes kostja ekslikust arvutusest tema menetlusdokumentides (kostja on ekslikult märkinud arve nr 18060 alusel esitatud tasunõude suuruseks 125 059 eurot 40 senti (lisandub käibemaks), kuigi tegelikult esitas hageja arve 135 059 euro 40 sendi saamiseks (lisandub käibemaks)). Selles osas ei ole aga kostja maakohtule etteheiteid teinud. Küll aga leiab hageja, et maakohus oleks pidanud lugema hageja põhinõude arvetel märgitud ulatuses põhjendatuks, sest alltöövõtulepingu p-de 1.5.2 ja 4.1 järgi võis lepingu hind projekteerimise käigus mahtude muudumise korral muutuda.
17.2.Pooled on üksmeelel selles, et alltöövõtulepingu p 1.5.1 järgi oli alltöövõtulepingu esemeks oleva töö eest kokku lepitud tasu 658 255 eurot 80 senti (lisandub käibemaks). Erimeelsused puudutavad hageja tehtud lisatöid, mis olid suures osas tingitud lepinguliste tööde mahtude muutumisest projekteerimistööde käigus. Alltöövõtulepingu p 1.5.2 järgi leppisid pooled kokku, et kuna projekteerimistööde käigus võivad tööde mahud mõningal määral täpsustuda, siis kujuneb tööde lõppmaksumus tegelikult tehtud töömahtude ja hinnapakkumises toodud ühikhindade korrutisena. Lisaks leppisid pooled lepingu p-s 4.1 kokku ka selles, et kuigi lepingu objektiks oleva töö hinnapakkumine on pooltele siduv, siis projekteerimistööde käigus mahtude muutumise korral akteeritakse ja arveldatakse vastavalt tegelikult tehtud tööde
2-19-4521 mahtudele ning hinnapakkumises toodud ühikhindadele. Samuti leppisid pooled lepingu p-s 4.2 kokku, et tööd arveldatakse tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise (1 kord kuus) järel koostatud arve alusel 30 kalendripäeva jooksul. Seega nägid pooled lepingut sõlmides ette, tööde mahud võivad projekteerimise käigus muutuda ning selleks puhuks leppisid pooled selgelt kokku, et sellisel juhul muutub ka lepingu p-s 1.5.1 märgitud hind ning pooled akteerivad ja arveldavad tööd jooksvalt iga kuu tegelike, projekteerimise käigus selgunud mahtude ja lepingule lisatud hinnapakkumises toodud ühikhindade alusel. Seega ei olnud alltöövõtulepingu lisaks olev hinnapakkumine pooltele mahtude osas siduv ning mahtude muutumise korral oli hagejal õigus nõuda kostjalt tasu projektijärgsete mahtude eest vastavalt hinnapakkumises sisalduvatele ühikhindadele.
17.3.Kuigi lepingu p-de 3.1 ja 3.2 järgi võisid pooled lepingut kokkuleppel muuta ning lepingu muudatused tuli vormistada kirjalikult lepingu lisana, näidates konkreetselt ära, mida muudetakse, ei saa viidatud sätteid koosmõjus ülalnimetatutega mõista siiski selliselt, et juhul, kui pooled ei vormistanud tööde mahu muutumise korral kirjalikult lepingu lisana lepingu p-s 1.5.1 kokkulepitud kogutasu muutmise kokkulepet, ei olnud hagejal õigust nõuda kostjalt suuremas mahus tehtud tööde eest tasu. Kolleegiumi hinnangul sai mõistlik ehitusettevõtja alltöövõtulepingu p-des 1.5.1, 4.1 ja 4.2 sätestatut koosmõjus p-des 3.1 ja 3.2 sisalduvate kokkulepetega mõista selliselt, et kui projekteerimise käigus mahud muutuvad, on töövõtjal õigus saada tasu vastavalt tegelikult tehtud töö mahule sõltumata sellest, kas pooled vormistavad lepingu p-s 1.5.1 kokkulepitud koguhinna muutmise lepingu lisana või mitte. Juhul, kui tõlgendada lepingut selliselt, et pooled pidid ka sel juhul vormistama kirjalikult lepingu lisana lepingu koguhinna muutmise kokkuleppe, kaotaks lepingu p-d 1.5.2 ja 4.1 oma tähenduse, sest täiendavate kokkulepete sõlmimise korral on töövõtjal alati õigus saada vastavalt lisakokkuleppele tasu. Seega ei saanud ainuüksi kirjalikus vormis lepingu lisa vormistamata jätmine võtta hagejalt õigust saada kostjalt tasu vastavalt projekteerimise käigus muutunud mahtudele, mida pooled ka lepingu sõlmimisel selgelt ette nägid. Lepingu p-s 1.5.1 sätestatust suurema tasu saamiseks lepingu p-des 1.5.2 ja 4.1 sisalduvale kokkuleppele tuginedes pidi hageja selgelt esile tooma ja tõendama, milliste tööde mahud millises ulatuses projekteerimise käigus suurenesid, st milline oli lepingu sõlmisel algselt kokkulepitud vastavate tööde maht ning milline oli projekteerimise järel nende tööde maht. Seda ei ole aga hageja teinud.
