Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-4521
Tsiviilasi
AS Megaron-E hagi ICP Solutions OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 400 130,37 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Megaron-E (registrikood 10364157, Kadaka tee 3, Tallinn 10621); esindajad Hageja lepinguline esindaja: advokaat Maria Pihlak (Advokaadibüroo Sorainen AS, Pärnu mnt 15, Tallinn 10141, telefon 6400976; e-post: [email protected]); Kostja: ICP Solutions OÜ (registrikood 11659535, Pärnu mnt 132, Tallinn 11317, telefon 56566425, e-post xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Julia Gramma (Advokaadibüroo Deloitte Legal, RoosikrAi tn 2, 10119 Tallinn, epost: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja 22.06.2020 esitatud tõendid.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Mõista kostjalt ICP Solutions OÜ-lt (registrikood 11659535) hageja AS Megaron-E (registrikood 10364157) kasuks välja põhivõlgnevusena 114 273,57 (ükssada neliteist tuhat kakssada seitsekümmend kolm eurot ja 57 senti) eurot.
4.Mõista kostjalt ICP Solutions OÜ-lt (registrikood 11659535) hageja AS Megaron-E (registrikood 10364157) kasuks välja viivis põhivõlgnevuse käibemaksuta arvestatud summalt 95 227,98 eurolt lepingulises määras 0,09% päevas alates 11.05.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Algses hagis palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 508 991,58 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 39 370,93 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlgnevuselt 508991,58 eurolt alltöövõtulepingu punkti 8.2 alapunktis 8.1.3 ettenähtud määras 0,09% päevas alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse täies ulatuses tasumiseni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitise 5640 eurot ja seadusjärgses määras viivise antud summalt alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt võitis kostja 2017. a riigihanke nr 191474, mille eesmärgiks oli teostada projekteerimis-ehitustööd Jüri aleviku E tn katlamaja üleviimiseks hakkepuidu küttele. Tööde tellijaks oli AS E. Hanke kogumaksumus oli 269 1675 eurot. Kostja kasutas erinevate projekti raames teostatavate tööde tegemiseks erinevaid alltöövõtjaid.
3.Hageja sõlmis kostjaga alltöövõtulepingu nr 2018-01-002, mille alusel pidi hageja tegema katlamaja rekonstrueerimise ja juurdeehituse tööd vastavalt hinnapakkumisele, samuti koostama teostusdokumentatsiooni. Ehitustööde nimekiri oli toodud alltöövõtulepingu lisaks 2 olevas hinnapakkumises. Hageja oli vaid üks kostja alltöövõtjatest. Alltöövõtulepingu punkti 1.5.1 järgi pidi kostja maksma hagejale töö eest tasu 658 255,80 eurot. Nimetatud summa moodustab ca 24% tasust, mida kostja pidi peatöövõtulepingu alusel saama AS-lt E.
4.Alltöövõtulepingu punkti 1.4.1järgi pidi hageja töödega alustama hiljemalt 24. nädalal ehk 11.06.2018 eeldusel, et ehitusluba on seisuga 31.05.2018 väljastatud ja lammutustööd on lõpetatud. Viivituse korral pidid lepingu punktis 1.4 toodud tähtajad, sealhulgas lõpptähtaeg, edasi lükkuma.
5.11.06.2018 ei olnud ehitusluba väljastatud ja lammutustööd lõpetatud. 18.06.2018 palus hageja kostjalt teavet edasiste plaanide kohta. Ehitusluba väljastati 21.06.2018 ja kostja lõpetas lammutustööd 13.07.2018. Hageja sai töödega alustada 16.07.2018, sest 14.07.2028 oli laupäev. Hageja alustas töödega 36 päeva hiljem, kui oli lepingus märgitud. Kostja viivituse tõttu lükkus edasi lõpptähtaeg ja hageja pidi tööd üle andma 03.12.2018 (01.12.2018 oli laupäev).
6.Hageja leidis, et kostja viivitus teede ja platside aluste ehitustööde mahtude kooskõlastamisel tingis lõplike tööde üleandmise viivitamise veel 25 päeva võrra. Algselt tellis kostja hagejalt teede ja platside ehitamise ja asfalteerimise mahus 1710 m2. Kostja ise pakkus AS-le E kõigi
hoonet ümbritsevate platside aluste ehitamist ja asfalteerimist mahus ca 3185 m2. Septembris 2018 otsis kostja lahendusi, kuidas AS-le E lubatud mahte vähendada. Lahendus kooskõlastati 21.09.2018. Enne seda ei saanud hageja tee ja platside ehitustöid planeerima hakata.
7.21.09.2018 palus kostja, et hageja lähtuks tööde tegemisel uutest AS-ga E kokku lepitud mahtudest, mis oli ca 800 m2 suurem kui alltöövõtulepingu mahutabel ette nägi. Tööde mahtude kooskõlastamine tõi kaasa viivituse. Lepingujärgses ajagraafikus oli hageja näinud platside ehitamiseks ette perioodi 06.08.2018-14.09.2018. Tegelikkuses ei saanud teede ja platside aluste ehitustöid ja asfalteerimistöid planeerima hakata enne 21.09.2018, kuna polnud selge, mis mahus töid on vaja teostada. Tegelikult kestis kostja põhjustatud viivitus kauem, sest tehnika ja materjalide tellimiseks ning tööde planeerimiseks kulus täiendavalt aega. Teede ja platside aluste ehitustöödega ei saanud hageja kostja tegevuse tõttu alustada enne 05.10.2018 (61 päeva planeeritust hiljem). Kuna ehitustöödes oli seoses ehitusloa ja lammutustööde viibimisega juba tekkinud 36 päevane viibimine, oli mahtude kooskõlastamise mõju tööde lõplikule ajagraafikule 25 päeva (61-36).
8.Kostja halb projektijuhtimine tekitas täiendavaid viivitusi ehitustööde ajagraafikus kokku 57 päeva ulatuses. 14.09.2018 esitas hageja kostjale detailse ülevaate ehitustööde seisust võrreldes lepingujärgse ajagraafikuga. Kostja hageja pöördumisele ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. 24.09.2018 toimus hageja ja kostja vahel ehitusnõupidamine, kus arutati ajagraafikut. 25.09.2018 saatis hageja kostjale nõupidamisel koostatud memo, millest nähtub, et hageja juhtis kostja tähelepanu tema tegevusest tingitud viivitustele. Hageja soovis kostjalt edasise suhtes saada kinnitusi, kuid kostja neid ei saatnud.
9.Olukorra lahendamiseks kohtusid pooled 01.10.2018, kus kokkulepeteni mahu ja hinna muudatuste osas ei jõutud. Kostja viivitas temast sõltuvate tööde teostamisega. Sadevee kanalisatsiooni ja elektritrassi ehitamisega tegeles kostja alles 22.10.2018. Seisuga 01.11.2018 oli kostjal tegemata tagasitäite tihendus. Soojatrassi parandamisega hakkas kostja tegelema alles 06.11.2018. Hageja leidis, et kostja tegevus takistas tööde teostamist veel kuni 06.11.2018 ehk 93 päeva ulatuses. Kostja tegemata tööde mõju ajagraafikule oli veel 57 päeva.
10.04.10.2018 saatis hageja kostjale muutunud tee ja platside aluste ehitustööde hinnapakkumised. Kuna kostja hinnapakkumiste kättesaamist ei kinnitanud, saatis hageja lepinguline esindaja kostjale teistkordselt meeldetuletuse ja hinnapakkumised 05.10.2018. 10.10.2018 ei olnud kostja hinnapakkumist kinnitanud, mistõttu teavitas hageja kostjat, et töid ei ole enam võimalik vastavalt planeeritud ajagraafikule teostada. 10.10.2018 saatis hageja kostjale alltöövõtulepingu muudatuse nr 1 ja leidis, et kui kostja hinnapakkumise heaks kiidab, võib tööd lõpetada 30.11.2018.
11.Kostja keeldus hinnapakkumise kooskõlastamisest ja palus hinda alandada. Hageja saatis kostjale 11.10.2018 uue hinnapakkumise, kus hinda oli alandatud. Kostja kinnitas 11.10.2018 tööde mahu ja hinnapakkumise. Hageja leidis, et kuna pooled teadsid, et töömahud võivad muutuda, leppisid nad kokku, et tööde maksumus sõltub tegelikult tehtud tööde mahust ja hageja hinnapakkumises toodud ühikhindadest. Alltöövõtulepingu punkti 1.5.1 järgi pidi kostja tasuma hagejale tööde eest 658255,80 eurot. Algsed töömahud, millele tuginedes hageja hinnapakkumise tegi, olid antud kostja poolt. Pooltele oli teada, et töömahud võivad muutuda. Lepingu punktis 1.5.2 lepiti kokku, et tööde lõppmaksumus kujuneb tegelikult teostatud töömahtude ja hageja hinnapakkumises toodud ühikhindade korrutisena. Tööde käigus toimunud mahtude muudatused tuli akteerida ja tasu maksta vastavalt tegelikult teostatud mahtudele.
12.Alltöövõtulepingu täitmise käigus täpsustusid jooksvalt tööde mahud, mille üle peeti arvestust hageja projektijuhi esitatud ja kostja kontrollitud mahutabelite alusel. Hageja esitas
kostjale lepingu kehtivuse ajal 17 hinnapakkumist täpsustunud töömahtudeja lisatööde kohta. Kostja kiitis hinnapakkumised heaks kirjalikult või suuliselt projektijuhi vahendusel. 15.08.2018 esitas hageja kostjale uuendatud mahutabeli, mida kostja keeldus kooskõlastamast. Pooled pidid mahud läbi arutama 28.08.2018 koosolekul. Kostja nõustus töid akteerima suuremas mahus.
13.Septembris 2018 tellis kostja hagejalt teede ja platside töid umbes 800 m2 võrra suuremas mahus, kui oli algselt kokku lepitud. 04.10.2018 esitas hageja kostjale hinnapakkumised, millised kostja kinnitas alles 11.10.2018. Hageja tegi kostjale ettepaneku muuta lepingut selliselt, et tööde tähtaeg on 30.11.2018 ja hind on 746 501,29 eurot (lisandub käibemaks). Lepingu muudatuse allkirjastamiseks lepiti kokku kohtumine 18.10.2018. Muudatust ei allkirjastatud ja kostja soovis üle vaadata kõik hageja pakkumised. Kostja kommentaarid lepingu muudatusettepanekule saabusid alles 31.10.2018. 02.11.2018 toimus kohtumine, kus arutati kostja tagasisidet hageja hinnapakkumistele. 06.11.2018 e-kirjas asus kostja nõudma täiendavat hinnaalandust võrreldes 02.11.2018 kohtumisel kokkulepituga. Pooled ei allkirjastanud alltöövõtulepingu muudatust.
14.Alltöövõtulepingu punkti 4.2 järgi pidi arveldamine toimuma üks kord kuus tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamise järel koostatud arve alusel 30 kalendripäeva jooksul. Kostja allkirjastas esimese tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 13.08.2018. Hageja saatis kostjale arve 18051 summas 70 458 eurot. Arve 18051 maksetähtaeg saabus 30.08.2018. Kostja arvet ei tasunud ega esitanud arve osas pretensioone. 18.09.2018 sai hageja kirja kostja lepinguliselt esindajalt, kes esitas nõude alltöövõtulepingu täitmiseks ja teate juulis tehtud tööde vastuvõtmata jätmise kohta. Kuna kostja oli juulis teostatud tööd juba 13.08.2018 akteerinud, esitas hageja kostja lepingulise esindaja pöördumisele vastuväite ning keeldus nõuet tunnistamast. 18.09.2018 saatis hageja kostjale tööde peatamise teate, sest arve oli tasumata. Kostja tasus arve nr 18051 20.09.2018.
15.Augustis tehtud tööd kooskõlastas kostja 09.09.2018. Nende eest 11.09.2018 saadetud arve 18060 summas 162 071,28 eurot oli kostjal tähtaegselt tasumata. 04.10.2018 soovis hageja teavet arve tasumise kohta. Kuna kostja ei vastanud, teavitas hageja 10.10.2018 kostjat kavatsusest tööd objektil peatada. Seejärel tasus kostja 18.10.2018 arve.
16.Septembris teostatud tööde akti esitas hageja kostjale 03.10.2018. Tööde eest väljastas hageja arve 18069 summas 125 306,64 eurot. Hageja küsis 23.10.2018 kostjalt, kas tal on seoses töödega etteheiteid. Kostja päringule ei reageerinud ja arvet ei tasunud, mistõttu hoiatas hageja 08.11.2018 kostjat kavatsusest tööd objektil peatada. Seejärel tasus kostja arve 27.11.2018.
17.Oktoobris teostatud tööde akti allkirjastas kostja 21.11.2018. Samal päeval palus kostja, et hageja väljastaks vastupidiselt praktikale arve akti allkirjastamise kuupäevaga, mitte tööde teostamise perioodi viimase kuupäeva seisuga. Kostjale vastu tulles saatis hageja kostjale arve 18091 summas 257 853,36 eurot kuupäevaga 21.11.2018. Kostja jättis arve tasumata.
18.Novembris teostatud tööde akti saatis hageja kostjale 30.11.2018. Kostja palus akti korrigeerida ja hageja saatis akti uuesti 07.12.2018. Kuna kostja 07.12.2018 aktile täiendavaid pretensioone ei esitanud, kuid oli asunud objekti faktiliselt kasutama, luges hageja tööd vastuvõetuteks ning väljastas arve 18099 summas 219012,72 eurot, mille maksetähtaeg oli 30.12.2018. Arvet 18099 kostja tähtaegselt ega hiljem ei tasunud.
19.Detsembris tehtud töid puudutava akti esitas hageja kostjale 21.12.2018. Tehtud tööde kvaliteedile, mahule ega hinnale kostja vastu ei vaielnud. Hageja luges tööd alltöövõtulepingu punkti 2.2.1 alusel vastuvõetuteks ja esitas arve 18109 summas 32 125,50 eurot. Kostja arvet ei
tasunud. Seega jättis kostja tasumata kolm arvet ehk arved nr 18091, 18099 ja 18109 summas 508 991,58 eurot.
20.Hageja leidis, et ta andis teostusdokumentatsiooni kostjale üle 03.12.2018. Kostja omanikujärelevalve esitas dokumentatsiooni kohta 14.12.2018 märkused. Kuna kostja juhised ja omanikujärelevalve märkused erinesid, saatis hageja kostjale viivitamatult täpsustavad küsimused, mis võimaldaks teostusdokumentatsiooni vastavalt kostja vajadustele korrigeerida. Kostja hageja täpsustavatele küsimustele ei vastanud.
21.18.12.2018 esitas hageja kostjale korrigeeritud teostusdokumentatsiooni. 19.12.2018 nõudis kostja hagejalt üldsõnaliselt jooniste parandamist ja seletuskirja esitamist. Seletuskiri oli kostjale teostusdokumentatsiooni osana juba varem. Hagejale ei olnud selge, milliseid parandusi kostja soovis. Hageja ootas kostjalt konkreetsemat infot, mida täpselt oleks vaja joonistel parandada.
22.03.01.2019 tõstatas kostja dokumentatsiooni küsimuse ja pooled kohtusid 04.01.2019. Kostja selgitas esimest korda jooniste kaupa, milliseid muudatusi ta soovib. Hageja viis muudatused dokumentatsiooni viivitamatult sisse ning vaatas need koos kostja esindajaga 08.01.2019 üle. Täiendavaid täpsustusi kostjal ei olnud, mistõttu võttis ta teostusdokumentatsiooni 09.01.2019 paberkujul kaasa. Hageja 08.01.2019 kirjale, milles hageja kinnitas, et teostusdokumentatsiooni märkused on kõik likvideeritud, kostja ei vastanud.
23.Alles18.01.2019 sai hageja kostja lepinguliselt esindajalt uue kirja, milles heideti hagejale ette teostusdokumentatsiooni puuduste kõrvaldamata jätmist. Vormistust oli kontrollitud juba 08.01.2019 ja projekteerija oli dokumendid allkirjastanud digitaalselt enne üleandmist 03.12.2018. Projekteerija allkirjad olid paberkandjal eksemplari tiitellehel.
24.Hageja leidis, et lepingu kohaselt andis ta kostjale dokumendid üle 03.12.2018, mil allkirjastati dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt. Kostja oleks pidanud kommentaarid esitama 5 tööpäeva jooksul. Hageja leidis, et ta andis tööd kostjale lõplikult üle 21.12.2018 ja need tuleb lugeda vastuvõetuteks 10.01.2019.
25.07.12.2018 toimus kohtumine vaegtööde ülevaatuseks, kus osalesid hageja, kostja ning AS E. 10.12.2018 palus hageja, et kostja saadaks vaegtööde nimekirja ning vabastaks tööfrondi lepinguliste maalritööde tegemiseks. 18.12.2018 toimus teistkordne vaegtööde ülevaatus. Puudused jäädvustati fotodega ning vaegtööde nimekirja eraldi ei koostatud. Hageja asus puudusi koheselt likvideerima.
26.21.12.2018 esitas hageja kostjale fotod likvideeritud vaegtööde kohta ja tööde üleandmisevastuvõtmise lõppakti, samuti teostatud tööde rahalise akti koos lõpparveldusega. Kostja keeldus akti allkirjastamisest, sest pidas dokumentatsiooni puudulikuks. 29.01.2019 vaatas AS E üle kõik teostatud tööd. Hageja osales ülevaatusel. AS E esindaja pidas hageja töid korrektselt tehtuks ja viitas vaid väikesemahulistele vaegtöödele (62-st vaegtööst oli hageja vastutav 5 eest). Hageja parandas vaegtööd koheselt ja informeeris sellest 06.02.2019 kostjat.
27.07.02.2019 esitas kostja täiendavad nõuded puuduste kõrvaldamiseks. Kostja nõudis selliste puuduste kõrvaldamist, milliste eest hageja lepingu alusel ei vastutanud ja mis AS E vaegtööde nimekirjas märgitud ei olnud. Kostja heitis ette betoonipritsmeid kütuse etteande seadmel, mis ei takistanud hoone kasutamist ja mille kostja 29.01.2019 toimunud ülevaatusel muude koristustööde käigus oli AS E esindajale lubanud ise puhastada. Hageja puhastas pritsmed 08.02.2019 ja esitas kostjale fotod. Rohkem kostja puudustele ei viidanud.
28.Vaatamata puuduste kõrvaldamisele kostja lõppakti ei allkirjastanud. Alltöövõtulepingu punktide 6.1 ja 6.3 järgi oli tellija kohustatud vaatama töö lõplikul valmimisel üle 5 tööpäeva jooksul. Kui tellija seda ei tee, annab töövõtja talle täiendava tähtaja 7 kalendripäeva tööde vastuvõtmiseks. Töö loetakse seejärel vastuvõetuks, kui see on tellijale faktiliselt üle antud ja tellija on asunud seda kasutama. Hageja andis tööd kostjale lõplikult üle 21.12.2018. Hiljemalt 5 tööpäeva möödudes ehk 03.01.2019 pidi kostja selgitama, kas tal esineb tehtud tööde osas vastuväiteid. Kuna kostja seda ei teinud, oli tal täiendavalt aega 7 päeva kuni 10.01.2019 tööd vastu võtta. Kuna tööd olid faktiliselt kostjale üle antud, tuleb lugeda lõplikuks tööde vastuvõtmise kuupäevaks 10.01.2019.
29.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on hagejale viivitusega tasunud 2018. a juuli, augusti ja septembri kuudes tehtud tööde eest. Poolte vaidlus puudutab 2018. a oktoobri, novembri ja detsembri kuus tehtud tööde eest tasu maksmist. Oktoobris teostatud tööd on kostja võtnud vastu teostatud tööde akti allkirjastamisel 21.11.2018. Arvet 18091 summas 257 853,36 eurot ei ole kostja tasunud. Arve tasumise tähtaeg oli 21.12.2018. Seega muutus võlgnevus sissenõutavaks alates 22.12.2018.
30.Novembri akti palus kostja hagejal 07.12.2018 korrigeerida. Hageja korrigeeris akti samal päeval ja edastas selle kostjale. Täiendavaid tähelepanekuid kostjal ei olnud. Hageja leidis, et novembris tehtud tööd tuleb alltöövõtulepingu punkti 2.2.1 alusel lugeda vastuvõetuteks 14.12.2018. Novembris tehtud tööde eest väljastatud arve 18099 summas 219012,72 eurot on tasumata. Arve tasumise tähtaeg oli 30.12.2018. Seega muutus võlgnevus sissenõutavaks 31.12.2018.
31.Detsembris teostatud töid puudutava akti esitas hageja kostjale 21.12.2018 koos tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppaktiga. Kostja ei esitanud detsembris tehtud ehitustöödele vastuväiteid. Kuna tööd olid faktiliselt teostatud, luges hageja detsembris tehtud tööd rahalise akti ja alltöövõtulepingu punkti 2.2.1 alusel vastuvõetuteks 03.01.2019. Hageja luges õppakti alltöövõtulepingu punkti 6.3 alusel vastuvõetuks 10.01.2019. Hageja esitas kostjale arve 18109 summas 32 125,50 eurot. Arve maksmise tähtaeg oli 30.01.2019. Kuna kostja tähtaegselt arvet ei tasunud, muutus võlgnevus sissenõutavaks 31.01.2019. Kokku on kostja hagejale võlgu töövõtutasuna 508991,58 eurot. Hageja palus kostjalt selle summa põhinõudena välja mõista.
32.Hageja kõrvalnõuete suuruseks on 39 370,93 eurot. Alltöövõtulepingu punkti 8.2 alapunktis 8.1.3 on pooled leppinud kokku, et kohalduv viivise määr on 0,09% päevas (ilma käibemaksuta). Hageja palus kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga (25.03.2019) põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivis summas 33 441,80 eurot. Lisaks palus hageja kohtul mõista välja viivise edasiulatuvalt alates hagi esitamisest 25.03.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni alltöövõtulepingu punkti 8.2 alapunktis 8.1.3 ettenähtud määras 0,09% päevas (ilma käibemaksuta).
33.Lisaks põhinõude aluseks olevatele arvetele hilines kostja ka juulist kuni septembrini 2018 esitatud arvete tasumisega. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise ka nende arvete tasumisega viivitamise eest. Arve nr 18051 tasumisega viivitas kostja kuni 20.09.2018 ja viivis on 1109,73 eurot. Arve nr 18060 tasumisega viivitas kostja kuni 18.10.2018 ja viivis on 2187,96 eurot. Arve nr 18069 tasumisega viivitas kostja kuni 27.11.2018 ja viivis on 2631,44 eurot. Kokku on viivis 5929,13 eurot.
34.Hageja leidis, et kostjal puudub tema vastu leppetrahvinõue 22 680 eurot, kuigi kostja esitas selle 18.01.2019 töödega viivitamise eest 84 päeva ulatuses. Leppetrahvi nõue põhines alltöövõtulepingu punkti 8.1 alampunktil 8.1.5, mille järgi kohustub töövõtja lepingu objektiks olevate tööde täitmise lõpptähtaja ületamise eest tasuma leppetrahvi 270 eurot iga kalendripäeva
eest arvates saabunud tähtajale järgnevast päevast. Alltöövõtulepingu punkti 1.4.2 järgi oli töö üleandmise lõpptähtaeg 26.10.2018. Hageja esitas kostja leppetrahvi nõudele vastuväite 22.01.2019. Hageja on teostanud kõik tööd edasilükkunud kuupäevaks ja leppetrahvinõue esitati hilinemisega.
35.Hageja viitas VÕS § 159 lõikele 2. Alltöövõtulepingu punkti 8.1 alampunkti 8.1.5 kolmanda lause järgi on mõistlikuks tähtajaks leppetrahvi nõudest teavitamiseks 14 päeva pärast tööde täitmise lõpptähtaja ületamise avastamist. Kostja on võtnud leppetrahvi arvutamise aluseks alltöövõtulepingus kokkulepitud tööde lõpptähtaja 26.10.2018. Järelikult oleks kostja pidanud teavitama hagejat hiljemalt 09.11.2018 enda kavatsusest nõuda leppetrahvi tasumist. Alltöövõtulepingu punkti 8.1 alampunkti 8.1.5 kohaselt tuli leppetrahvi nõude kavatsusest teavitada pärast 26.10.2018 ning kui tellija seda ei tee, kaotab ta õiguse leppetrahvi nõuda. Nimetatud lepingu punkti eesmärgiks oli tagada õigusselgus. Kostja teavitas hagejat leppetrahvi nõudest 18.01.2019 ehk 84 päeva pärast tööde täitmise lõpptähtaja ületamise avastamist. Järelikult on kostja leppetrahvi nõue esitatud olulise hilinemisega, mistõttu on ta kaotanud õiguse seda nõuda. Kostja ähvardas hagejat leppetrahvi nõudega 18.09.2018, kuid ei esitanud alltöövõtulepingus ettenähtud 14 päeva jooksul leppetrahvi nõuet esitanud.
36.Lisaks leidis hageja, et ta tegi tööd tähtaegselt, sest tähtaeg lükkus edasi kostja tegevuse tõttu. Ehitusobjektile väljastati ehitusluba alles 21.06.2018 ning lammutustööd lõpetati 13.07.2018. Seega sai hageja ehitustöödega alustada 16.07.2018 ehk 36 päeva hiljem, kui oli alltöövõtulepingu punktis 1.4.1 ette nähtud. Vastavalt lükkus edasi töö üleandmise lõpptähtaeg ning hageja pidi tööd lõplikult üle andma alles 03.12.2018.
37.21.09.2018 teavitas kostja hagejat, et tuleb lähtuda uutest AS-ga E kokku lepitud mahtudest, mis olid ca 800 m2 võrra suuremad. Lepingu ajagraafikus oli hageja näinud platside ehitamiseks ette perioodi 06.08.2018-14.09.2018. Tegelikkuses ei saanud teede ja platside aluste ehitustöid ja asfalteerimistöid kostja tegevuse tõttu alustada enne 05.10.2018 (st 61 päeva pärast ajagraafikus planeeritut). Kuna ehitusloa ja lammutustööde viibimine oli juba põhjustanud 36-päevase viivituse, oli mahtude kooskõlastamise mõju tööde lõplikule ajagraafikule täiendavalt 25 päeva. Oktoobris oli tööde üleandmise-vastuvõtmise lõplik tähtaeg lükkunud edasi kuni 27.12.2018.
38.Vaatamata tee ja platside mahumuudatuse kokkuleppele 21.09.2018 ei saanud hageja asuda töid koheselt teostama, sest kostja ei olnud lõpetanud enda vastutusalasse kuuluvaid platside aluste eeltöid. Kostja lõpetas viimased tööd alles 06.11.2018. See põhjustas täiendava 93päevase hilinemise ajagraafikujärgsetes töödes. Kostja lõpetamata tööde tegelik mõju ajagraafiku nihkumisele oli 57 päeva. Seega lükkus tööde lõplik üleandmise-vastuvõtmise tähtaeg novembris edasi kuni 28.01.2019. Hageja viitas VÕS §-le 119. Hageja ei ole kostja vastuvõtuviivitusi põhjustanud. Hageja on alltöövõtulepingu täitmise käigus pidevalt informeerinud kostjat kui tema tegevus on toonud kaasa ajagraafiku edasilükkumist. Alternatiivselt palus hageja leppetrahvi vähendada VÕS § 162 lg 1 alusel nullini.
39.Täiendavalt esitas hageja kostja vastu kohtueelsete õigusabikulude nõude kahju hüvitise nõudena. Hagejal tekkis vajadus kasutada õigusabi alates 18.09.2018 seoses kostja nõudekirja ja läbirääkimistega. Hageja on kandnud õigusabikulusid kuni hagi ettevalmistamiseni summas 5640 eurot. Hagiavalduse ettevalmistamise kulusid hageja kahju hüvitisena ei nõudnud. Hageja palus kostjalt välja mõista 5640 eurot.
40.Täiendavalt parandas hageja hagiavalduses esitatud nõudeid. Hageja palus mõista kostjalt põhivõlgnevusena välja 508 991,58 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisena 39 370,93 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise võlgnevuse summalt 424 159,65 eurolt alltöövõtulepingu punkti 8.2. alampunktis 8.1.3. ette nähtud määras 0,09%
tasumisele kuuluvast summas päevas alates 26.03.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitise 5640 eurot ja viivise hüvitiselt alates hagi esitamisest seadusjärgses määras kuni hüvitise tasumiseni.
41.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta ei ole kostjale saatnud 12.07.2018 ajagraafikut, mille pooled 17.07.2018 allkirjastasid. Kostja esitatud graafikut ei ole hageja koostanud ega allkirjastanud, vaid see on kostja enda koostatud dokument. Ajagraafikul on hageja projektijuhti A S allkiri, kes alltöövõtulepingu alusel esindas hagejat tehnilistes küsimustes. Lepingulistes küsimustes esindas hagejat T T. Kostjat on esindanud allkirjastamisel projektijuht tehnilistes küsimustes T T. Lepingu muutmist puudutavaid küsimusi said kokku leppida ainult selleks volitust omavad isikud. A S ja T Tl volitused puudusid. Kuna kostja tegevuse tõttu viibis ehitusloa väljastamine ning lammutustööde lõpetamine, lükkus lepingu tähtaeg edasi 36 päeva.
