Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Siiri Malmberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.02.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-4521
Kohtuasi
Aktsiaselts Megaron-E hagi ICP Solutions OÜ (pankrotis) vastu 313 766 euro 22 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.08.2020 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
Aktsiaselts Megaron-E 254 103 eurot 65 senti
apellatsioonkaebus,
hind
ICP Solutions OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus, hind 145 556 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Aktsiaselts Megaron-E (registrikood 10364157), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria Pihlak Kostja (apellant) ICP Solutions OÜ (pankrotis) (registrikood 11659535), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Pikani
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 02.05.2023 kohtuistungil, menetluse jätkamine kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi Megaron-E apellatsioonkaebus ICP Solutions OÜ (pankrotis) 147 356 euro suuruse kahju hüvitamise ja 8522 euro 10 sendi suuruse kohtueelse õigusabikulu hüvitamise tasaarvestuse vastuväite osas.
2.Jätta rahuldamata ICP Solutions OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus ICP Solutions OÜ (pankrotis) 147 356 euro suuruse kahju hüvitamise ja 8522 euro 10 sendi suuruse kohtueelse õigusabikulu hüvitamise tasaarvestuse vastuväite osas.
3.Tühistada Harju Maakohtu 28.08.2020 otsus osas, millega maakohus jättis hagi tasaarvestuse vastuväite tõttu 122 881 euro ulatuses rahuldamata.
2-19-4521
4.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2021 tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus muutmata.
5.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes 70% ulatuses ICP Solution OÜ (pankrotis) kanda ja 30% ulatuses Aktsiaseltsi Megaron-E kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts Megaron-E (hageja, alltöövõtja) esitas 25.03.2019 Harju Maakohtule ICP Solutions OÜ (pankrotis) (kostja, peatöövõtja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 508 991 eurot 58 senti, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 39 370 eurot 93 senti ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni põhivõla käibemaksuta osalt viivise 0,09% päevas. Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 5640 eurot ja alates hagi esitamisest kuni kahju hüvitise tasumiseni sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Pärast seda, kui kostja tasus 10.05.2019 hagejale 257 853 eurot 36 senti, võttis hageja hagi osaliselt tagasi ning palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 313 766 eurot 22 senti ja alates 11.05.2019 kuni põhivõla tasumiseni 261 471 euro 85 sendi suuruselt võlalt (ilma käibemaksuta) kuni selle täieliku tasumiseni viivise 0,09% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise koos kohustusega tasuda hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.
1.1.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt võitis kostja 2017. a Jüri alevikus Ehituse tänaval asuva katlamaja hakkepuidu küttele üleviimiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde tegemiseks välja kuulutatud riigihanke nr 191474. Tööd tellis Aktsiaselts ELVESO (tellija) ning hanke kogumaksumus oli 2 691 675 eurot. Kostja kasutas tööde tegemiseks erinevaid alltöövõtjaid, sh sõlmisid hageja ja kostja alltöövõtulepingu nr 2018-01-002 (alltöövõtuleping), mille kohaselt kohustus hageja tegema katlamaja rekonstrueerimise ja juurdeehituse ehitustöid vastavalt hinnapakkumises (alltöövõtulepingu lisa 2) toodud tööde kirjeldustele ja mahtudele ning koostama teostusdokumentatsiooni. Kostja kohustus tasuma hagejale tööde eest 658 255 eurot 80 senti (s.o ca 24% tellijalt peatöövõtulepingu alusel saadavast tasust). Tööde alustamise aeg oli
2-19-4521 hiljemalt 24. nädalal (11.06.2018), eeldusel, et ehitusluba on 31.05.2018 väljastatud ja lammutustööd lõpetatud. Tööde üleandmise lõpptähtaeg oli 26.10.2018. Kostja viivituse tõttu lükkus ehitustööde algus ja teostamine korduvalt edasi. Kuigi pooled leppisid kokku tasu 658 225 eurot 80 senti, teadsid pooled, et kostja ette antud mahud võivad tööde käigus muutuda, mistõttu leppisid pooled lepingu p-des 1.5.2 ja 4.1 kokku, et tööde lõppmaksumus kujuneb tegelikult tehtud ja akteeritud töömahtude ning hageja hinnapakkumises toodud ühikhindade korrutisena. Alltöövõtulepingu põhi- ja lisatööde kogumaksumus oli 722 356 eurot 95 senti (lisandub käibemaks). Hageja andis tööd lõplikult üle 21.12.2018 ja need tuleb lugeda vastuvõetuks 10.01.2019.
1.2.Hagi esitamise ajal oli kostjal hagejale tehtud tööde eest tasumata arvete nr 18091, nr 18099 ja nr 18109 alusel kokku 508 991 eurot 58 senti (põhinõue). Hagi esitamise aja seisuga tasumata arvetel märgitud tasu osas oli hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingujärgses määras (0,09% päevas (käibemaksuta)) viivis kokku 33 441 eurot 80 senti. Lisaks viivitas kostja ka hagi esitamise ajaks tasutud arvete nr 18051, nr 18060 ja nr 18069 maksmisega ning nendel märgitud tasu maksmisega viivitamise tõttu peab kostja maksma hagejale lepingujärgses määras viivist kokku 5929 eurot 13 senti. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis 39 370 eurot 93 senti (kõrvalnõuded). Hageja soovib saada tasumata põhivõlalt lepingujärgses määras viivis ka alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kuna kostja tasus kohtumenetluse ajal 10. mail 2019 hagejale 257 853 eurot 36 senti, vähendas hageja oma nõudeid kostja vastu, lugedes esmalt täidetuks sissenõutavaks muutunud viivisenõuded ning ülejäänud osas põhinõude.
2.Harju Maakohus jättis 31.03.2020 määrusega hagi osaliselt, s.o põhinõude 195 225 euro 36 sendi ulatuses ja põhinõudelt kuni 10.05.2019 arvestatud viivise ning 5640 euro suuruse kahjuhüvitise osas läbi vaatamata. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 796 eurot 61 senti koos kohustusega tasuda sellelt seadusjärgses määras viivist. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud (sh osaliselt tagasivõetud hagi puudutavad kulud) hageja kanda. Kostja tasaarvestas hageja esitatud põhinõuded oma nõuetega hageja vastu ning palus kohtul juhul, kui kohus rahuldab viivisenõude, tasaarvestada kostja nõuetega ka hageja viivisenõue.
3.1.Kostja arvutuste kohaselt on ta tasunud hagejale alltöövõtulepingu alusel kokku 615 689 eurot 28 senti ning arvestades tasukokkulepet (700 000 eurot, millele lisandub käibemaks), on kostjal tasumata 224 310 eurot 72 senti.