17.4.Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et lisatööde aktid sisaldavad nii mahu- kui ka hinnamuudatusi ning põhinevad hageja esitatud 17 täiendaval hinnapakkumisel, mida kostja on aktsepteerinud. Seega nõuab hageja kostjalt lepingu p-s 1.5.1 sätestatust suuremat tasu lisahinnapakkumiste, mitte otseselt lepingu p-de 1.5.2 ja 4.1 alusel. Selliste muudatuste tegemine pidi aga lepingu p-de 3.1 ja 3.2 järgi toimuma poolte kokkuleppel, mis tuli vormistada lepingu lisana. Vastavate muudatuste kokkulepitud vormis vormistamata jätmine ei tähenda kolleegiumi hinnangul siiski seda, et hagejal ei ole vormi järgimata jätmise korral õigust kokkulepitud lisatööde eest tasu saada. Ringkonnakohus märgib, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele VÕS § 13 lg 3 järgi tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise teistsuguses vormis. Seega juhul, kui hageja edastas kostjale lisatööde kohta hinnapakkumised ja kostja oli lisatööde tegemisega nõus, võis hageja mõista kostja käitumist selliselt, et kostja nõustub lepingu muutmisega, ilma lepingu muudatuse kohta vastavat lepingu lisa vormistamata ning kostja ei saa vormipuudusele tugineda.
2-19-4521 Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on allkirjastanud juulis, augustis, septembris ja oktoobris tehtud tööde aktid (sh oktoobris tehtud lisatööde akti) ning nõustus neil kuudel tehtud tööde eest tasuma. Juulis tehtud tööde eest esitas hageja kostjale akti nr 01-18 alusel arve nr 18051 (58 715 eurot 70 senti (lisandub käibemaks)), augustis tehtud tööde eest akti nr 02-18 alusel arve nr 18060 (162 071 eurot 28 senti (lisandub käibemaks)), septembris tehtud tööde eest akti nr 3-18 alusel arve nr 18069 (104 422 eurot 20 senti (lisandub käibemaks)) ja oktoobris tehtud tööde eest aktide nr 04-18 ja nr 04-18-1 (lisatööd) alusel arve nr 18091 (214 877 eurot 80 senti (lisandub käibemaks), sh lisatööde eest 28 407 eurot 80 senti (lisandub käibemaks)). Kostja ei ole allkirjastanud novembris ja detsembris tehtud tööde akte. Novembris tehtud tööde eest esitas hageja kostjale aktide nr 05-18 ja nr 05-18-1 (lisatööd) alusel arve nr 18099 (182 510 eurot 60 senti (lisandub käibemaks), sh lisatööde eest 34 599 eurot 10 senti (lisandub käibemaks)) ning detsembris tehtud tööde eest aktide nr 06-18 ja nr 06-18-1 (lisatööd) alusel arve nr 18109 (26 771 eurot 25 senti (lisandub käibemaks, sh lisatööde eest -4187 eurot 25 senti (lisandub käibemaks)). Lisatööde kohta koostatud akte nr 04-18-1, nr 05-18-1 ja nr 06-18-1 (I kd, tl 75 ja 81 pöördel, II kd tl 68) võrreldes ilmneb, et lisatööde aktidele on kantud samad lisatööd kogumaksumusega 102 124 eurot 95 senti (lisandub käibemaks) ning kuude lõikes on muutunud üksnes akteeritud ja jäägis olevate tööde maht. Seega pidid pooled olema novembris ja detsembris tehtud lisatööde tegemises kokku leppinud juba enne oktoobri tööde akteerimist.
17.5.Hageja väitel tegi ta kostjale kokku 17 hinnapakkumist summaga 247901 eurot 93 senti, mille kostja heaks kiitis, kuid hageja ei ole esitanud kohtule kõiki hinnapakkumisi ega tõendeid selle kohta, et kostja kõik need hinnapakkumised heaks kiitis, nagu leidis õigesti ka maakohus. Kuigi hageja koostatud hinnapakkumiste tabelist nähtub, et hageja on teinud kostjale hinnapakkumisi ka juulis, augustis ja septembris (kokku 10 hinnapakkumist), ei nähtu hageja esitatud arvetelt, et hageja on neil kuudel tehtud tööde eest koostanud lisatööde aktid, kostja on need allkirjastanud ja hageja on esitanud nende alusel kostjale lisatööde eest arve. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja nõustus neis hinnapakkumises märgitud tingimustel lisatöödega. Esimese lisatööde akti koostas hageja alles oktoobris tehtud tööde kohta ning esitas oktoobris tehtud lisatööde kohta kostjale ka arve. Hageja esitas tõendinda kostjale 4. oktoobril 2018 saadetud hinnapakkumised nr 10–17 (I kd, tl 50–54), kuid kostja 11. oktoobri 0218. a e-kiri kinnitab, et kostja kiitis neist heaks üksnes lisatööde parandatud pakkumise 11-1 (I kd, tl 42 ja 55, vt attachments: Hinnapakkumine nr 11-1.doc), nagu tuvastas õigesti ka maakohus. Nimetatud hinnapakkumise (I kd, tl 39 pöördel) kohaselt oli territooriumi ümberplaneerimisega seotud tööde maksumus 116 561 eurot 72 senti (lisandub käibemaks). Algses hinnapakkumises oli nimetatud tööde maksumus 82 708 eurot 50 senti. Seega on hageja tõendanud, et kostja nõustus enne tööde tegemist territooriumi ümberplaneerimise, sh asfaldi platside ja teede ehitamise lisatöödega 33 853 euro 22 sendi ulatuses. Samuti kostja allkirjastanud oktoobris tehtud lisatööde akti, millest saab järeldada, et kostja on osaliselt heaks kiitnud ka muid lisatöid. Sellest ei saa aga järeldada, et hageja ja kostja olid kõigi lisatööde aktis nimetatud lisatööde tegemises ja hindades enne lisatööde tegemist kokku leppinud. Poolte 2. ja 8. novembri 2018. a e-kirjavahetus (I kd, tl 58–61 pöördel) kinnitab siiski, et kostja on vähemalt tagantjärgi kooskõlastanud ka muid lisatöid (sh hinnapakkumise nr 8 (1520 eurot (lisandub käibemaks) ja hinnapakkumise nr 16 (1000 eurot (lisandub käibemaks) ning täiendavad lisatööd) ning tööde lõplikuks maksumuseks pidasid pooled 714 445 eurot 95 senti (lisandub käibemaks), eeldusel, et täiendavaid töid ei lisandu. Arvestades seda, et kostja ei ole nimetatud mahus lisatööde tegemisele vastu vaielnud, saab eeldada, et kostja oli vähemalt selles mahus lisatööde tegemisega nõus. Seda kinnitab ka kostja kinnitus: „Võime lähtuda seisukohast, et kui Elveso AS meile trahvi ei tee seoses katlamaja kasutusvalmidusega, siis sobib teie pakutud 714 445,95.- + KM“. Kostja vastust saab mõista selliselt, et kostja nõustus alltöövõtulepingu