42.Hageja ei nõustunud, et 14.01.2019 toimus tööde ülevaatus, millel kostja viitas täiendavatele tööde puudustele. Sellel päeval ülevaatust ei toimunud. Kostja väited on tõendamata. 16.01.2019 ei esitanud hageja töid uuesti ülevaatamiseks. Hageja andis kostjale tööd üle 21.12.2018. Vaegtööde parandamisest teavitas hageja kostjat 06.02.2019.
43.Hageja ei nõustunud, et 29.01.2019 toimus vaegtööde ülevaatus ja lepiti kokku tulevikus tehtavates garantiitöödes. 29.01.2019 oli lepitud kokku kostja ja AS E kohtumine, et kostja saaks peatellijale töid üle anda. Hageja osales ülevaatusel selleks, et selgitada välja, millised tema vastutusalasse jäävad vaegtööd vajavad As E hinnangul veel teostamist. Hageja leidis, et tema tööd olid juba 21.12.2018 saavutanud kasutusvalmiduse. Enne 21.12.2018 tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti edastamist kostjale olid juba kahel korral (07.12.2018 ja 18.12.2018) toimunud vaegtööde ülevaatused. Hageja ja kostja olid leppinud kokku tööde lõplikus ülevaatuses 18.12.2018. 18.12.2018 kohtumise järgselt likvideeris hageja koheselt veel üksikud puudused, mida kostja ülevaatusel välja tõi. 27.12.2018 kinnitas kostja, et piltide järgi on töödega kõik korras. Kostja ei esitanud töödele pretensioone, kuid keeldus akti allkirjastamisest teostusdokumentatsiooni puudustele viidates.
44.Tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppaktis on märgitud, et üldine garantiiperiood algab 21.12.2018 ja kestab kuni 21.12.2020. Kuna kostja ei esitanud ehitustööde osas vastuväiteid ega toonud välja täiendavaid puudusi, oli ta ehitustööd võtnud vastu 10.01.2019 ja alates sellest ajast tuli töödes tuvastatud puudused likvideerida garantiitööde korras. 29.01.2019 kohtumisel fikseeriti, et hagejal tuleb garantiikorras kõrvaldada 5 puudust. Ülejäänud vaegtööd ei puudutanud hagejat. Hageja, kostja ja AS E leppisid kokku, et viiest puudusest kolme osas tehakse tööd pärast kütteperioodi möödumist, kui välisõhutemperatuur seda võimaldab. Kaks puudust likvideeris hageja viivitamatult ning kolm puudust 28.05.2019-30.05.2019 vastavalt kokkuleppele pärast kütteperioodi möödumist.
45.19.02.2019 andis Rae vald välja korralduse ehitisele kasutusloa andmiseks ning kasutusluba väljastati 22.02.2019. Kasutusloalt nähtub, et dokumentatsioon (sh kaetud tööde aktid ja teostusdokumentatsioon), mille kostja ehitisregistrile esitas ja mille alusel kasutusluba väljastati, on allkirjastatud juba 21.01.2019. Järelikult ei saanud 29.01.2019 kohtumisel toimuda arutelu ega fikseerida puudusi, mis mõjutaksid ehitise nõuetekohast kasutamist. Kostja on vastuses nõustunud, et kasutusloa andmine näitab, et ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt.
46.Kostja on väitnud, et 12.03.2019 toimus viimane tööde ülevaatus hageja, kostja ja AS E esindaja osavõtul, milles tuvastatud puudusi hageja ei kõrvaldanud. Hageja ei osalenud
12.03.2019 ülevaatusel ja teda sinna ei kutsunud, mis nähtub ülevaatuse protokollist. Kostja esitatud vaegtööde nimekiri sisaldab kostja tegemata töid, mitte hageja töid.
47.Hageja ei nõustunud, et ta lükkas tagasi kostja ettepaneku teha lisatöid 700 000 euro eest. Pooled ei jõudnud e-kirjade vahetuses kokkuleppele. Hageja ei ole kostjale vaikivat nõusolekut andnud, vaid on teavitanud, et ta ei nõustu kostja sooviga. Kostja on ise viidanud, et lepingu muutmine oli võimalik vaid kirjalikult, mistõttu on kostja väited vastuolulised.
48.Kostja on väitnud, et ta ei saanud tasuda arvet nr 18091, sest hageja taotluse alusel AS E peatas maksed kostjale. Kuna hagi esitamise ajaks oli kostjal tasumata kolm arvet, esitas hageja 15.02.2019 AS-le E RHS § 122 lg 9 alusel avalduse kostjale tehtavate maksete peatamiseks. 18.02.2019 saabus AS E maksetähtaeg kostja ees detsembris teostatud tööde eest arve tasumiseks summas 83 698,80 eurot. AS E peatas selle väljamakse. Väljamakse peatamine puudutas ainult detsembri kuu arvet. Oktoobris tehtud tööde eest on AS E kostjale täielikult tasunud. Novembris teostatud tööde eest on AS E tasunud kostjale osaliselt 179 000 eurot ja ülejäänud osas teinud tasaarvestuse. Seega ei saanud maksete peatamine mõjutada arve nr 18091 tasumist.
49.Hageja ei nõustunud, et kostjal oli õigus keelduda arvete nr 18091 ja 18099 tasumisest, sest tal oli hageja vastu leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõue. Arvete nr 18091 ja nr 18099 summa on 397 388,40 eurot. Kostja kahju nõue on 131 856 eurot ja leppetrahvi nõue 26 190 eurot. Kokku oli kostja vastunõuete suuruseks 158 046 eurot. Hageja nõue kostja vastu ületas kostja nõuet hageja vastu 239 342,40 euro võrra. Kostjal oleks tulnud tasuda vähemalt 239 342,40 eurot.
50.Hageja leidis, et VÕS § 110 lg 1 ei kuulu kohaldamisele, sest kostja nõuded ei ole muutunud sissenõutavateks ja puudub piisav seos nõuete ning hageja kohustuse vahel. Hageja on kostjat korduvalt teavitanud, et tööde mahu muutmine mõjutab ajagraafikut. Alltöövõtulepingu lisaks olev tööde teostamise ajagraafik kajastas vaid üldehitustöid, mis tuli teostada hiljemalt 26.10.2018. Ajagraafik ei sisaldanud vahetähtaegu. Esimest korda teavitas hageja kostjat ajagraafiku nihkumisest 18.06.2018 e-kirjas ja teist korda 13.07.2018 e-kirjas. 04.09.2018 saatis hageja projektijuht A S kostjale uuendatud ajagraafiku, kus on näidatud, et tööde lõpptähtaeg on edasi nihkunud kuni 12.11.2018. Kostja sellele e-kirjale ei reageerinud.
51.14.0.2018 selgitas hageja, et kuna platside maht ei ole teada, on hageja töö edasi lükanud. 05.10.2018 edastas hageja kostjale platside ehitamise hinnapakkumise ja planeeritud tööde ajagraafiku lõpptähtajaga kuni 12.11.2018. 10.10.2018 saatis hageja kostjale e-kirja ja selgitas, et kuna puudub kostja otsus, ei ole töid võimalik vastavalt ajagraafikule teha. Hageja on kostjat korduvalt teavitanud.
52.Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust, et 27.04.2018 on poolte vahel sõlmitud alltöövõtuleping Jüri katlamaja projekteerimiseks. Hageja on kõigile kostja projekteerimise alltöövõtulepingust tulenevatele nõuetele vastu vaielnud. Projekteerimise alltöövõtulepingu punkt 12.2 nägi ette vaidluste lahendamise vahekohtus. Ilma vahekohtu otsuseta ei saa kostja esitada kohtumenetluses sellest lepingust tulenevaid vastuväiteid. Hageja palus kohtul jätta tähelepanuta kostja projekteerimislepingust tulenevad vastuväited.
53.Hageja tegi kõik endast oleneva projekti ajagraafikujärgseks valmimiseks, kuid projekti üleandmise tähtaeg lükkus edasi, sest kostja kui tellija viivitas hagejale sisendi andmisega vastuolus projekteerimise alltöövõtulepingu punktiga 4.2.4. Kuigi kostja esitas hagejale arhitektuur-ehitusliku ülesande ja eelprojekti mais, esitas kostja veel juunis ja juulis täiendavaid lähteandmeid ja sisendi täpsustusi. Hageja pidi seetõttu oma tööd ja sisemised ressursid ümber
korraldama. Projekteerimise alltöövõtulepingu punkt 5.7 järgi oli kostja kohustatud seetõttu võimaldama hagejale täiendava mõistliku tähtaja oma kohustuste täitmiseks.
54.Hageja leidis, et kostja tasaarvestuse avaldus ei ole põhjendatud. Kostja ei ole põhistanud, kuidas on kahju põhjuslikus seoses hagejale ette heidetava rikkumisega. Kostja on vaid üldiselt viidanud hageja viivitusele tööde üleandmisel, mistõttu viibis katla töökorda seadmine ning katlamaja üleandmine AS-le E. Kostja peab lepingu rikkumiseks asjaolu, et 30.09.2018 ei olnud hageja kostjale töid üle andnud. 30.09.2018 oli AS E ja kostja vahel sõlmitud peatöövõtulepingust tulenev vahetähtaeg AS-le E tööde üleandmiseks. Hageja ja kostja vahel sõlmitud alltöövõtulepingus puudusid vahetähtajad. Hageja pidi alltöövõtulepingu lisaks oleva ajagraafiku järgi lõpetama tööd 26.10.2018, kuid lõpptähtaeg lükkus edasi kostjast tulenevatel põhjustel. Hagejal puudus kohustus lõpetada tööd 30.09.2018.
55.Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kostja ei saa omistada hagejale üldsõnaliselt kahju, mida temalt on nõudnud AS E. Kostjal tuleb tõendada kahju sisu. Kui kahjuks on kallim kütusehind, mida tuli maksta katla paigaldamise viibimise tõttu, tuleb kostjal esitada tõendid, millest nähtub kütusehindade vahe. Puudub põhjuslik seos. Kui hageja oleks teinud kõik tööd valmis 26.10.2018, ei oleks see muutnud olematuks kostja peatöövõtulepingu rikkumist, mille kohaselt pidi katel olema töökorras juba 30.09.2018. Kostja ei ole selgitanud, milline hageja töö tingis AS E kahju hüvitamise nõude esitamise. AS E 08.01.2019 nõudeavalduses on viidatud kaugküttetorustiku kasutusvalmiduse mittesaavutamisele, kuid kaugküttetorustiku paigaldamise tööd ei kuulunud hageja vastutusalasse.
56.Rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärk ei ole hüvitada kostjale saamata jäänud tulu. Alltöövõtulepingu punkt 8.1.1. näeb ette, et kui töö ei vasta lepingule, vastutab töövõtja sellise rikkumise eest. Tellijal on õigus nõuda lepingu objektiks oleva töö vastavusse viimist punkti 8.1.2 järgi. Lõpptähtaja ületamise eest on kostjal õigus punkti 8.1.5 järgi nõuda leppetrahvi. Hageja leidis, et leppetrahvi nõue on kahju hüvitava funktsiooniga, kuna kahju hüvitamise võimalikkuses ei ole pooled eraldi kokku leppinud. Alltöövõtulepingust ei tulene kostja õigust nõuda kahju hüvitamist saamata jäänud tulu näol.
57.Kahju ei olnud hagejale ettenähtav. Alltöövõtuleping nägi ette ainult lõpptähtaja, millal tööd pidid olema üleantud. Vahetähtaegades kokku ei lepitud ja hageja ei olnud seotud 30.09.2018, millest alates on kostja kahju arvestanud. Lisaks tuleb arvestada kostja enda tegevust VÕS § 139 lg 1 järgi. Kuna kostja AS E nõuet ei tunnistanud, oleks ta pidanud nõude vaidlustama.
58.Hageja vaidles vastu sellele, et kostja soovis kahjuna tasaarvestada kolm AS E leppetrahvinõuet tema vastu. Iga AS E esitatud leppetrahvi nõude puhul tuleb kostjal eraldi tõendada hageja konkreetne lepinguline rikkumine, selle tagajärjel tekkinud konkreetne kahju ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Lisaks tuleb kostjal selgitada, kas rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli kostjale tekkinud kahju hüvitamine ja kas selline kahju pidi olema hagejale ettenähtav. Peatöövõtulepingust tulenevad tähtajad erinevad alltöövõtulepingu tähtaegadest.
59.Hageja leidis, et kostja õigusabikulude hüvitise nõue tuleb rahuldamata jätta vähemalt osas, mis puudutab vaidlust AS-ga E. Hageja tegevus ei ole tinginud kostja vajadust kaasata õigusnõustaja. Kostja on kaasanud õigusnõustaja enda initsiatiivil ja omal riisikol. Kostja 18.09.2018 nõudekiri sisaldab refereeringut nõuetest, mida hageja oleks saanud ise lepingu teksti alusel koostada ja kostjale esitada. Kirjas puudub õiguslik analüüs. Kostja ei informeerinud hagejat kavatsusest kaasata erimeelsuste lahendamisse advokaadid. Hageja vajadus advokaadibüroo kaasata tekkis alles pärast 18.09.2018, kui kostja oli advokaadi vahendusel saatnud hagejale nõudekirja. Samuti taotleb kostja hagejalt nende õigusabikulude hüvitamist, mis
on seotud AS E nõudekirjale vastamisega. Spetsifikatsioon sisaldab ka ridu, kus teenuse sisu, osutamise kuupäev, osutaja nimi ja ajakulu on kustutatud. Kahju on tõendamata.
60.Ühtlasi täpsustas hageja 13.06.2019 oma nõuet kostja vastu. 10.05.2019 tasus kostja hagejale oktoobris teostatud tööde arve nr 18091 alusel 257 853,36 eurot (koos KM-ga). Kostja väidab alusetult, et ta sai makse teha, sest AS E lõpetas oma maksete peatamise. Tegelikkuses oli AS E oktoobris teostatud tööd akteerinud juba novembris ja nende eest kostjale tasunud. Kostja viivitas makse tegemisega ilma õigusliku aluseta. Arve nr 18091 oli muutunud sissenõutavaks 22.12.2018. Arvelt tuli tasuda viivis ja hagejal tekkisid sissenõudmise kulud. Hageja leidis, et tuleb kohaldada VÕS § 88 lg 8. Hageja nõudis õigusabikulude hüvitamist kahjuna 5640 eurot. Nimetatud summalt on perioodil 26.03.2019-10.05.2019 kogunenud seadusejärgset viivist summas 56,86 eurot. Hagi esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 39 370,93 eurot kõigi arvete eest. Perioodi 26.03.2019 kuni 10.05.2019 on lisandunud viivis 17 560,21 eurot. Kokku on viivis seisuga 10.05.2019 56 931,14 eurot (39 370,93 eurot + 17 560,21 eurot).
61.VÕS § 88 lg 8 alusel tuleb esmalt lahutada kostja tasutud 257 853,36 eurost hageja sissenõutavaks muutunud kahju hüvitamise nõue 5696,86 eurot (5640 eurot + 56,86 eurot) ja seejärel viivis 56 931,14 eurot. 10.05.2019 kostja tasutud summa jäägiks jääb 195 225,36 eurot. Kui see lahutada hageja põhinõudest, jääb põhinõude suuruseks 313 766,22 eurot koos käibemaksuga ja 261 471,85 eurot ilma käibemaksuta.
62.Eeltoodu alusel palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 313 766,22 eurot ja viivis võlgnevuselt (ilma käibemaksuta) 261 471,85 eurolt vastavalt alltöövõtulepingu punkti 8.2 alampunktis 8.1.3 ettenähtud määras 0,09% tasumisele kuuluvast summast päevas alates 11.05.2019 kuni võlgnevuse täies ulatuses tasumiseni.
63.23.12.2019 hageja täpsustas oma nõudeid. Hageja palus jätta läbi vaatamata kahju hüvitise nõude 5640 ja sellelt arvestatud viivise nõude. Hageja palus jätta läbi vaatamata võlgnevuse nõude 195 225,36 eurot ja hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude 39 370,93 eurot, samuti ajavahemikul 26.03.2019 kuni 10.05.2019 sissenõutavaks muutunud viivise nõude 17 560,21 eurot.
64.Hageja pidas ebaõigeks kostja väidet, et kostja ei saanud makseid teha põhjusel, et tellija pidas hageja taotlusel kostjale tehtavaid makseid kinni. Hageja taotlus tellijale maksete kinnipidamiseks tehti pärast seda, kui tellija oli kostjale oktoobris tehtud tööde eest täielikult tasunud. Oktoobri tööd akteeris tellija AS E novembris ja teostas seejärel makse täies ulatuses. Kostja viivitus ei olnud tingitud hageja tegevusest.
65.Hageja pidas ebaõigeks kostja väidet, et pooled allkirjastasid 17.07.2018 tööde ajagraafiku, kus lõpptähtajaks jäi endiselt 26.10.2018. Hageja ei ole kostjale 12.07.2018 uut ajagraafiku projekti edastanud. 17.07.2018 allkirjastatud ajagraafikul puuduvad hageja ja kostja lepinguliste esindajate allkirjad. Kostja ei ole esitanud e-kirja, mis tõendaks, et hageja on kostja esitatud ajagraafiku saatnud. 12.07.2018 e-kirja on saatnud hoopis T T kui kostja tehnilistes küsimustes esindaja hageja tehniliste küsimuste esindajale A Se. E-kirjas endas ei räägita ehituslepingu täitmisest ega selle tähtaegadest. Hagejale ei olnud arusaadav, et kostja soovis muuta ehituslepingu ajagraafikut viisil, kus lõpptähtaeg edasi ei lükkunud. Hageja ei ole kostjale ehitustööde kohta muudetud ajagraafikut edastanud. 12.07.2018 ajagraafik ei puuduta üldse alltöövõtulepingut, vaid kostja ja AS E vahelist lepingut.
66.12.07.2018 e-kirjast ei nähtu, et sooviti allkirjastada ajagraafikut või lepingu muudatusi. Saadetud ajagraafik sisaldas töid, mis ei olnud hageja tööd. Kostja soovis hagejaga arutada tellijaga (Ega) kokkulepitud ajagraafikust tekkivat mõju alltöövõtulepingu tähtaegadele. Hageja
võttis need tähtajad kohtumisel teadmiseks. A S allkiri 17.07.2018 koosolekul üle vaadatud AS E ja kostja ajagraafikule tähendab, et hageja on need tähtajad teadmiseks võtnud. 17.07.2018 koosolekul ei arutatud, et alltöövõtulepingu tähtaeg ei pikene.
67.Hageja täitis alltöövõtulepingut pärast 17.07.2018 kohtumist esialgse ajagraafiku alusel. Seda kinnitab T T 14.09.2018 e-kiri S T, mille lisaks on ehitustööde ajagraafik seisuga 14.09.2018. Alltöövõtulepingu lisaks olev ajagraafik (I kd tlk 27) on identne ajagraafikuga, mida pooled arutasid septembris 2018 (I kd tlk 29). Kostja ei ole hageja 14.09.2018 e-kirjale vastanud, et hageja lähtub valest tööde ajagraafikust ning tal lasub kohustus kõik tööd hiljemalt 29.10.2019 teostada.
68.Hageja ei nõustunud, et talle oli siduv 17.07.2018 allkirjastatud ajagraafik. Lepingu muutmist käsitleb alltöövõtulepingu 3. peatükk. Sellest tuleneb, et muudatused tuli vormistada kirjalikult lepingu lisana, lepingu lisas pidi olema ära näidatud, mida konkreetselt muudetakse, ettepanek ja nõustumus lepingu muutmiseks pidi olema tehtud kirjalikult. Kostja 12.07.2018 e-kirjad ei täida neid kriteeriume. Kostja ei ole hagejale teinud ettepanekut lepingut muuta osas, millega pärast ehitustööde ja lammutustöödega hilinemist jääb alltöövõtulepingu täitmise lõpptähtajaks jätkuvalt 26.10.2018.
69.Kostja teadis, et A S puudub õigus lepingulistes küsimustes hagejat esindada. Alltöövõtulepingu üldtingimustes on toodud ära, kes ja millistes küsimustes pooli esindavad. Hageja viitas TsÜS § 121 lõikele 2 ja lõikele 3. A S puudus õigus hageja nimel lepingut muuta. Kuna vastav piirang on kirjas alltöövõtulepingus, oli kostja sellest teadlik. Hageja on e-kirjas kostjat eraldi teavitanud, et A S puuduvad volitused lepingut muuta. T Tle ajagraafiku muudatusettepanekuid ei saadetud.
70.Hageja ei nõustunud, et lepingu maksumus oli 700 000 eurot, vaid leidis, et see oli 722 356,95 eurot, millises summas on hageja kostjale arveid esitanud. Kuna alltöövõtulepingu koostamisel ei olnud selge, milline on lõplik tööde maht, leppisid pooled punktis 1.5.2 kokku, et lõppmaksumus kujuneb vastavalt tegelikult teostatud tööde mahtudele. Hageja koostas tööde käigus mahutabelid, mis saadeti kostjale kontrollimiseks ja heakskiitmiseks. Kui mahud olid poolte vahel kontrollitud, tekkis hagejal õigus töid akteerida. Tehtud tööde mahud korrutas hageja ühikhindadega alltöövõtulepingu lisaks 3 oleva hinnatabeli alusel või vastavalt uutele hinnapakkumistele, mille kostja oli heaks kiitnud. Kokku esitas hageja kostjale terve lepinguperioodi jooksul 17 hinnapakkumist täpsustunud töömahtude ja lisatööde kohta, mida jooksvalt lisaks lepingulisele põhimahule aktides kajastati ja akteeriti.
71.Poolte allkirjad aktidel kinnitavad, et töömahtude osas olid olemas pooltevahelised kokkulepped. Augusti lisa- ja muudatustööde akti nr 02-18-1 järgi oli kokkulepitud lisatööde maht kokku 37 101,20 eurot (lisandub KM). Septembri lisa- ja muudatustööde akti nr 03-18-1 järgi oli kokkulepitud lisatööde maht kokku 37 101,20 eurot (lisandub KM). Oktoobri lisa- ja muudatustööde akti nr 04-18-1 järgi oli kokkulepitud lisatööde maht kokku 102 124,95 eurot (lisandub KM). Novembri lisa- ja muudatustööde akti nr 05-18-1 järgi oli kokkulepitud lisatööde maht kokku 102 124,95 eurot (lisandub KM). Detsembri lisa- ja muudatustööde akti nr 06-18-1 järgi oli kokkulepitud lisatööde maht kokku 102 124,95 eurot (lisandub KM).
72.Kostja on nõustunud hageja teostatud põhitööde mahtude ja hinnaga. Põhitööde mahud ja hind on esitatud eraldi aktis summas 658 255,80 (lisandub KM), mida alltöövõtuleping punktis 1.5.1 ette nägi. Põhitööde mahtusid kajastavad aktid nr 02-18, 03-18, 04-18, 05-18 ja 06-18. Lisa-ja muudatustööde mahud eristas hageja alates augustist kostja nõudmisel eraldi lisa-ja muudatustööde aktides. Kostja on allkirjastanud lisa- ja muudatustööde aktid nr 02-18-1, 03-1812
1, 04-18-1. Aktide nr 01-18, 02-18, 02-18-1, 03-18 ja 03-18-1 alusel väljastatud arvetest tulenevad kohustused on kostja täies ulatuses täitnud.
73.Oktoobri aktides 04-18 ja 04-18-1 kajastatud mahutabelid ja ühikhinnad on kostja kiitnud heaks 21.11.2018 aktide allkirjastamisega. Kostja on 10.05.2019 teostanud ülekande, mis tema hinnangul oli mõeldud katmaks just oktoobri kuus teostatud töid. Ülekande summa 257 853,36 eurot vastab arve nr 18091 maksumusele koos käibemaksuga. Vaidlus saab seega puudutada novembri ja detsembri kuus teostatud töid.
74.Novembris ja detsembris teostatud lisa- ja muudatustööde mahud on kostja kiitnud heaks 21.11.2018 oktoobri aktide allkirjastamisega. Põhi-ja lisatööde maksumus ei ole aktides 05-18, 05-18-1, 06-18 ja 06-18-1 võrreldes aktides 04-18 ja 04-18-1 väljatooduga muutunud. Novembri ja detsembri kuus teostatud lisa- ja muudatustööde mahud on akteeritud. Arved on esitatud vastavalt heakskiidetud mahtudele. Poolte kompromisskokkulepe 700 000 euro osas ei ole jõustunud ning lähtuda tuleb alltöövõtulepingu punktidest 1.5.2. ja 4.1. Kostja on andnud enne oktoobri aktis kajastatud mahtude heakskiitmist nõusoleku lisa- ja muudatustööde hinna osas. Novembri ja detsembri lisa- ja muudatustööd on esitatud aktides nr 05-18-1 ja 06-18-1. Novembri kuus oli akteeritud lisatööde maksumus kokku 34 599,10 eurot (ilma KM-ta). Detsembri kuus tegi hageja seoses lisatöödega mahaarvamisi kostja võlgnetavas summas kokku 4187,25 eurot (ilma KM-ta). Miinusmärgiga korrigeerimise on tinginud asjaolu, et põhitöid ja lisatöid tuli alates augustist akteerida eraldi. Põhiaktis akteeriti kõik teostatud tööd lõpuni. Kui tegelikkuses teostati töid väiksemas mahus, tuli vastava summa võrra töid lisa- ja muudatustööde aktiga korrigeerida.
75.Novembri aktis nr 05-18-1 on märgitud novembris tehtud tööd, mida hageja lisa-ja muudatustöödena akteeris. Nimetatud tööde osas on hageja teinud kostjale 04.10.2018 hinnapakkumise nr 113. 11.10.2018 kinnitas kostja, et tellib tööd hageja käest. Ka muude novembri lisatööde osas on hageja 04.10.2018 teinud kostjale hinnapakkumised ning kostja on need 11.10.2018 heaks kiitnud.
76.Detsembri aktis nr 06-18-1 tööde kohta on hageja teinud kostjale 04.10.2018 hinnapakkumised nr 12 ja 13. 11.10.2018 kinnitas kostja, et tellib tööd hageja käest. Töövõtulepingu hind vastavalt alltöövõtulepingu punktile 1.5.1 oli 658 255,80 eurot, mille lisandus käibemaks 20%. Alltöövõtulepingu täitmisel muutusid mahud ja vastavalt hind 6 4 101,15 euro võrra. Seega on alltöövõtulepingu lõplikuks maksumuseks kokku 722 356,95 eurot, millele lisandub arveldamisel käibemaks.
77.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et tema tasunõue arvete nr 18099 ja 18109 osas ei ole muutunud sissenõutavaks ning kostja ei ole töid vastu võtnud. Alltöövõtulepingu punkti 4.2 järgi ei oleks hageja tohtinud sellisel juhul arvet esitada. Alltöövõtulepingu järgi loeti töö vastuvõetuks, kui kostja vastuväiteid mõistliku tähtaja jooksul ei esita. Kostja on keeldunud ilma põhjendusteta arvete nr 18099 ja 18109 aluseks olevaid akte nr 5-18, 5-18-1, 6-18 ja 6-18-1 allkirjastamast. Vastuväide on esitatud hilinemisega.
78.Lepingu punkt 6.3 nägi ette, et kui tellija keeldub 5 tööpäeva jooksul tööde vastuvõtmisest, annab hageja talle täiendava kuni 7-päevase tähtaja tööde vastuvõtmiseks. Kui kostja pärast täiendava tähtaja möödumist tööd vastu ei võta ja keeldumist ei põhjenda, loeti töö vastuvõetuks. Lepingu punkt 6.3. nägi ka ette, et töö loetakse kostjale üleantuks ja vastuvõetuks ka siis kui töö on kostjale faktiliselt üle antud ja ta on asunud seda kasutama.
79.Novembris teostatud tööde aktid nr 5-18 ja 5-18-1 saatis hageja kostjale 30.11.2018. Kostja esitas hagejale saadetud aktidega seoses palve akte korrigeerida või põhjendada mahtude õigsust.
Hageja saatis aktid korrigeeirtud kujul samal kuupäeval 07.12.2018. 07.12.2018 saadetud ekirjale hageja kostjalt enam tagasisidet ei saanud. Faktiliselt olid tööd kostjale üleantud ning ta oli asunud neid kasutama. Seega tuleb lepingu punkti 6.3 alusel lugeda, et kostja võttis tööd 07.12.2018 vastu. Alternatiivselt tuleb lugeda, et kostja oli tööd vastu võtnud 5 tööpäeva +7 kalendripäeva jooksul vastavalt lepingu punktidele 2.2.1, 6.1 ja 6.3 hiljemalt 21.12.2018, kuna novembris teostatud töödele selle aja jooksul kostja enam vastuväiteid ei esitanud. Kuna arveldati üks kord kuus, väljastas hageja kostjale novembris tehtud tööde eest arve nr 18099 sumas 219 012,72 eurot 30.11.2018.
80.Detsembris teostatud töid puudutavad aktid nr 6-18 ja 6-18-1 esitas hageja kostjale 21.12.2018. Tehtud tööde kvaliteedile, mahule ega hinnale kostja vastu ei vaielnud. 27.12.2019 teavitas kostja, et ei kirjuta akte enne alla, kui on esitatud korrektne teostusdokumentatsioon. Hageja leidis, et aktide allkirjastamata jätmine oli pahatahtlik, sest tööde kvaliteediga probleeme ei olnud. Töö tuleb lugeda lepingu punkti 6.3 alusel 21.12.2018 vastuvõetuks. Seetõttu esitas hageja kostjale detsembri kuus teostatud tööde eest arve 18109 summas 32 125,50 eurot.