3.2.Kostjal on hageja vastu tasaarvestatavaid nõudeid kokku 280 532 euro 55 sendi ulatuses. Kuna hageja jättis tööd kostjale tähtaegselt üle andmata, on kostjal õigus nõuda alltöövõtulepingu p 8.1.5 alusel hagejalt leppetrahvi 270 eurot iga viivitatud kalendripäeva eest. 13.05.2019 seisuga oli viivitus 199 päeva ja leppetrahv 53 730 eurot. Kostja hoiatas hagejat 18.09.2018 nõudekirjas ja 02.11.2018 kirjas kavatsusest nõuda leppetrahvi.
2-19-4521 Kuna hageja viivitas tööde tegemisega, pidi Kohlbach seadmete (katelde) tootja käima kavandatud kahe korra asemel neli korda objektil, millega tekkisid kostjal täiendavad kulud 70 924 eurot 45 senti. Ajagraafiku järgi pidi hageja ehitama ja valmistama ette katlamaja ja selle infrastruktuuri hiljemalt 27.07.2018 ning katelde paigaldamine ja seadistamine pidi algama 3.09.2018. Hageja viivitas katlamaja hoone ehitamisega, mistõttu pidi katelde tootja käima neli korda objektil. Kuna hageja viivitas tööde üleandmisega kostjale, ei saanud kostja õigel ajal töid üle anda ka tellijale, mistõttu tasaarvestas tellija kostja tasuga oma leppetrahvinõuded (46 000 eurot, 22 500 eurot, 14 500 eurot ja 15 500 eurot) ning kahju hüvitamise nõude (48 856 eurot). Sellega tekkis kostjal hageja viivituse tõttu tellija tasaarvestustega kokku kahju 147 356 eurot. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt pidi hageja andma tööd üle 26.10.2018, kuid hageja viivitas tööde üleandmisega, sh saatis kostjale tööde üleandmise lõppakti 21.12.2018, vallale kasutusloa väljaandmiseks teostusdokumentatsiooni 21.01.2019 ning objekt sai kasutusloa 22.02.2019. Lisaks olid 18.01.2019 seisuga hagejal kõrvaldamata töös esinevad puudused ja katlamaja käivitati alles 01.03.2019. Hageja oli teadlik tellijast ja sellest, et katlad tuli käivitada 05.10.2018. Hageja viivituse tõttu ei saanud teised alltöövõtjad töödega õigel ajal alustada. Hageja pidi ette valmistama katlamaja hoone, ruumid ja katelde paigaldamiseks vajaliku infrastruktuuri hiljemalt 27.07.2018 ning alles pärast seda said teised alltöövõtjad paigaldada ja seadistada katlaid. Hageja viivituse tõttu hilines kostja tellijale tööde üleandmisega. Tööde üleandmisega viivitamise tõttu esitas tellija 08.01.2019 kostjale nõudekirja 46 000 euro suuruse leppetrahvi ja 48 856 euro suuruse täiendava kahjuhüvitise saamiseks (kahjuhüvitis 94 856 eurot – leppetrahv 46 000 eurot) ning tasaarvestas 23.01.2019 need nõuded kostja tasunõudega. Lisaks esitas tellija kostjale 01.04.2019 nõudeavalduse 22 500 euro suuruse leppetrahvi saamiseks tööde üleandmisega viivitamise eest ning 03.05.2019 nõudeavalduse 14 500 euro suuruse leppetrahvi saamiseks ja 03.06.2019 nõudeavalduse 15 500 euro suuruse leppetrahvi saamiseks täitmisaja ületamise eest ning tasaarvestas need nõuded 03.07.2019 kostja tasunõudega. Seega jäi kostjal hageja viivituse tõttu tellijalt tasu 147 356 euro ulatuses saamata. Lisaks tekkis kostjal kahju seoses sellega, et ta pidi hagejaga tekkinud erimeelsuste lahendamiseks ning hageja vastu esitatavate nõuete kindlakstegemiseks ja esitamiseks pöörduma õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole. Kostja kohtueelsed õigusabikulud on 8522 eurot 10 senti. Hageja vastuväited kostja tasaarvestuse vastuväidetele
4.Hageja vaides kostja tasaarvestuse vastuväitele vastu ja leidis, et kostjal ei ole tema vastu tasaarvestatavaid nõudeid ning nõuded on tõendamata. Kostja leppetrahvinõue ei ole põhjendatud, sest kostja esitas selle hilinenult ja hageja ei ole viivitanud tööde üleandmisega, sest lepingu tähtaeg lükkus kostja tõttu edasi. Igal juhul oli kostja vastuvõtuviivituses. Kui kostjal on õigus nõuda leppetrahvi, saab seda arvestada kõige varem alates 16.12.2018, sest kostja andis hagejale täiendava tähtaja tööde üleandmiseks. Juhul, kui kohus peab leppetrahvinõuet põhjendatuks, tuleb seda vähendada nullini, sest kostja põhjustas viivitused ning käitub pahatahtlikult, kui keeldub siiani töid vastu võtmast ja akte allkirjastamast, viidates pisipuudustele. Kostjal ei ole hageja vastu kahju hüvitamise nõuet seoses Kohlbach seadmete (katelde) paigaldustöödega. Poolte vahelises lepingus ei olnud kokku lepitud vahetähtaegasid ning ka tellija ja kostja vahelises ajagraafikus ei olnud kostja väidetud nädalatel katelde paigaldustöid. Kostja ei ole tõendanud, et paigaldajad pidid käima kahe korra asemel neli korda, ega seda, et
2-19-4521 tööd läksid kallimaks, ning et ta on esitatud arvete alusel paigaldajale tasunud. Kostja jätab arvestamata, et kostja andis hagejale tööfrondi üle ca 1,5 kuud hiljem, mistõttu ei suutnud hageja ajagraafiku järgi katelde paigaldamiseks vajalikke eeltöid teha. Samuti hilines katelde tarne. Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt kahju hüvitamist, sest tellija nõuded kostja vastu ei ole hageja põhjustatud kahju. Kostja ei ole tõendanud, et tellija on kõik väidetud nõuded tasaarvestanud. Tellija ja kostja vahel on käimas kohtuvaidlus ja ei ole teada, milline on selle tulemus. Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt õigusabikulude hüvitamist, sest kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kostjal ei olnud vaja õigusabiteenust hageja tõttu. Teenust on osutatud mitmes erinevas asjas. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 28.08.2020 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 114 273 eurot 57 senti ja alates 11.05.2019 kuni põhivõla tasumiseni põhivõla käibemaksuta arvestatud summalt (95 227 eurot 98 senti) viivise 0,09% päevas. Maakohus jättis menetluskulud poolte enda kanda.