2-19-4521 alusel tehtavate tööde kogumaksumust suurendama 714 445 euro 95 sendini (lisandub käibemaks), kuid soovis jõuda kompromissile (700 000 eurot (lisandub käibemaks)) seoses kahjudega, mida põhjustas kostja hinnangul hageja viivitus. Koosmõjus oktoobris tehtud lisatööde akti allkirjastamisega ja erinevate hinnapakkumiste kooskõlastamisega võis seega hageja kostja käitumisest järeldada, et kostja oli nõus lepingus sisalduva tasu muutmisega, ilma selle kohta lepingu lisa vormistamata. Poolte kokkulepet kinnitab ka kostja 18. jaanuari 2019. a nõudekiri, milles kostja kinnitab, et 2018. a novembris pidasid pooled läbirääkimisi, mille käigus leppisid kokku täiendavate ehitustööde nimekirja ning lõplik tööde maksumus koos võimalike kokkuhoidudega on 714 445 eurot 95 senti (lisandub käibemaks) (I kd, tl 168).
17.6.Eelnevat arvestades olid pooled kokku leppinud, et lepingu hind koos lisatöödega on 714 445 eurot 95 senti (lisandub käibemaks). Sellest tulenevalt ei ole hageja tasunõue üksnes 7911 euro ulatuses põhjendatud, mitte 12 365 euro 95 sendi ulatuses, nagu leidis maakohus.
18.Kuna hageja põhinõue on põhjendatud 714 445 euro 95 sendi ulatuses (lisandub käibemaks), on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist nimetatud käibemaksuta summalt. Seetõttu tuleb maakohtu otsust muuta ka viivisenõude arvutuste osas. Samuti on maakohus osaliselt eksinud hageja viivisenõude põhjendamatuks lugemisel.
18.1.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et hageja viivisenõue juulis, augustis ja septembris tehtud tööde eest esitatud arvete nr 18051, nr 18060 ja nr 18069 tasumisega viivitamise tõttu ei ole põhjendatud, sest hageja ei ole tõendanud viivisenõude aluseks olevaid asjaolusid. Arvestades seda, et kostja ei esitanud hageja viivisearvutusele ja arvutuse aluseks olevate algandmete kohta vastuväiteid, ei saanud maakohus sel põhjusel pidada hageja viivisenõuet põhjendamatuks. Kostja kinnitas ka ringkonnakohtu istungil, et ilmselt ei ole ta selliseid vastuväiteid maakohtus esitanud. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt nende arvete alusel tasu maksmisega viivitamise tõttu kokku viivist 5929 eurot 13 senti ning arvata viivisenõue selles ulatuses kostja 10. mail 2019 tehtud makse arvel tasutuks. Kuigi kostja väitel ei ole ta arvete tasumisega viivitanud, sest tasus arved pärast seda, kui hageja oli töös esinenud puudused kõrvaldanud, ei ole kostja konkreetseid puudusi esile toonud.
18.2.Lisaks asus maakohus ekslikult seisukohale, et oktoobris tehtud tööde eest esitatud arve nr 18091 alusel tasumisele kuuluvat viivist tuleb VÕS § 162 lg 1 ja § 139 lg-t 1 analoogia korras kohaldades vähendada nullini ajavahemikul, mil tellija peatas hageja nõudel väljamaksed kostjale, s.o alates 22. veebruarist kuni 10. maini 2019 15 084 eurot 42 sendi ulatuses. Kolleegium märgib, et VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise maksmiseks kohustatud isik võib VÕS § 113 lg 8 järgi nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule, st juhul, kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda viivise maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Selle sätte kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid ei ole kostja esile toonud, sh ei ole kostja väitnud, et tasumisele kuulunud viivis oli ebamõistlikult suur. Seda möönis kostja lepinguline esindaja ka ringkonnakohtu istungil. Seetõttu ei olnud maakohtul alust viivist vähendada. Maakohus ei saanud viivist vähendada ka analoogia korras VÕS § 139 kohaldades. Kolleegium märgib, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 järgi kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte
2-19-4521 reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile, ning sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus õigus viivise vähendamist ei reguleeri. Viivise vähendamine on selgelt reguleeritud ja seetõttu ei ole alust kohaldada viivise vähendamisele täiendavalt VÕS § 139, mis reguleerib kahjuhüvitise vähendamist. Ka juhul, kui VÕS § 139 oleks analoogia korras kohaldatav, ei annaks see alust viivist vähendada, sest kostja sattus arvete maksmisega viivitusse enne seda, kui hageja palus tellijal maksed kostjale peatada. Seega ei põhjustanud kostja viivitust kostjale maksete peatamine. Seda arvestades luges hageja põhjendatult kostja 10. mail 2019 tehtud maksega tasutuks ka oma viivisenõude kokku 18 178 eurot 66 senti. Ühtlasi on eeltoodu kohaselt põhjendamatud kostja väited, et maakohus pidanuks ka teiste arvete alusel esitatud viivisenõudeid nullini vähendama.