81.Kostja esitas aktidele formaalse vastuväite 27.12.2018 ja leidis, et dokumentatsioon vajab korrigeerimist. Faktiliselt teostatud tööde osas kostjal vastuväited puudusid. Tegu oli ebaolulise puudusega. Seega möödus 5-tööpäevane tähtaeg 21.12.2018 aktidele vastuväite esitamiseks 03.01.2019. Kuna selleks ajaks ei olnud kostja jätkuvalt aktidele 6-18 ja 6-18-1 vastuväiteid esitanud, pikenes vastuväidete esitamise tähtaeg veel maksimaalselt 7 kalendripäeva kuni 10.01.2019. Ka selleks ajaks ei esitanud kostja sisulisi vastuväiteid teostatud töödele. Järelikult on aktides 6-18 ja 6-18-1 teostatud tööd võetud vastu hiljemalt 10.01.2019.
82.29.01.2019 kohtumisel juhtis AS E tähelepanu vaid mõnele hageja tööde puudusele. Alltöövõtulepingu punkti 4.2 järgi oli kostjal sellisel juhul õiguskinni pidada tasu vaegtööde maksumuse ulatuses. Kostja pidas alusetult kinni kogu tasu. 29.01.2019 kohtumisel tuvastatud viiest vaegtööst likvideeris hageja koheselt kaks ning kolme osas lepiti kokku nende likvideerimine pärast kütteperioodi lõppu garantiikorras. 06.02.2019 teavitas hageja kostjat vaegtööde likvideerimisest. 07.02.2019 esitas kostja täiendavaid etteheiteid seoses pisipuudustega, mille hageja koheselt 07.02.2019 likvideeris. Pärast 07.02.2019 kostja enam töödele vastuväiteid ei esitanud. Viimane tähtaeg vastuväidete esitamiseks oleks lepingu punktide 6.1 ja 6.3 alusel olnud 21.02.2019.
83.Olukorras, kus kostja on keeldunud novembri ja detsembri töid vastu võtmast, tuleb lähtuda ehitustööde lõpetamise kuupäeva tuvastamisel lisaks ehituspäevikutest. Viimased ehituspäevikud on allkirjastatud 14.12.2019. Kostja on ehituspäevikud esitanud koos kasutusloa taotlusega ehitisregistrile. Pärast 14.12.2019 ehitustöid ei toimunud ja puudusid põhjused aktide allkirjastamisest keeldumiseks.
84.29.03.2019 on kostja ja AS E allkirjastanud J katlamaja põhilise kasutusvalmiduse akti, milles on kirjas, et üldehitustööd ja ehituse teostusdokumentatsioon on tellijale üle antud 14.01.2019. Need tööd olid hageja vastutusalas. Akt kinnitab, et kostja võttis kõik hageja tööd vastu hiljemalt 14.01.2019. Vastasel juhul ei oleks olnud võimalik anda neid töid üle AS-le E. Samuti nähtub aktist, et tellijale tööde üleandmisega viibimine oli seotud tehnoloogia paigalduse ja elektritööde teostamise viibimisega. Nimetatud tööd ei kuulunud hageja vastutusalasse.
85.19.02.2019 andis Rae vald välja korralduse ehitisele kasutusloa andmiseks. Kasutusluba väljastati 22.02.2019. Kasutusloa saamise eelduseks olev dokumentatsioon on hageja teostatud tööde osas allkirjastatud 21.01.2019. Järelikult pidid kõik tööd olema kostja ehitusregistrile esitatud andmete põhjal olema lõpetatud ning vastuvõetud hiljemalt 21.01.2019. Kostja puudus alus jätta arve tasumata.
86.Hageja pidas ebaõigeks ja üldsõnaliseks kostja väidet, et ta viivitas enam kui kaks kuud projekteerimistööde ettevalmistamise ja arhitektuurse lahenduse koostamisega. Viivitus oli tingitud kostja tegevusest. Projekteerimislepingu sõlmimisele hageja ja kostja vahel eelnes alltöövõtja otsimine. Kostja ei olnud võimeline leidma alltöövõtjat, kes AS-le E lubatud tähtajaks projekti valmis saaks. Seda kinnitavad kostja ja AS E esindajate kohtumiste protokollid 30.01.2018, 20.02.2018, 20.03.2018, 17.04.2018, 03.05.2018, 29.05.2018. Hageja võttis projekteerimistööd üle kostja alltöövõtjalt Novastuudio OÜ-lt ning läks kostjale appi keerulises olukorras. Kuna C OÜ ei suutnud endale võetud projekteerimiskohustusi kostja ees täita, siis pöördus kostja aprillis 2018 hageja poole palvega, et hageja teostaks arhitektuurse ja konstruktiivse osa põhiprojektid ning konstruktiivse osa joonised tööprojekti mahus.
87.Kolm päeva pärast hageja ja kostja vahel sõlmitud projekteerimise alltöövõtulepingu sõlmimist saabus kostjale tähtaeg projekteerimistööde üleandmiseks AS-le E. Hageja ja kostja sõlmisid projekteerimislepingu 27.04.20184. Kostja ja AS E leping nägi ette projekteerimistööde vahetähtaja 30.04.2018. Hagejale ei olnud see vahetähtaeg täitmiseks kohustuslik. Kostja esitas kohtule projekteerimistööde lepingu projekt, millel on kuupäev 18.04.2018. Tegelikkuses allkirjastasid pooled lepingu 27.04.2018.
88.Projekteerimise töövõtulepingu punktis 3.9 lepiti kokku, et projekteerimistööde teostamisega on hageja kohustatud alustama hiljemalt peale arhitektuur-ehitusliku ülesande saamist tehnoloogia osa projekteerijalt ning eelprojekti esitamist. Tööd pidid olema kostjale lõplikult üle antud hiljemalt 7 nädalat peale tehnoloogia projekteerijalt arhitektuur-ehitusliku ülesande ja eelprojekti saamist. Eelprojekt esitati hagejale alles 14.05.2018 ehk 17 päeva peale lepingu sõlmimist. Asendiplaani joonise, kus muudeti aia asukohta, saatis kostja hagejale alles 18.06.2018 ehk projekteerimise lähteülesannet muudeti 52 päeva peale lepingu sõlmimist. Viimased projekteerimise lähteandmed esitas kostja 25.07.2018 ehk 3 kuud peale lepingu sõlmimist. Kuna viimased lähteandmed projekteerimiseks esitati 25.07.2018, oli lähtuvalt projekteerimislepingu punktist 3.9 hagejal kohustus lõpetada projekteerimistööd hiljemalt 12.09.2018 (7 nädalat peale lähteandmete lõplikku esitamist). Hageja lõpetas tööd 03.09.2018. Seega ei saa hagejale töödega viibimist ette heita. Kostja ei ole selgitanud, milline konkreetne hageja viivitus millise kostja tegevuse seoses mahtude kooskõlastamisega edasi lükkas.
89.20.04.2020 seisukohtades leidis hageja, et arve nr 18091 hilinemisega tasumise tõttu oli hagejal õigus määrata kohustuste täitmise järjekord. Alltöövõtuleping ei reguleerinud kohustuste täitmise järjekorda maksetega hilinemisel. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et pooled on praktikas VÕS § 88 lõike 8 regulatsioonist kõrvale kaldunud. Sellist praktikat kujunenud ei olnud. Kostja väide puudutab vaid ühte lepingut ja kolme kuud. Lisaks puuduvad tõendid, et hageja oleks otseselt või kaudselt kinnitanud, et ta loobub õigusest määrata täitmise järjekorda VÕS § 88 lg 8 alusel. Vaikimisest ei saa hageja nõusolekut tuletada.
90.Tähtsust ei oma see, millise kohustuse täitmiseks soovis kostja ise makset teha, sest VÕS § 88 lõikest 8 tulenev õigus on võlausaldaja õigus. VÕS § 88 lg 8 mõistes on hagejale tekkinud kahju tema kulu. Arvete nr 18091, 18099 ja 18109 osas kostjalt maksete saamiseks pidi hageja tegema õigusabikulutusi.
91.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kulud õigusabile ei olnud seotud kostjale nõuete esitamisega alltöövõtulepingu alusel. Kõikidest Advokaadibüroo SORAINEN AS esitatud arvetest on näha, et need on esitatud töö eest kaasuses „Contract with ICP Solutions OÜ“ (ehk leping ICP Solutions OÜ-ga). Seega puudutavad arved just alltöövõtulepinguga seoses esitatud õigusabi. Perioodil 12.11.2018 – 30.11.2018 osutati hagejale õigusabi seoses kompromissiga, mis oli saavutatud 02.11.2018. Pärast mahtude ja maksumuse osas kompromissi saavutamist
02.11.2018 asus kostja 06.11.2018 nõudma täiendavat allahindlust summas ca 15 000 eurot ja teavitas hagejat enda õigusest nõuda leppetrahvi.
92.Perioodil 14.12.2018-22.01.2019 vajas hageja õigusabi seoses kostja 18.09.2018 ja 18.01.2019 nõudekirjadele vastuse koostamisega . Vastus saadeti kostjale 22.01.2019. Perioodil 23.01.2019-31.01.2019 vajas hageja õigusabi seoses tellijale AS-le E avalduse esitamisega kostjale väljamaksete peatamiseks. Sellele võimalusele viitas hageja 22.01.2019 nõudekirjas. Lisaks vajas hageja õigusabi seoses kostja jätkuvate nõuetega parandada pisipuudused ning seoses kostja keeldumisega tööde vastuvõtmise akt allkirjastada. Perioodil 01.02.201921.02.2019 oli hageja sunnitud kaasama advokaadid selleks, et analüüsida kostja jooksvaid vastuväiteid aktide allkirjastamisele, leppetrahvi nõudele, ning saamaks nõu, kuidas tagada, et hagejale võlgnetavad arved saavad tasutud. Perioodil 01.02.2019-27.02.2019 osutatud õigusabi kogukulu oli 4953 eurot, kuid 2435,40 eurot sellest arvest seondus hagi ettevalmistamisega. Seetõttu nõudis hageja kahjuna ainult 2517,60 euro hüvitamist.
93.Hageja leidis, et ta on viiviseid arvestanud õigesti ja puuduvad alused viiviste vähendamiseks. Kostja on esitanud vastuväited viivise arvestamiseks seoses arvetega nr 18091, 18099 ja 18109. Arve nr 18091 osas on kostja esitanud vastuväite, et see ei muutunud sissenõutavaks 22.12.2018 ega ole jätkuvalt sissenõutavaks muutunud. Väide on ebaõige, sest kostja allkirjastas arve nr 18091 aluseks olevate tööde aktid nr 4-18 ja 4-18-1 21.11.2018. Arve nr 18091 maksetähtaeg oli 21.12.2018 ja nõue muutus sissenõutavaks 22.12.2018. Kostja on väitnud, et ta tasus selle arve 10.05.2019.
94.Arvete nr 18099 ja 18109 osas on kostja väitnud, et nende arvete aluseks olevaid töid ei ole hageja talle üle andnud. Samas on kostja väitnud, et ta keeldus arvete nr 18099 ja 181094 tasumisest, sest tal oli leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõue hageja vastu, mille ta tasaarvestas 31.01.2019. Täiendava protsessuaalse tasaarvetuse avalduse tegi kostja alles 13.05.2019 hagi vastuses. Üle nelja kuu pidas kostja hagejale võlgnetavat summat kinni ebaseaduslikult. Viiviste vähendamise taotlust ei ole kostja põhistanud ega tõendanud. Hageja palus jätta taotlus rahuldamata.
95.Pooled ei vaidle, et ehitusluba väljastati objektile 21.06.2018, kuigi lepingu järgi oli kostja vastutusalas tagada ehitusloa väljastamine 31.05.2018. Lammutustööd lõpetas kostja 13.07.2018, kuigi lepingu järgi pidid lammutustööd olema lõpetatud 31.05.2018. Alltöövõtulepingu punktide 1.4.1 ja 1.4.2 järgi lükkus tööde üleandmise lõpptähtaeg 26.10.2018 edasi, kui ehitusluba ei ole 31.05.2018 seisuga väljastatud ning lammutustöid lõpetatud. Eeltoodu tõttu lükkus tähtaeg edasi 36 päeva võrra ja kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kostja on üksnes väitnud, et 17.07.2018 sõlmiti uus ajagraafik, kus tööde lõpptähtaeg jäi samaks.
96.Kostja ei ole esitanud otseseid tõendeid, et pooled pidasid 2018 juunis ja juulis läbirääkimisi ajagraafiku osas. Erinevalt kostja varasematest väidetest on kostja tõendanud, et ta ise koostas ja esitas hagejale 12.07.2018 uuendatud ajagraafiku. Kostja väited on olnud vastuolulised. Kostja ei teavitanud hageja lepinguliste küsimuste esindajat T Tt 12.07.2018 koostatud ajagraafikust, selle arutamisest ega selle planeeritavast allkirjastamisest.
97.Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostja tehniline esindaja saatis ajagraafiku hageja tehnilisele esindajale. 17.07.2018 ajagraafiku on allkirjastanud poolte tehnilised esindajad. Ebaõige on kostja väide, et hageja seaduslik esindaja T T ei ole kunagi eitanud A S volituste olemasolu. 27.08.2018 saatis hageja esindaja T T kostja esindajale T Tle e-kirja, kus ta kinnitas, et A S ei ole volitusi lepingu muutmiseks. Kostja ei ole tõendanud, et 17.07.2018 allkirjastatud ajagraafik oli sama, mis saadeti 12.07.2018 e-kirjaga. 17.07.2018 ajagraafik saadeti informatiivsel eesmärgil ja sellel puudus mõju lepingu tähtaegadele.
98.Kostja 12.07.2018 e-kiri puudutab projekteerimislepingu, mitte vaidlusaluse alltöövõtulepingu täitmist. E-kirjast ei nähtu arutelu ehituslepingu ajagraafiku osas. 12.07.2018 ei olnud kostja lammutustöid lõpetanud ning ehitustöödega ei olnud veel võimalik alustada. Järelikult oli vara arutada ehitustööde ajagraafiku muudatusi. Kostja täiendav tõend, T T 22.06.2018 e-kiri T Tle ja A Se, kinnitab, et kostja pöördus hageja poole seoses projekteerimislepingu ajagraafikuga. 22.06.2018 e-kirja pealkirjaks on „J katlamaja üldehituse projekteerimised“ ning e-kirja sisuks on palve edastada projekteerimise ajagraafik. E-kirjas ei ole juttu ehituslepingust ega ehituslepingu ajagraafiku muutmise vajadusest.
99.12.07.2018 kell 17:01 saadetud e-kirjas on kostja esindaja T T väitnud, et ajagraafik vaadatakse läbi järgmisel päeval toimuval koosolekul. 13.07.2018 ehituskoosoleku protokollis on märgitud, et hageja kinnitas uue ajagraafiku. Samas on vaidlusalune ajagraafik allkirjastatud alles 17.07.2018. Kostja esindajat lepingulistest küsimustes T Tt ei kutsutud 13.07.2018 ega 17.07.2018 väidetavalt toimunud ehituskoosolekutele. Järelikult ei soovinud kostja 13.07.2018 arutada alltöövõtulepingu muutmisega seotud küsimusi. Tegelikkuses oli 12.07.2018 saadetud ajagraafiku eesmärgiks arutada, kas ja kuidas mõjutavad kostja teiste alltöövõtjatega kokkulepitud tähtajad hagejaga sõlmitud alltöövõtulepingus kokkulepitud ajagraafikut. 17.07.2018 ajagraafik sisaldab töid, mis ei olnud hageja vastutusalas (katlamaja sisemise drenaaži rajamine, pumbasõlme ehitus, õlikatla ümbertõstmine jne). A S allkiri graafikul ei tähenda nõustumist lepingu muutmisega, vaid on kinnitus selle kohta, et kostja teavitas hagejat teiste alltöövõtjatega kokku lepitud tähtaegadest.
100.Hageja esindajad A S ja T T on saatnud kostjale muudetud ajagraafikuid 04.09.2018, 05.10.2018 ja 10.10.2018, kus ehitustööde lõppkuupäev oli märgitud edasilükkunuks kuni 12.11.2018. Kostja ei esitanud kordagi vastuväidet, et 17.07.2018 on ajagraafikut muudetud ning hageja peab tööde tegemisel lähtuma 17.07.2018 allkirjastatud ajagraafikus toodud tähtaegadest.
101.E-kirjade teel pooled läbirääkimisi lepingu muutmiseks ei pidanud. Alltöövõtulepingu muutmise tingimused on toodud lepingu 3. peatükis. Alltöövõtulepingu punkti 3.1 järgi tuleb muudatused vormistada kirjalikult lepingu lisana. Kuna lepingulistes küsimustes oli hageja esindajaks T T, siis tuli kõik muudatusettepanekud just temale esitada. Kostja ei ole hagejale kirjalikku ettepanekut lepingu muutmiseks ega ehitustööde valmimise lõpptähtaja muutmiseks teinud.
102.Kuna ehituskoosolek 13.07.2018 toimus neli päeva enne 17.07.2018, ei saanud 17.07.2018 kuupäeva kandev ajagraafik olla see, millele 13.07.2018 ehituskoosoleku protokollis viidatakse. Kostja on väitnud, et koosolekul osales T T, kuid protokollist nähtub, et ta ei osalenud. 04.09.2018 toimus ehituskoosolek, kus osalesid kostja esindajatena T T ja V P ning hageja esindajatena A S ja K M. Ehituskoosoleku protokollis on real „Ajagraafik“ märgitud, et hageja esitas parandatud ajagraafiku 04.09, kuid tellija uuendatud graafikut ei aktsepteerinud. Seega ei peetud silmas 17.07.2018 allkirjastatud ajagraafikut. Samast protokollist nähtub, et kostja hinnangul kehtis endiselt lepinguline ajagraafik. Nõudekirjas hagejale viitas kostja, et tööde tähtaeg on lepingu punkti 1.4 järgi 26.10.2018, millest tulenevalt ei pidanud kostja uuendatud graafikut lepingu osaks. 14.09.2018 saatis T T kostja juhatuse liikmele ajagraafiku, mis on identne lepingu omaga. Kostja ei viidanud vastuseks, et vahepeal on sõlmitud uus ajagraafik. Kostja ei ole tõendanud, et hageja loobus õigusest tugineda tähtaja edasilükkumisel lepingu punktidele 1.4.1 ja 1.4.2.
103.02.11.2018 ei saatnud hageja kostjale kooskõlastamiseks lisatööde nimekirja ja maksumust. 02.11.2018 e-kiri oli kokkuvõte samal päeval juba toimunud hageja ja kostja kohtumisest, kus pooled saavutasid kokkuleppe, et põhi- ja lisatööd teostatakse kompromissi korras lõpliku
maksumusega 714 445,95 eurot (ilma KM-ta). Hiljem asus kostja nõudma täiendavat allahindlust. 18.01.2019 nõudekirjas nõustus kostja, et tööde maksumuseks oli 714 445,95 eurot.
104.Alltöövõtulepingu hind oli vastavalt alltöövõtulepingu punktile 1.5.1 põhitööde osas 658 255,80 eurot, mille arveldamisel lisandub käibemaks 20%. Alltöövõtulepingu täitmisel muutusid mahud ja vastavalt alltöövõtulepingu hind 64 101,15 euro võrra (mahtude suurenemisest tingitud lisatööd, mis akteeriti eraldi põhitöödest). Seega on alltöövõtulepingu lõplikuks maksumuseks kokku 722 356,95 eurot, millele lisandub arveldamisel käibemaks.
105.Hageja tasunõuded arvete nr 18099 ja 18109 alusel sissenõutavaks tööde vastuvõtmisel. Arve nr 18099 aluseks olevad tööd võttis kostja vastu 07.12.2018 ja arve nr 18109 aluseks olevad tööd 21.12.2018. Lepingus oli pretensioonide esitamiseks kokku lepitud tähtaeg, mille ületamisel loeti töö vastu võetuks. Kostja esitas hagejale pretensioonid hilinenult, millest tulenevalt tuleb tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuteks.
106.Ebaõige on kostja väide, et 03.12.2018 e-kirjas tõi tema esindaja T T välja töödes esinenud puudused. 03.12.2018 e-kirjas on kostja esitanud märkused seoses nelja põhitööga ja kolme lisatööga. Kokku oli hageja teostatava tööde mahus 85 tööd, mis loeti põhitööde hulka kuuluvaks ja 36 tööd, mis loeti lisatööde hulka kuuluvaks. Kostja ei ole e-kirjas väitnud, et mahud ei vasta tegelikult teostatud töödele. 07.12.2018 ei saatnud kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et ei aktsepteeri akte ja palus saata uued arved õigete mahtudega. Kostja soovis korrigeeritud akte allkirjastamiseks ja hageja saatis need. Hageja kirjale kostja ei vastanud. Kostja 18.01.2019 nõudekiri oli saadetud pärast seda, kui oli möödunud tähtaeg aktide nr 05-18 ja 05-18-1 kohta vastuväidete esitamiseks.
107.Hageja leidis, et arve nr 18109 aluseks olevad tööd võttis kostja vastu 21.12.2018. 16.01.2019 ei toimunud hageja ja kostja vahel kohtumist teostusdokumentatsiooni täiendavaks aruteluks. Hageja andis kostjale teostusdokumentatsiooni üle 03.12.2018. Tähtaegselt kostja vastuväiteid ei esitanud. Pisipuudustele tuginedes nõudis kostja alles 14.12.2018 dokumentatsiooni korrastamist. Kostja tagasiside oli liiga üldine, et selle alusel puudusi kõrvaldada. Hageja viis dokumentatsiooni kostja soovitud formaati ja 08.01.2019 olid kostja soovid täidetud. Kostja 18.01.2019 nõudekirjas viidatud puudused olid kõrvaldatud 08.01.2019. Kostja ei ole tõendanud, et ta saatis hagejale 17.01.2019 kirja, milles keeldus tööde vastuvõtmisest puuduste tõttu.
108.27.12.2018 on kostja kirjutanud, et piltide järgi on tööd korras. Seega oli hageja ehitustööd lõplikult üleandnud. Kõik kostja hilisemad märkused on esitatud hilinenult ning need on puudutanud pisipuudusi, mille likvideerimine ei olnud osaliselt isegi hageja kohustus. AS E oli 29.01.2019 nõus, et hageja poolt pärast 29.01.2019 teostatavad tööd tuleb lugeda garantiitöödeks kinnitab. Seega olid tööd vastu võetud ja algas garantiiperiood.
109.Kostja väidab alusetult T T 07.02.2019 e-kirjale viidates, et selle saatmise ajaks ei olnud ehitustööd veel lõpetatud. 06.02.2019 andis hageja kostjale ülevaate töödest, mis vastavalt 29.01.2019 toimunud lõpptellija ülevaatusele tuli lahendada garantiikorras. Samuti teavitas hageja kostjat, et kolm pisipuudust on likvideeritud. Kostja jätkas uute nõuete esitamist. Kostja ei ole põhjendanud, milliste puuduste tõttu ta akte nr 6-18 ja 6-18-1 ei allkirjastanud.
110.Kostja väidab, et ta esitas vastuväited aktidele 6-18 ja 6-18-1 juba 27.12.2018, kuid kostja esitas pretensioonid üksnes dokumentatsioonile. Kostja nõudis korrektset dokumentatsiooni, kuid leping ei reguleerinud, milline see peab olema. 14.12.2018 küsis hageja kostjalt täpsustavaid küsimusi. Kostja vastas, et vaja on dokumente kasutusloa taotlemiseks, kuid need oli hageja juba esitanud. Kuna kostja ei kirjeldanud hagejale, millised puudused esinesid, ei saa
ta tugineda dokumentatsiooni puudulikkusele. Kostja ise andis dokumentatsiooni AS-le E üle juba 14.01.2019, mis nähtub põhilise kasutusvalmiduse aktist. Kostja andis AS-le E üle sama dokumentatsiooni, mida hageja oli täiendanud 08.01.2019. Kasutusloa väljastamise taotluse lisaks olnud teostusdokumentatsiooni oli kostja allkirjastanud 21.01.2019. Järelikult hiljemalt selleks kuupäevaks vastas teostusdokumentatsioon kostja nõuetele.
111.Kostja tasaarvestas hageja nõuded 13.05.2019 vastuses summas 194 108,10 eurot ja 15.07.2019 summas 280 532,55 eurot. Hageja vaidles tasaarvestusele vastu. 15.07.2019 dokumendist ei selgu, kas kostja soovib 13.05.2019 tasaarvestusele lisaks esitada tasaarvestuse avalduse summas 86 424,45 eurot (280 532,55 – 194 108,10) või peab kostja 13.05.2019 tasaarvestuse avaldust tühiseks ja esitas 15.07.2019 seetõttu uue tasaarvestuse avalduse kogusummas 280 532,55 eurot.
112.Kostja ei ole tõendanud AS E kahju nõuet summas 48 856 eurot. Hagejal ei olnud kohustust teha töid kooskõlas 17.07.2018 ajagraafikuga. Hagejal ei olnud alltöövõtulepingust tulenevat kohustust saavutada põhiline kasutusvalmidus 30.09.2018. Tõendamata on kostja väide, et hageja teadis, et katlad peavad töötama ja soojust andma alates 01.10.2018. Kostja väitis, et hageja teadis alates 08.11.2018 kostja teavituse alusel, et viimasel tekib AS E ees leppetrahvi tasumise kohustus 500 eurot päevas. Seega on kostja tunnistanud, et enne 08.11.2018 hageja seda ei teadnud. Kahju oleks pidanud olema ettenähtav.
113.Kostja on väitnud, et AS E on esitanud tema vastu kümme leppetrahvi nõuet kokku summas 98 500 eurot. Iga leppetrahvi nõude puhul oleks kostja pidanud selgitama ja tõendama hageja lepingulist rikkumist. Kuna kostja pole seda teinud, ei ole tasaarvestus summas 98 500 eurot kehtiv. Kostja väide, et AS E on trahvinõuded tasaarvestanud, on tõendamata.
114.XXX täiendavatest töödest tingitud kulu 70 924,45 eurot ei ole hageja tekitatud kahjuks. Kostja väitis, et hageja pidi ehitama ja valmistama ette katlamaja hoone katelde paigaldamiseks hiljemalt 27.07.2018 vastavalt ajagraafiku positsioonile 18. Positsioonil 18 olev töö on „teraskonstruktsioon“, mis tuli paigaldada perioodil 22.08.2018-04.09.2018. Ajagraafikus puudub viide katelde paigaldamiseks. Alltöövõtulepingus ja ajagraafikus puudub kokkulepe vahetähtaja 27.07.2018 kohta. AS E ja kostja vahel sõlmitud peatöövõtuleping sisaldas kokkuleppeid vahetähtaegade kohta, kuid hageja ja kostja alltöövõtuleping mitte. Hagejale ei saa ette heita vahetähtaegade rikkumist.
115.Kostja väitis, et alates 03.09.2018 pidi algama katelde paigaldamine ja seadistamine ning 05.10.2018 pidid olema katelde testimised teostatud vastavalt ajagraafiku positsioonile 24. Positsioonil 24 olev töö „Avatäited, väravad, uksed“ tuli teostada perioodil 17.09.201825.09.2018. Ajagraafikus puuduvad viited katelde paigaldamiseks, seadistamiseks ja testimiseks. Nimetatud tööde osas ei ole hageja ja kostja vahetähtaegades alltöövõtulepingus kokku leppinud.
116.Kostja ei ole tõendanud, milliseid konkreetseid töid tegi et XXX selleks, et saaks teha katelde paigaldamist ja seadistamist. Hageja oli novembriks 2018 kõik põhilised katlamaja hoone ehitustööd lõpetanud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja tõttu pidi katelde tootja käima objektil kahe korra asemel neli korda. Käike objektile 2018. a septembris ja oktoobris tõenditest ei nähtu. Tõenditest nähtuvad käigud kahel korral 2018. a novembris ja 2019. a veebruaris ja seega lükkusid käigud edasi. Kahju ei ole tekkinud. XXX 19.03.2019 arve nr SV-RE201903040 maksmist ei ole kostja tõendanud.
117.Kostjal puudub hageja vastu leppetrahvi nõue summas 53 730 eurot. Alltöövõtulepingu punkti 8.1.5. järgi pidi leppetrahvi nõudest tellija teatama mõistliku aja ehk 14 päeva jooksul pärast rikkumise avastamist. Kostja leidis, et rikkumine toimus 26.10.2018. Järelikult oleks ta
pidanud esitama leppetrahvi nõude hiljemalt 09.11.2018. Selleks kuupäevaks leppetrahvi nõuet ei esitatud. Selle asemel võimaldas kostja hagejale hoopis täiendava tähtaja kuni 15.12.018. Kui lähtuda kostja tõlgendusest, oleks tulnud esitada leppetrahvi nõue hiljemalt 29.12.2018. Ka selleks kuupäevaks ei ole kostja hagejale leppetrahvi nõuet esitanud.
118.Hageja ei ole tööde üleandmisega viivitanud, mistõttu on leppetrahvi nõue alusetu. Arvestada tuleb kostja vastuvõtuviivitust VÕS § 119 lg 1 alusel. Kuna kostja ei teostanud enda töid tähtaegselt ja viivitas hageja tööde mahtude kinnitamisega, ei olnud hagejal võimalik töid alltöövõtulepingu lisaks oleva ajagraafiku alusel kokkulepitud tähtaegadeks teostada. Viivitused on põhjustanud kostja ebaprofessionaalne projektijuhtimine.