5.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
-
-
-
Aktsiaselts ELVESO (tellija) kuulutas välja riigihanke Jüri alevikus projekteerimis- ja ehitustööde tegemiseks Ehituse tänava katlamaja üleviimiseks hakkepuidu küttele; riigihanke tingimuste kohaselt oli projekteerimistööde tähtaeg 30.04.2018 ja objekti kasutusvalmiduse tähtaeg 30.09.2018; kostja võitis 2017. a riigihanke; kostja kasutas ehitustöödel erinevaid alltöövõtjaid, sh hagejat; hageja ja kostja sõlmisid 18.04.2018 katlamaja projekteerimise lepingu, mille alusel pidi hageja koostama arhitektuurse ja konstruktiivse osa projekteerimistööd põhiprojekti mahus ning konstruktiivse osa joonised tööprojekti mahus; hageja pidi tööd lõplikult üle andma 7 nädalat pärast tehnoloogia projekteerijalt arhitektuur-ehitusliku ülesande ja eelprojekti saamist; kostja edastas hagejale eelprojekti 14.05.2018; hageja andis kostjale konstruktiivse põhiprojekti üle 03.09.2018 ja tööprojekti 11.09.2018; hageja ja kostja sõlmisid 22.05.2018 alltöövõtulepingu nr 2018-01-002, mille alusel pidi hageja tegema katlamaja rekonstrueerimise ja juurdeehituse tööd vastavalt lepingule lisatud hinnapakkumisele ning koostama teostusdokumentatsiooni; alltöövõtulepingu kohaselt oli tööde maksumuseks 658 255 eurot 80 senti ning hageja pidi alustama töödega 24. nädalal ehk 11.06.2018 eeldusel, et objekti ehitusluba on väljastatud 31.05.2018 ja lammutustööd on lõpetatud; ehitusluba väljastati 21.06.2018 ja lammutustööd lõppesid 13.07.2018; lepingu lisaks oli ehitustööde ajagraafik, mille kohaselt olid erinevad tööd seotud erinevate tähtaegadega; tööde üleandmise lõpptähtaeg oli 26.10.2018; kostja tasus hagejale lepingu alusel esitatud neli esimest arvet (arve nr 18051 summaga 70 458 eurot, arve nr 18060 summaga 162 071 eurot 28 senti, arve nr 18069 summaga 125 306 eurot 64 senti ja arve nr 18091 summaga 257 853 eurot 36 senti); hageja saatis kostjale novembris tehtud tööde kohta akti 30.11.2018 ja detsembris tehtud toote kohta akti 21.12.2018, kuid kostja ei allkirjastanud akte ning jättis tasumata arve nr 18099 summaga 219 012 eurot 72 senti, millel oli maksetähtajaks märgitud 30.12.2018, ja arve nr 18109 summaga 32 125 eurot 50 senti, millel oli maksetähtajaks märgitud 30.01.2019;
2-19-4521 -
-
Aktsiaselts ELVESO (tellija) esitas 08.01.2019 kostjale nõudeavalduse 46 000 euro suuruse leppetrahvi saamiseks viivituse eest ajavahemikul 01.10.2018–31.12.2018 ning 48 856 euro suuruse kahju hüvitamise nõude 2018 oktoobris ja novembris kallima kütusekulu hüvitamiseks; tellija tegi 23.01.2019 kostjale tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas oma leppetrahvi- ja kahju hüvitamise nõude (kokku 94 856 eurot) kostja tasunõudega; kostja ja tellija koostasid 15.02.2019 ehitise põhilise kasutusvalmiduse akti (akti ei ole allkirjastatud); 22.02.2019 väljastati ehitusobjektile kasutusluba; 12.03.2019 ülevaatusel ilmnesid vaegtööd; Aktsiaselts ELVESO (tellija) esitas 01.04.2019 kostjale nõudeavalduse 22 500 euro suuruse leppetrahvi saamiseks viivituse eest ajavahemikul 01.01.2019–14.02.2019 (kuni objekti kasutusvalmiduse saavutamiseni), 03.05.2019 nõudeavalduse 14 500 euro suuruse leppetrahvi saamiseks viivituse eest ajavahemikul 02.04.2019–30.04.2019 ning 03.06.2019 nõudeavalduse 15 500 euro suuruse leppetrahvi saamiseks täitmisaja ületamise eest ajavahemikul 01.05.2019–31.05.2019.
5.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja põhinõue põhjendatud 269 284 euro 57 sendi ulatuses ja ka viivisenõue on põhjendatud osaliselt.
5.3.Kostja tasaarvestatavad nõuded on põhjendatud 155 011 euro ulatuses, sh leppetrahv 32 130 euro ulatuses, tellija nõuetega seotud kahjuhüvitis 117 356 euro ulatuses ja õigusabikulude hüvitamise nõue 5525 euro ulatuses. Kostja leppetrahvinõue (53 730 eurot) on põhjendatud 32 130 euro ulatuses. Kuna hageja ei saanud töid tähtaegselt (26.10.2018) valmis ega andnud neid üle, oli kostjal õigus nõuda hagejalt alltöövõtulepingu p 8.1.5 alusel leppetrahvi alates 27.10.2018 kuni 22.02.2019 (ajani, mil tuleb lugeda tööd vastuvõetuks), s.o 119 päeva eest kokku 32 130 eurot (119 päeva×270 eurot). Leppetrahvi vähendamise taotlust ei ole hageja millegagi põhistanud ega tõendanud. Kostja kahju hüvitamise nõue seoses katelde paigaldustöödega (70 924 eurot 45 senti) ei ole põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kostja kahju hüvitamise nõue seoses tellija esitatud nõuetega kostja vastu (147 356 eurot) on põhjendatud 117 356 euro ulatuses. Hageja rikkus kohustust anda tööd kostjale tähtaegselt üle, mistõttu ei saanud kostja jätkata teisi töid ega anda tellijale töid tähtaegselt üle. Objekt pidi olema kasutusvalmis 30.09.2018. Kuna hageja oli alltöövõtja ja teadis, et kostjal on tellija ees tähtajalised kohustused, pidi kahju olema hagejale ettenähtav. Hageja väitel esitati talle 17.07.2018 ajagraafik, et ta oleks tellija tähtaegadest teadlik. Kuna objekt ei saanud tähtajaks valmis, esitas tellija kostjale ajavahemikul 01.10.2018–31.12.2018 toimunud viivituse tõttu leppetrahvinõude 46 000 eurot ning 2018 oktoobris ja novembris tekkinud kahju hüvitamise nõude 48 856 eurot seoses viivitusest tingitud kütuse hinnavahega (uue katlamajaga oleks soojusenergia tootmine olnud oluliselt odavam, viivituse tõttu tuli kasutada oluliselt kallimat kütust) ning tasaarvestas oma nõuded kostja nõuetega. Seega jäi kostjal hageja viivituse tõttu tellijalt saamata tasu 94 856 eurot. Kuna hageja tööd saab lugeda vastuvõetuks 22.02.2019, on kostja tasaarvestus põhjendatud ka 22 500 euro suuruse leppetrahvi osas ajavahemikul 01.01.2019–14.02.2019 toimunud viivituse eest. Ülejäänud osas ei ole kostja tasaarvestus põhjendatud. Kuna hageja tööd saab lugeda üleantuks 22.02.2019, ei saanud kostja hilisemad viivitused tellija ees olla enam tingitud hageja viivitusest (puudub põhjuslik seos). Kuna hageja ei saanud töid tähtaegselt valmis, tekkis kostjale tellija esitatud nõuete ja tasaarvestusavalduse tõttu kokku kahju 117 356 eurot.