18.3.Osaliselt põhjendatud ka hageja etteheited maakohtule seoses novembris ja detsembris tehtud tööde eest esitatud arvete nr 18099 ja nr 18109 aluseks olevate tööde eest makstava tasu sissenõutavaks muutumise aja tuvastamise kohta. Maakohus leidis ekslikult, et hageja nendel arvetel märgitud tööd saab lugeda vastuvõetuks alates objektile kasutusloa väljastamisest
22.veebruaril 2019, sest hageja ei ole tõendanud, et ta oleks varem puudused kõrvaldanud.
18.3.1.Ringkonnakohus selgitab, et VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue üldjuhul sissenõutavaks töö valmimisest, kuid kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine, muutub tasunõue VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks, ning kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava osa vastuvõtmisel. Tellija ei pea üldjuhul VÕS § 637 lg 5 järgi maksma töö eest enne, kui tal on olnud võimalus töö üle vaadata. Majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu peab tellija VÕS § 643 järgi viivitamatult üle vaatama. Samuti on tellija VÕS § 638 järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline, ning töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija ei võta alusetult tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Seega peab tasunõude sissenõutavaks muutumiseks olema töövõtja töö valmis teinud ning andnud üldjuhul tellijale võimaluse töö üle vaadata. Neid asjaolusid peab kohtule tõendama töövõtja, kes soovib tasu saada. Kui töövõtja on tõendanud töö valmimise, kuid töös esinevad puudused, mis annavad tellijale alust keelduda tööd VÕS § 110 alusel vastu võtmast, peab tellija need puudused esile tooma ja tõendama. Töövõtjal on omakorda võimalus esile tuua ja tõendada, et tegemist oli väheoluliste puudustega, mis ei andud alust keelduda töid kogu ulatuses vastu võtmast. Igal juhul on tellija kohustatud töö vastu võtma pärast puuduste kõrvaldamist.
18.3.2.Praegusel juhul olid pooled leppinud alltöövõtulepingu p-s 4.2 kokku, et nad arveldavad üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise järel üks kord kuus. Seega leppisid pooled kokku ositi maksmises. Seda, kuidas toimub töö ositi üleandmine-vastuvõtmine, pooled seaduses sätestatust erinevalt kokku ei leppinud. Küll aga leppisid pooled alltöövõtulepingu p-s 6 kokku tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise korra, mille kohaselt kohustus tellija vaatama töö üle viie tööpäeva jooksul ning kohustus töö vastu võtma nii, et selle kohta koostatakse lepingu objektiks oleva töö üleandmise-vastuvõtmise akt ning kui tellija ei võta tööd tellija antud mõistliku aja (viie tööpäeva jooksul) vastu, annab töövõtja talle täiendava mõistliku aja, mis ei ole pikem kui seitsme kalendripäeva. Kui tellija ei võta selle jooksul tööd vastu ja oma keeldumist ei põhjenda, leotakse töö vastuvõetuks. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui töö tulemusena valminud ese on tellijale faktiliselt üle antud ja tellija on asunud seda kasutama.
2-19-4521
18.3.3.Hageja apellatsioonkaebuse etteheited maakohtule seoses asjaolude väära tuvastamise ja tõendite hindamata jätmisega on osaliselt põhjendatud. Hageja tõi esile, et ta saatis kostjale 30. novembril 2018 novembris tehtud tööde vastuvõtmiseks aktid nr 05-18 ja nr 05-18-1 ja arve nr 18099 (I kd, tl 81–84) ning 7. detsembril 2018 väidetavalt parandatud aktid. Kuigi hageja 7. detsembri 2018. a e-kirjast (I kd, tl 80) ei nähtu, et sellele olid lisatud parandatud mahtudega aktid ning neid ei ole esitatud ka kohtule, on kostja kinnitanud, et hageja saatis talle parandatud aktid 7. detsembril 2018 (II kd, tl 97, p 49.6). Ka parandatud aktide alusel oli kostjal õigus keelduda töid vastu võtmast, kui töödes esinesid puudused, kuid selleks pidi kostja selgelt hagejale töös esinevatest puudustest teatama. Poolte 14. detsembri 2018. a e-kirjavahetus (I kd, tl 172–173) tõendab, et kostja juhtis selgelt tähelepanu sellele, et talle esitatud teostusdokumentatsioonis on puudused, ning loetles need. Hageja ei ole aga tõendanud, kas ja millal ta need puudused kõrvaldas. Samuti ei ole hageja toonud esile ega tõendanud, et ta oleks andud kostjale täiendava mõistliku tähtaja novembris tehtud tööde vastuvõtmiseks, kuid kostja keeldus põhjendusteta töid vastu võtmast. Seetõttu ei saanud maakohus lugeda novembris tehtud töid 7. novembril 2018 vastuvõetuks. Ka detsembris tehtud tööde puhul leidis maakohus põhjendatult, et kuni töös esinevate puuduste kõrvaldamiseni ja nõuetekohase dokumentatsiooni esitamiseni oli kostjal õigus keelduda töid lõplikult vastu võtmast. Lisaks tuvastas maakohus õigesti, et töös esines puudusi, mis andsid kostjale õiguse keelduda töid lõplikult vastu võtmast. Iseenesest on õige hageja arusaam, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus see, kui tellija keeldub tööd tervikuna vastu võtmast olukorras, kus töö on osadeks jagatav ja puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi. Praegusel juhul tuleb aga arvestada seda, et kostja oli suuremas osas hageja tööd juba vastu võtnud ning keeldus üksnes kahel viimasel aktil märgitud töid vastu võtmast, viidates töös esinevatele puudustele. Seejuures leidis maakohus põhjendatult, et asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, et tegemist ei olnud sedavõrd väheoluliste puudustega, mis ei oleks andnud kostjale alust keelduda töid enne puuduste kõrvaldamist vastu võtta. Arvestada tuleb sedagi, et tegemist oli tööde lõpliku vastuvõtmisega.