119.Kostja arvestab leppetrahvi alates 27.10.2018. Samas ta väidab, et andis 02.11.2018 hagejale täiendava tähtaja ehitustööde üleandmiseks kuni 15.12.2018. Järelikult saab kõige varasem hakata leppetrahvi arvutama kuupäevast 16.12.2018. Vaidlus on ka selle üle, mis kuupäevani saab kostja leppetrahvi arvestada. Hageja leidis, et ehitustööd anti lõplikult üle 21.12.2018. Hilisemad kostja nõuded olid esitatud lepingulisi tähtaegu eirates ning puudutasid pisipuudusi, mis ei takistanud objekti kasutamist. Kasutusloa taotluses esitatud dokumentatsiooni allkirjastas kostja 21.01.2019. Põhiline kasutusvalmidus saavutati 15.02.2019. Kostja ei ole selgitanud, miks on leppetrahvi arvestatud kuni 13.05.2019.
120.Kostja õigusabikulude nõuet pidas hageja alusetuks. Kostja on perioodil 13.09.201918.09.2019 kulutanud kokku 11 tundi (1683 eurot) 18.09.2018 nõudekirja koostamiseks. Nõudekiri on 1,5 lehekülge pikk. Nõudekirja eesmärk jäi arusaamatuks, sest kostja oli juuli kuus teostatud tööd juba 13.08.2018 aktsepteerinud ning pärast hageja vastuväiteid tasus arve 20.09.2018. 18.09.2018 nõudekirja koostamiseks puudus vajadus kaasata lepingulised esindajad, sest nõudekiri tsiteerib alltöövõtulepingu punkte, mitte ei sisalda õigusanalüüsi.
121.Õigusabi spetsifikatsioonil on märgitud, et 19.12.2018 toimus kohtumine kliendi juures, kus arutati jooksvaid küsimusi. Sellest ei saa järeldada, et küsimused olid seotud hageja tegevusega. Sama vastuväite esitas hageja 07.01.2019 ja 10.01.2019 k õigusabikulule. Spetsifikatsioonidest on kinni kaetud kuluread. Perioodil 08.01.2019-09.01.2019, 07.02.2019 ja 20.02.2019 on kostjale tekkinud õigusabi kokku 15,1 tundi (2310,30 eurot). Need kulud puudutavad vaidlust AS-ga E, mitte hagejaga. Ülejäänud nõudekirjad on kostja koostanud omal algatusel.
122.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. 18.02.2019 ja 01.04.2019 AS E maksete peatamine kogusummas 145 315,80 eurot ei saa mõjutada arve nr 18091 osas viivise arvestust vähemalt perioodil 22.12.2018-14.02.2019, sest sellel ajal ei olnud AS E väljamakseid peatanud. Lisaks on AS E kinnipeetud summa väiksem kui arve nr 18091 aluseks olev summa. Kinnipeetud summat ületavas osas oleks kostjal tulnud hagejale väljamaksed teostada.
123.Kostja väited seoses A Sga sõlmitud kokkuleppega on ebaõiged. A S eitas telefonikõnet kostjaga. Hageja pidas eksitavaks kostja väidet, et alates 13.07.2018 käsitlesid ehituskoosolekute protokollid uut ajagraafikut, mistõttu hagejat lepingulistes küsimustes esindanud T T pidi seda teadma. Reeglina T Tle ehituskoosolekute protokolle ei edastatud. Kokku toimus poolte esindajate vahel vähemalt 22 koosolekut, kuid kostja esindaja T T edastas T Tle protokollid vaid kolmel korral. Mitte ühestki saadetud protokollist ei olnud võimalik T Tl välja lugeda, et ilma tema nõusolekuta on soovitud muuta tööde üleandmise lõpptähtaega. 13.07.2018 protokolli T Tle ei esitatud.
124.Ebaõige on kostja väide, et 18.01.2018 kostja nõudekirja saatmise ajaks ei olnud AS E kostjale leppetrahvi nõuet esitanud. AS E esitas kostjale leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude juba 08.01.2019.
125.27.11.2018 toimus AS E ja kostja vahel töökoosolek. Protokolli nr 36 punktides 3.14-3.16 on märgitud, et kostja pidi esitama dokumentatsiooni 30.11.2018. Seega olid novembri lõpus dokumendid juba komplekteerimisel ja tööd lõpufaasis. 03.01.2019 toimus AS E ja kostja töökoosolek, mille protokolli nr 40 punktis 3.6 on märgitud, et töövõtja andis tellija lõpliku dokumentatsiooni üle. Seega hiljemalt 03.01.2019 pidi kostja ise olema seisukohal, et hageja esitatud teostusdokumentatsioon on terviklik ja nõuetekohane. Vastasel juhul ei oleks kostja saanud seda esitada AS-le E.
126.Ebaõige on kostja väide, et katlad paigaldati ja käivitati hageja viivituse tõttu alles 01.03.2019. Ehituskoosoleku 11.09.2018 protokolli nr 14 veerus „Olukord objektil“ on punktis 6 märgitud, et katlad on lülikult kohal ja platvormid paigaldatud. Järelikult olid katlad lõplikult paigaldatud juba 11.09.2018.
127.26.06.2018 toimus AS E ja kostja vahel töökoosolek, mille kohta koostati protokoll nr 13. Protokolli punktis 6.1 on märgitud, et XXX seadmete tarne oli planeeritud 2018 juuli lõpuks. 28.08.2018 toimunud töökoosoleku protokolli nr 23 punktis 6.1 oli märgitud, et kuigi seadmete esimene koorem saabus 31.07.2018, saabus osa seadmetest 28.08.2018. Kokkuvõtvalt saabusid XXX seadmed ehitusplatsile 1 kuu hiljem planeeritust. Tarnimine oli kostja vastutusalas. Seetõttu ei saadud katlaid õigeks ajaks töösse.
128.15.11.2018 toimus AS E ja kostja vahel töökoosolek, mille kohta koostati protokoll nr 34. Protokolli punktis 4.10 oli märgitud, et katlad olid töösse saadud. Järelikult oli tagatud 17.07.2018 allkirjastatud ajagraafiku tingimus „kasutusvalmidus“. 27.11.2018 toimus AS E ja kostja vahel töökoosolek, mille protokolli nr 36 punktis 4.9 on märgitud, et suure katla kütmine algas 26.11.2018. Seega on arusaamatu kostja väide, et katlad käivitati alles 01.03.2019. 04.12.2018 toimus AS E ja kostja vahel töökoosolek, mille protokolli nr 37 punktis 4.7 on märgitud, et mõlemad katlad töötavad automaatrežiimil. Järelikult ei käivitatud neid 01.03.2019.
129.Ebaõige on kostja väide, et AS E esitas hageja viivituse tõttu kostjale kahjunõude summas 48 303 eurot. AS E kahjunõue oli esitatud seoses kallima kütuse kasutamisega, mitte hageja viivitusega. Kostja ei ole selgitanud, kuidas on see hageja tekitatud kahjuks. Ebaõige on kostja väide, et AS E nõuded olid esitatud seoses tööde üleandmata jätmisega 30.09.2018. AS E 03.05.2019 ja 03.06.2019 nõudeavaldustest nähtub. et need olid esitatud seoses 31.03.2019 tähtaja möödalaskmisega kostja poolt. Kumbki nõudeavaldus ei puuduta vahetähtaega 30.09.2018. Hageja oli enne 31.03.2019 tööd lõpetanud.
130.Alltöövõtulepingu punkt 8.1.5 eesmärgiks on kostja leppetrahvi nõude kaudu kompenseerida hageja poolt tekitatud kahju. Alltöövõtulepingu 8. peatükk ei võimalda kostjal täiendavalt kahju hüvitamist nõuda. Lisaks ei ole kostja endiselt tõendanud, et ta on kulutused kandnud või ta on XXX nõuet tunnistanud.
131.Kostja hilines tööfrondi üleandmisega ja seetõttu ei olnud hagejal võimalik katla vundamenti lepingujärgse ajagraafiku alusel ette valmistada. Hageja sai töödega kostja viivitusest tulenevalt alustada 1,5 kuud planeeritust hiljem. Kostja viivitustest tulenevalt sai hageja töödega alustada alles 14.07.2018 ehk peale lammutustöid. 10 päevaga ei olnud võimalik 1,5 kuu töid teostada ja uuesti esialgselt kokkulepitud graafikusse jõuda. Katla vundamendi põrand sai valatud 27.08.2018 ehk ca 1 kuu hiljem algselt planeeritust. Samas ei takistanud
põranda valamise viibimine katelde paigaldamist, kuna katelde tarned viibisid. Katelde tarnete eest vastutas kostja.
132.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud ilma käibemaksuta. Kuni nõuete vähendamiseni 23.12.2019 kulus õigusabile 85,9 tundi (99,1-13,2). Esindaja keskmine tunnihind oli 23 167,32 eurot ja õigusabile oli kulunud 23.12.2019 seisuga 14 372,79 eurot. Alates 29.01.2020 oli hagejal õigusabile kulunud 52,9 tundi kogusummas 9918,50 eurot. Kokku on hagejale osutatud õigusabiteenust 138,8 tundi kogumaksumusega 24 291,29 eurot keskmise tunnihinnaga 175 eurot. Esindajakuludele lisandub menetluses tasutud riigilõiv 3500 eurot. Hageja palus kostjalt menetluskulude hüvitamist 27 791,29 euro ulatuses. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt.
133.03.07.2020 esitas hageja selgituse, miks ta esitas täiendavaid tõendeid pärast eelmenetluse lõppemist. Koos lõplike seisukohtadega esitas hageja lisaks 9 uut tõendit. Tõendite esitamine ei põhjusta menetluse venimist. Kostjal oli piisavalt aega tõenditega tutvumiseks. Kostja on esitanud menetluses läbivalt vastuväiteid, mis on tõendamata. Kuna kostja valetas 20.05.2020 menetlusdokumendis faktiliste asjaolude kohta ning manipuleeris tõenditest nähtuvate asjaoludega, pidi hageja saama võimaluse need väited ümber lükata. Kostja oleks pidanud kõik enda tõendid ja vastuväited esitama juba siis, kui ta esmakordselt nendele tugines.
134.A S ja T T 19.06.2020 e-kirjavahetus tõendab, et kostja väidetavat telefoni kõne ei toimunud. Väljavõtted AS E ja kostja töökoosolekute protokollidest tõendavad, et 03.01.2019 oli kostja andnud dokumentatsiooni üle ning neis ei saanud esineda olulisi puudusi. Samuti nähtub protokollidest, et kostja esitas ebaõigeid väiteid katelde kohta, mis olid hiljemalt 04.12.2018 töös. Ehituspäevikute väljavõtted tõendavad, et kütuselao põrandad ei saanud valmis 23.10.2018. Kostja e-kirjad T Tle tõendavad, et viimasele ei edastatud ehituskoosolekute protokolle.
KOSTJA VASTUVÄITED
135.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta võitis AS E korraldatud riigihanke J aleviku E tn Katlamaja üleviimiseks hakkepuidu küttele. Kostja nõustus, et ta sõlmis 22.05.2018 hagejaga alltöövõtulepingu nr 2018-01-002. Lepingu hind oli kokku 658 255,80 eurot, millele lisandus käibemaks. Alltöövõtulepingu punktis 1.5.2 olid pooled kokku leppinud, et tööde maht võib muutuda ja sõltuvalt sellest kujuneb tööde maksumus tegelikult teostatud tööde mahule vastavalt.
136.Kostja nõustus, et tööde alustamise tähtaeg oli hiljemalt 24. nädalal ehk hiljemalt 11.06.2018 eeldusel, et ehitusluba on seisuga 31.05.2018 väljastatud ja lammutustööd on lõpetatud. Ehitusluba väljastati objektile tegelikult 21.06.2018 ning lammutustööd lõpetati 13.07.2018.
137.Kostja viitas, et tegelikult oli ta hagejaga sõlminud veel teise lepingu. Pooled olid sõlminud 18.04.2018 Jüri katlamaja projekteerimise lepingu, mille kohaselt pidi hageja teostama Ehituse tänav 9 katlamaja arhitektuurse ja konstruktiivse osa projekteerimistööd põhiprojekti mahus ja konstruktiivse osa joonised tööprojekti mahus. Projekteerimislepingu kohustused olid seotud alltöövõtulepingu kohustustega.
138.Hageja esitas kostjale projekteerimistööd üle vaatamiseks 03.09.2018. 18.09.2018 esitas kostja hagejale nõude puuduste kõrvaldamise kohta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 20.09.2018. Lepingu punkti 3.9 viimase lause kohaselt pidid tööd olema lõplikult tellijale üle antud hiljemalt 7 nädalat peale tehnoloogia projekteerijalt arhitektuur-ehitusliku
ülesande ja eelprojekti saamist. Hageja sai eelprojekti 14.05.2018 ja pidi selle põhjal koostama ning kostjale üle andma hiljemalt 02.07.2018 põhiprojekti ja tööprojekti.
139.03.09.2018 sai kostja arhitektuurse ja konstruktiivse põhiprojekti ja 11.09.2018 sai kostja tööprojekti. 18.09.2018 esitas kostja hagejale nõudekirja lepingu täitmise ja puuduste parandamise kohta ning leppetrahvi nõude. Kostja nõudis hagejalt leppetrahvi 7 200 eurot ning tasaarvestas selle hageja nõudega, mis tulenes arvest nr 18065. Kuna hageja viivitas kaks kuud projekteerimistöödega, ei saanud kostja planeerida täiendavate tööde mahtu. Alusetud on hageja viited, et kostja viivitas nende tööde mahtude kooskõlastamise ning kinnitamisega.
140.12.07.2018 saatis hageja kostjale ajagraafiku ehitustööde kohta seoses alltöövõtulepingu täitmisega. 17.07.2018 allkirjastasid pooled hageja pakutud tähtaegade alusel tööde ajagraafiku. Tööde üleandmise lõpptähtaeg jäi samaks, s.o 26.10.2018. Kostja pidas alusetuks hageja väidet, et tähtaeg lükkus edasi. Hageja ei pidanud lõpptähtajast kinni, mille kohta saatis kostja korduvaid hoiatusi.
141.Hageja ei ole tähtaegselt esitanud tööde teostusdokumentatsiooni. Kostja 06.11.2018 teatas hagejale, et annab töövõtjale täiendava tähtaja teostusdokumentatsiooni esitamiseks kuni 30.11.2018 ning ehistööde üleandmiseks kuni 15.12.2018. Kostja teatas, et kui hageja täidab kohustused täiendavaks tähtajaks, ei rakenda kostja hageja suhtes lepingust tulenevaid sanktsioone. Hageja ei kõrvaldanud puudusi täiendavaks tähtajaks.
142.14.12.2018 juhtis kostja hageja tähelepanu, et kostjale on vajalikud kõik teostusdokumendid kasutusloa taotluse esitamiseks. 18.12.2018 toimus vaegtööde ülevaatus, mille käigus fikseeriti töös esinevaid puuduseid. 19.12.2018 kirjaga teavitas kostja hagejat, et ta ei ole nõuetekohaselt esitanud tööde dokumentatsiooni, puuduvad joonised ja parandusi ei ole tehtud. Kostja palus parandada kõik joonised ja lisada seletuskiri.
143.21.12.2018 esitas kostja hagejale töös esinevate puuduste likvideerimise kohta fotod ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. 27.12.2018 kirjaga teavitas kostja hagejat, et tööd ei vasta lepingutingimustele ning palus puudused kõrvaldada. Hageja tegeles puuduste kõrvaldamisega ning 14.01.2019 toimus tööde ülevaatus koos töövõtja esindaja projektijuht A Sga, kus kostja tõi välja täiendavad puudused. Puuduste tõttu töös ja dokumentatsioonis ei ole kostja töid vastu võtnud.
144.16.01.2019 esitas hageja uuesti tööd kostjale ülevaatamiseks, muuhulgas mälupulgal salvestatud dokumendid. Tööde ülevaatamisel tuvastas kostja puudused. 17.01.2019 teavitas kostja hagejat, et tööd ei ole vastu võetud, sest esinevad puudused nii dokumentatsioonis kui ehitustöödes. 18.01.2019 esitas kostja hagejale nõude lepingu täitmise kohta ja leppetrahvi e nõude. 31.01.2019 esitas kostja hagejale nõude seoses alltöövõtulepingu täitmisega, kus ta nõudis hagejalt tööde nõuetekohast üleandmist ja kahju hüvitamist. Hageja puudusi ei kõrvaldanud ega andnud töid üle.
145.29.01.2019 toimus kostja, hageja ja AS E tööde üle vaatamine, kus tuvastati puudusi hageja töös. 12.03.2019 toimus viimane kohtumine kostja, hageja ja AS E vahel, kus pooled fikseerisid kõrvaldamata puudused. Hageja ei ole puudusi kõrvaldanud.
146.02.11.2018 esitas hageja kostjale ettepaneku ja hinnapakkumise lisatööde kohta, mille kohaselt oli lõplik tööde maksumus kokku 714 445,95 eurot ilma käibemaksuta. Kostja teatas 06.11.2018, et ta on nõus summaga 700 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna hageja ei ole viivitamata teatanud, et ta ei ole kostja muudatustega nõus, tuleb VÕS § 21 lg 2 alusel lugeda hageja pakkumusega nõustunuks ning alltöövõtulepingu lõppmaksumus oli 700 000 eurot,
millele lisandub käibemaks. Seetõttu ei nõustunud kostja hageja väitega, et tööde maksumus oli 714 445,95 eurot, millele lisandub käibemaks.
147.15.02.2019 esitas hageja AS-le E avalduse kostjale maksete peatamiseks riigihangete seaduse § 122 lg 9 alusel. Kostja vaidles sellele 20.02.2019 vastu, kuid AS E peatas maksed kostjale. Maksete peatamise ajaks oli kostja vastu võtnud tööd aktides 1-18, 2-18 ja 3-18 ning oli nende eest tasunud. AS E lõpetas maksete kinnipidamise ja kandis kinnipeetud summa üle kostja kontole alles 10.05.2019.
148.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et tööde tähtaeg oli edasi lükkunud ja lõplik tähtaeg oli 26.10.2018. Hageja ise saatis kostjale ajagraafiku, kus lõpptähtaeg oli sama. Tööde lõpptähtaeg ei lükkunud edasi asfalteerimise mahu muutumise tõttu. 14.09.2018 teatas hageja platside ehituse kohta, et tal puudub teave, kui palju on platse vaja ehitada ning ta on töö lükanud edasi oktoobrisse. Hageja palus teatada platside mahud septembri jooksul. Kostja teavitas hagejat, et platside maht muutub ja suureneb ca 800 m2 võrra septembris. Hageja soovis seepeale kostjalt kinnitust 25.09.2018 e-kirjas, et lisatöö tasutakse, kuid hageja ei teavitanud kostjat kordagi, et ehitusplastiside mahu suurendamine mõjutab tööde ajagraafikut ja lõpptähtaega.
149.Kostja ei nõustunud, et hageja esitas talle 14.09.2018 detailse ülevaate ajagraafikust. Pooled olid uue graafiku allkirjastanud juba 17.07.2018. Alltöövõtulepingust ei tulenenud, et tööde mahtude suurenemisel lükkuvad kokkulepitud tööde üleandmise tähtajad automaatselt edasi. Kostja leidis, et hageja väide, et tööde teostamist takistas kostja, kes ei kooskõlastanud täiendavate tööde vajadust, on tõendamata. Hoopis hageja viivitas töö arhitektuurse ja konstruktiivse põhiprojekti ettevalmistamisega kuni septembri lõppuni, mille tõttu oli kostja teadmatuses tööde mahtude ja maksumuse osas. Täiendavate tööde maht pidi selguma pärast lõpliku projekti valmimist. Lisaks ei saanud täiendavate tööde teostamine mõjutada lepingus kokkulepitud tööde teostamist ja hageja pidi neid teostama vastavalt ajagraafikule.
150.10.10.2018 tegi hageja koostjale ettepaneku alltöövõtulepingu punktide 1.4.2 (töö üleandmise tähtaeg) ja 1.5. (töö maksumus) muutmiseks, mille kohaselt palus hageja lükata tööde üleandmise tähtaega edasi ja määrata uueks tähtajaks 30.11.2018. Kostja ei olnud nõus hageja hinnapakkumisega täiendavate tööde osas ega töögraafiku muutmisega ning teatas 10.10.2018, et ta ei ole hageja ettepanekuga nõus. 11.10.2018 saavutasid pooled kokkuleppe täiendavate tööde maksumuse osas.
151.Kostja ei nõustunud hageja ettepanekuga ajagraafiku muutmise osas ning tööd pidid olema valmis 26.10.2018. Alltöövõtulepingu punktide 3.1. ja 3.2. sai lepingut muuta poolte kokkuleppel vastava poole ettepanekul ning kõik muudatused tuli vormistada kirjalikult. Kui lepingu pool ei anna nõusolekut lepingu muudatuseks, siis muudatus ei jõustu. Seega on alusetud hageja väited, et tähtaeg lükkus edasi. Pooled allkirjastasid 17.07.2018 graafiku, kus lõpptähtaeg jäi samaks.
152.Kostja leidis, et ta ei ole tasu maksmisega viivitanud. Kostja nõustus, et ta tasus hagejale 20.09.2018 arve nr 18051 alusel 70 458,00 eurot, 18.10.2018 arve nr 18060 alusel 162 071,28 eurot ja 27.11.2018 arve nr 18069 alusel 125 306,64 eurot. Lepingu punkti 4.2. järgi tuli tasuda arve alusel 30 kalendripäeva jooksul. Kostja on tasunud arved pärast tööde vastuvõtmist ja puuduste kõrvaldamist hageja poolt.
153.21.11.2018 esitas hageja kostjale arve nr 18091 summas 257 853,36 eurot oktoobris teostatud tööde kohta. Kostja jättis arve nr 18091 tasumata, sest aktide nr 4-18 ja 4-18-1 alusel üle antud töödes esinesid olulised puudused. Kuna hageja nõudel olid kõik maksed kostjale
peatatud, ei saanud kostja arvet nr 18091 tasuda hagejast tuleneval põhjusel. Arve nr 18091 tasus kostja täielikult 10.05.2019 kohe pärast maksete kinnipidamise lõpetamist.
154.Arvete nr 18099 ja 18109 osas esitas kostja vastuväited. Hageja esitas kostjale kokku viis arvet kokku summas 712 356,95 eurot ilma käibemaksuta, mis on 12 365,95 euro võrra rohkem, kui oli kokku lepitud. Hageja nõue kostja vastu on summas 12 365,95 eurot igal juhul alusetu.
155.30.11.2018 esitas hageja kostjale arve nr 18099 summas 219 012,72. Kostja ei ole aktis märgitud töid vastu võtnud, millest ta 07.12.2018 teavitas. Kuna aktides nr 05-18-1 ja nr 05-18 märgitud töid ei ole vastu võetud, oli arve nr 18099 esitamine vastuolus alltöövõtulepingu punktiga 4.2. Kuna tööd olid vastu võtmata, puudus hagejal alus arve esitamiseks ning nõue ei ole sissenõutav.
156.31.12.2018 esitas hageja kostjale arve nr 18109 summas 32 125,50 eurot 2018. aasta detsembris teostatud tööde kohta. Kostja ei ole antud töid vastu võtnud, kuna töödes olid puudused ja hagejat oli sellest teavitatud. Kostja ei nõustunud, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks. Kostja on 31.01.2019 nõudekirjas teavitanud hagejat, et keeldub arvete nr 18091 ja nr 18099 tasumisest VÕS § 110 lg 1 alusel, kuna kostjal on leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuded hageja vastu.
157.Kostja teavitas hagejat puudustest kohe pärast tööde ülevaatamist 19.12.2018. Kostja tegi hagejale ka edastatud teostusdokumentatsiooni osas märkused ja palus puudused kõrvaldada. Järjekordne tööde ülevaatus toimus 29.01.2019, mille käigus selgus, et hageja töödes on jätkuvalt puudused. Ebaõige on hageja väide, et 21.12.2018 olid tööd lõplikult tehtud ja üle antud. Hageja pidi likvideerima töödes esinevaid puudusi, mistõttu ei ole allkirjastatud lõplikku üleandmise-vastuvõtmise akti. 12.03.2019 objekti ülevaatamisel tuvastas kostja, et hageja töös esinevad puudused ja puudusi ei ole senini kõrvaldatud.
158.Kostja ei nõustunud, et hageja andis 03.12.2018 dokumentatsiooni üle. Kostja teatas hagejale 14.12.2018 ja 08.01.2018, et dokumentatsioon ei ole nõuetekohaselt esitatud ja palus puudused kõrvaldada. Ebaõige on hageja väide, et puudused olid ebaolulised. Puuduliku teostusdokumentatsiooni tõttu ei saanud kostja taotleda ehitise kasutusluba. Kostja ei nõustunud, et hageja andis kõik tööd üle 21.12.2018 ja tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks 10.01.2019.
159.Kostja on tasunud hagejale 503 075,10 eurot (ilma käibemaksuta) ja peab tasuma veel 196 924,90 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjal oli alus arve nr 18091 ja arve nr 18099 tasumisest keeldumiseks VÕS § 110 lg 3 alusel. Hagejal puudub alus viivise nõudmiseks arve nr 18109 alusel, sest hagejal puudus alus arve esitamiseks 21.12.2018. Töid ei ole üle antud. Alternatiivselt palus kostja vähendada viivist nullini.
160.Kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse avalduse. Hageja on tekitanud kostjale kahju 194 108,10 eurot seoses alltöövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega. Alltöövõtulepingu punkti 8.1.1. järgi vastutab töövõtja lepingu rikkumise eest, kui lepingu objektis olev töö ei vasta lepingu tingimusele. Lepingu punkti 8.1.4 kohaselt loeti töö mittevastavavaks ka juhul, kui töövõtja ei esita objektiks oleva töö juurde kuuluvaid dokumente.
161.Enne alltöövõtulepingu sõlmimist teadis hageja, et Jüri katlamaja rekonstrueerimine toimub AS E korraldatud riigihanke alusel ning kostja on selles projektis peatöövõtja. Seega pidi hageja alltöövõtulepingute sõlmimisel ette nägema, et kostjal kui peatöövõtjal on kohustus anda hageja töö tähtaegselt üle ning kui hageja rikub oma kohustusi, võib kostjal tekkida kahju, mis tuleneb AS E leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudest. Ehitusvaldkonnas välja kujunenud tava alusel pidi hagejale olema ettenähtav, et tema kohustuse rikkumise tõttu tekib kostjal kahju.
162.Hageja pidi tööd üle andma 26.10.2018, kuid ta viivitas tööde üleandmisega, mistõttu ei saanud kostja töid omakorda peatellijale üle anda. 08.01.2019 esitas AS E kostjale nõudekirja, milles nõudis kostjalt riigihanke tulemusel sõlmitud ehituse töövõtulepingu alusel leppetrahvi 46 000 eurot seisuga 21.12.2018 ja kahjuhüvitist 48 856 eurot, kokku 94 856 eurot. Kahju ja leppetrahvi hüvitamise nõude aluseks on tööde üleandmisega viivitamine. 23.01.2019 tasaarvestas AS E antud nõude kostja lepingutasu nõudega.
163.AS E esitas kostjale 01.04.2019 leppetrahvi hüvitamise nõude 22 500 eurot perioodi 01.01– 14.02.2019 eest. 03.05.2019 esitas AS E leppetrahvi nõude täitmisaja ületamise eest perioodi 02.04.2019 – 30.04.2019 eest 14 500 eurot. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu 8.1.1. kohaselt vastutas hageja lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingule. Kuna hageja ei andnud tähtaegselt üle töid ja dokumentatsiooni, viibis katla paigaldamine. Katla töökorda seadmine ning katlamaja üleandmine ehk kostja tööde teostamine ja üleandmine lõpptellijale AS-le E oli otseses sõltuvuses hageja töödest.
164.Kostja teatas AS-le E, et ta ei tunnista leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudeid, kuid vaatamata sellele tasaarvestas AS E leppetrahvi nõuded ja kahjuhüvitise nõuded kostja lepingutasu nõudega. Kostjal tekkis kahju saamata jäänud tasu näol 109 356 eurot. Seega on AS E kostjale esitatud ja tasaarvestatud nõude suurus kokku 131 856 eurot.
165.Alltöövõtulepingu punkti 8.1.5. kohaselt kohustub töövõtja lepingu objektiks olevate tööde täitmise lõpptähtaja ületamise eest tasuma leppetrahvi summas 270 eurot iga kalendripäeva eest arvates saabunud tähtajale järgnevast päevast. Leppetrahvi võib kohaldada maksimaalselt kuni 10% ulatuses lepingu maksumusest. Kuivõrd töid ei antudki üle, on kostjal lepingust tulenevat õigus nõuda leppetrahvi. Kostja on 31.01.2019 esitanud hagejale leppetrahvi hüvitamise nõude, mille kohaselt oli leppetrahvi suurus 31.01.2019 seisuga 26 190 eurot. Kuna töid ei antud üle ka 13.05.2019 seisuga, on leppetrahvi summa selle seisuga 53 730 eurot.