2-19-4521 Kostja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue (8522 eurot 10 senti) on VÕS § 128 lg 3 alusel põhjendatud 5525 euro ulatuses. Põhjendatud õigusabikulud on 5525 eurot, s.o need kulud, mis on seotud hagejale nõuete esitamise ja nendele nõuetele vastamisega. Kulud, mis on seotud tellijaga peetud vaidlusega, ei ole otseses põhjuslikus seoses hagejale etteheidetava rikkumisega ega saanud olla hagejale ettenähtavad. Hageja apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult ning jätta menetluskulud kostja kanda.
6.1.Hageja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus vääralt, et hageja nõuded on osaliselt põhjendamata.
6.2.Maakohus rahuldas vääralt kostja tasaarvestuse avaldused, jättes arvestamata hageja osad vastuväiteid, rikkudes kohtuotsuse põhjendamiskohustust ja eksides tõendite hindamise reeglite vastu.
6.2.1.Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt leppetrahvi, sest tööde lõpptähtaeg lükkus kostja tegevuse tõttu edasi. Maakohus jättis vääralt rahuldamata hageja leppetrahvi vähendamise taotluse.
6.2.2.Kostjal ei ole hageja vastu kahju hüvitamise nõuet seoses tellija (Aktsiaselts ELVESO) esitatud leppetrahvi- ja kahjunõuetega kostja vastu. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja ei ole oma nõuete aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, sh ei ole kostja tõendanud, et tellija tegi kostjale leppetrahvinõuete ja kahjunõude kohta tasaarvestusavalduse. Maakohus jättis hindamata, millal muutus kostja väidetav kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks. Kostja kahjunõue hageja vastu ei ole muutunud sissenõutavaks, sest kostja vaidleb tsiviilasjas nr 2-19-12802 tellija nõuetele vastu. Kostjale saab sissenõutav kahju tekkida siis, kui selles asjas jõustub kohtulahend, millega mõistetakse kostjalt tellija kasuks leppetrahvid ja kahjuhüvitis välja. Maakohus jättis hindamata hageja vastuväited kostja kahju hüvitamise nõudele, sh selle, et pooled ei leppinud alltöövõtulepingus kokku vahetähtajas (30.09.2018), mis sisaldus peatöövõtulepingus. Seega ei ole peatöövõtulepingu rikkumine võrdsustatav alltöövõtulepingu rikkumisega. Hageja pidi ajagraafiku järgi lõpetama tööd 26.10.2018. Hageja ei pidanud paigaldama katlaid ega teadnud seetõttu kostjale tekkivast kahjust (kallim kütusekulu) juhul, kui kostja tellijale 01.10.2018 töökindlaid katlaid üle ei anna. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Ainuüksi tellija nõudekiri ei tõenda kahju tekkimist. Igal juhul ei vastuta hageja oktoobris tekkinud kahju eest, sest hageja pidi oma kohustused täitma 26.10.2018.
6.2.3.Kuna kostja kahju nõue ja leppetrahvinõuded ei ole põhjendatud, on alusetu ka kostja kohtueelse õigusabikulu hüvitamise nõue hageja vastu.
6.3.Maakohus jaotas igal juhul vääralt menetluskulud. Kuna kummagi poole nõuded olid ca 50% ulatuses põhjendatud, pidanuks maakohus jätma pool hageja tasutud riigilõivust kostja kanda.
2-19-4521
7.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja apellatsioonkaebus
8.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi, ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.1.Kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt luges maakohus alusetult arvete nr 18099 ja nr 18109 alusel hageja algselt esitatud viivisenõuded põhjendatuks.
8.2.Maakohus leidis vääralt, et osad kostja tasaarvestatud nõuded ei olnud põhjendatud. Maakohus jättis vääralt tasaarvestamata kostja kahjunõude, mis oli seotud katelde paigaldamistöödega (70 924 eurot 45 senti). Maakohus jättis põhjendamatult tasaarvestamata kostja kahjunõude 30 000 euro ulatuses, mis tulenes tellija esitatud leppetrahvinõuetest kostja vastu. Maakohus leidis vääralt, et pärast 22.02.2018 ei saanud kostja hilisemad viivitused tellija ees olla tingitud hageja viivitusest. Kuna hageja ei andnud töid õigeaegselt üle, ei saanud ka teised kostja alltöövõtjad õigel ajal töid üle anda. Kostja esitas kohtule 12.03.2019 vaegtööde nimekirja, milles nähtusid hageja vaegtööd, ning selgitas, et suitsugaasi käikude monteerimis-, isoleerimis- ja elektritöid sai teha pärast seda, kui kostja oli oma tööd lõpetanud. Seda tõendab töövõtulepingu ajagraafik.
9.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Menetluse edasine käik
10.Tallinna Ringkonnakohus peatas 09.07.2021 otsusega tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-19-12802 menetluse lõppemiseni kostja 147 356 euro suuruse kahju hüvitamise ja 8522 euro 10 sendi suuruse kohtueelse õigusabikulu hüvitamise tasaarvestuse vastuväite osas. Ülejäänud nõuete osas tegi ringkonnakohus tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse, millega tühistas maakohtu otsuse osaliselt hagi rahuldamata jätmise osas ja tegi asjas uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku põhivõla 278 456 eurot 46 senti ning alates 11.05.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni põhivõla käibemaksuta summalt (222 765 eurot 17 senti) viivise 0,09% päevas. Ringkonnakohus märkis, et kohus võib tasaarvestuse vastuväidet lahendades kohtuotsuse resolutsiooni tühistada või seda muuta. Ringkonnakohtu osaotsus on jõustunud. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja tööde lõpptähtaeg (26.10.2018) lükkus edasi kuni 30.11.2019 ning hageja andis kostjale tööd üle ja kostja võttis need vastu hiljemalt 14.01.2019. Ringkonnakohus luges hageja tasunõude põhjendatuks 290 606 euro 46 sendi ulatuses (koos käibemaksuga), millelt tuleb alates 11.05.2019 kuni põhivõla tasumiseni maksta võla käibemaksuta summalt viivist 0,09% päevas. Samuti luges ringkonnakohus põhjendatuks kostja leppetrahvinõude 12 150 euro ulatuses, kuid nõustus maakohtuga, et katelde paigaldustöödega seotud kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, ning tasaarvestas kostja 12 150 euro suuruse leppetrahvinõude hageja 290 606 euro 46 sendi suuruse tasunõudega.
2-19-4521
11.Tallinna Ringkonnakohus uuendas 29.03.2022 määrusega peatatud osas tsiviilasja menetluse ja määras tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks.