18.3.4.Kuna töös esinesid jätkuvalt puudused, mida hageja jooksvalt parandas, järeldas maakohus õigesti, et kostjal oli õigus keelduda töid lõplikult vastu võtmast. Siiski luges maakohus ekslikult tööd alltöövõtulepingu p 6.3 alusel vastuvõetuks alates objektile kasutusloa kuupäevast 22. veebruaril 2019. Maakohus jättis töö kasutusse andmist tuvastades põhjendamatult tähelepanuta, et tellija ja kostja vahelises suhtes oli kostja objekti põhilise kasutusvalmiduse akti (II kd, tl 69) kohaselt üldehitustööd ja ehituse teostusdokumentatsiooni tellijale 14. jaanuaril 2019 üle andnud. Seega oli hiljemalt selleks kuupäevaks hageja kostjale tööd faktiliselt üle andnud ning kostja oli asunud neid kasutama alltöövõtulepingu p 6.3 tähenduses, mis andis alust lugeda hageja tööd kostja poolt vastu võetuks hoolimata sellest, et töös esines veel mõningaid puudusi, mida parandati.
18.4.Eelnevat arvestades oli hagejal õigus nõuda kostjalt kuni 10. maini 2019 viivist 45 130 eurot 91 senti järgmiselt: -
arvete nr 18051, nr 18060 ja 18069 tasumisega viivitamise eest 5929 eurot 13 senti; arve nr 18091 tasumisega viivitamise eest 18 178 eurot 66 senti; arvete nr 18099 ja nr 18109 tasumisega viivitamise eest 21 023 eurot 12 senti.
2-19-4521 Ringkonnakohus selgitab, et juhindus viimaste arvete alusel esitatud tasunõude puhul viivist arvestades sellest, et mõlema arve aluseks olevad tööd sai lugeda vastuvõetuks 14. jaanuaril 2019 ning tööde eest nõutud tasu ei olnud poole kokkulepet arvestades 7911 euro ulatuses põhjendatud. Seega on nende arvete tasumisega viivitamise tõttu hagejal õigus nõuda alates
15.jaanuarist kuni 10. maini 2019 käibemaksuta tasunõudelt 201 370 eurot 85 senti (182 510,6+26 771,25-7911) viivist 0,09% päevas.
19.Kokkuvõttes on hagejal õigus nõuda kostjalt alltöövõtulepingu alusel tasu 290 606 eurot 46 senti (koos käibemaksuga) ning alates 11. maist 2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni võla käibemaksuta summalt viivist 0,09% päevas.
19.1.Kostja ei ole tasunud hagejale arve nr 18091 aluseks olevate tööde eest 48 962 euro 44 sendi ulatuses (koos käibemaksuga). Kuigi kostja tasus hagejale 257 853 eurot 36 senti (koos käibemaksuga, s.o 214 877 eurot 80 senti (lisandub käibemaks)), st arvel märgitud summa, oli hagejal õigus lugeda saadud raha arvel esmalt täidetuks viivisenõue ja nõude maksmapanekuks vajalike õigusabikulude hüvitamise nõue ning alles seejärel arve nr 18091 aluseks olevate tööde eest esitatud tasunõue. 10. mai 2019. a seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivisenõue 45 130 eurot 91 senti ning õigusabikulude hüvitamise nõue koos viivisega 3830 eurot 53 senti. Samuti ei ole kostja tasunud hagejale arvete nr 118099 ja 18109 aluseks olevate tööde eest kokku 209 281 eurot 85 senti (lisandub käibemaks, s.o koos käibemaksuga 251 138 eurot 22 senti). Arvestades seda, et hageja esitas arved, juhindudes lepingu koguhinnast 722 356 eurot 95 senti (lisandub käibemaks), kuid ringkonnakohtu hinnangul oli lepingu koguhind muudetud kokkuleppe kohaselt 714 445 eurot 95 senti (lisandub käibemaks,), on hageja põhjendatud tasunõue nende arvete puhul käibemaksuta summade puhul 7911 eurot väiksem ja käibemaksuga summade puhul 9493 eurot 20 senti väiksem. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt nende arvete alusel kokku 201 370 eurot 85 senti (lisandub käibemaks, s.o koos käibemaksuga 241 645 eurot 2 senti).
19.2.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei lähtunud maakohtu arvutuskäikude loogikast, sest see oli raskesti jälgitav ning lähtus hageja esitatud nõude suurusest ja tugines sellele, millises osas ei ole hageja nõuded põhjendatud, mitte sellele, millises osas loeb kohus hageja nõuded põhjendatuks. II
20.Lisaks hageja tasunõudele vaidlevad pooled apellatsioonimenetluses ka selle üle, kas kostjal on hageja vastu tasaarvestatavad nõuded (leppetrahvinõue, kahju hüvitamise nõue ja õigusabikulude hüvitamise nõue) millega kostja tasaarvestas hageja tasu- ja viivisenõuded.