166.Hagejaga tekkinud erimeelsuste lahendamiseks, nõuete kindlakstegemiseks ja nende esitamiseks pöördus kostja Advokaadibüroo Deloitte Legal poole. Advokaadibüroo Deloitte Legal advokaadid Eva Mägi, Mo Pikani ja Julia Gramma tutvusid kostja edastatud dokumentidega, pidasid kliendiga nõu, kujundasid õiguslikku positsiooni, osalesid poolte läbirääkimises ning koostasid vastused hageja nõudele. Hageja vastu esitatavate nõuete kindlakstegemiseks ja nõuete esitamiseks on kostja kandnud õigusabikulu 8 522,10 eurot ilma käibemaksuta. Kostja nõudis hagejalt kahju, mis seisneb kostja kantud õigusabikuludes 8 522,10 eurot. Kostja leppetrahvi, õigusabide kulude ja kahju hüvitamise nõude suurus kokku on 194 108,10 eurot.
167.Kostja tasaarvestas VÕS § 197 lg 1 alusel hageja nõuded kostja vastu, mis tulenevad arvetest nr 18099 ja arvest nr 18109 kahju hüvitamise nõudega summas 194 108,10 eurot kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse tulemusel on hageja põhinõuded, mis tulenevad arvest nr 18099 ja arvest nr 18109 lõppenud kattuvas ulatuses ja hageja nõuete jääk on 42 201,78 eurot.
168.15.07.2019 seisukohtades avaldas kostja, et ta tegi 03.07.2019 hagejale täiendava tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas ülejäänud hageja nõuded arvete nr 18099 ja 18109 alusel. Tasaarvestamise tulemusel lõppesid kõik hageja põhinõuded, mis tulenevad arvetest nr 18099 ja nr 18109. 01. juulil 2019 allkirjastas peatöövõtja AS E täitmisakti, paludes ka hagejal allkirjastada. Sellega luges peatöövõtja ehitustööd kostja poolt üle antuks.
169.Kostja ei nõustunud hageja väidetega, et 17.07.2018 allkirjastatud graafik ei ole hagejale siduv. Kostja esindaja T T saatis hageja esindajatele T Tle ja A Se e—kirja 12.07.2018 kirja ning
palus edastada ajagraafiku ehitustööde kohta. Hageja palvel edastas kostja samal päeval 12.07.2018 maksegraafiku, mis oli tehtud koostöös peatöövõtjaga ja palus võtta see arutamisele kohtumisel. See ajagraafik oli muutmatul kujul hageja poolt allkirjastatud 17.07.2018.
170.Kostja viitas TsÜS § 116 lõikele 2. Poolte vahel puudub vaidlus, et alla kirjutanud A S suhtles kostjaga hageja nimel ehk esindas hagejat ning tegutses selles projektis hageja huvides. A S osales mitte ainult ajagraafiku teema arutamisel, vaid ka tööde ülevaatamisel ja aktide allkirjastamisel. Alusetu on hageja väide, et kostja esindajal T Tl puudusid volitused leppida ajagraafikus kokku.
171.Hageja juhatuse liige T T oli teadlik, et poolte vahel on allkirjastatud ajagraafik, sest ta osales kirjavahetuses tööde ajagraafiku arutamisel ja ajagraafiku pikendamise arutamisel. 10.10.2018 tegi hageja kostjale ettepaneku alltöövõtulepingu punktide 1.4.2 (töö üleandmise tähtaeg) ja 1.5. (töö maksumus) muutmiseks, mille kohaselt palus hageja lükata tööde üleandmise tähtaega edasi ja määrata uueks tähtajaks 30.11.2018.
172.Kostja ei ole töid vastu võtnud ja neid ei saa lugeda vastuvõetuteks, sest kostja põhjendas 17.01.2019, 18.01.2019 ja 31.01.2019 nõudekirjades, et ta ei võta töid vastu, kuna töös esinevad puudused. 29.01.2019 toimus kohtumine, kus osalesid pooled ja peatöövõtja AS E esindajad. Pooled leppisid kokku, et hageja kõrvaldab puudused. Asjaolu, et hageja käsitleb puuduste kõrvaldamist garantiijärgsete puuduste kõrvaldamisena, ei oma tähtsust, kuna see on vastuolus poolte vahel sõlmitud lepinguga. 29.01.2019 seisuga ei ole kostja hagejalt töid vastu võtnud ja sellest oli hageja selgelt teavitatud.
173.Kostja esindaja T T teatas 07.02.2019 e-kirjas T Tle, et puudused ei ole lõplikult likvideeritud ja kirjeldas üksikasjalikult, milliseid puuduseid on veel vaja kõrvaldada. Hageja väide, et ta andis kostjale töid üle 21.12.2018, ei vasta tõele. Hageja ise nõustus, et kaks puudust likvideeris ta pärast 29.01.2019 tööde üle vaatamist. Koos töödega pidi hageja ette valmistama ja üle andma teostusdokumentatsiooni. 18.01.2019 seisuga ei olnud teostusdokumentatsioon kostjale üle antud.
174.Kostja väitis jätkuvalt, et lepingu maksumuseks oli 700 000 eurot, millele lisandus käibemaks. Pooled olid lepingu punktis 1.5.2. kokku leppinud, et töö mahud võivad projekteerimistööde käigus muutuda, kuid vastavalt lepingu punktile 3.1. pidid kõik lepingu muudatused, sh mahu ja hinna kohta, olema vormistatud kirjalikult lepingu lisana. Lepingu punktis 3.3. on pooled kokku leppinud, et muudatused lepingu objektiks olevas töös võivad kaasa tuua muudatusi kas lepingu hinnas või lepingu tähtajas (või mõlemas samal ajal), kusjuures muudatusettepanku tegija peab muudatusi põhjendama ja tooma ära nende mõju lepingu hinnale ja tähtajale (lepingu punkt 3.4.). Muudatusi sai teha poolte kokkuleppel kirjalikus vormis, vastasel juhul ei olnud nad kehtivad (punkt 3.1.).
175.Kostja juhtis hageja tähelepanu vajadusele leppida lisatööd ja hind eelnevalt kokku juba 18.09.2018 nõudekirjas. Kostja palus, et hageja kooskõlastaks täiendavad tööd kirjalikus vormis koos põhjendustega iga lisatöö kohta. 02.11.2018 esitas hageja kostjale ettepaneku ja hinnapakkumise lisatööde kohta, mille kohaselt oli lõplik tööde maksumus kokku 714 445,95 eurot ilma käibemaksuta eeldusel. 06.11.2018 vastas kostja hageja ettepanekule, et ta on nõus tööde lõpphinnaga summas 700 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole aktsepteerinud lisatöid summas, mis ületab 700 000 eurot ning seega ei ole sellise muudatusega nõus. Tulenevalt sellest ei vasta tõele hageja seisukoht, et tööde maksumuseks oli 714 445,95 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja nõue kokku lepitud hinda ületavas osas summas 12 365,95 eurot tuleb jätta rahuldamata.
176.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et ta ei saa projekteerimislepingust tulenevaid vastuväiteid esitada, sest sellest lepingust tulenevad vaidlused tuli lahendada vahekohtus. Kostja esitas projekteerimislepingu, nõudekirja lepingu rikkumise kohta ja akti projekti üleandmise kohta selleks, et tõendada, kellest viivitus tulenes. Kohus saab esitatut hinnata tõenditena. Alusetu on hageja väide, et kostja viivitas mahtude kooskõlastamisega. Kuna hageja ei esitanud projekti, ei saanud kostja mahtusid kooskõlastada.
177.Kostjal tekkis täiendav kahjunõue hageja vastu, mida ta 13.07.2019 tasaarvestas. 13.07.2019 esitas kostja hagejale täiendavad nõuded ja tasaarvestamise avalduse. Vastavalt töövõtulepingule ja selle ajagraafikule pidi töövõtja ehitama ja valmistama katlamaja hoone ette katelde paigaldamiseks hiljemalt 27.07.2018. Alates 03.09.2018 pidi katelde tootja XXX alustama katelde paigaldamise ja seadistamisega ning 05.10.2018 pidi toimuma katelde testimine (ajagraafiku positsioon 24).
178.Katelde paigaldamine pidi toimuma üksteise järel alates 03.09.2018 ja lõppema 05.10.2018. Hageja tööde ettevalmistamise ja üleandmisega viivitamise põhjusel ei saanud XXX kokkulepitud ajagraafiku kohaselt katlaid paigaldada ja seadistada. XXX lõpetas katelde paigaldamise seadistamise tööd ja tegi vajalikud katsetused alles 2018. a novembris ja 2019. a veebruaris, kui hageja tegi katlamaja hoone ja selle konstruktsioonid valmis. Hageja viivitus põhjustas olukorra, kus katelde tootja pidi 2 korra asemel (2018. a septembris ja oktoobris) ehitusobjektil käima 4 korda (täiendavalt 2018. a novembris ja 2019. a veebruaris), mille tõttu tekkisid kostjal täiendavad kulud kokku summas 70 924,45 eurot. Selles summas nõudis kostja hagejalt kahju hüvitamist.
179.Kostja leidis, et ta on täitnud kõik eeldused hageja vastu nõude esitamiseks. Hageja pidi tööd üle andma 26.10.2018, kuid hageja viivitas sellega. Hageja rikkumine ei ole vabandatav. Kostja nõuded hageja vastu on kokku 280 532,55 eurot. Kostja tasaarvestuslikud nõuded on töövõtulepingust tulenev leppetrahv 53 730 eurot, AS E nõuetest tulenev kahju 147 356, eurot, täiendava katelde seadistamise töödega seotud kahju summas 70 924,45 eurot ja õigusabikulud summas 8 522,10 eurot.
180.AS E ei ole kostjale tasunud 147 356 eurot tööde üleandmisega viivitamise eest, kuna antud summa tasaarvestati kostja lepingutasuga. Kostja tööde üleandmine AS-le E oli otseses sõltuvuses hageja tööde teostamisest. Hageja pidi ette valmistama katlamaja hoone katelde paigaldamiseks hiljemalt 27.07.2018 (ajagraafiku positsioon 18). Alles pärast katlamaja hoone ettevalmistamist oleks saanud kostja ja tema teised alltöövõtjad (nt XXX) seadistada katlad.
181.Kostja nõustus, et alltöövõtulepingu järgi ei olnud hagejal kohustust saavutada põhiline kasutusvalmidus. See oli kostja kohustus AS-ga E sõlmitud lepingu alusel. Põhiline kasutusvalmidus oleks selle lepingu alusel olnud saavutatud, kui on paigaldatud kõik katlad ja torustikud kütmiseks ja soojuse andmiseks. Hageja teadis, et kostja on Jüri katlamaja projektis peatöövõtja ning tööde katlad peavad töötama ja soojust andma alates 01.10.2018. Kostja nõustus, et katelde paigaldamine ei olnud hageja kohustuseks. Ajagraafikus oli ette nähtud, et esimesena ehitab hageja ruumid ja muu katelde paigaldamiseks vajaliku infrastruktuuri hiljemalt 27.07.2018. Seejärel pidi toimuma katelde paigaldamine teiste alltöövõtjate poolt alates 03.09.2018 ja viimased katsed lõppema 05.10.2018. Kuna hageja ei olnud enda töid teinud tähtajaliselt, ei saanud teised alltöövõtjad töödega alustada. Esineb põhjuslik seos.
182.Hageja teadis, et kostjal tekib leppetrahvi tasumise kohustus peatöövõtja ees summas 500 eurot päevas. Sellest pidi hageja olema teadlik hiljemalt 08.11.2018, mil kostja esindaja S T sellest hagejale kirjutas hagejale.
183.Kostja ei nõustunud, et tema makse alusel sai hageja lugeda esmalt tasutuks arve nr 18091 alusel arvestatud viivise. Kostja leidis, et kohaldamisele kuulub VÕS § 88 lg 1, mitte lõige 8. Kostja on maksekorralduse selgitusel määranud, et 257 853,36 eurot makstakse arve nr 18091 eest. Võlausaldaja saab määrata kohustuste täitmist erinevate nõuete katteks ainult juhul, kui seda ei ole teinud võlgnik isa. Käesoleval juhul on kostja määranud, et tasub arve nr 18091 eest. Hageja viide VÕS § 88 lg-le 8 on põhjendamatu, kuna see lõige käsitleb kulutusi ja intressi tasumist, mitte viivise tasumist. Paljasõnaline on hageja väide, et arvest nr 18091 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 22.12.2018.
184.Kostja ei tunnistanud arvetest nr 18099 ja nr 18109 tulenevat viivist, kuna hagejal puudus alus arvete esitamiseks. Kõik arvetest tulenevad nõuded on tasaarvestatud. Hagejal puudub õigus viivise nõudmiseks.
185.Hageja põhinõuded kokku on seega 251 138,22 eurot koos käibemaksuga. Kostja tasus hagejale 615 689,28 eurot koos käibemaksuga. Töövõtulepingu tasu suurus oli kokku 700 000 (koos käibemaksuga 840 000 eurot), seega on tasumata lepingutasu 224 310,72 eurot koos käibemaksuga. Kostja tasaarvestas kahjunõuded hageja vastu summas 280 532,55 eurot ning tasaarvestuse tulemusel lõppesid kõik hageja nõuded täies ulatuses. Tulenevalt sellest palub kostja jätta hagi hageja põhinõude osas rahuldamata. Peale tasaarvestust jäi kostjal nõuded hageja vastu summas 56 221,83 eurot.
186.Kostja viitas TsMS § 445 lõikele 1 ja palus juhul, kui kohus rahuldab hageja viivise nõuded täielikult või osaliselt kohtul tasaarvestada kohtulahendi resolutsioonis kostja kahju hüvitamise nõudest tulenevad summad (mis jäävad alles peale kostja nõuete tasaarvestamist hageja põhinõudega) hageja viivise nõuetega kohtu rahuldatud ulatuses.
187.27.01.2020 seisukohtades palus kostja rahuldada hageja avalduse ja jätta hagi läbi vaatamata summas 257 853,36 eurot. Kostja leidis jätkuvalt, et kõik hageja nõuded arve nr 18091 alusel on lõppenud arve tasumisega. Hageja ei saanud kohaldada VÕS § 88 lg 8. Poolte vahel puudub vaidluse selle üle, et 10.05.2019 tasus kostja hagejale 257 853,36 eurot. Kostja märgis makse selgituses, et summa on tasutud arve nr 18091 tulenevate kohustute täitmiseks. Kostja poolt ülekantud summa vastas täpselt hageja poolt kostjale esitatud arve nr 18091 summale. Võlgniku õigus määrata, milliste kohustuste täitmiseks ta on raha maksnud, tuleneb VÕS § 88 lg 1. Võlgniku määramise õigus on küll piiratud VÕS § 88 lg 2, 3 ning § 8, kuid antud sätted on dispositiivsed ja pooltel on õigus leppida teisi kokku. Pooled ei ole lepingus kirjalikult kokku leppinud tasu arvestamise järjekorda, kuid lepingu täitmisel kujunes poolte vahel selline praktika, et kõik kostja poolt tasutud summade arvelt täideti esimeses järjekorras põhikohustused.
188.Enne arvet nr 18091 esitas hageja kostjale 3 arvet (arve nr 18051, arve nr 18060 ja arve nr 18069), mis hageja väidete koheselt olid kostja poolt tasutud viivitusega. Kostja tasus arve nr 18051, arve nr 18060 ja arve nr 18069 ning vastava arve maksmisega määras kostja iga makse selgituses, et summa on tasutud vastava arve eest. Hageja ei ole seoses arvete nr 18051, nr 18060 ja nr 18069 tasumise väidetava hilinemisega esitanud vastuväiteid teistsuguse järjekorra määramise kohta. Pooltevahelise praktika olemasolu tõendab, et peale arvete nr 18051, 18060 ja 18069 tasumist arvestas hageja kostja poolt ülekantud tasult esimeses järjekorras just põhikohustusi, mitte viivist ja muid kulusid. Varem ei olnud hageja kunagi kohaldanud VÕS § 88 lg 8. Kostja viitas VÕS § 23 lg 1 punktile 2 ja § 25 lõikele 1. Hageja käitumine on hea usu põhimõtte vastane.
189.Kostja leidis, et hageja ei saanud tasaarvestada õigusabikuludest tulenevat nõuet. Hagejale novembris osutatud õigusabiteenused ei olnud seotud alltöövõtulepinguga. Jaanuaris ja
veebruaris 2019 teostatud tööd olid seotud riigihankega seotud küsimuste analüüsimisega ja AS-le E avalduse esitamisega kostjale maksete peatamise kohta. Õigusabikulud on ebaselged.
190.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et enne ajagraafiku allkirjastamist läbirääkimisi ei peetud. Ajagraafiku muutmist hakati arutama juba juunis 2018. 22.06.2018 saatis kostja esindaja T T hagejale e-kirja, kus ta palus esitada täpne ajagraafik. 12.07.2018 kell 13:31 saatis kostja projektijuht T T uuesti kirja, millega palus saata kostjale ajagraafik projekteerimis-ja ehistustööde kohta. E-kiri oli saadetud A Se ja T Tle, kes on hageja juhatuse liige. Peale seda helistas T Tle A S ja palus saata talle ajagraafiku projekti kooskõlastamiseks. Ajagraafiku arutamisele viitavad selles käsitsi tehtud muudatused.
191.Kostja pidas ebaõigeks hageja väidet, et kostja soovis saata ainult tema ning tellija vahel sõlmitud ajagraafikut. Kostja soovis saata pooltevahelist graafikut. Kui A S arvates ei olnud tegu pooltevahelise ajagraafikuga, ei oleks ta tohtinud seda allkirjastada. Asjaolu, et hagejale saadetud ajagraafik on sarnane tellija ajagraafikule ei oma tähtsust. Ebaõige on hageja väide, et ta uuest ajagraafikust teadlik ei olnud. 13.07.2018 ehituskoosoleku protokollis nr 5, on märgitud, et hageja esitas uue graafiku ning kinnitas selle. Ehituskoosolek toimus pärast seda, kui 12.07.2018 saatis kostja hagejale uuendatud ajagraafiku. Koosolekul osalesid hageja esindajad A S, K M ja T T. 23.10.2018 ehituskoosoleku protokollis nr 19 on fikseeritud, et tööd on maha jäänud ka uuendatud graafikust. Koosolekul osalesid hageja esindajad A S, K M ja T T. 18.09.2018 nõudekirja punktis 1.11 selgitas kostja, et tööde tähtaeg on vastavalt graafikule 26.10.2018.
192.Uue ajagraafiku allakirjutamise hetkeks oli ehitusluba väljastatud (21.06.2018) ja lammutustööd olid lõpetatud (13.07.2018). Kui hagejal oleks olnud vajadus tähtaega pikendada, oleks ta pidanud sellest kostjat teavitama. Hageja esitas kostjale ettepaneku ajagraafiku muutmiseks alles 10.10.2018, kui tööde lõpptähtaja saabumiseni jäi 16 päeva.
193.Kostja ei nõustunud, et A S puudus õigust ajagraafikut allkirjastada, sest tegu ei olnud tehnilise küsimusega. Hageja tõlgendus on meelevaldne. Ajagraafiku muutmine oli tehniline küsimus. Asjaolu, et A S esindas hagejat ajagraafikuga seonduvates küsimustes tõendab asjaolu, et lepingu sõlmimisel oli esialgne ajagraafik saadetud just A S poolt. 15.05.2018 saatis A S T Tle ajagraafiku, mis oli täpselt samal kujul allkirjastatud alltöövõtulepingu sõlmimisel hageja seadusliku esindaja. Kuna A S esindas hagejat lepingu sõlmimisel ajagraafikuga seoses, ei teadnud kostja ega pidanudki teadma, et A S ei ole pädev uut ajagraafikut allkirjastama. A S esindas hagejat kõikidel ehituskoosolekutel koos hageja seadusliku esindajaga.
194.Kostja nõustus, et 02.11.2018 saatis hageja kostjale kooskõlastamiseks lisatööde nimekirja ja maksumuse, mille kohaselt pidi tööde lõplik maksumus olema 722 356,95 eurot. Kostja vastas hagejale 06.11.2018, et ta on nõus töödega, mille lõppmaksumus ei ületa 700 000 eurot. Kostja ei nõustunud, et pooltevahelise praktika kohaselt koostas hageja mahutabelid ja hagejal tekkis õigus neid töid akteerida. Arusaamatused seoses lisatööde kooskõlastamisega tekkisid juba esimese arve esitamisega. Kostja juhtis hageja tähelepanu juba 18.09.2018, et vastavalt lepingule nõuab kostja hagejalt täiendavate tööde kooskõlastamist kirjalikus vormis enne lisatööde teostamist.
195.Asjaolu, et lisatöid tuleb kooskõlastada enne töödega alustamist, rõhutati kõikides ehituskoosolekute protokollides. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja on novembri ja detsembri arvest märgitud lisatöid kooskõlastanud juba oktoobris. Kostja ei ole aktsepteerinud tööde maksumust ega mahtu. Kostja teatas 06.11.2918, et ta ei ole nõus tööde tegemisega mahus, mis ületavad 700 000 eurot ning vastavalt sellele puudub kostjal kohustus maksta hagejale tasu, mis ületab 700 000 eurot.
196.Pooled ei vaidle, et 30.11.2018 saatis hageja kostjale e-kirja koos novembris teostatud tööde aktidega nr 5-18 ja 5-18-1. Samal päeval esitas hageja kostjale arve nr 18099 summas 182 510,60 aktides nr 5-18 ja 5-18-1 teostatud tööde kohta. 03.12.2018 vastas kostja projektijuht T T ja tõi välja puudused. Ta juhtis hageja tähelepanu, et mahud ei vasta tegelikult teotatud töödele. 07.12.2018 informeeris kostja hagejat kirjalikult, et ei aktsepteeri akte ning palus saata uued arved õigete mahtude ja lisatööde põhjendustega. 18.01.2019 esitas kostja hagejale nõude lepingu nõuetekohase täitmise kohta, kus tõi välja puudused, mis olid kõrvaldamata. Kostja ei ole aktides nr 5-18 ja 5-18-1 töid vastu võtnud.
197.Vastavalt alltöövõtulepingu punktidele 4.2. ja 6.1. toimub töö üleandmine üleandmisevastuvõtmise akti allakirjutamisel. Vastavalt lepingu punkti 6.1. teisele lausele kohustus tellija töö üle vaatama 5 tööpäeva jooksul. Hageja esitas kostjale tööd üle vaatamiseks 30.11.2018 ning kostja vaatas töö üle ja vastas hagejale tähtaegselt 03.12.2018, et töös esinevad puudused ning kirjeldas neid. Tulenevalt sellest on alusetu hageja seisukoht, et kostja võttis tööd vastu 07.12.2018.
198.Vastavalt lepingu punktile 4.2. tekib hagejal õigus arvete esitamiseks ainult peale üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamist. Käesoleval juhul soovis hageja aktidega nr 5-18 ja 5-18-1 lõplikult (100%) akteerida töid, mida kostja ei olnud vastu võtnud ja mille kohta ta esitas puuduste parandamise nõude juba 03.12.2018. Hageja ei saanud lugeda töid vastuvõetuteks, sest 06.02.2019 kirjas kinnitas hageja esindaja kostjale, et tegeleb puuduste likvideerimisega. Hageja ei ole tõendanud, kas või millal ta puudusi kõrvaldas. Hageja väited, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks 14.01.2019 või 21.01.2019 on paljasõnalised.
199.Kostja nõustus, et 21.12.2018 esitas hageja kostjale aktid nr 6-18 ja 6-18-1 detsembris 2018 teostatud tööde kohta. 31.12.2018 esitas hageja kostjale arve nr 18019 summas 32 125,50 eurot. 27.12.2018 teatas kostja, et ei võta töid vastu kuni nõuetekohase teostusdokumentatsiooni esitamiseni. 06.11.2018 teatas kostja, et annab hagejale täiendava tähtaja teostusdokumentatsiooni esitamiseks kuni 30.11.2018 ning ehistööde üleandmiseks kuni 15.12.2018. Hageja andis teostusdokumentatsiooni üle puudustega, millest on teavitatud kirjalikult 14.12.2018. 07.12.2018 saatis hageja kostjale parandatud aktid, kus olid parandatud tööde mahud. 14.12.2018 juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et kostjal on vajalik saada kõik teostusdokumendid kasutusloa taotluse esitamiseks. 16.01.2019 andis hageja kostjale ehituse teostusdokumentatsiooni ja tööd ülevaatamiseks, muuhulgas mälupulgal salvestatud dokumendid. Tööde ülevaatamisel tuvastas kostja puudused. 17.01.2019 kirjas teavitas kostja hagejat, et tööd ei ole vastu võetud, sest esinevad puudused nii dokumentatsioonis kui ehitustöödes.
200.18.01.2019 esitas kostja hagejale nõude lepingu nõuetekohase täitmise kohta, kus muuhulgas tõi välja puudused, mis olid 18.01.2019 kõrvaldamata. 29.01.2019 koosolekul tuvastati, et hageja ei ole kõiki puudusi kõrvaldanud. 07.02.2019 teatas kostja esindaja T T ekirjas T Tle, et puudused ei ole veel lõplikult likvideeritud ja kirjeldas, milliseid puuduseid on veel vaja kõrvaldada. Aktidele kostja alla ei kirjutanud.
201.Kostja esitas hagejale tähtaegselt vastuväite tööde kohta ning tulenevalt sellest ei ole töid vastu võtnud. Ebaõige on väide, et kostja esitas vastuväited hilinemisega. Vastavalt lepingu punktile 6.1. teisele lausele kohustub tellija töö üle vaatama 5 tööpäeva jooksul. Käesoleval juhul vaatas kostja töö üle ja esitas vastuväited 27.12.2018, so neljandal tööpäeval peale aktide edastamist hageja poolt.
202.Kostja ei nõustunud, et teostusdokumentatsiooni mitteesitamine on ebaoluline puudus. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama
ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Poolte vahel sõlmitud lepingu punti 1.2.1 kohaselt on lepingu objektiks teostusdokumentatsiooni koostamine. Teostusdokumentatsiooni nõuetekohane üleandmine oli lepingu oluliseks tingimuseks.
203.Ehituspäevikud ei tõenda tööde lõpetamise kuupäeva. Ehituspäeviku eesmärgiks ei ole tööde lõpetamise fikseerimine. Hageja on ise väitnud, et kõrvaldas puudusi veel 07.02.2019. Ebaõige on hageja väide, et kõik tööde vastuvõtmist takistanud asjaolud olid kõrvaldatud hiljemalt 14.01.2019 või alternatiivselt 21.01.2019. Lepingu punkti 4.2. alusel tekkis hagejal arve esitamise õigus alles pärast akti allkirjastamist.
204.Kostja esitas kohtule 15.07.2019 SSS arve koos tõlkega. Vastavalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingule ja selle ajagraafikule pidi hageja ehitama ja valmistama ette katlamaja ja selle infrastruktuuri katelde paigaldamiseks hiljemalt 27.07.2018 (ajagraafiku punkt 18). Ajagraafiku punkti 24 kohaselt pidi alates 03.09.2018 algama katelde paigaldamine ja seadistamine. Katelde tootaja kulud, mis on seotud töödega, mis olid tehtud ajavahemikul alates 04.11.2018 kuni 30.11.2018 kajastuvad arve positsioonides 18-31. Kulude suuruse tõendamiseks esitas kostja katelde tootjate tehnikute M S ja M J saatelehed, kus on märgitud töötatud tundide arv ja kuupäevad, sh ületunnid, samuti sõiduki läbisõit. Kõik tunnitasud, majutuskulude suurus ja rendiauto ning läbisõidukulud on kokkulepitud kostja ja katelde tootja vahel vastavalt hinnakirjale, mis kehtis 2018.
205.Katelde tootaja kulud, mis on seotud töödega, mis olid tehtud ajavahemikul alates 25.02.2010 kuni 01.03.2019 kajastuvad arve positsioonides 32-39. Kulude suuruse tõendamiseks esitas kostja katelde tootja tehniku M S saatelehed, kus on märgitud töötatud tundide arv ja kuupäevad, samuti sõiduki läbisõit. Kõik tunnitasud, majutuskulude suurus ja rendiauto ning läbisõidukulud on kokkulepitud kostja ja katelde tootja vahel vastavalt hinnakirjale, mis kehtis 2019.
206.Hageja katlamaja ehitamise ja tööde üleandmise viivitamise tõttu kandis kostja täiendavaid kulusid katelde paigaldamisega. Tulenevalt ajagraafikust pidi katelde tootja viibima Eestis tööde tegemiseks kaks korda 2018. a septembris ja oktoobris nagu ajagraafik ette nägi. Viivitamine katlamaja hoone ehitamisega põhjustas olukorra, kus katelde tootja pidi 2 korra asemel ehitusobjektil käima 4 korda, lisaks veel 2018. a novembris ja 2019. a veebruaris. Katelde tootja pidi tulema Eestisse ja tegema täiendavaid töid ainult sellepärast, et kahel esimesel visiidil ei olnud katlaruumid valmis.
207.Kostja nõuab hagejalt leppetrahvi alltöövõtulepingu punkti 8.1.5. kohaselt alates 27.10.2018 kuni 13.05.2019. Kuna töid ei ole hageja poolt kostjale lõplikult üle antud, on hageja 13.05.2019 seisuga viivitanud tööde üleandmisega 199 päeva ja seega on leppetrahvi suurus 13.05.2019 seisuga 53 730 eurot (199 päeva x 270 eurot). Ebaõige on hageja väide, et kostja ei esitanud leppetrahvinõuet õigeaegselt. 18.09.2018 esitas kostja hagejale nõudekirja, millega juhtis hageja tähelepanu, et tal on õigus üleandmisega viivitamise eest leppetrahvi summas 270 eurot iga üleandmisega viivitatud päeva eest.