12.Harju Maakohus kuulutas 07.06.2022 välja kostja pankroti ja määras pankrotihalduriks vandeadvokaadi Kristo Teder. Tallinna Ringkonnakohus määras kostja pankrotihaldurile tähtaja võlgniku asemel menetlusse astumiseks. Kostja pankrotihaldur ei pidanud võimalikuks menetlusse astuda.
13.Ringkonnakohus arutas kohtuasja 02.05.2023 kohtuistungil ja jätkas poolte nõusolekul asja lahendamist kirjalikus menetluses.
14.Kostja täiendavate seisukohtade kohaselt tuleb tellija leppetrahvinõuete puhul lähtuda sellest, et hageja pidi lepingu järgi tööd üle andma 26.10.2018 ja need saab lugeda vastuvõetuks 22.02.2019. Tsiviilasjas nr 2-19-12802 tehtud otsus kinnitab, et kostjal tekkis hageja viivituse tõttu kokku kahju vähemalt 117 356 euro ulatuses, sh on ka pärast 22.02.2019 tellija esitatud leppetrahvid põhjuslikus seoses hageja viivitusega. Hageja töödes esines ka pärast 15.02.2019 olulisi puudusi, mille tõttu tellija ei allkirjastanud täitmisakti ja mille tõttu pidi kostja maksma tellijale leppetrahvi 30 000 eurot. Sama palju, nagu hilines hageja kostjale tööde üleandmisega, viibis ka kõigi tööde valmimine ja täitmisakti allkirjastamine, mis kinnitab nn lumepalliefekti. Kui kohus arvestab seda, et hageja tööd lükkusid edasi, siis tuleb arvestada ka seda, et hageja viivituse tõttu lükkusid ülejäänud tööd edasi. Hageja pidi olema kostja ja tellija vahelise lepingu tingimustest teadlik, sest lepingutingimused olid riigihangete registris avalikult kättesaadavad.
15.Hageja täiendatavate seisukohtade kohaselt ei ole ringkonnakohtul alust asuda jõustunud osaotsuses tuvastatu osas erinevale seisukohale, mistõttu tuleb lähtuda sellest, et hageja pidi tööd üle andma 30.11.2018 ja tööd saab lugeda vastuvõetuks hiljemalt 14.01.2019. Seega ei ole põhjendatud kahjunõue ajavahemiku eest enne 30.11.2018 ja pärast 14.01.2019. Hageja saaks vastutada tellija leppetrahvi nõude eest üksnes ajavahemikul 01.12.2018–31.12.2018 ja 01.01.2019–14.01.2019. Tsiviilasjas nr 2-19-12802 tehtud otsus ei tõenda, et hageja tekitas kostjale kahju. Kostja ei ole toonud esile ja tõendanud, milliste töödega oli hageja iga tellija leppetrahvinõude puhul viivituses, mis põhjustasid tellija leppetrahvinõude. Kahju ei olnud hagejale ettenähtav. Kuni 14.01.2019 kogunenud leppetrahvi suurus oli mõeldud katma ka kahju, mis võis kostjal edasiulatuvalt tekkida.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Kolleegium leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb kostja 147 356 euro suuruse kahju hüvitamise ja 8522 euro 10 sendi suuruse kohtueelse õigusabikulu hüvitamise tasaarvestuse vastuväite osas TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus jättis hagi kostja tasaarvestuse vastuväite tõttu 122 881 euro ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi selles osas. Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
17.Ringkonnakohus märgib, et vaidlus on Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2021 tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega osaliselt lahendatud ning lahendamata on veel kostja need tasaarvestuse vastuväited, mis puudutavad Aktsiaseltsi ELVESO kahju- ja leppetrahvinõuetest tulenevat kostja 147 356 euro suurust kahjunõuet hageja vastu ning selle nõude maksmapaneku tõttu tekkinud 8522 euro 10 sendi suurust õigusabikulude hüvitamise nõuet hageja vastu. Ülejäänud osas, s.o osas, millega ringkonnakohus lahendas hageja alltöövõtulepingust tuleneva
2-19-4521 tasunõude ja viivisenõuded ning kostja tasaarvestuse vastuväite alltöövõtulepingust tuleneva leppetrahvi- ja kahju hüvitamise nõude osas, on vaidlus jõustunud kohtuotsusega lahendatud ning ringkonnakohus on mõistnud kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 278 456 eurot 46 senti ja alates 11.05.2019 kuni põhivõla tasumiseni põhivõlalt 222 765 eurot 17 senti (käibemaksuta summa) viivise 0,9% päevas. Kuigi tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus on TsMS § 450 lg 3 järgi edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt lõppotsus, võib ringkonnakohus osaotsuse TsMS § 450 lg 4 järgi tühistada või seda muuta, kui tasaarvestuse vastuväitest tulenevalt tuleb hagi jätta osaliselt või täielikult rahuldamata.
18.Pooled vaidlevad siinses apellatsioonimenetluses peamiselt selle üle, kas kostja on kehtivalt tasaarvestanud hageja nõude (278 456 eurot 46 senti) oma 147 356 euro suuruse kahju hüvitamise nõudega hageja vastu. Eelkõige on pooled eri meelt selles, kas kostjal on hageja vastu VÕS § 115 lg 1 alusel lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue.
18.1.Ringkonnakohtu hinnangul on iseenesest õige kostja arusaam, et olukorras, kus üks alltöövõtja viivitab tööde tegemise ja/või üleandmisega ja see toob kaasa kogu objektil järgnevate tööde tegemise viivituse ja sellest tulenevalt ka peatöövõtja viivituse tellija ees, võib viivitanud alltöövõtja vastutada oma kohustuse rikkumisega peatöövõtjale tekitatud kahju eest. Selleks peab aga peatöövõtja kohtumenetluses selgelt esile tooma ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh milliste töödega alltöövõtja viivitas ning millised tööd jäid seetõttu teistel alltöövõtjatel õigel ajal tegemata ning kuidas see viivitus mõjutas peatöövõtja kohustuste tähtaegselt täitmist tellija ees ja oli seotud tellija nõuetega peatöövõtja vastu.
18.2.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et kostja rikkus alltöövõtulepingu p-st 1.4 tulenevat tööde õigeaegse üleandmise kohustust, kuid maakohus tuvastas ekslikult hageja viivitusse sattumise aja ja viivituse kestuse.