21.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostjal on hageja vastu leppetrahvinõue, sest hageja viivitas tööde üleandmisega, kuid maakohus eksis leppetrahvinõude aluseks oleva viivituse kestuse kindlaksmääramisel.
21.1.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole minetanud leppetrahvi nõudeõigust, kuna teatas hagejale kavatsusest nõuda leppetrahvi juba enne lõpptähtaja saabumist. Alltöövõtulepingu p 8.1.5 järgi kohustus töövõtja kokku lepitud lepingu objektiks olevate tööde täitmise lõpptähtaja ületamise eest tasuma leppetrahvi 270 eurot iga kalendripäeva eest arvates saabunud tähtajale järgnevast päevast. Leppetrahvi võis kohaldada maksimaalselt kuni 10%
2-19-4521 ulatuseni lepingu maksumusest. Tellija pidi omakorda mõistliku tähtaja ehk 14 päeva jooksul pärast eeltoodud kohustuse rikkumise avastamist teatama töövõtjale, et ta leppetrahvi nõuab. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa viidatud lepingupunkti mõista selliselt, et kostja pidi 14 päeva jooksul alates kohustuse rikkumise avastamist esitama leppetrahvinõude. Sellist tõlgendus ei tulene lepingupunkti sõnastusest. Samuti ei saaks lepingupunktile anda hageja soovitud tõlgendust koosmõjus VÕS § 159 lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt kaotab kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Mõlema järgi on oluline, et kahjustatud pool teatab kavatsusest esitada leppetrahvinõue. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et pooled mõistsid leppetrahvi kokkulepet hageja märgitud sisuga. Praegusel juhul tuvastas maakohus õigesti, et kostja teatas juba 18. septembri 2018. a nõudekirjas kavatsusest esitada leppetrahvinõue, kui hageja ei järgi kokkulepitud lõpptähtaega (26. oktoober 2018), sest selleks ajaks oli hageja kostja hinnangul juba ajagraafikust maas. Kuna kostja teavitas hagejat juba etteulatuvalt, oli tal nõude aegumise tähtaja jooksul õigus oma nõue maksma panna.
21.2.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hageja viivitas tööde üleandmisega, kuid maakohtu järeldused viivituse kestuse osas on osaliselt ekslikud.
21.2.1.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus põhjendamatult arvestamata, et hageja sai kostjast tingitud põhjustel alustada töid kokkulepitust 36 päeva hiljem, mistõttu lükkus tööde lõpptähtaeg 36 päeva võrra, s.o kuni 30. novembrini 2018 edasi. Alltöövõtulepingu p 1.4.1 järgi oli töö alustamise aeg hiljemalt 24. nädal eeldusel, et ehitusluba on 31. mai 2018. a seisuga väljastatud ja lammutustööd lõpetatud, vastaselt juhul lükkuvad lepingu p-s 1.4 toodud tähtajad edasi. Lepingu p 1.4.2 järgi oli töö üleandmise lõpptähtaeg 26. oktoober 2018. Kuigi lepingu p 3 järgi tuli lepingu muudatused vormistada üldjuhul kirjalikult lepingu lisana, olid pooled lepingu p-s 1.4.1 selgelt kokku leppinud tööde lõpptähtaja edasilükkumises, kui töödega saab hiljem alustada. Hageja esindaja saadetud e-kirjast (II kd, tl 16 pöördel) nähtub, et hageja juhtis lepingueelsetel läbirääkimistel kostja tähelepanu sellele, et kostjal jäi lepingus täiendamata p 1.4.1. Hageja selgitas: „Kui te enda vastutusalas olevaid asju ära ei tee, siis me ei saa ju ka oma kohustust tähtaegselt täita“. Seega olid pooled nimetatud lepingupunktis läbi rääkinud ning pooled pidid mõistma lepingut sõlmimise ajal selliselt, et kui tööde alustamise aeg lükkub edasi, siis lükkub edasi ka tööde lõpptähtaeg. Igal juhul sai mõistlik ehitusettevõtja mõista lepingut selliselt, et tähtaeg lükkub edasi sõltumata sellest, kas pooled selle kirjalikult vormistavad või mitte. Kirjaliku kokkuleppe nõude korral muutuks poole vastav kokkulepe sisutühjaks. Seetõttu ei ole õige maakohtu järeldus, et poolte vastava kirjaliku kokkuleppe puudumise tõttu ei ole tähtaeg edasi lükkunud. Samuti ei ole tähtsust sellel, kas ja kuidas muutsid pooled lepingu täitmise ajal ajagraafikut, s.o tööde vahetähtaegu, ega sellel, kas hageja proovis töödega alustamise aja edasilükkumisest hoolimata algses ajagraafikus püsida. Tähtsust pole ka sellel, kas hageja viivitas teise lepingu alusel projekteerimistööde tegemisega ja millal hageja projekteerimistööd lõpetas. Kuna pooled olid selgelt kokku leppinud, et tähtaeg lükkub tööde alustamise aja edasilükkumise korral edasi, siis ei olnud kostjal õigust nõuda, et hageja täidaks lepingu algselt kokkulepitud tähtpäevaks ning tähtaeg lükkus 30. novembrini 2019 edasi.