208.02.11.2018 kirjutas kostja hagejale, et annab hagejale täiendava tähtaja ehitusdokumentatsiooni esitamiseks kuni 30.11.2018 ning ehistööde üleandmiseks kuni 15.12.2018. Samas kirjas viitas kostja lepingust tulenevate sanktsioonide rakendamisele. Seega teavitas kostja hagejat juba 02.11.2018 ehk seitsmendal päeval pärast tähtaja möödumist, et ta nõuab hagejalt leppetrahvi. Ebaõige on hageja väide, et kostja teatas leppetrahvi nõudest alles 18.01.2019. 18.01.2019 nõudekirjas oli arvestatud leppetrahvi suurus.
209.Kulude spetsifikatsiooni kohaselt kulutas kostja esindaja J G 13.09-18.09.2019 kokku 11 tundi 18.09.2018 nõudekirja koostamisele. Kulud olid vajalikud ja põhjendatud, et nõuda hagejalt lepingu täitmist, puuduste kõrvaldamist ja sanktsioonide rakendamist lepingu rikkumise korral. Õigusabikulud 19.12.2018 2,8 tunni ulatuses on seotud hageja vastuse ja hageja 08.11.2018 nõudega. Kostaja esindaja M P kohtus kostjaga ja arutas hageja esitatud nõudeid, seisukohti ja ettepanekuid.
210.Õigusabikulud jaanuaris 2019 36 tundi on seotud kostja nõustamisega seoses alltöövõtulepingu rikkumisega ja sellest tulenevate nõuete esitamisega hageja vastu, hageja nõuete analüüsiga, hagejale 18.01.2019 nõudekirja koostamisega ning kompromissi arutamisega hageja esindajatega. Õigusabikulud veebruaris 2019 4,4 tundi on seotud pooltevaheliste kompromissläbirääkimistega.
211.Kostja esitas vastuväited hageja menetluskuludele. Ajakulu 34,5 tundi hagiavalduse koostamise eest ei ole põhjendatud. Põhjendatud ajakulu on 14 tundi. Menetlusega seotud kuludeks ei saa lugeda kulusid, mis on seotud AS-ga E. Põhjendatud ei ole ajakulu hagi tagamise avalduse koostamisele 5,3 tund ja 0,6 tundi. Vajalikud ei ole kulud toimikuga tutvumisele 178,50 euro ulatuses. 20.11.2019 istung kestis 1 tund ja istungil osalemiseks ning ettevalmistamiseks ei saanud kuluda 4,2 tundi. Kostja ei pea kandma kulu kohtupraktika analüüsiga seoses 0,6 tundi ja helisalvestise edastamisega seoses 0,2 tundi.
212.20.05.2020 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. VÕS § 88 lg 8 rakendatakse intressi, viivise ja kulude, mitte kahju osas. Õigusabikulude näol on tegemist kahju nõudega, mis ei ole seotud lepingu täitmisega. Hageja õigusabikulud 5 640 eurot ei ole põhjendatud ega ole seotud poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepinguga. Arusaamatu on hageja väide, et hageja õigusabikulud on seotud 02.11.2018 taganemisega kostja poolt. Kostja ei ole oma nõuetest taganenud ning hageja esitab ebaõiged väited.
213.Kostja nõustus, et arve nr 18091 aluseks olevad aktid on kostja allkirjastanud 21.11.2018 ning vastavalt lepingule muutus tasu sissenõutavaks alates 22.12.2019. Kostja avastas peale tööde vastuvõtmist puudused, mille tõttu ei ole arvet 22.12.2018 tasunud. Alates 15.02.2019 ei saanud kostja arvet nr 18091 ja ülejäänud arveid tasuda, kuna hageja 15.02.2019 nõude alusel peatas AS E kostjale tasu maksmise. Arve nr 18091 oli täies ulatuses tasutud 10.05.2019. Hageja viivisenõue on alusetu.
214.Kostja ei nõustunud, arve nr 18099 muutus sissenõutavaks alates 30.12.2018. Kostja ei ole arve aluseks olevaid töid 30.11.2018 saadetud akti alusel vastu võtnud. Tõele ei vasta hageja väide, et arve nr 18109 muutus sissenõutavaks 30.01.2019, kuna kostja ei ole töid 30.12.2018 saadetud akti alusel vastu võtnud. Alates 15.02.2019 ei saanud kostja hagejale sissenõutavaks muutunud arvet nr 18091 tasuda, kuna kõik maksed kostjale olid peatatud hageja nõude alusel.
215.Paljasõnaline on hageja väide, et AS E rahulolematus ei olnud seotud hageja tööga, vaid kolmandate osapoolte teostatud tööga, mida hageja ei saanud kuidagi mõjutada. Hageja viivitas oluliselt nii projekteerimistööde kui ka ehitustööde teostamisega, mille tõttu venisid kõik tööetapid. Kostja on põhjendanud viivise vähendamise taotlust sellega, et alates 15.02.2019 ei saanud ta makseid teha hageja tegevuse tõttu.
216.Kostja ei nõustunud, et tulenevalt ehitusloa väljastamise ja lammutustööde lõpetamise viibimisest on tööde üleandmise lõpptähtaeg lükkunud alltöövõtulepingu punktide 1.4.1. ja 1.4.2. alusel edasi 36 päeva. Tööde üleandmise lõpptähtaeg ei ole edasi lükkunud, kuna 17.07.2018 kirjutas hageja uuele ajagraafikule alla. Kostja esitas A S 15.05.2018 e-kirja koos ajagraafikuga.
Käesolevas asjas on tõendanud, et graafik, mis allkirjastati 17.07.2018, oli saadetud kostja poolt hagejale 12.07.2018.
217.Asjakohatu on hageja viide T T 27.08.2018 e-kirjale, milles viimane teatas, et A S ei olnud volitusi lepingu muutmiseks. Ajagraafiku allkirjastamisel lepingut ei muudetud, sest tähtaeg ei muutunud. Koosoleku protokollis oli oluline informatsioon ning hageja pidi aru saama, et tema esindaja on allkirjastanud uue ajagraafiku. Käesoleval juhul sai hageja seaduslik esindaja teada või pidi teada saama juba alates 13.07.2018 ja edaspidi järgmistest koosolekutest, et poolte vahel on sõlmitud uus ajagraafik.
218.Kostja nõustus, et lepingu „üldtingimused“ all olid eristatud isikuid, kes võisid pooli esindada lepingulistes küsimustes ja tehnilistes küsimustes. Ebaõige on hageja väide, et graafik esitati talle informatiivsel eesmärgil. Asjaolu, et ajagraafikus olid märgitud ka t tööetapid, mis ei kuulunud hageja vastutusse, tõendab, et hageja oli teadlik, millal teised töövõtjad pidid enda töödega alustama ja hageja oli teadlik, et tema töö viivitamisega lükkuvad edasi teiste tähtajad.
219.Põhjendamatu on hageja väide, et hageja seaduslik esindaja ei olnud ajagraafikut puudutavale koosolekule kutsutud. Koosolekud toimusid igal nädalal ning hageja seaduslik esindaja oli teadlik iga koosoleku toimumise kuupäevast. Koosolekul osalemiseks ei pidanud hageja kutset ootama. Hageja vastuväited seoses 23.10.2018 ehituskoosoleku protokolliga nr 19 on alusetud ja põhjendamatud. Asjaolust, et 04.09.2018 toimunud ehituskoosolekul oli kirjutatud, et kehtib lepinguline ajagraafik, ei saa järeldada, et pooled ei ole 17.07.2018 ajagraafikut sõlminud. 23.10.2018 ehituskoosoleku protokollis nr 19 on kirjas, et uuendatud ajagraafik ei ole aktsepteeritud, kuid ka see ei lükka ümber asjaolu, et 17.07.2018 sõlmitud ajagraafik ei ole siduv.
220.Ebaõige on hageja väide, et pooled saavutasid kokkuleppe, et põhi- ja lisatööd teostatakse kompromissi korras lõpliku maksumusega 722 356,95 eurot. 02.11.2018 saatis hageja kostjale kooskõlastamiseks lisatööde nimekirja ja maksumuse, mille kohaselt pidi tööde lõplik maksumus olema 722 356,95 eurot. Kostja vastas hagejale 4 päeva pärast 06.11.2018, et ta on nõus töödega, mille lõppmaksumus ei ületa 700 000 eurot.
221.Poolte vahel ei saavutatud kokkulepet summas 714 445,95 eurot. Kostja ei ole kunagi eitanud, et pooled pidasid novembris 2018 läbirääkimisi täiendavate ehitustööde osas. Kostja oleks nõustunud ettepanekuga, kui AS E ei oleks trahvinõuet esitanud. Alusetud on hageja nõuded lisatööde eest, sest lepingu punktide 1.5.2. ja 3.1.-3.3. kohaselt pidid kõik lepingu muudatused, mis võivad muuta hinda, olema kirjalikult allkirjastatud. Hageja pidi kõik lisatööd kirjalikult kooskõlastama.
222.Alusetu on hageja väide, et kostja ei ole põhjendanud, millisest hageja lepingu rikkumisest tulenesid kostja vastunõuded. Tööde lõplik tähtaeg oli 26.10.2018. Hageja saatis kostjale üleandmise lõppakti 21.12.2018 ning kostja keeldus tööde vastuvõtmisest, kuna töös olid puudused ning hageja ei esitanud teostusdokumentatisooni. Teostusdokumentatsiooni koostamine oli hageja kohustuseks vastavalt alltöövõtulepingu punktile 1.2.1. Hageja esitas kostjale ja kosja esitas teostusdokumentatsiooni Rae vallale kasutusloa väljastamiseks alles 21.01.2018 ning kasutusluba väljastati 22.02.2019. 15.02.2019 seisuga hageja tegeles puuduste parandamisega. Katlamajad paigaldati ja käivitati alles 01.03.2019 hageja viivituse pärast. Seega viivitas hageja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega.
223.AS E leppetrahvinõue kostja vastu on esitatud ajavahemiku eest alates 01.10.2018 kuni 31.05.2019 ehk ajani, mil AS E võttis tööd vastu. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et AS E ja kostja vahelise peatöövõtulepingu kohaselt pidi kostja saavutama põhilise kasutusvalmiduse
30.09.2018. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et vastavalt AS E ja kostja vahelise peatöövõtulepingule on leppetrahvi suurus 500 eurot.
224.Vastavalt poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingu lisaks 3 olevale töögraafikule pidi hageja hiljemalt 22.06.2019 ette valmistama ja kostjale üle andma katla paigaldamiseks vajalikud üldehitustööd, so katlamaja vundamendi aluse. Hiljemalt 03.07.2018 pidi olema ette valmistatud ja üle antud katla vundamendi põhi, hiljemalt 10.07.2018 pidid olema üle antud katla vundamendi seinad ning hiljemalt 24.07.2018 põrandad. Tulenevalt sellest pidid esialgse ajagraafiku järgi katlamaja vundamendi-, seinte- ja põrandatööd olema lõpetatud hiljemalt 24.07.2018. Vastavalt poolte vahel 17.07.2018 sõlmitud ajagraafikule pidi hageja katla vundamendi aluse tegema hiljemalt 10.07.2018, vundamendi põhja hiljemalt 19.07.2018, katla vundamendi seinad hiljemalt 26.07.2018. Neid kohustusi hageja rikkus.
225.Katelde paigaldaja XXX pidi tulema tööobjektile katelde paika tõstmiseks 27.07.2018. Selleks ajaks pidi hageja lõpetama ülalpool nimetatud üldehitustööd. Hageja oli teadlik, et 27.07.2018 pidi XXX tulema katelde paika tõstmiseks tööobjektile. Vastav töö ja töö tegemise kuupäev on kajastatud 17.07.2018 allkirjastatud ajagraafiku positsioonis nr 18. Ehituskoosolekute protokollid nr 11 ja 14 tõendavad, et 2018 augustikuu seisuga ei olnud katlamaja põrandad valmis ja põrandate valmistamisega alustas hageja alles 21.08.2018.
226.Asjakohane ei ole hageja väide, et alltöövõtulepingus ja ajagraafikus puuduvad kokkulepped vahetähtaegade suhtes. Hageja oli teadlik, et alates 27.07.2018 pidi katelde seadistaja alustama katelde paika tõstmisega, kuna see tähtaeg oli otseselt sätestatud 17.07.2018 allkirjastatud ajagraafikus. Hageja vastutas alltöövõtulepingu ja selle ajagraafiku tähtaegade rikkumise eest.
227.Hageja kohustuseks oli kütuselao põrandate, seinte ja katuse ehitus ja antud tööd olid lõpetatud alles novembri alguses. Asjaolu, et kütuselao põrandad olid valmis alles 23.10.2018, tõendab ehituskoosoleku protokolli nr 19 punkt 5. Vastavalt ehituskoosoleku protokolli nr 14 punktile 2 ja 3 lõpetas hageja põrandate ja seinte ehitamise 11.09.2018 seisuga. Katlaid ei olnud võimalik käivitada ja testida ilma isoleerimistöid tegemata, elektrikaableid paigaldamata ning kütuselao seinte ja põrandate valmimiseta. Hageja väide, et ta oli 2018 novembriks kõik põhilised katlamaja hoone ehitustööd lõpetanud, ei ole põhjendatud, kuna peale üldehitustööde teostamist katlamajas pidid olema tehtud tehnoloogilised tööd, et saaks katlaid käivitada ja töötama panna. Hageja viivituse tõttu lükkusid edasi muud tööd.
228.Kostja ei nõustunud jätkuvalt, et ta esitas leppetrahvi nõude hilinemisega. Põhjendatud ei ole hageja väide, et kuna 15.12.2018 ei olnud töid üle antud, pidi kostja esitama leppetrahvi nõude hiljemalt 29.12.2018. Kostja informeeris enda õigusest nõuda leppetrahvi tähtaegselt 02.11.2018 ning hagejal ei saanud tekkida ootust, et kostja sellest loobub. 18.01.2019 esitas kostja nõudekirja, kus oli arvestatud leppetrahvi suurus.
229.Hageja taotlus leppetrahvi vähendamiseks ei ole põhjendanud. Kostja ei ole pahatahtlikult keeldunud tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakte allkirjastamast. Kosja esitas hagejale põhjalikud põhjendused, miks ta ei ole nõus tööde vastuvõtmisega ja hageja oli nõus kostja etteheitega, kuna asus puudusi kõrvaldama.
230.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Poolte vahel puudub vaidlus, et vastavalt alltöövõtulepingu punktile 4.1.1. lepiti kokku, et ehitustööd lükkuvad edasi, kui kostja ei korralda 24. nädalaks ehitusloa väljastamist ning lammutustööde lõppemist. Puudub vaidlus, et kostja ei saanud tagada nimetatud tööde lõppemist 24. nädalaks, ehitusluba oli väljastatud 21.06.2018 ning lammutustööd olid lõpetatud 13.07.2018. Kostja ei jõudnud antud tööde
teostamisega 17.06.2018, valmis, kuna hageja viivitas rohkem kui kaks kuud sama objekti projekteerimise alltöövõtulepingu lõpetamisega. Projekteerimise alltöövõtulepingu kohaselt pidi hageja üle andma arhitektuurse ja konstruktiivse projekti ning tööprojekti hiljemalt 02.07.2018, kuid andis töö lõplikult üle 11.09.2018. Hageja viivitus on tõendatud projektide üleandmisevastuvõtmise aktidega. Antud projektide valmimise viivitamise pärast ei saanud kostja õigeaegselt esitada taotlust ehitusloa väljastamise kohta ning planeerida lisatööde vajadust ja mahtu.
231.Hageja 22.06.2020 tõendid on esitatud hilinemisega ja pärast kohtu antud tähtaja möödumist. Tõendid tuleb jätta vastu võtmata. Ebaõige on hageja väide, et tema seaduslik esindaja ei teadnud ajagraafiku sõlmimist. Kostja on esitanud koosolekute protokollid, kus arutati ajagraafiku allkirjastamist ning need on saadetud hageja seaduslikule esindajale. Kõik protokollid olid allkirjastatud hageja volitatud isikute poolt ning hagejal oli võimalus tähtaegselt tutvuda protokollide sisuga. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja ei ole osalenud kõikidel koosolekutel isiklikult, ei tõenda, et ta ei teadnud ajagraafikust ega pidanudki teadma. Ajagraafikule viitas kostja oma 18.09.2018 nõudekirjas ja kostja edastas selle hagejale uuesti 20.02.2019.
232.Hageja ei ole lepingu täitmise ajal ega hagiavalduses põhjendanud, kuidas lisatööde hilisem kooskõlastamine mõjutas poolte vahel kokkulepitud lepingu tähtaega. Lisaks ei lepitud kokku hageja väidetud hinnas. Lepingu punktis 3.3. on pooled kokku leppinud, et muudatused lepingu objektiks olevas töös võivad kaasa tuua muudatusi kas lepingu hinnas või lepingu tähtajas ning muudatusettepanku tegija peab muudatusi põhjendama ja tooma välja nende mõju lepingu hinnale ja tähtajale. Puudub vaidlus, et 02.11.2018 esitas hageja kostjale ettepaneku ja hinnapakkumise lisatööde kohta, mille kohaselt oli lõplik tööde maksumus kokku 714 445,95 eurot. Kostja teatas, et ta on nõus hinnaga 700 000 eurot.
233.Kostja viitas VÕS § 639 lõikele 1. Pooled on alltöövõtulepingu punktis 4.1. kokku leppinud, et eelarve on siduv. Kostja teatas hagejale 06.11.2018, et ta ei aktsepteeri lisatöid summas, mis ületab 700 000 eurot. Kuna hageja ei ole kostjaga lepingu muudatusi hinna osas kooskõlastanud alltöövõtulepingu punktide 1.5.2. ja 3.1.-3.3. kohaselt, on hageja nõue kostja vastu summas 12 365,95 alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
234.20.06.2020 esitas hageja 27.11.2018 ja 03.01.2019 töökoosoleku protokollid kostja ja AS E vahel, millega soovib tõendada, et novembris 2018 olid dokumendid komplekteeritud ja januaaris 2019 lõplikult üle antud. Kostja vaidleb antud protokollide vastuvõtmisele vastu, kuna dokumendid olid esitatud hilinemisega peale kohtu poolt määratud tähtaega. Kostja esitas vastuväited seoses dokumentatsiooniga juba esimeses vastuses hagile.
235.Kostjal tekkis õigus nõude leppetrahvi alates 27.10.2018 ning üldjuhul enne hageja arvetest nr 18091, nr 18099 ja nr 18109 tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumist. Kostja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et 06.02.2019 seisuga ei olnud tööd kostja poolt vastuvõetud. Alates 18.02.2019 olid kõik maksed kostjale peatatud AS E poolt hageja nõudel ning alates sellest hetkest ei saanud kostja oma nõudeid täita hagejast tuleneval põhjusel. Tulenevalt sellest ei ole hageja viivisenõuded põhjendatud. Kostja ei saanud VÕS § 119 alusel kohustust täita hagejast tuleneva asjaolu tõttu.
236.Hageja eksitab kohut, kui ta väidab, et katlad käivitati 26.11.2018 ja antud asjaolu tuleneb AS E ja kostja koosolekutest. Kostja esitas XXX tööaktid, mis tõendavad, et katelde käivitamine toimus 25.02.2019 kuni 01.03.2019. XXX alustada katelde käivitamise ja testimisega alles peale seda, kui tehnilised tööd olid lõpetatud ning kütuselao põrandad ja seinad on ehitatud. Asjaolu, et oktoobri lõpus ei olnud valmis elekter ega montaaž, kinnitavad 23.10.2018 ehituskoosoleku
protokolli nr 19 punktid 5, 9, 10, 15 ja 18. Asjaolu, et kütuselao põrandad olid valmis alles 23.10.2018, tõendab ehituskoosoleku protokolli nr 19 punkt 5. Asjaolu, et AS E katsetas paar korda katelde toimist peale katelde paigaldamist ei tõenda, et katlad olid lõplikult seadistatud ja käivitatud. Katelde käivitamise pidi teostama mitte kostja, vaid XXX.
237.Ebaõige on hageja väide, et kostja kahju nõue oleks sissenõutav alates kulutuste kandmisest. Kostja ja XXX vahel oli siduv leping, teenused olid osutatud ning teenuste kohaselt oli kostjale esitatud arve. Arve tasumise tähtaeg oli 02.04.2019 ning alates 03.04.2019 on kostja kahjunõue muutunud sissenõutavaks. Asjaolu, et kulud on kostjal tekkinud, tõendab kostjale tehtud arve. Tähtsust ei oma see, kas kostja on kulu kandnud.
238.Menetluskuludena palus kostja esmalt välja mõista hagejalt seisuga 13.06.2019 tekkinud kulud 1345,39 eurot. Alates 14.06.2019 kuni 27.01.2020 on kostjale osutatud õigusabi 52,6 h ulatuses ja summas 8 047,80 eurot. Kostja menetluskulud kokku on 13 677,19 eurot, mille kostja palus hagejalt välja mõista. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise.
239.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Ajakulu hagiavalduse koostamiseks 34,5 tunni ulatuses ei ole põhjendatud. Põhjendatud ajakulu hagi koostamiseks ja esitamiseks on 14 h. Alusetu on kulu, mis on kantud seoses AS E maksete peatamisega, hagi tagamise taotluse esitamisega, toimikuga tutvumisele. Põhjendatud ei ole 20.05.2019 kulud 4 tundi kostja vastuse analüüsiks, sest asjaolud olid hagejale juba teada. Põhjendatud ajakulu on 1,6 tundi. Kostja esitas ka muus osas menetluskuludele vastuväited.
KOHTU PÕHJENDUSED
240.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
241.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) kostja võitis 2017. a riigihanke J alevikus E tänava katlamaja üleviimiseks hakkepuidu küttele, kus tellijaks oli AS E; 2) kostja kasutas ehitustöödel erinevaid alltöövõtjaid, sealhulgas hagejat; 3) hageja ja kostja sõlmisid 18.04.2018 katlamaja projekteerimise lepingu, mille alusel pidi hageja koostama arhitektuurse ja konstruktiivse osa projekteerimistööd põhiprojekti mahus ning konstruktiivse osa joonised tööprojekti mahus; 4) hageja ja kostja sõlmisid 22.05.2018 alltöövõtulepingu nr 2018-01-002, mille alusel pidi hageja tegema katlamaja rekonstrueerimise ja juurdeehituse tööd vastavalt lepingulise lisatud hinnapakkumisele ning koostama teostusdokumentatsiooni; 5) alltöövõtulepingu nr 2018-01-002 kohaselt oli tööde maksumuseks 658 255,80 eurot; 6) alltöövõtulepingu nr 2018-01-002 järgi pidi hageja alustama töödega 24. nädalal ehk 11.06.2018 eeldusel, et objekti ehitusluba on väljastatud 31.05.2018 ja lammutustööd on lõpetatud; 7) ehitusluba väljastati 21.06.2018 ja lammutustööd lõppesid 13.07.2018; 8) alltöövõtulepingu alusel esitas hageja kostjale arve nr 18051 summas 70 458 eurot, millel oli maksetähtajaks märgitud 30.08.2018, kuid kostja tasus 20.09.2018; 9) alltöövõtulepingu alusel esitas hageja kostjale arve nr 18060 summas 162 071,28 eurot, millel oli maksetähtajaks märgitud 30.09.2018, kuid kostja tasus arve 18.10.2018; 10) alltöövõtulepingu alusel esitas hageja kostjale arve nr 18069 summas 125 306,64 eurot, millel oli maksetähtajaks märgitud 30.10.2018, kuid kostja tasus arve 27.11.2018; 11) 21.11.2018 allkirjastas kostja teostatud tööde akti, mille alusel esitas hageja kostjale arve
nr 18091 summas 257 853,36 ning arvel märgitud maksetähtajaks oli 21.11.2018; 12) kostja tasus arve nr 18091 10.05.2019, märkides selgitusse: „arve 18091“; 13) novembris teostatud tööde akti saatis hageja kostjale 30.11.2018, kuid kostja akti ei allkirjastanud; 14) alltöövõtulepingu alusel esitas hageja kostjale arve nr 18099 summas 219 012,72 eurot ning arvel märgitud maksetähtajaks oli 30.12.2018; 15) kostja arvet nr 18099 ei tasunud; 16) detsembris teostatud tööde eest esitas hageja kostjale akti 21.12.2018, kuid kostja akti ei allkirjastanud; 17) alltöövõtulepingu alusel esitas hageja kostjale arve nr 18109 summas 32 125,50 eurot ning arvel märgitud maksetähtajaks oli 30.01.2019; 18) kostja arvet nr 18109 ei tasunud; 19) 22.02.2019 väljastati objektile kasutusluba; 20) hageja esitas objekti peatellijale AS-le E 15.02.2019 taotluse peatada kostjale tehtavad maksed ning AS E peatas maksed kostjale kuni 10.05.2019.
242.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale arvete nr 18099 ja nr 18109 alusel põhivõlgnevuse 313 766,22 eurot ning viivisevõlgnevuse põhinõudelt ilma käibemaksuta summas 261 471,85 eurot lepingus toodud määras 0,09% päevas alates 11.05.2019. Seoses võlgnevusega vaidlevad pooled selle üle, milline oli lepinguline tööde maksumus, kas hageja tasunõue on tasumata arvete osas muutunud sissenõutavaks ning kas kostja on õiguspäraselt tasaarvestanud hageja tasunõude leppetrahvinõude ja kahju nõuetega. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja viivisenõuded on põhjendatud ning kas hagejal oli õigus kostja 10.05.2019 tehtud makse alusel lugeda tasutuks sissenõutavaks muutunud viivise ning hageja õigusabikuludest tulenenud kahju nõude. Tõendite hilinemisega esitamine
243.Käesolevas asjas tegi kohus 19.03.2020 määruse, milles nägi poolte nõusolekul ette menetluse jätkamise kirjalikus menetluses. Kohus andis määruses hagejale aega esitada seisukohad tõendite osas hiljemalt 20.04.2020. Lõplike seisukohtade esitamiseks sai hageja aega kuni 22.06.2020. Kohus teatas pooltele, et lõpetab eelmenetluse pärast kostjale antud tähtaja möödumist 20.05.2020.
244.Vaatamata kohtu antud menetlustähtaegadele esitas hageja täiendavaid tõendeid nii 20.04.2020 kui ka 22.06.2020 ehk pärast eelmenetluse lõppemist. Hageja selgitas täiendavalt, et tõendite hilinemisega esitamine ei põhjusta menetluse venimist, kuna kostjal oli piisavalt aega nendega tutvumiseks. Tõendite hilinemisega esitamist põhistas hageja sellega, et kostja on esitanud valeväiteid ja hageja pidi saama võimaluse need ümber lükata. Kostja leidis, et hageja on esitanud tõendid hilinemisega ega ole põhistanud hilinemiseks mõjuva põhjuse olemasolu. Kostja on kõik vastuväited nõudele esitanud juba esimeses vastuses hagile ning hagejal oli menetluses varasemalt piisavalt aega tõendite esitamiseks. Kostja palus jätta tõendid tähelepanuta.
245.Kohus nõustub kostjaga ja leiab, et hageja ei ole põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu tõendite hilinemisega esitamiseks. Kohus nõustub, et kostja ei ole esitanud uusi vastuväiteid, vaid on jäänud algses hagi vastuses toodud vastuväidete juurde, milliste kohta oli hagejal menetluse käigus piisavalt aega tõendite esitamiseks. Hagimenetlus on oma olemuselt võistlev menetlus, kus mõlemal poolel tuleb ette arvestada vajadusega oma väiteid tõendada.
246.Samas leiab kohus, et vaatamata tõendite hilinemisega esitamisele on võimalik hageja 22.06.2020 esitatud tõendid vastu võtta. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast
selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus nõustub, et kuigi tõendid esitati ilma mõjuva põhjuseta kohtu antud tähtaegu eirates, ei too see kaasa menetluse venimist. Kostjal oli võimalik tõenditega tutvuda ja nende osas oma seisukoht esitada. Seetõttu võtab kohus vastu hageja 22.06.2020 esitatud tõendid.
247.Vaidluse sisulise lahendamise käigus peab kohus esmalt vajalikuks hinnata, kas hagejal oli õigus lugeda kostja 10.05.2019 makse alusel tasutuks nii viivise kui ka õigusabikuludest tuleneva kahju nõude. Seejärel asub kohus hindama, milline oli kokku lepitud tööde maksumus, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning kas hageja viivisenõue on põhjendatud. Viimases järjekorras hindab kohus, kas kostja tasaarvestuse avaldus on põhjendatud ja tõendatud. Täitmine erinevate kohustuste katteks
248.Käesolevas asjas muutis hageja menetluse kestel oma nõuet tulenevalt asjaolust, et kostja tasus talle 10.05.2019 257 853,36 eurot, viidates makse tegemisel arvele nr 18091. Hageja leidis, et tal on õigus VÕS § 88 lg 8 alusel lugeda tasutuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 39 370,93 eurot, perioodil 26.03.2019 kuni 10.05.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 17 560,21 eurot, samuti õigusabikuludest tulenev kahjunõue 5640 eurot ja sellelt arvestatud viivis 56,86 eurot. Eeltoodut arvestades luges hageja tasutuks põhinõude summas 195 225,36 eurot. Hageja võttis tagasi senise hagi summade osas, millised ta luges tasutuks. Kohus jättis 31.03.2020 määrusega tagasi võetud nõuded läbi vaatamata.