18.2.1.Siinses asjas on kostja olnud läbivalt seisukohal, et hageja rikkus alltöövõtulepingu p-s 1.4.2 sätestatud kohustust anda alltöövõtulepingu objektiks olevad tööd kostjale üle hiljemalt 26.10.2018. Ringkonnakohus jääb 09.07.2021 tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse p-des 21.2.1–21.2.2 tuvastatud asjaolude alusel tehtud järelduste juurde, mille kohaselt tuleb alltöövõtulepingu (I kd, tl 14–16) p 1.4 mõista selliselt, et selle p-s 1.4.2 kokkulepitud tööde üleandmise lõpptähtaeg (26.10.2018) lükkus tööde alustamise aja edasilükkumise tõttu alltöövõtulepingu p 1.4.1 alusel 36 päeva edasi ning hageja pidi andma kostjale kõik tööd üle hiljemalt 30.11.2018. Seega sattus hageja alltöövõtulepingu p-s 1.4 sätestatud töö tähtaegse üleandmise kohustuse täitmisega viivitusse alates 01.12.2018. Samuti jääb ringkonnakohus osaotsuse p-s 18.3.4 tuvastatud asjaolude alusel tehtud järelduse juurde, mille kohaselt tuleb lugeda, et hageja andis kostjale tööd üle 14.01.2019, arvestades mh seda, et kostja oli 14.01.2019 põhilise kasutusvalmiduse akti kohaselt üldehitustööd ja ehituse teostusdokumentatsiooni tellijale üle andnud, st kostja asus töid alltöövõtulepingu p 6.3 tähenduses siis kasutama. Seega viivitas hageja alltöövõtulepingu p-s 1.4 kokkulepitud tööde üleandmisega ajavahemikul 01.12.2018–14.01.2019 ja hilines tööde üleandmisega 45 päeva.
18.2.2.Seda, et hageja oleks rikkunud poolte vahel kokkulepitud ajagraafikust tulenevate üksikute tööde õigeaegse tegemise ja/või üleandmise kohustust, ei ole kostja täpsemalt esile toonud ega tõendanud.
2-19-4521 Lisaks tööde üleandmise lõpptähtpäevale leppisid pooled alltöövõtulepingu lisas 3 (algne ajagraafik, I kd, tl 27) iseenesest kokku lepingu objektiks olevate hageja tööde täpsema ajagraafiku, milles oli eristatud erinevaid töölõike ja määratud nende tegemise aeg. Alltöövõtulepingu p 1.4.1 ja ajagraafiku kohaselt oli kavandatud alustada katla vundamendiga seotud töid 24. nädalal, s.o 11.06.2018 ning alltöövõtulepingu p 1.4.2 ja ajagraafiku kohaselt tuli viimasena, s.o hiljemalt 26.10.2018 lõpetada välisseintega seotud tööd. Seega olid pooled kokku leppinud ka selles, millal peab hageja lepingu objektiks olevaid erinevaid töölõike tegema. Arvestades seda, et alltöövõtulepingu p 1.4.1 alusel lükkus tööde alustamise ja üleandmise lõpptähtaeg 36 päeva edasi, pidi mõistlik ehitusettevõtja mõistma, et vastavalt lükkuvad edasi ka lepingu lisaks olnud ajagraafikus märgitud üksikute tööde tegemise ajad. Eeltoodust erinevale seisukohale ei anna alust asuda kostja väited selle kohta, et pooled leppisid 17.07.2018 kokku muudetud ajagraafikus. Kostja töötaja (TT) saatis hageja töötajale (AS) 12.07.2018 e-kirja (II kd, tl 27), millele oli lisatud fail pealkirjaga „Jüri katlamaja ehituse ja tehnoloogia ajagraafik_V03.mpp“, ja märkis e-kirjas: „Selline näeks välja uuendatud ajagraafik. Homme koosolekul saame üle vaadata“. Saadetud faili (I kd, tl 165–166) sisust nähtub, et ajagraafik hõlmab lisaks poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingu lisas 3 nimetatud töödele ka muid kostja kui peatöövõtja töid. Seega on tegemist kõigi objektil tehtavate tööde kohta koostatud ajagraafikuga (kostja kui peatöövõtja koondgraafikuga), mitte poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingu objektiks olevate tööde kohta koostatud ajagraafikuga. Asjaolust, et kogu objekti hõlmava ajagraafiku on hageja töötaja AS 17.07.2018 allkirjastanud, ei saa järeldada, et hageja tegi tahteavalduse poolte lepingu lisaks 3 oleva ajagraafiku kokkuleppel muutmiseks. Arvestades seda, et alltöövõtulepingu p 1.1.2 järgi olid pooled kokku leppinud, et hageja esindajaks lepingulistes küsimustes on TT ja tehnilistes küsimustes AS, oli lepingu lisa 3 muutmiseks vaja TT tahteavaldust. Lepingu muutmise küsimust saab selgelt pidada lepinguliseks, mitte tehniliseks küsimuseks. Seega ei saa AS allkirjast järeldada, et pooled olid vastavalt alltöövõtulepingu p-le 3 leppinud kirjalikult kokku lepingu lisaks 3 oleva ajakava muutmises. Lisaks olid pooled lepingu p-s 3.1 kokku leppinud, et lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult ja lepingu lisana, näidates ära, mida konkreetselt muudetakse. 17.07.2018 ajagraafik ei vasta ka neile kokkulepitud vorminõuetele. Kuna pooled leppisid kokku lepingu objektiks olevate hageja tööde ajagraafiku, siis võis hageja iseenesest vastutada ajagraafiku rikkumisega kostjale tekitatud kahju eest. Kostja tõi esile, et hageja pidi katelde paigaldamiseks valmistama katlamaja hoone ajagraafiku järgi ette hiljemalt 27.07.2018 (ehitama ruumid ja vajaliku infrastruktuuri). Pärast seda pidid teised alltöövõtjad (nt Kohlbach Services GMBH) alates 03.09.2018 paigaldama katlad ja katsetused pidid lõppema 05.10.2018 (I kd, tl 157; II kd tl 22 pöördel). Maakohus selgitas 20.11.2019 eelistungil, et kostja peab tasaarvestuste aluseks olevad asjaolud tõendama (II kd, tl 54 pöördel), kuid kostja ei esitanud täiendavaid seisukohti ega tõendeid seoses vaidlusaluse kahjuhüvitamise nõudega, märkides, et tal ei ole täiendavaid tõendeid ega seisukohti (II kd, tl 58). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohus ainuüksi kostja üldsõnalise väite alusel, et hageja pidi valmistama hoone katelde paigaldamise ajaks ette, kuid sattus tööde tegemisega viivitusse, hinnata, kas ja mil määral põhjustas hageja viivitus kogu objekti tellijale üleandmisel viivituse. Maakohus asus põhjendatult seadmete seadistamisest tulenevalt kostja 70 924 euro suurust kahjunõuet hinnates seisukohale, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja viivituse tõttu ei saanud katelde paigaldamise töid teha. Kostja ei ole siinse kahjunõude kontekstis toonud esile ega tõendanud, millised ajagraafikus märgitud tööd pidi hageja tingimata tegema enne katelde paigaldamist ja millised neist ei olnud hageja ajagraafiku kohaselt katelde paigaldamise ajaks veel tehtud ning takistasid katelde paigaldamist ja kui pikk oli hageja viivitus ning sellest tulenev katelde paigaldamise ja seadistamise takistus. Olukorras, kuis kostja ei ole asjaolusid selgelt esile
2-19-4521 toonud ega tõendanud, ei ole ringkonnakohtul võimalik tuvastada, et hageja rikkus lisaks kokkulepitud lõpptähtajale ka mõnda tööde tegemiseks kokkulepitud vahetähtaega.