2-19-4521
21.2.2.Platside ja teede mahtude muutumisega seoses leidis maakohus aga põhjendatult, et sel põhjusel ei ole tööde üleandmise lõpptähtaeg muutunud, sest pooled ei ole saavutanud lõpptähtaja muutmiseks vastavalt lepingu p-le 3 kokkulepet. Kolleegium selgitab, et olukorras, kus algselt kokkulepitud tööde maht täpsustus projekteerimise käigus, tõi see alltöövõtulepingu p 1.5.2 järgi endaga kaasa ka tasu suuruse muutumise, kuid pooled ei ole leppinud kokku, et sellisel juhul oleks pikenenud ka tööde lõpptähtaeg. Iseenesest ei tingi väiksemad muudatused tingimata lepingu lõpptähtaja edasilükkamist, küll aga võib mahu oluline muutumine tuua endaga kaasa vajaduse lükata lepingu lõpptähtaeg edasi. Samas saab poolte alltöövõtulepingu p 3 alusel järeldada, et suuremad muutused nii mahus, hinnas kui ka ajagraafikus pidid pooled eraldi lepingumuudatusena kokku leppima. Nagu ülal märgitud, siis hoolimata sellest, et lepingu p 3.1 järgi tuli muudatused vormistada kirjalikult lepingu lisana, võis kostja kaotada VÕS § 13 lg 3 alusel õiguse vorminõudele tugineda, kui hageja võis tema käitumist mõista selliselt, et kostja on nõus muutma ajagraafikut ka muus vormis. Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, et projektijärgne platside ja teedega seotud tööde mahumuutus selgus alles septembris 2018. Kostja saatis hagejale 21. septembril 2018 e-kirja (I kd, tl 25), millega saatis hagejale joonised ja palus nende alusel mahud ja alused välja arvutada. Võrreldes algset hinnapakkumist (I kd tl 17) kostja poolt kinnitatud lisapakkumisega 11-1 (I kd, tl 39 pöördel), on erinevate tööde mahud võrreldes algsete mahtudega ca 1,5–2 korda suuremad. Seega oli tegemist olulise mahumuutusega. Hageja edastas 5. oktoobri 2018. a kostjal e-kirjaga (I kd, tl 33–34) lisatööde hinnapakkumise nr 11 koos muudetud ajagraafikuga ning palus kooskõlastust hiljemalt 8. oktoobril 2018, märkides: „Enne kui me oleme nendes muudatustes lõplikult kokku leppinud, ei saa me platside ehitust töösse panna, kuna maht erineb oluliselt lepingus kokkulepitust“. Lisatud uue ajagraafiku järgi tuli platside ja teede tööd teha 11. oktoobrist kuni 2. novembrini, s.o kolme nädala ja kahe päeva jooksul ning seejärel oli kuni 9. novembrini 2018 kavas nädala jooksul teha haljastustööd. Algse ajagraafiku (I kd, tl 27) järgi oli platside ehituseks kavandatud 30 päeva augustis ja septembris. Hinnapakkumise nr 11 järgi oli muudetud tööde maksumus 122 259 eurot 51 senti (lisandub käibemaks). Algselt oli nende tööde hind 82 708 eurot 50 senti (lisandub käibemaks) (I kd, tl 17).
10.oktoobril 2018 saatis hageja kostjale e-kirja (I kd, tl 36-38), milles teatas, et kuna eelmisel nädala saadi mahumuudatuste ja lahenduste osas asjad selgeks vaieldud, siis edastab hageja kostjale töövõtulepingu muudatuse nr 1 projekti ja korrigeeritud ajagraafiku. Ühtlasi teatas hageja, et platside ehitustööd on edasi lükatud kostjapoolse info puudumise tõttu. Hageja avaldas lootust, et kui lepingumuudatus saab allkirjastatud, siis suudab hageja novembri lõpuks oma kohustused täita. Lisaks saatis hageja 11. oktoobril 2018 korrigeeritud hinnapakkumise nr 11-1 hinnaga 116 561 eurot 72 senti (lisandub käibemaks) (I kd, tl 39 pöördel). Kostja kinnitas 11. oktoobri 2018. a e-kirjas, et tellib antud mahus tööd hageja käest (kirja manuses oli hinnapakkumine 11-1). Seejuures ei teinud kostja märkusi ajagraafiku kohta. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleksid allkirjastanud lepingu muudatuse nr 1, milles sisaldus nii hinna- kui ka lõpptähtaja muudatus. Seega ei ole pooled vastavas muudatuses, sh lepingu lõpptähtaja pikenemises kuni 30. novembrini 2018 lepingu p-s 3.1 sätestatud vormis kokku leppinud. Samuti ei ole asjas esitatud tõendeid, mis kinnitaksid muus vormis lõpptähtaja pikenemises üksmeele saavutamist. Seega pidi hageja andma kostjale tööd lõplikult üle hiljemalt 30. novembril 2019 ning alates 1. detsembrist 2019 rikkus hageja oma kohustust.