249.Kostja leidis, et hagejal ei ole õigust määrata, mida kostja tasus, sest kostja viitas makse tegemisel selgelt arvele nr 18091. Pooled ei ole lepingus tasude maksmise järjekorda kindlaks määranud, kuid poolte vahel oli kujunenud praktika, kus kostja tasutud summade arvelt loeti täidetuks esmajärjekorras põhikohustused. Varem ei olnud hageja kunagi kohaldanud VÕS § 88 lg 8 ning hageja käitumine on hea usu põhimõtte vastane. Lisaks leidis kostja, et VÕS § 88 lg 8 ei saa kohaldada kahju nõuetele ning selle alusel ei saanud hageja tasutuks lugeda õigusabikulude nõuet.
250.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hagejal kui võlausaldajal ei olnud õigust määratleda, millise kohustuse täitmiseks kostja makse tasus. VÕS § 88 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Samas tuleneb VÕS § 88 lõikest 8, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.
251.Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et lepingust tulenes kostjale kui tellijale tasuda viivist, kui ta arveid õigeaegselt ei tasu. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 88 lõikes 8 toodud hõlmab ka viivist, sest sellist tõlgendust toetab VÕS § 113 lg 1 sõnastus (RK TKo 3-2-1-138-11, p 11). Seega oli hagejal kui võlausaldajal õigus lugeda, et esmalt on täitmine toimunud viivise katteks. Kohus ka ei nõustu kostja väitega, et VÕS § 88 lg 8 alusel ei saa võlausaldaja lugeda täidetuks kahju nõuet, mis tuleneb õigusabikuludest.
252.Kuigi VÕS § 88 lõikes 8 on kasutatud väljendit „kulutused“, on kohtu hinnangul siin silmas
peetud võla sissenõudmisega seotud kulutusi, mis võivad hõlmata õigusabikulusid. Nimelt sätestab VÕS § 1131 lg 1, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lõikest 2 aga tuleneb, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab § 1131 lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Seega tuleneb eeltoodud sätete koosmõjust võlausaldajale õigus lugeda makstud summa arvelt tasutuks ka õigusabikulud.
253.Eeltoodust ei tulene aga kohtu hinnangul, et kostjal ei oleks õigus esitada vastuväiteid õigusabikulude suurusele ja põhjendatusele. Kostja on leidnud, et hageja õigusabikulud ei olnud põhjendatud summas 5640 eurot. Kuigi hageja on õigusabikulude kui kahju hüvitise nõude tagasi võtnud, peab kohus sisuliselt vastama kostja väidetele kulude põhjendatuse kohta, sest sellest sõltub, millises ulatuses saab lugeda tasutuks põhinõuet.
254.Hageja esitas kohtule Advokaadibüroo Sorainen arved õigusabi osutamise kohta (toimiku 1. kd, lk 113—116). VÕS § 128 lg 3 näeb ette, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega peavad õigusabikulud olema mõistlikud ning seotud hüvitise saamise või nõuete esitamisega.
255.Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja mõistlikud osaliselt. Arves nr 3993/18EE toodud kulu summas 763,20 eurot ja arves nr 4286/18EE toodud kulu summas 727,20 loeb kohus tervikuna põhjendatuks, sest arvetele lisatud spetsifikatsioonide kohaselt on tegemist olnud õigusabiga, mis oli vajalik hageja materjalidega tutvumiseks ja kostja nõuetele vastuse koostamiseks. Arvel nr 0099/19EE toodud kulu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud osas, milles erinevad esindajad on aega kulutanud riigihangete küsimuste analüüsimiseks, kliendi küsimustele vastamiseks ja nende analüüsimiseks ja maksete peatamise analüüsimiseks. AS-le E maksete peatamise taotluse esitamine ei ole seotud kostja vastu nõuete esitamisega. Spetsifikatsioonist samuti ei nähtu, millised olid hageja kui kliendi täiendavad küsimused ning kas need olid seotud kostjaga või mitte. Kuivõrd arve spetsifikatsioonis ei ole eraldi välja toodud, millises osas on advokaadid aega kulutanud eelviidatud toimingutele, leiab kohus toimingute proportsioone arvestades, et kulu arvel nr 0099/19EE on põhjendatud 50% ehk 816 euro ulatuses.
256.Arvel nr 0636/19EE toodud kulu on samuti põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ei ole kulud kliendiga kohtumisteks ja kliendi nõustamiseks, sest spetsifikatsioonist ei nähtu, millega seoses on kohtutud ja kuidas on kliendi nõustamine olnud suunatud kostja vastu nõuete esitamisele. Samuti ei ole põhjendatud kulu, mis on seotud kliendi koostatud memode analüüsi ja AS-le E erinevate pöördumiste koostamisega. Tegemist ei ole olnud ajakuluga, mis oli vajalik kostja vastu nõuete esitamiseks. Kuivõrd arve spetsifikatsioonis ei ole eraldi välja toodud, millises osas on advokaadid aega kulutanud eelviidatud toimingutele, leiab kohus toimingute proportsioone arvestades, et kulu arvel nr 0636/19EE on põhjendatud 30% ehk 1485,90 euro ulatuses. Kogumis on hageja õigusabikulud olnud mõistlikud ja põhjendatud summas 763,20 eurot + 727,20 eurot + 816 eurot +1485,90 eurot = 3792,30 euro ulatuses.
257.Õigusabikulude kui kahju hüvitise nõude esitas hageja hagiavalduses. Põhjendatud viivise nõue antud summalt on ajavahemikus 26.03.2019 kuni 10.05.2019 38,23 eurot. Seega leiab kohus, et hagejal oli õigus lugeda kostja maksest tasutuks õigusabikulud 3792,30 euro ja viivise
38,23 euro ehk kokku 3830,53 euro ulatuses. Hageja on alusetult lugenud põhinõude tasutuks väiksemas ulatuses. Kuna hageja on alusetult arvestanud oma õigusabikulude katteks vajalikust ja põhjendatust suurema summa ehk 5640 eurot + 56,86 eurot – 3830,53 eurot = 1866,33 eurot, tuleb eelviidatud summa lugeda tasutuks põhinõudena. Hageja põhinõude jäägiks saab sellisel juhul olla 313 766,22 eurot – 1866,33 eurot = 311 899,89 eurot. Kohus leiab, et hageja põhinõue tuleb summas 1866,33 eurot jätta rahuldamata ainuüksi põhjusel, et antud summa ulatuses on hageja alusetult lugenud tasutuks oma õigusabikuludest tuleneva kahju nõude.
258.Ühtlasi on kostja vaidlustanud ka hageja viivisenõude ning pidanud seda alusetuks. Seda, kas või millises ulatuses oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist, hindab kohus täiendavalt. Kostja väidetega, et poolte vahel oli tekkinud praktika, mille kohaselt hageja loobus võimalusest lugeda esmalt tasutuks viivised ja kulud ning seejärel põhinõue, ei ole kohtu hinnangul tõendatud. VÕS § 23 lg 1 p 2 näeb iseenesest ette, et lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast. Kostja ei ole kohtu hinnangul seesuguse praktika kujunemist siiski tõendanud. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks ainult oma konto väljavõtte (toimiku 2. kd, lk 103), millest nähtub, et ta on hagejale maksete tegemisel alati viidanud konkreetsele tasutavale arvele. Eeltoodust ei saa teha mistahes järeldusi hageja tahte või tegevuste kohta. Lisaks on VÕS § 88 lõikest 8 tulenev võlausaldaja õigus. Ühestki asjas kogutud tõendist ei saa järeldada, et poolte vahel oli kujunenud praktika, kus hageja võlausaldajana oma seaduses ettenähtud õigusest selgesõnaliselt loobus. Järgnevalt asub kohus hindama, kas või millises ulatuses on hageja põhinõue sisuliselt põhjendatud. Hageja töövõtu tasunõude põhjendatus
259.Hageja põhinõue kostja vastu on lepingulise töövõtutasu nõue. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Riigikohus on osundanud, et töövõtutasu lepingust tuleneva nõude rahuldamise eeldusena tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (RK TKo 3-2-1-80-08, p 17). Töövõtu tasunõude rahuldamisel tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid võimaluse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (RK TKo 3-2-1-18-16, p 14).
260.Käesolevas asjas vaidlesid pooled esmalt selle üle, kas tasu, mida hageja kostjalt nõuab, on tervikuna lepingus kokku lepitud tasu või mitte. Pooled ei vaielnud selle üle, et lepingus oli tasu suuruseks kokku lepitud 658 255,80 eurot, kuid hageja nõudis kostjalt seda summat ületavat tasu. Kostja leidis, et ta oli nõus tasuma hagejale tööde eest 700 000 eurot, millele lisandub käibemaks, kuid muid kokkuleppeid lepingu hinna suurendamiseks pooled ei sõlminud. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kokku oli hagejal õigus nõuda alltöövõtulepingu alusel tehtud tööde eest 714 445,95 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja leidis, et muude kokkulepete puudumise tõttu on hageja põhinõue summas 12 365,95 eurot igal juhul alusetu.
261.Hageja leidis omakorda, et lepingus oli märgitud, et tööde mahud võivad suureneda ning tööde lõppmaksumus pidi kujunema tegelikult teostatud töömahtude ja hageja hinnapakkumises toodud ühikhindade korrutisena. Tööde käigus muutunud mahud akteeriti ja kostja pidi tasuma vastavalt tegelikult teostatud mahtudele. Hageja esitas kostjale kokku 17 hinnapakkumist täpsustunud mahtude ja lisatööde kohta. Kostja kiitis pakkumised heaks kas e-kirja teel või suuliselt. Lepingu muudatust pooled ei allkirjastanud ja alusetu on kostja väide, et lepiti kokku hinnas 700 000 eurot. Kuna varasemad arved on kostja tasunud, saab vaidlus puudutada vaid 2018. a novembris ja detsembris tehtud lisatöid, millised kostja on heaks kiitnud 21.11.2018 akti
allkirjastamisega.
262.Kohus nõustub kostja väidetega ja leiab, et hageja ei ole tõendanud õigust nõuda kostjalt tasu suuremas summas, kui kostja oli nõus hagejale tasuma ehk 700 000 eurot ületavas osas. Kohus selgitas 20.11.2019 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 53-55) hagejale vajadust tõendada oma väiteid kokku lepitud hinna osas. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid täiendavalt ei tõendanud ega põhistanud.
263.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja töövõtjana ja kostja tellijana sõlmisid 22.05.2018 töövõtulepingu (toimiku 1. kd, lk 14-16). Lepingu punkti 1.2.1 järgi pidi hageja tegema katlamaja rekonstrueerimise ja juurdeehituse ehitustööd vastavalt hinnapakkumises toodud kirjeldustele ja mahtudele. Samuti pidi hageja koostama teostusdokumentatsiooni. Lepingu punkt 1.5.1 nägi ette, et tellija on kohustatud tasuma töö eest 658 255,80 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu punkt 1.5.2. nägi ette, et kuna projekteerimistööde käigus võivad tööde mahud mõningal määral täpsustuda, kujuneb tööde lõppmaksumus tegelikult teostatud töömahtude ja töövõtja hinnapakkumises toodud ühikhindade korrutisena. Seega nägi leping iseenesest ette, et kokku lepitud hind võib teatud osas muutuda.
264.Samas nägi lepingu punkt 3.1. ette, et muudatused lepingus vormistatakse kirjalikult lepingu lisana, näidates ära, mida konkreetselt muudetakse. Lepingu punkti 3.2. järgi sai lepingut muuta poolte kokkuleppel. Muudatust sooviv pool pidi tegema kirjaliku ettepaneku, millele teine lepingu pool pidi andma oma kirjaliku seisukoha mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul alates ettepaneku saamisest. Leping nägi ette, et kui teine pool ei anna lepingu muudatuseks oma nõusolekut, siis muudatus ei jõustu. Lepingu punkti 3.4. järgi pidi muudatusettepaneku tegija koos muudatuse põhjenduse ja selgitusega ära tooma ka nende mõju lepingu hinnale ja tähtajale. Lepingu punkt 3.8. nägi ette, et töövõtjal on õigus nõuda lepingu hinna muutmist ettenägematute või vääramatu jõu asjaolude esinemise tõttu, kui töövõtjal on tekkinud lisakulutused lepingu objektiks oleva töö lõpuleviimiseks vastavalt lepingule. Eeltoodud sätetest võib eeldada, et kuigi pooled nägid ette lepingu hinna muutumist teatud määral, tuli lepingu hinnad muudatused poolte vahel kirjalikult kokku leppida.
265.Lepingu punkti 4.1. järgi oli töövõtja koostatud hinnapakkumine lepingu pooltele siduv, kuid kui projekteerimistööde käigus tööde mahud muutuvad, siis akteeritakse ja arveldatakse vastavalt tegelikult teostatud tööde mahtudele ja töövõtja hinnapakkumises toodud ühikhindadele. Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et hinna suurendamist sai töövõtja taotleda siis, kui tööde mahud muutusid projekteerimistööde tõttu. Lepingule oli lisatud hinnatabel, mis sisaldas teostatavate tööde loetelu ja nende tasu suurust (toimiku 1. kd, lk 17-19).
266.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kuidas eeltoodud lepingu sätteid tõlgendada. Hageja väidetest võib järeldada, et tema arvates suurenes lepingu hind automaatselt pärast seda, kui kostja oli heaks kiitnud hageja koostatud mahtude ja lisatööde tabelid. Kostja väitis, et täiendava tasu maksmine pidi olema poolte vahel eelnevalt kokku lepitud. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Käesolevas asjas ei ole kumbki pool esitanud tõendeid selle kohta, milline oli lepingu sõlmimisel poolte ühine tegelik tahe. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel ühtlasi arvestada tõlgendust, mille lepingpooled on samale lepingutingimusele varem andnud (p 2) ning lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (p 3).
267.Kohus leiab, et arvestades lepingupooltega sarnase mõistliku isiku arusaama, samuti poolte
endi tõlgendusi ja nende käitumist, tuleb lepingut tõlgendada viisil, kus töövõtjal oli õigus nõuda teatud tingimustel ehk projekteerimistöödest tingitud mahtude suurenemisel lepingu hinna muutmist. Leping hind aga ei suurenenud mitte automaatselt, vaid selles pidid pooled lepingus toodud viisil kokku leppima. Hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis kostjaga kokkuleppe, mille alusel suurenes lepingu hind hageja väidetud summani 714 445,95 eurot (ilma käibemaksuta). Asjas kogutud tõenditest võib järeldada, et osaliselt kinnitas kostja hageja pakkumisi mahtude suurenemise kohta ning nõustus kokkuvõttes tasuma hagejale 700 000 eurot, kuid antud summast suuremas osas kostja hagejaga kokkuleppeid sõlminud ei ole. Hageja esitas kohtule hinnapakkumiste esitamist kajastava tabeli (toimiku 1. kd, lk 43), mis ei ole hinnatav tõendina, vaid hageja seletusena. Seletusest võib järeldada, et kokku tegi hageja kostjale täiendavaid hinnapakkumisi 247 901,93 euro ulatuses. Seda, et kostja oleks kõigi pakkumistega nõustunud ja nõustunud nendes märgitud summades lepingu hinna suurendamisega, ei ole hageja tõendanud.
268.Hageja ja kostja e-kirjadest 15.08.2018 kuni 24.08.2018 (toimiku 1. kd, lk 44-47) nähtub, et kostja juhtis hageja tähelepanu vajadusele kooskõlastada muudatused enne tööde teostamist. Seega andis kostja lepingule tõlgenduse, et selle hind ei saa muutuda automaatselt, vaid peab olema poolte vahel kokku lepitud. Hagejale pidi kostja tõlgendus olema arusaadav. Hageja leidis omakorda, et kostja nõue mahtude suurenemisel on vastuolus lepinguga. Kostja pidas lepingu hinna kallinemist 100 000 euro võrra vastuvõetamatuks ning ta soovis kallinemisi ette teada. Täiendavalt viitas kostja lepingu punktile 3, mis reguleeris lepingu muutmist. Kostja selgitas, et mahtude ja lisatööde muutus on lepingu muutmine. Kostja ka selgitas, et hageja on esitanud mahtude muudatused Exceli tabeli kujul ilma täiendavate põhjendusteta, mida kostja ei aktsepteerinud. Hageja kostja selgitustega ei nõustunud.
269.Poolte e-kirjadest 27.08.2018 (toimiku 1. kd, lk 48-49) nähtub, et pooled üritasid pidada läbirääkimisi mahtude muutuse osas. 21.09.2018 saatis kostja esindaja hagejale e-kirja, milles palus vastavalt edastatud joonisele välja arvutada asfaldi mahud (toimiku 1. kd, lk 25). 25.09.2018 saatis hageja ehitusdirektor kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 30), milles ta viitas, et platside mahud on lepinguga võrreldes 800 m2 võrra suuremad. Hageja palus kostja kirjalikku kinnitust, et kostja töö eest tasub. 01.10.2018 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et on mahud üle vaadanud ja soovib neid hagejaga arutada (toimiku 1. kd, lk 31).
270.04.10.2018 saatis hageja projektijuht A S kostjale e-kirja koos hinna muudatusi puudutavate pakkumistega (toimiku 1. kd, lk 50-54). Pakkumised on esitatud tabeli kujul ilma selgitusteta. Kostja teatas vastuseks 11.10.2018 (toimiku 1. kd, lk 55), et ta tellib 11. hinnapakkumises toodud töö hagejalt. Teiste hinnapakkumiste kohta kostja kinnitusi ei andnud.
271.05.10.2018 saatis hageja kostjale e-kirja, millega koos ta saatis platside hinnapakkumise. Hinnapakkumisele soovis ta saada kooskõlastust 08.10.2018 (toimiku 1. kd, lk 33-34). 10.10.2018 saatis hageja kostjale veel ühe e-kirja, milles nentis, et ta ei ole saanud kostjalt vastust (toimiku 1. kd, lk 13). Samal päeval saatis hageja kostjale veel teise e-kirja (toimiku 1. kd, lk 36-38) koos muudetud hinnatabeli ja ajagraafikuga. 11.10.2018 saatis projektijuht A S kostjale parandatud hinnapakkumise (toimiku 1. kd, lk 39-41). Hinnapakkumise kohaselt oli asfaltkatete töö maksumuseks 139 874,07 eurot koos käibemaksuga. Koos lepingulise tasuga oleks tööde kogumaksumus ilma käibemaksuta olnud 774 817,52 eurot.
272.11.10.2018 saatis kostja hagejale e-kirja, milles kinnitas, et tellib saadetud mahus tööd hagejalt (toimiku 1. kd, lk 16). Kirjalikku lepingu muudatust pooled ei allkirjastanud. Kostja ei kinnitanud hagejale, et ta on nõus tasuma hageja soovitud summa 744 817,52 eurot. Järgnevalt leppisid pooled kokku kohtumise, et muudatustöid ja lepinguid arutada (toimiku 1. kd, lk 56-57). Kas või millisele kokkuleppele jõuti, ei kirjadest ei nähtu.
273.02.11.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 23), milles teatas, et tööde lõplik maksumus on 714 445,95 eurot ilma käibemaksuta. Hageja e-kirjast nähtub selgelt, et hageja soovis välja pakutud tingimustel sõlmida alltöövõtulepingu muutmise kokkuleppe. Hageja teatas, et tema pakkumine on kehtiv kuni 06.11.2018. Seega võib lõppkokkuvõttes poolte käitumisest järeldada, et nad on mõlemad lepingut tõlgendanud viisil, kus lepingu hinna suurenemine eeldas poolte kokkuleppe olemasolu.
274.Kostja saatis hagejale parandusettepanekud 06.11.2018, millega hageja omakorda ei nõustunud (e-kirjad toimiku 1. kd, lk 59-60, lk 170-171). Kostja pakkus lõppmaksumuseks 700 000 eurot. Kostja selgitas 08.11.2018, et ta soovib hagejaga kokkuleppele jõuda, sest töödega tähtaja ületamine on talle tekitanud kahju. Kostja kinnitas, et kui AS E talle trahvi ei tee, siis sobib hageja pakutud 714 445,95 eurot. Kohtu hinnangul võib esitatud e-kirjadest järeldada, et kummagi poole hinnangul ei suurenenud automaatselt maksumus, vaid pooled üritasid kokkuleppele jõuda. 08.11.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 74), milles pidas taas arusaamatuks kostja soovi leppida kokku summas 700 000 eurot. Hageja esindaja teatas, et soovib tööd peatada. Seega võib järeldada, et pooled ei sõlminud kokkulepet, mille kohaselt oleks lepingu hind suurenenud 714 817,52 euroni.
275.18.09.2018 saatis kostja hagejale nõude lepingu täitmiseks ja teate tööde vastuvõtmata jätmise kohta (toimiku 1. kd, lk 63). Selle kirjas leidis kostja, et hageja on teinud lisatöid, milles ei ole kokku lepitud. Kostja nõudis täiendavate tööde kooskõlastamist kirjalikus vormis koos põhjendustega iga lisatöö kohta. Seega nõudis kostja kokkuleppe sõlmimist täiendavate tööde suhtes. Hageja saatis vastuseks kostjale 18.09.2018 e-kirja (toimiku 1. kd, lk 64), milles teatas, et peatab tööd, kui arvet ei tasuta.
276.Poolte e-kirjadest 09.09.2018 (toimiku 1. kd, lk 65) võib järeldada, et kostja kooskõlastas hageja mahutabeli, kuid millises osas see esitati, tõenditest ei nähtu. 31.10.2018 koostas hageja teostatud tööde akti nr 4-18-1 (toimiku 1. kd, lk 75-77), mille K T nimeline isik on allkirjastanud 21.11.2018. Tõendist ei saa järeldada, et kostja oleks antud akti allkirjastamisega nõustunud kõigi täiendavate tasudega, milliseid hageja kostjalt nõudma asus.
277.Kohus leiab, et kokkuvõttes ei saa hageja tasunõue summas 12 365,95 eurot kuuluda rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud, et tema tasunõue põhineb lepingul. Kostja on nõustunud tasuma hagejale tasu lepingulisest summast suuremas summas ehk 700 000 euro ulatuses, kuid seda ületavas osas ei ole hageja põhistanud ega tõendanud, millel tasunõue põhineb. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet, mille kohaselt oli lepingu hinnaks 714 817,52 eurot. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millest tuleneb kostja kohustus tasuda talle täiendavalt 12 365,95 eurot. Hageja tasunõue kostja vastu summas 12 365,95 eurot tuleb jätta rahuldamata, sest see ei põhine lepingul. Järgnevalt asub kohus hindama, kas hageja tasunõue on ülejäänud osas muutunud sissenõutavaks.
Hageja tasunõude sissenõutavaks muutumine
278.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hageja tasunõuded tulenevalt arvest nr 18099 summas 219 012,72 eurot ja 18109 summas 32 125,50 eurot on muutunud sissenõutavateks, kuigi kostja ei allkirjastanud arvete aluseks olevaid akte.
279.VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku
lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.
280.Hageja väitis, et kostja keeldus alusetult 2018. a novembri ja detsembri tööde vastuvõtmisest. Kostja ei allkirjastanud tööde akte ning esitas vastuväited hilinemisega. Novembris teostatud tööde aktid nr 5-18 ja 5-18-1 saatis hageja kostjale 30.11.2018. Kostja palvel korrigeeris hageja akte, misjärel kostja talle enam ei vastanud. Kostja asus töid kasutama ja tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks hiljemalt 21.12.2018. Detsembris teostatud tööde aktid nr 618 ja 6-18-1 saatis hageja kostjale 21.12.2018. Kostja keeldus tööde vastuvõtmisest, viidates dokumentidele. Kostja viitas ebaolulistele puudustele. Tähtaegselt sisulisi vastuväiteid kostja ei esitanud ja tööd tuleb lugeda lõplikult vastuvõetuteks hiljemalt 10.01.2019. Teostusdokumentatsiooni andis hageja üle 03.12.2018. Kostja viitas vaid üldsõnaliselt puudustele dokumentatsioonis. 29.01.2019 peatellija juuresolekul toimunud ülevaatusel tuvastati hageja töödes vaid mõned puudused. Hageja parandas vaegtööd ja teavitas sellest kostja. 22.02.2019 väljastati objektile kasutusluba ja nõuetekohane dokumentatsioon oli allkirjastatud juba 21.01.2019. 29.03.2019 allkirjastasid kostja ja peatellija AS E katlamaja põhilise kasutusvalmiduse akti, millest nähtub, et peatellijale anti tööd üle 14.01.2019.
281.Kostja leidis, et tal oli õigus keelduda tööde vastuvõtmisest puudustele tuginedes. Puudustest teavitas kostja hagejat õigeaegselt. Hageja teostusdokumentatsioonis esinesid puudused, milliste kõrvaldamiseks andis kostja korduvalt täiendavalt aega. 18.12.2018 toimus objekti ülevaatus, kus tuvastati puudused. Kostja esitas hagejale korduvalt puuduste kõrvaldamise nõudeid. Hageja puudusi ei kõrvaldanud ega andnud töid üle. Ebaõige on hageja väide, et puudused olid ebaolulised. 29.01.2019 ülevaatusel tuvastati puudusi hageja töödes, mida hageja ei kõrvaldanud. 31.01.2019 teatas kostja hagejale, et ta keeldub arvete tasumisest, kuna kostjal on leppetrahvi ja kahju nõuded hageja vastu. Hagejal oli lepingu kohaselt õigus esitada arveid alles pärast aktide allkirjastamist.
282.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid, milliste kohaselt tuleb tööd lugeda vastuvõetuteks hiljemalt 21.12.2018 ja 10.01.2019. Kohus selgitas 20.11.2019 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 53-55) hagejale vajadust tõendada tasunõude sissenõutavaks muutumist olukorras, kus kostja ei ole akte allkirjastanud. Kohus selgitas, et kostjale ei ole tõendamiskoormus üle läinud ja hagejal tuleb tõendada, et ta tegi puudusteta töö.
283.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu (toimiku 1. kd, lk 14-16) punkti 4.2. järgi tehti arveldus lepingu objektiks olevate tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamise (1 kord kuus) järel koostatud arve alusel 30 kalendripäeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt tekkis hagejal õigus esitada kostjale tasuarve pärast akti allkirjastamist. Lepingu punkt 6.1. nägi ette, et töö lõplikul valmimisel pidi toimuma töö üleandmine tellijale. Tellija oli kohustatud töö üle vaatama 5 tööpäeva jooksul. Lepingu punkt 6.3. nägi ette, et kui tellija ei võta töövõtja poolt antud mõistliku aja (5 tööpäeva) jooksul lepingu objektiks olevat tööd vastu, annab töövõtja tellijale vastuvõtmiseks täiendava mõistliku aja, mis ei ole pikem kui 7 kalendripäeva. Kui tellija ei võta nimetatud aja jooksul lepingu objektiks olevat tööd vastu ja keeldumist ei põhjenda, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. Lisaks loeti töö lepingu järgi tellijale üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks, kui töö tulemusena valminud ese on tellijale faktiliselt üle antud ja tellija on asunud seda kasutama.
284.Eeltoodust tulenevalt pidi tellija põhjendama tööde vastuvõtmisest keeldumist 12 päeva jooksul pärast talle akti saatmist. Tööd sai lugeda vastuvõetuteks siis, kui kostja eelviidatud aja jooksul ei põhjendanud oma keeldumist. Samas tulenes lepingust, et töö sai lugeda üle antuks,
kui tellija on asunud seda kasutama ja lepingu ese on talle üle antud.
285.Lepingu punkti 8.1.1. järgi vastutas töövõtja lepingu rikkumise eest, kui lepingu objektiks olev töö ei vasta lepingule. Lepingu punkti 8.1.4 järgi loeti töö lepingule mittevastavaks, kui töövõtja ei esita töö üleandmisel-vastuvõtmisel tellijale lepingu objektiks oleva töö juurde kuuluvaid dokumente. Eeltoodust tuleneb, et hagejal oli kohustus esitada koos tööga nõutav dokumentatsioon.
286.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 30.11.2018 saatis A S kostjale tutvumiseks akti nr 0518-1. Kostja viitas 03.12.2018 vastuseks konkreetsetele töös esinevatele puudustele, milliste tõttu ta akti ei aktsepteeri. Kostja palus hagejal akti korrigeerida. Seega reageeris kostja lepingus ettenähtud tähtaja jooksul. 07.12.2018 saatis hageja kostjale muudetud akti (toimiku 1. kd, lk 8083). Samas saatis hageja kostjale 30.11.2018 arve nr 18099 summas 219 012,72 eurot (toimiku 1. kd, lk 84). Eeltoodust nähtub, et hageja saatis kostjale arve enne, kui kostja akti allkirjastas või kui möödus lepingus ettenähtud aeg töödes esinevatele puudustele viitamiseks.
287.10.12.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 98), milles palus viitega tööde ülevaatusele saata vaegtööde nimekirja, mille edastamisel lubas teatada puuduste kõrvaldamise tähtaja. Seega oli hageja kirja saatmise ajal 10.12.2018 teadlik, et tööd ei ole lõpetatud ning on endiselt puudustega. Kuna kostja oli õigeaegselt pärast akti nr 05-18-1 saatmist teatanud töödes esinenud puudustest, oleks hagejal tulnud välja tuua ja tõendada, millal ta puudused kõrvaldas. Hageja ei ole seda tõendanud.