18.2.3.Ülaltoodut arvestades on hageja rikkunud alltöövõtulepingu p 1.4, kui jättis lepingu objektiks olevad tööd kostjale 01.12.2018 üle andmata. Kuna tööd saab lugeda üleantuks 14.01.2019, on hageja tööde üleandmisega 45 päeva viivitanud. Seda, et hageja jättis mõne ajagraafikus märgitud töölõigu tähtaegselt tegemata, ei ole kostja menetluses selgelt esile toonud ega tõendanud.
18.3.Maakohus asus õigesti seisukohale, et kostjale on tekkinud kahju, kuid maakohus tuvastas kahju tekkimist puudutavad asjaolud puudulikult. Ringkonnakohus parandab selle eksimuse. Kostja on tõendanud, et tellija esitas kostjale kui peatöövõtjale viivituse tõttu leppetrahvinõuded ja kahju hüvitamise nõude ja nende nõuete tasaarvestuse avalduse, mille tagajärjel jäi kostjal tellijalt töövõtulepingu alusel tööde eest saamata tasu 147 356 eurot. Tellija esitas kostjale 08.01.2019 nõudeavalduse lepinguobjekti põhilise kasutusvalmiduse saavutamisega ajavahemikul 01.10.2018–31.12.2018 viivitamise eest 46 000 euro suuruse leppetrahvi saamiseks ning viivitusest tingitult 2018 oktoobris ja novembris kallima kütuse kasutamise tõttu tekkinud 48 856 euro suuruse kahjuhüvitise saamiseks ning tegi 23.01.2019 kostjale avalduse, millega tasaarvestas kattuvas osas (94 856 eurot) oma nõuded kostja tasunõudega (I kd, tl 185–188). Samuti esitas tellija kostjale 01.04.2019 nõudeavalduse ajavahemikul 01.01.2019–14.02.2019 lepinguobjekti põhilise kasutusvalmiduse saavutamisega viivitamise eest 22 500 euro suuruse leppetrahvi saamiseks, 03.05.2019 nõudeavalduse ajavahemikul 02.04.2019–30.04.2019 täitmisaja ületamise eest 14 500 euro suuruse leppetrahvi saamiseks (I kd, tl 189–190 pöördel) ning 03.06.2019 nõudeavalduse ajavahemikul 01.05.2019–31.05.2019 täitmisaja ületamise eest 15 500 euro suuruse leppetrahvi saamiseks (II kd, tl 180–180 pöördel). Tsiviilasjas nr 2-19-12802 ei vaielnud pooled selle üle, et tellija tegi 20.06.2019 kostjale avalduse, millega tasaarvestas kattuvas osas (52 500 eurot) ka need nõuded kostja tasunõudega. Samas asjas jättis Harju Maakohus 14.02.2022 otsusega kostja tasunõude tellija vastu tellija tasaarvestuste tõttu rahuldamata (IV kd, tl 47–54 pöördel). Seega on kostjal jäänud tellijalt viivituse tõttu saamata töötasu vähemalt 147 356 euro ulatuses, mis on käsitatav kostjale tekkinud otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses.
18.4.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga õige maakohtu järeldus, et hageja rikkumise ja kostjale tekkinud 147 356 euro suuruse kahju vahel on põhjuslik seos. Seda järeldades jättis maakohus nõuetekohaselt tuvastamata põhjuslikku seost kinnitavad asjaolud ning arvestamata hageja vastuväited. Ringkonnakohus parandab selle eksimuse.
18.4.1.Pooled ei vaidle selle üle, et tellija kuulutas välja riigihanke Jüri alevikus projekteerimis- ja ehitustööde tegemiseks Ehituse tänava katlamaja üleviimiseks hakkepuidu küttele (I kd, tl 13) ning kostja võitis riigihanke. Tellija ja kostja sõlmisid 2018 jaanuaris hankelepingu, mille p 30 järgi oli projekteerimistööde tähtaeg 30.04.2018 ja põhilise kasutusvalmiduse tähtaeg 30.09.2018 (vahetähtajad) ning täitmistähtaeg 31.03.2019 (lõpptähtaeg) (II kd, tl 181–185 pöördel). Tellija ja kostja leppisid hankelepingu p-s 36 kokku leppetrahvis järgmiselt: põhilise kasutusvalmiduse akt: tähtaeg 30.09.2018 ja leppetrahvi suurus 500 eurot/päev, ning täitmisakt: tähtaeg 31.03.2019, leppetrahvi suurus 500 eurot/päev.
18.4.2.Esmalt märgib kolleegium, et kuna hageja sattus tööde üleandmisega viivitusse 01.12.2018 ning asjas ei saa tuvastada enne seda üksikute tööde või töölõikudega viivitusse
2-19-4521 sattumist, siis ei saa kostjale ajavahemiku eest enne 01.12.2018 tekkinud kahju olla hageja rikkumise tagajärg. Asjaolu, et hageja rikkus tööde üleandmise kohustust alates 01.12.2018 ja jättis tööd selleks ajaks kostjale üle andmata, ei saa olla põhjustanud seda, et kostja ei saavutanud tellijaga kokkulepitud kuupäevaks, s.o 30.09.2018 kogu objekti põhilist kasutusvalmidust. Samuti ei saa asjaolu, et hageja jättis tööd 01.12.2018 kostjale üle andmata, olla põhjuseks sellele, et tellijal tekkis objekti, eelkõige katelde põhilise kasutusvalmiduse saavutamata jäämise tõttu 2018 oktoobris ja novembris täiendav kütusekulu kallima küttematerjali kasutamise tõttu. Hilisem tegu või sündmus ei saa olla varasema teo või sündmuse põhjus. Seega ei ole hageja põhjustanud kostjale kahju, mis tulenes tellija tasaarvestatud leppetrahvinõudest ajavahemiku eest 01.10.2018–30.11.2018, s.o 30 500 eurot (61×500), samuti 48 856 euro suurusest kahju hüvitamise nõudest.