2-19-4521
21.2.3.Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et kostjal on õigus nõuda hagejalt lepingu p 8.1.5 alusel igal juhul leppetrahvi. Hageja heidab maakohtule põhjendatult ette seda, et maakohus jättis tähelepanuta hageja väited selle kohta, et hageja viivitus oli tingitud kostjast. Kolleegium märgib, et juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 järgi kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda leppetrahvi, kuid VÕS § 101 lg 3 järgi ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele ega kasutada õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Viidatud sätte järgi ei saa võlausaldaja mh tugineda võlgniku viivitusele ega nõuda tähtaja järgimata jätmise eest leppetrahvi, kui viivituse on põhjustanud võlausaldaja enda viivitus kohustuste täitmisel või võlgniku kohustuste täitmiseks vajaliku koostöö tegemata jätmine. Praegusel juhul pidi hageja algse kokkuleppe järgi andma tööd lõplikult üle 26. oktoobril 2018, kuid lepingu p 1.4.1 alusel lükkus tähtaeg edasi kuni 30. novembrini 2018. Seega ei ole hageja alates 26. oktoobrist kuni 30. novembrini 2018 oma tööde üleandmise kohustust rikkunud ning kostjal ei ole õigust nõuda selle aja eest hagejalt leppetrahvi. Kostjal võib hageja viivituse tõttu olla õigus nõuda leppetrahvi alates 1. detsembrist 2018 kuni
14.jaanuarini 2018 (ringkonnakohus luges ülal tööd sel päeval vastuvõetuks), kuid kostja saab nõuda selle ajavahemiku eest leppetrahvi üksnes juhul, kui ta ei ole ise põhjustanud hageja viivitust ja viivitus ei tulene asjaolust, mille riisikot kannab kostja. Kuigi kostja väitel põhjustas viivituse tööde tegemises ja mahtude arvutamises see, et hageja ise viivitas objekti projekteerimislepingu täitmisel, ei saa sellest järeldada, et hageja on ise alltöövõtulepingus nimetatud tööde tegemisel viivituse põhjustanud. Kuna kostja võitis riigihanke ja sõlmis tellijaga töövõtulepingu ning selle täitmiseks erinvate alltöövõtjatega alltöövõtulepingud (sh hagejaga projekteerimise lepingu ja ehitustööde alltöövõtulepingu), kandis kostja peatöövõtjana riisikot alltöövõtjate viivituste eest, mis tingisid teise alltöövõtja töödes viivituse. Sellise viivituse korral sai kostja kasutada õiguskaitsevahendeid viivituse põhjustanud alltöövõtja vastu, kuid suhetes teiste alltöövõtjatega kandis kostja peatöövõtjana tekkinud viivituse riisikot ega saanud sellest tingitult teistele alltöövõtjatele viivitust ette heita ega õiguskaitsevahendeid VÕS § 101 lg 3 järgi kohaldada. Hageja väitel põhjustas viivituse see, et mahud selgusid alles 21. septembril 2018, kostja viivitas hinnapakkumise kooskõlastamisega ning platside ja teede ehitustöid ei saanud alustada, kuna eeltööd olid tegemata. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja saatis hagejale alles
21.septembril 2018 joonised, mille alusel sai hageja välja arvutada muutunud mahud ja kavandada teede ja platside ehitustööde tegemist, kuigi algse ajakava järgi pidid need tööd olema selleks ajaks juba tehtud ning enne seda ka teiste alltöövõtjate eeltööd. Samuti ei ole kostja viivitamata kooskõlastanud hageja 5. oktoobril 2018 saadetud muutunud mahtudega tööde hinnapakkumist ning tegi seda alles 11. oktoobril 2018. Arvestades seda, et hageja arvestuste järgi saanuks muunud oludes hageja tööd tehtud 30. novembriks 2018, ei oleks kostjal olnud neid etteheiteid arvestades õigust heita hagejale ette viivitust kuni 30. novembrini 2018. Selle ajani oli aga lõpptähtaeg nagunii tööde alustamise viibimise tõttu edasi lükkunud ning kostjal puudus õigus nõuda hagejalt leppetrahvi. Hageja edasine viivitus ei olnud aga enam kostja viivitustest tingitud. Maakohtu tuvastatud poolte kirjavahetus kinnitab, et tööd jäid lõplikult üle andmata seetõttu, et kostja keeldus töid puuduste tõttu vastu võtmast. Töös esinevad puudused ja nende kõrvaldamine oli aga selgelt hageja enda riisiko.
2-19-4521
21.3.Seega oli kostjal õigus nõuda hagejalt alates 1. detsembrist 2018 kuni 14. jaanuarini 2019 leppetrahvi 270 eurot päevas, s.o kokku 45 päeva eest 12 150 eurot ning arvestades kostja tasaarvestuse avaldust on kostja selles ulatuses hageja nõuded täitnud.
22.Kostja 70 924 euro 45 sendi suuruse katelde paigaldustöödega seotud kahju hüvitamise nõude luges maakohus õigesti alusetuks ja jättis selles osas tasaarvestuse vastuväite haginõude lahendamisel arvestamata. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole tõendanud, et tal tekkis väidetud kahju. Kuigi kostja väitel pidid katelde paigaldajad käima hageja viivituse tõttu katlaid paigaldamas ja seadistamas kahe korra asemel neli korda, ei ole kostja selle väite aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Samuti ei ole esile toonud ega tõendanud, millised kulud oleksid tal algselt katelde paigaldamis ja seadistamistöödega tekkinud ning millised täiendavad kulud tekkisid tal seetõttu, et hageja viivitas katelde paigaldamiseks vajalike eeltööde tegemisega. Kostja esitatud tõendid kinnitavad küll seda, et katelde paigaldamise töid tehti kostja väidetud aegadel ja nende eest esitas katelde paigaldaja kostjale arve, kuid neist ei saa järeldada hageja viivituse tõttu lisakulude tekkimist. IV
23.Ülaltoodud põhjendustel on ringkonnakohtu hinnangul hagejal õigus nõuda kostjalt alltöövõtulepingu alusel tasu 290 606 eurot 46 senti (koos käibemaksuga) ning alates 11. maist 2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni võla käibemaksuta summalt viivist 0,09% päevas. Samas on kostja hageja nõudega kehtivalt tasaarvestanud leppetrahvinõude 12 150 euro ulatuses. Seda arvestades rahuldab ringkonnakohus hageja põhinõude osaliselt, s.o 278 456 euro 46 sendi ulatuses ning mõistab kostjalt lisaks põhivõlale välja ka nimetatud summa käibemaksuta osalt (222 765 eurot 17 senti) alates 11. maist 2019 kuni võla tasumiseni viivise 0,09% päevas.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.