18.4.3.Alates 01.12.2018 sattus hageja kostjale tööde üleandmisega viivitusse. Seega võib hageja rikkumine olla ajaliselt põhjuslikus seoses tellija hilisemate leppetrahvinõuete tõttu kostjale tekkinud kahjuga. Arvestades seda, et isik peab VÕS § 127 lg 4 järgi kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos), tuleb ülejäänud tellija leppetrahvinõuete puhul hinnata, kas kostja kui peatöövõtja viivitus tellija ees, mille tõttu tekkis tellijal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi, tekkis seetõttu, et hageja kui alltöövõtja viivitas ajavahemikul 01.12.2018– 14.01.2019 oma tööde üleandmisega kostjale. Tellija nõudis 08.01.2018 ja 01.04.2019 nõudekirjas kostjalt leppetrahvi objekti põhilise kasutusvalmiduse saavutamisega viivitamise eest kuni 14.02.2019 ning märkis, et lepingu üldtingimuste p 10.2.8 kohaselt tuleb põhilise kasutusvalmiduse all mõista olukorda, kus tööd on lepingu kohaselt põhiliselt lõpetatud ja töö juurde kuuluvad dokumendid (sh ehitamise tehnilised dokumendid) on koostatud, ning tõi esile, et kostja ei olnud tähtajaks taganud katlamaja ega kaugküttetorustiku kasutusvalmidust, seejuures olid 08.01.2019 seisuga kaks hakkepuidukatelt valdavas osas kasutusvalmis ning novembri lõpus õnnestus minna osaliselt üle hakkepuidu küttele, kuid jätkuvalt ei olnud kasutusvalmis õlikatel (I kd, tl 185 pöördel). Edasi nõudis tellija kostjalt 03.05.2019 ja 03.06.2019 nõudeavalduses ajavahemikul 02.04.2019–31.05.2019 täitmisaja, s.o lõpptähtaja ületamise eest leppetrahvi, kuid tellija nõudest ei nähtu täpsemalt leppetrahvi aluseks olevad asjaolud. Ka kostja ei ole täpsemalt selgitanud leppetrahvinõude aluseks olevaid asjaolusid. Harju Maakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-19-12802, et lepingu üldtingimuste p 10.2.3 sätestas loetelu kohustuslikest tingimustest, millised on tööde lõpliku vastuvõtmise eelduseks, sh pidi p 10.2.3.1 järgi olema saavutatud tööde lõplik kasutusvalmidus (sh kõrvaldatud vaegtööd, kui ei ole teisiti kokku lepitud) ning p 10.2.3.6 järgi pidi töövõtja esitama tellijale nõuetekohase garantiiaja tagatise. Samuti tuvastas maakohus, et kostja esitas tellijale garantii alles 26.06.2019 ja allkirjastas täitmisakti 01.07.2019, ning maakohus asus tuvastatud asjaolusid arvestades seisukohale, et tööde vastuvõtmise eeldused ei saabunud enne 26.06.2019, s.o enne garantii andmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ülaltoodud asjaolusid arvestades välistatud, et hageja viivituse tõttu võis viibida ka katelde paigaldamine ja kogu objekti põhilise kasutusvalmiduse saavutamine, kuid kostja ei ole toonud esile ja tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks ringkonnakohus veenduda, et hageja tööde üleandmise viivitus põhjustas kostja viivituse tellija
2-19-4521 ees. Ühtlasi ei saa ringkonnakohus seetõttu veenduda ka selles, et kui hageja oleks andnud kostjale oma tööd tähtaegselt üle, ei oleks kostja sattunud tellija ees põhilise ega lõpliku kasutusvalmiduse saavutamisega viivitusse. Arvestades seda, et kostja kasutas objektil ka teisi alltöövõtjaid ning põhilise kasutusvalmiduse saavutamine ei sõltunud ainult hagejast, võis kostjale tekkida kahju ka teiste alltöövõtjate rikkumiste või kostja enda käitumise tagajärjel. Ainuüksi kostja paljasõnaline väide selle kohta, et hageja viivituse tõttu lükkusid katelde paigaldustööd edasi, ei anna alust järeldada, et kostja sattus tellija ees viivitusse hageja viivituse tõttu. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud täpsemaid asjaolusid, mis kinnitaksid, et kostja viivitus oli hageja viivituse tagajärg, sh täpsustanud, millised tööd jättis hageja kostjale tähtaegselt üle andmata ning kuidas need takistasid teistel alltöövõtjatel oma töid teha või kostjal töid tellijale üle anda. Samuti ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et viivitus põhilise ja lõpliku kasutusvalmiduse saavutamisel oli tingitud just hageja viivitusest. Seda, et lõplik kasutusvalmidus ei jäänud tähtaegselt saavutamata üksnes hageja viivituse tõttu, kinnitab mh see, et 12.03.2019 ülevaatuse protokollis (I kd, tl 176-177 pöördel) on lisaks üldehitustöödele märgitud hulgaliselt vaegtöid ka tehnoloogilis-soojustehnilistes töödes ja elektroautomaatikatöödes. Samuti viibis lõpliku kasutusvalmiduse akti allkirjastamine tsiviilasjas nr 2-19-12802 tuvastatu kohaselt viimaks seetõttu, et kostja ei nõustunud andma tellijale enne akti allkirjastamist garantiid. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud, et ta viivitas garantii andmisega hageja viivituse või hageja vaegtööde tõttu. Sellest tulenevalt ei saa kolleegium järeldada, et kostja oleks saavutanud tähtaegselt objekti põhilise ja lõpliku kasutusvalmiduse, kui hageja oleks andnud kostjale tööd tähtaegselt üle. Seega ei ole kostja toonud esile ja tõendanud asjaolusid, mis kinnitaksid, et kostja sattus tellija ees objekti põhilise ja lõpliku kasutusvalmiduse saavutamisel viivitusse hageja 45-päevase tööde üleandmise viivituse tõttu ajavahemikul 01.12.2018-14.01.2019. Eeltoodu kohaselt ei ole hageja põhjustanud kostjale kahju ka osas, mis tulenes tellija tasaarvestatud leppetrahvinõuetest ajavahemiku eest 01.12.2018–14.02.2019 ja 02.04.2019– 31.05.2019, s.o 68 000 euro osas (31×500+22 500+14 500+15 500).
19.Kuna kostja ülalnimetatud kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, siis ei ole põhjendatud ka kostja õigusabikulude hüvitamise nõue seoses kahju hüvitamise nõude maksmapanekuga hageja vastu (8522 eurot 10 senti). Seega ei olnud kostjal alust tasaarvestada 278 456 euro 46 sendi suurust hageja tasu nõuet enda 147 356 euro suuruse kahju hüvitamise nõudega ega 8522 euro 10 sendi suuruse õigusabikulude nõudega ning ringkonnakohtul ei ole alust TsMS § 450 lg 4 alusel tasaarvestuse reservatsiooniga otsust muuta ega tühistada.
20.Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus kostja 147 356 euro suuruse kahju hüvitamise ja 8522 euro 10 sendi suuruse kohtueelse õigusabikulu hüvitamise tasaarvestuse vastuväite osas hageja apellatsioonkaebuse ja jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Ringkonnakohus määrab TsMS § 173 lg 5 järgi lõppotsuses kindlaks ka kogu vaidluse (v.a Harju Maakohtu 31.03.2020 määrusega jaotatud osas) menetluskulude jaotuse. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hageja põhinõude ligi 70% ulatuses, jäävad poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 163 lg 1 järgi 70% ulatuses kostja ja 30% ulatuses hageja kanda.
2-19-4521 Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates lõppotsuse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.