288.14.12.2018 saatis kostja e-kirja ja soovis lõppülevaatust teha 18.12.2018 (toimiku 1. kd, lk 99). 27.12.2018 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 100), milles teatas, et piltide järgi on töödega korras, kuid kostja ei nõustunud aktile alla kirjutama enne, kui on esitatud korrektne teostusdokumentatsioon paberkandjal.
289.Asjas kogutud tõendiste nähtub, et 03.12.2018 allkirjastasid pooled akti katlamaja teostusdokumentatsiooni üleandmiseks (toimiku 1. kd, lk 89), milles kostja esindaja kinnitas, et ta on dokumendid vastu võtnud ülevaatamiseks. Poolte e-kirjadest 04.12.2018 (toimiku 1. kd, lk 90-91, lk 172-173) nähtub, et kostja saatis hagejale 14.12.2018 üksikasjaliku loetelu dokumentatsiooni puudustest. Kostja palus parandatud dokumentatsiooni uuesti üle anda. Kohus ei nõustu hageja väitega, et viited puudustele olid liialt üldsõnalised ja puudused olid ebaolulised. Puuduste sisu ja hulka arvestades ei saa neid pidada ebaolulisteks. Hageja küsis kostjalt dokumentide kohta täiendavaid selgitusi ja lubas neid korrigeerida. Kostja selgitas täiendavalt, et talle on vajalikud kõik dokumendid, mis on vajalikud kasutusloa taotluse esitamiseks.
290.19.12.2018 saatis hageja kostjale lingi, mille kostja edastas V Pi nimelisele isikule. Antud isik viitas, et teostusjoonistes olid puudused kõrvaldamata ning seletuskiri oli esitamata. Kostja saatis e-kirja edasi hagejale ja palus puudused kõrvaldada. Kohus leiab, et ka selles e-kirjas viidatud puudused ei ole liialt üldsõnalised, et hageja ei oleks pidanud aru saama, mida ta parandama peaks. Seega olid seisuga 19.12.2018 dokumentatsiooni puudused endiselt kõrvaldamata.
291.21.12.2018 saatis A S kostjale lõppakti (toimiku 1. kd, lk 86-87). Seega pakkus hageja kostjale esimest korda tööde lõplikku vastuvõtmist 21.12.2018. Samas oli hageja juba 31.12.2018 esitanud kostjale arve nr 18109 aktile nr 06-18 viidates summas 32 125,50 eurot (toimiku 1. kd, lk 88). Seega esitas hageja kostjale arve, ootamata tööde vastuvõtmist või vastuvõtmata jätmist kostja poolt. 03.01.2019 saatis kostja hagejale e-kirja ja teatas, et esitatud kujul ei võtnud tellija dokumente vastu (toimiku 1. kd, lk 93, lk 183). Kostja viitas
konkreetsetele puudustele, millised palus kõrvaldada. Seega reageeris kostja edastatud aktile lepingus toodud tähtaja jooksul, viidates kõrvaldamist vajavatele puudustele. Samas saatis hageja kostjale juba 02.01.2019 e-kirja, milles nõudis arvete tasumist (toimiku 1. kd, lk 85).
292.18.01.2019 saatis kostja hagejale nõude lepingu täitmise kohta (toimiku 1. kd, lk 94-95, lk 168-169), milles loetles üles konkreetsed puudused dokumentatsioonis. Samuti viidati objekti ülevaatusel 16.01.2019 leitud puudustele, mis ei olnud kõrvaldatud. Hageja esindaja vastas kostja pöördumisele 22.01.2019 (toimiku 1. kd, lk 96-97) ega nõustunud ühegi etteheitega. 18.01.2019 saatis kostja hagejale nõude lepingu täitmise kohta (toimiku 1. kd, lk 168-169). Kostja nõudis puuduste kõrvaldamist ja leppetrahvi.
293.29.01.2019 teostati objektil ülevaatus (protokoll toimiku 1. kd, lk 101-103), milles osalesid AS E esindajad, hageja ja kostja esindajad. Ülevaatusel tuvastati hulgaliselt puudusi. Hageja väiteid, et tegemist oli pisipuudustega ning enamikus ulatuses ei olnud tegemist puudustega hageja töödes, ei ole tõendatud ega nähtu aktist.
294.06.02.2019 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 104-108), milles teatas, et likvideeris ülevaatusel tuvastatud puudused. Hageja selgitas täpsemalt puuduste kõrvaldamist. Osade puuduste osas tegi hageja ettepaneku kõrvaldada need edaspidi garantiikorras. Hageja nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist. Kostja tänas hagejat 07.02.2018, kuid viitas, et hageja ei ole likvideerinud kõiki tuvastatud puudusi (toimiku 1. kd, lk 109 pöördel, 2. kd, lk 132). Kostja saatis loetelu puudustest, mida pidi kõrvaldama. Hageja väited, et tegemist ei olnud tema töödega, ei ole millegagi tõendatud. 07.02.2019 saatis hageja kostjale uue e-kirja (toimiku 1. kd, lk 109), milles ta enamike puuduste osas leidis, et neid ei tuvastatud ülevaatusel. Muus osas esitas hageja puudustele vastuväited. 08.02.2019 saatis hageja kostjale teate ja fotod ühe puuduse kõrvaldamise kohta (toimiku 1. kd, lk 111-112, lk 184).
295.12.03.2019 toimus objektil ülevaatus, kus koostati järjekordne vaegtööde nimekiri (toimiku
1.kd, lk 176-177). Ülevaatusel osalesid AS E ja kostja esindajad. Mitmete puudustes osas on selgelt viidatud, et puudused peab kõrvaldama hageja. Seda, millal ja kuidas hageja puudused kõrvaldas, asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa.
296.Hageja esitas kohtule ehituspäevikud (toimiku 2. kd, lk 70-73) ajavahemikus 04.12.2018 kuni 14.12.2018, kuid nendest ei saa järeldada, et tööd olid lõplikult valmis ja puudusteta. Tööde teostamise ajal kehtinud majandus- ja taristuministri 04.09.2015 määrusega nr 115 kehtestatud ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisel esitatavad nõuded näeb § 7 lõikes 1 ette, et ehituspäevikus kirjeldatakse ehitamise terviklikkust silmas pidades ehitustööd, seda toetavad tööd ja kasutatud ehitusmaterjalid või -tooted. Määruse § 7 lg 3 näeb ette, et ehituspäevikus esitatakse andmed ehitamise, ehitise, ehitaja, dokumenteerimist korraldava isiku, ehitustööde tegija selle konkreetse ehitise eest vastutava pädeva isiku, seadmetööde kompetentse isiku, omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja ja selle konkreetse ehitise eest vastutava pädeva isiku, ehituspäeviku pidaja ning ehitustööde dokumenteerimise aja kohta. Seega on ehituspäevikul kirjeldav iseloom ning sellesse märgitakse lisaks muudele andmetele teostatavate tööde liigid ja töid tegevad isikud. Ehitustööde päevikuga ei anta töid üle ega tuvastata nendes esinevate puuduste kõrvaldamist.
297.Täiendavalt esitas hageja kohtule AS E 27.11.2018 töökoosoleku protokolli nr 36 (toimiku
3.kd, lk 18-19), mille punktist 3.14 nähtub, et töövõtja lubas teostusdokumentatsiooni esitada 30.11.2018. 03.01.2019 protokolli nr 40 (toimiku 3. kd, lk 20) punktis 3.6 on aga märgitud, et omanikujärelevalve oli teostusdokumentatsiooni läbi vaadanud ja töövõtja oli lõpliku dokumentatsiooni üle andnud. Protokollist siiski ei saa järeldada, et tellija oleks lõpliku
dokumentatsiooni vastu võtnud ning dokumentatsioonis puudusi enam ei esinenud.
298.Eelviidatud tõendeid kokkuvõttes hinnates leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud eeldusi, millistest tulenevalt saaks tööd lugeda vastuvõetuteks hagiavalduses märgitud kuupäevadel ehk 21.12.2018 ja 10.01.2019. Kostja ei keeldunud alusetult tööde vastuvõtmisest, vaid kostja teavitas hagejat õigeaegselt ja korduvalt töödes esinevatest puudustest. Hageja ei ole tõendanud, et puudused olid ebaolulised. Üksnes hageja seletustega ei saa lugeda tõendatuks, et puudused olid ebaolulised. Hageja ei ole ka selgelt tõendanud, millal ta lõppastmes kõik kostja osundatud puudused töödes kõrvaldas. Asjas kogutud tõenditest nähtub selgelt, et hageja tegeles töödes esinevate puuduste kõrvaldamisega veel 2019. a veebruaris ja mais (toimiku 2. kd, lk 8).
2.kd, lk 9-15). Kasutusvalmiduse kkt on esitatud kohtule allkirjastamata kujul, mistõttu ei nähtu dokumendist, millal see allkirjastati. Akti kohaselt peaks akti allkirjastamise kuupäev nähtuma sellele lisatud digiallkirjadest. Akti on koostanud AS E kui tellija ja kostja kui töövõtja. Aktis on märgitud, et poolte kokkuleppel loeti põhiline kasutusvalmidus saavutatuks 15.02.2019 ning vaegtööd olid kirjeldatud veel 12.03.2019 ülevaatuse tulemusena koostatud nimekirjast.
300.Eeltoodust võib järeldada, et 15.02.2019 sai kostja tööd siiski põhilises osas üle anda oma tellijale ning objekti sai 22.02.2019 kasutusele võtta. Hageja ja kostja vahel sõlmitud alltöövõtulepingu punkti 6.3. järgi sai lisaks aktiga üleandmisele lugeda tööd üleantuks ja vastuvõetuks juhul, kui töö tulemusena valminud ese on faktiliselt üle antud ja tellija on asunud seda kasutama. Kohus leiab, et kostja kui hageja tellija jaoks saabus kirjeldatud olukord 22.02.2019, mil kostja tellijale sai objekti kasutusele võtta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks 22.02.2019. Järgnevalt hindab kohus, kas või millises ulatuses on hageja viivisenõuded põhjendatud. Hageja viivisenõuded
300.Algses hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja hagi esitamise seisuga (25.03.2019) põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivise summas 33 441,80 eurot. Lisaks palus hageja kohtul mõista välja viivise edasiulatuvalt alates hagi esitamisest 25.03.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni alltöövõtulepingu punkti 8.2 alapunktis 8.1.3 ettenähtud määras 0,09% päevas (ilma käibemaksuta). Lisaks põhinõude aluseks olevatele arvetele hilines kostja ka juulist kuni septembrini 2018 esitatud arvete tasumisega. Kokku on viivis 5929,13 eurot.
301.13.06.2020 muutis hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista viivise lepingulises määras alates 11.05.2019 käibemaksuta võlgnevuse summalt 261 471,85 eurot. Hageja oli lugenud kostja 10.05.2019 makse alusel tasutuks varasema sissenõutavaks muutunud viivise summas 39 370,93 eurot ja perioodil 26.03.2019 kuni 10.05.2019 sissenõutavaks muutunud viivise summas 17 560,21 eurot.
302.Kostja vaidles viivise nõudele vastu ja leidis, et ta ei ole tasu maksmisega viivitanud. Kostja on kõik arved tasunud pärast tööde vastuvõtmist ja puuduste kõrvaldamist hageja poolt. Arve nr 18091 sai kostja tasuda siis, kui AS E lõpetas maksete peatamise kostjale, mida ta tegi hageja taotluse alusel. Kostja leidis, et tema käibemaksuta võlgnevus hageja ees on 196 924,90 eurot. Alternatiivselt palus kostja viivist vähendada nullini, sest hageja käitumine tõi kaasa olukorra, kus kostja ei saanud arveid maksta. Hageja väitis omakorda, et maksete peatamine AS E poolt ei saanud kostjal takistada arve nr 18091 tasumist, sest arve oli esitatud oktoobri tööde eest ja nende eest oli AS E kostjale juba tasunud.
303.Kohus leiab, et hageja viivisenõue on hagiavalduses esitatud nõude osas põhjendatud ulatuses, milles see on esitatud põhjendatud põhinõude summa eest, arvestades hageja enda tegevust ja nõuete sissenõutavaks muutumise aega. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
304.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu (toimiku 1. kd, lk 14-16) punkti 8.1.3 järgi pidi omakorda tellija juhul, kui ta ei tasutööde eest ettenähtud tähtajaks, tasuma viivist 0,09% tasumisele kuuluvast summast ilma käibemaksuta iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivist arvestatakse alates tasumise tähtajale järgnevast päevast. Lepingu punkti 4.2. järgi tuli tellijal maksta 30 kalendripäeva jooksul arve alusel, mida sai omakorda esitada pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.
305.Kohus on juba käesolevas asjas tuvastanud, et arved nr 18099 ja 18109 esitas hageja kostjale vaatamata sellele, et kostja ei olnud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte põhjendatult puudustele viidates allkirjastanud. Seega ei saanud hageja tasunõue nende arvete osas muutuda sissenõutavaks arvetel märgitud maksetähtaegadest alates. Kohus leiab, et nende arvete osas muutus tasunõue sissenõutavaks alates 22.02.2019, mil tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks. Hagejal oli õigus nõuda arvetelt nr 18099 ja 18109 viivist alates 22.02.2019.
306.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 31.07.2018 esitas hageja kostjale arve nr 18051 akti nr 01-18 alusel summas 70 458,84 eurot (toimiku 1. kd, lk 61). Kostja arvet sellel märgitud tähtajaks ei tasunud, vaid saatis 18.09.2018 pöördumise (toimiku 1. kd, lk 63, lk 167), milles leidis, et arve ei ole kooskõlastatud ja kostja ei võta arves toodud töid vastu. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja tasus arve 20.09.2018. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millal ta edastas kostjale arve nr 18051 aluseks oleva akti nr 01-18 ning millal kostja akti kätte sai ning selle allkirjastas. Seega ei nähtu asjas esitatud tõenditest, millal muutus hageja tasunõue sissenõutavaks ja alates millisest ajast oli tal õigus nõuda viivist. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja viivisenõue arve nr 18051 alusel põhjendatud.
307.31.08.2018 esitas hageja kostjale arve nr 18060 summas 162 071,28 eurot akti nr 02-18 alusel (toimiku 1. kd, lk 66). 04.10.2018 küsis hageja, millal on oodata kostjalt arve tasumist (toimiku 1. kd, lk 67). 10.10.2018 saatis hageja kostjale teate, milles lubas tööd peatada, kui arvet ei tasuta (toimiku 1. kd, lk 68). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja tasus arve 18.10.2018. Antud arve osas ei ole hageja samuti tõendanud, millal ta esitas kostjale tööde vastuvõtmiseks akti nr 02-18, millal kostja teatas tööde vastuvõtmisest keeldumisest või millal kostja tööd vastu võttis. Seega ei nähtu asjas esitatud tõenditest, millal muutus hageja tasunõue sissenõutavaks ja alates millisest ajast oli tal õigus nõuda viivist. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja viivisenõue arve nr 18060 alusel põhjendatud.
308.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 03.10.2018 saatis A S kostjale akti nr 03-18 (toimiku 1. kd, lk 69-71). Arve nr 18069 selle akti alusel oli hageja aga saatnud kostjale juba varem ehk 30.09.2018 (toimiku 1. kd, lk 72). Vaidlus puudub selle üle, et kostja tasus arve 27.11.2018. Kohus leiab, et kuigi antud osas on hageja tõendanud, et ta saatis kostjale akti, pole hageja tõendanud ega välja toonud, millal muutus tema tasunõue arve alusel sissenõutavaks. Hageja tasunõue arve nr 18069 ei saanud muutuda sissenõutavaks arvel märgitud maksetähtajaks 30.10.2018, sest akti saatis hageja kostjale alles 03.10.2018. Hageja ei ole välja toonud, kas või millal kostja akti allkirjastas. Seetõttu leiab kohus, et hageja ei ole ka arve nr 18069 osas tõendanud oma õigust nõuda kostjalt viivist algses hagiavalduses toodud summas.
309.Arvete nr 18051, 18060 ja 18069 alusel arvestas hageja kostja tasumisele kuuluvaks viivise summaks 5929,13 eurot, mille võrra luges hageja vähem tasutuks kostja põhinõude. Kohus leiab, et hagejal puudus alus lugeda kostja tehtud makse alusel tasutuks viivis summas 5929,13 eurot, sest hageja ei ole tõendanud viivisenõude aluseks olevaid asjaolusid ja kostja on sellele viivise nõudele ning selle täidetuks lugemisele esitanud vastuväited. Seega leiab kohus, et ka 5929,13 eurot tuleb lugeda täiendavalt tasutuks põhinõude katteks.
310.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 31.10.2018 on hageja koostanud aktid nr 04-18-1 ja 418 (toimiku 1. kd, lk 75-77). Mõlemad aktid on 21.11.2018 allkirjastanud K T nimeline isik. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et tegemist oli tema esindajaga. Hageja esitas kostjale arve nr 18091 21.11.2018 ning märkis selles maksetähtajaks 21.12.2018 (toimiku 1. kd, lk 79). Vaidlus puudub selle üle, et kostja tasus antud arve 10.05.2019. Seega leiab kohus, et antud arve oli esitatud kooskõlas lepingust tulenevate nõuetega ning hagejal oli õigus nõuda arvelt viivist alates maksetähtaja möödumisest 22.12.2018.
311.Samas nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostja peatellija AS E esindaja teatas kostjale 22.02.2019, et kuna kostja ei ole täitnud hageja nõudeid, peab AS E kinni makse kostjale summas 83 698,80 eurot (toimiku 1. kd, lk 117). 20.02.2019 oli kostja AS-le E küll saatnud pöördumise (toimiku 1. kd, lk 179-181), milles vaidles maksete peatamisele vastu, kuid vaatamata sellele peatas AS E maksed kostjale. 01.04.2019 saatis AS E esindaja kostjale täiendava e-kirja (toimiku 1. kd, lk 178), milles ta teatas, et peatab hageja taotlusel kostjale ka 61 617 euro suuruse makse tegemise.
312.Pooled ei vaidle selle üle, et maksed peatati hageja taotluse alusel ja olid peatatud kuni 10.05.2019, mil kostja tegi hagejale makse arve nr 18091 alusel. Kostja taotles eeltoodud asjaoludel viivise vähendamist kuni nullini. Kohus leiab, et viivise vähendamine kuni nullini on põhjendatud ajavahemiku 22.02.2019 kuni 10.05.2019 eest, mil AS E hageja taotlusel maksed kostjale peatas. Asjas ei oma kohtu hinnangul tähtsust asjaolu, et AS E ise oli kostjale tasunud täielikult oktoobris akteeritud ja osaliselt novembris tehtud tööde eest (toimiku 2. kd, lk 15 pöördel). Hageja on nõustunud, et kostjal oli mitmeid töövõtjad ning hagejal puudus õigus nõuda, et kostja tasuks talle nimelt AS-lt E oktoobri eest makstud summa arvelt. Seesugust tingimust hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus ei olnud.
313.VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS § 139 lg 1 näeb omakorda ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
314.Kohus leiab, et analoogia korras on võimalik käesoleval juhul kohaldada VÕS § 139 lg 1. Kostjal tekkis arve nr 18091 tasumisel viivitus alates 22.02.2019 kuni 10.05.2019, mil talle ei teinud hageja taotlusel makseid kostja peatellija. Hageja enda tegevus tõi kaasa olukorra, kus kostja sattus makse tegemisel viivitusse. Seetõttu leiab kohus, et ajavahemikul 22.02.2019 kuni 10.05.2019 tuleb arvelt nr 18091 tasumisele kuuluvat viivist vähendada nullini. Muus osas ei ole kostja viivise nullini vähendamise taotlust põhistanud ning see on kohtu hinnangul alusetu.
315.Ajavahemikul 22.02.2019 kuni 10.05.2019 oleks kostja pidanud arve nr 18091 käibemaksuta summalt 214 877,80 tasuma viivist lepingulist määra arvestades summas 15 084,42 eurot. Kohus leiab, et hagejal puudus alus lugeda kostja tehtud makse alusel tasutuks
viivis summas 15 084,42 eurot. Seega leiab kohus, et ka 15 084,42 eurot tuleb lugeda täiendavalt tasutuks põhinõude katteks.
316.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et pärast kostja 10.05.2019 makse tegemist saab täiendavalt lugeda põhinõude katteks tasutud summaks 5929,13 eurot + 15 084,42 eurot. Hageja põhinõude jäägiks tuleb lugeda 313 766,22 (põhinõude summa 13.06.2020 menetlusdokumendis) – 1866,33 eurot (alusetult õigusabikulude katteks arvestatud summa) – 12 365,95 eurot (alusetult lepinguliseks tasuks loetud summa) – 5929,13 eurot (alusetult arvestatud viivis arvetelt nr 18051, 18060, 18069) – 15 084,42 (alusetult arvelt nt 18091 arvestatud viivis) = 278 520,39 eurot.
317.Hagejal oli õigus arvestada arvetelt nr 18099 ja 18109 viivist alates 22.02.2019. Antud arvete summa ilma käibemaksuta on 182 510,60 eurot + 26 771,25 eurot= 209 281,85 eurot. Seisuga 10.05.2019 oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 14 691,59 eurot. Seega oli hagejal õigus lugeda antud summa kostja 10.05.2019 maksest tasutuks. Hageja on ebaõigesti lugenud tasutud viivise summaks arve nr 18099 alusel 21 518 eurot (13 962,06 eurot + 7555,94 eurot) ning arve nr 18109 alusel 2409,41 eurot (1108,33 eurot + 1301,08 eurot) ehk kokku 23 927,41 eurot. Seega on hageja lugenud kostja 10.05.2019 maksest alusetult viivise katteks tasutuks 23 927,41 eurot – 14 691,59 eurot = 9 235,82 eurot. Antud summa tuleb samuti lugeda tasutuks põhinõude katteks ning tasumata põhinõude summaks jääb 278 520,39 eurot – 9 235,82 eurot = 269 284,57 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise väljamõistmist antud summa käibemaksuta osalt 224 403,81 eurolt alates 11.05.2019 lepingus märgitud määras. Järgnevalt asub kohus hindama, kas kostja tasaarvestuse avaldus hageja nõudele on põhjendatud. Kostja tasaarvestuse avaldus
318.Kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse avalduse ja leidis, et hageja on tekitanud talle kahju 194 108,10 eurot seoses alltöövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega. Kostja tasaarvestatavateks nõueteks on töövõtulepingust tulenev leppetrahv 53 730 eurot, AS E nõuetest tulenev kahju 147 356, eurot, täiendava katelde seadistamise töödega seotud kahju summas 70 924,45 eurot ja õigusabikulud summas 8 522,10 eurot. Hageja vaidles tasaarvestusele vastu. Kostja leppetrahvi nõue 53 730 eurot
319.Kostja nõudis hagejalt leppetrahvi tasumist lepingu punkti 8.1.5 alusel, sest hageja viivitas tööde teostamisega. Leppetrahvi nõude esitas kostja hagejale 31.01.2019. Seisuga 31.01.2019 oli alates 27.10.2019 arvestatud leppetrahv 26 190 eurot. Kuna töid ei olnud üle antud ka 13.05.2019 seisuga, on leppetrahvi suurus 53 730 eurot. Kostja viitas, et lisaks töövõtulepingust tulenevale viivitusele viivitas hageja ka varasemast projekteerimislepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Kostja sai selle lepingu alusel 03.09.2018 sai kostja arhitektuurse ja konstruktiivse põhiprojekti ja 11.09.2018 sai kostja tööprojekti. Lisaks leidis kostja, et hageja viited alltöövõtulepingu tähtaegade edasilükkumisele on alusetud, sest pooled allkirjastasid 12.07.2018 uue ajagraafiku, kus tööde lõpptähtaega ei muudetud. Leppetrahvi nõude esitamisest teavitas kostja hagejat õigeaegselt.
320.Hageja leidis, et töövõtulepingu alusel viibis tööde tegemine hagejast tulenevatel põhjustel, mistõttu lepingust tulenevad tähtajad lükkusid edasi. Kuna ehitusluba väljastati 21.06.2018 ja lammutustööd lõppesid 13.07.2018, viibis kostjast tingitud põhjusel töödega alustamine 36 päeva. Kuna kostja ei kooskõlastanud asfaltplatside mahtusid, viibisid tööd täiendavalt 25 päeva. Kostjast endast tulenevate tööde tõttu tekkis veel täiendav viivitus. Lisaks ei teavitanud kostja hagejat leppetrahvi nõude esitamisest õigeaegselt. 12.07.2018 ajagraafikut ei ole hageja sõlminud, sest selle allkirjastas tema esindaja tehnilistes küsimustes, kellel ei olnud volitusi
lepingut muuta. Lisaks ei puudutanud see ajagraafik poolte vahel sõlmitud lepingut. Hageja palus alternatiivselt leppetrahvi vähendada nullini.
321.Kohus leiab, et kostja leppetrahvi nõue on iseenesest põhjendatud. Poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingus (toimiku 1. kd, lk 14-16) on märgitud, et hageja esindajaks lepingulistes küsimustes on ehitusdirektor T T ja tehnilistes küsimustes projektijuht A S. Samas ei defineerinud leping, milliseid küsimusi tuli lugeda tehnilisteks ja milliseid lepingulisteks. Lepingu lisaks 3 oli ehitustööde ajagraafik (täiendavalt toimiku 2. kd, lk 16-17). Kohus ei nõustu hageja väitega, et ajagraafik ei näinud ette tööde vaheetappe. Ajagraafikust nähtub, et tööde erinevad etapid olid selgelt seostatud konkreetsete tähtaegadega.
322.Lepingu punkt 1.4.1 nägi ette, et töö alustamise tähtaeg on hiljemalt 24. nädalal eeldusel, et ehitusluba on seisuga 31.05.2018 väljastatud ja lammutustööd lõpetatud. Sama lepingu punkt nägi ette, et vastasel juhul lükkuvad ka edasi lepingu punktis 1.4 toodud tähtajad. Lepingu punkt 1.4.2 nägi ette, et lepingu objektiks oleva töö üleandmise lõpptähtaeg on 26.10.2018. Lepingu punkt 3.1. nägi ette, et muudatused lepingus vormistatakse kirjalikult lepingu lisana, näidates ära, mida konkreetselt muudetakse. Lepingu punkti 3.2. järgi sai lepingut muuta poolte kokkuleppel. Muudatust sooviv pool teeb kirjaliku ettepaneku, millele teine lepingu pool annab oma seisukoha kirjalikult mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul alates ettepaneku saamisest. Kui teine pool ei anna lepingu muudatuseks oma nõusolekut, siis muudatus ei jõustu. Lepingu punkti 3.4. järgi pidi muudatusettepaneku tegija koos muudatuse põhjenduse ja selgitusega ära tooma ka nende mõju lepingu hinnale ja tähtajale.
323.Lepingu punkt 3.6. nägi ette, et kui ühel ajal esineb mitu muudatuste põhjust, ei ole töövõtjal õigust tähtaegade pikendamisel nõuda tähtaegade summeerimist. Tähtaega pikendatakse muudatuse koosmõju arvestades. Eeltoodust saab kohtu hinnangul järeldada, et lepingu kohaselt ei pidanud toimuma automaatset tähtaegade pikendamist, vaid selles tuli pooltel kokku leppida. Lisaks nägi lepingu punkt 3.7.1., et töövõtjal on õigus nõuda lepingu tähtaja pikendamist vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel. Vääramatu jõud on asjaolu, mida töövõtja ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et poolte ühiseks tahteks lepingu sõlmimisel oli ette näha tähtaegade automaatne pikenemine teatud olukordade esinemisel. Lepingupooltega sarnase mõistliku isiku nägemust arvestades saaks kohtu hinnangul lepingut tõlgendada viisil, kus tähtaegade pikendamises tuli kokku leppida ning teatud juhtudel oli töövõtjal õigus nõuda vastava kokkuleppe sõlmimist.
324.Lepingu punkt 8.1.5 nägi ette, et töövõtja kohustub kokku lepitud lepingu objektiks olevate tööde täitmise lõpptähtaja ületamise eest tasuma leppetrahvi 270 eurot iga kalendripäeva eest arvates saabunud tähtajale järgnevast päevast. Leppetrahvi võis kohaldada maksimaalselt kuni 10% ulatuseni lepingu maksumusest. Tellija pidi omakorda mõistliku tähtaja ehk 14 päeva jooksul pärast eeltoodud kohustuse rikkumise avastamist teatama töövõtjale, et ta leppetrahvi nõuab.
325.18.06.2018 saatis kostja esindaja T T hagejale viimase palvel e-kirja (toimiku 1. kd, lk 20), milles ta saatis lammutustööde ajalise graafiku. Ehitusluba väljastati objektile 21.06.2018 (toimiku 1. kd, lk 21-24). Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et hageja sai töödega alustada hiljem, kui oli lepingus ette nähtud. Küll aga ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud, kui pikk viivitus seetõttu tekkis ja mida ta täpsemalt teha ei saanud. Hageja väited, milliste kohaselt tingis kostja halb projektijuhtimine täiendavaid viivitusi ei ole kohtu hinnangul tõendatud.
326.14.09.2018 saatis hageja ehitusdirektor kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 28), milles andis
ülevaate tööde käigust, seahulgas märkides, et projekteerimistööd on lõpetatud. Hageja on leidis, et töid saab lõpetada lepingulise graafiku järgi, vaid platside osas on ta soovinud kostja seisukohta septembri jooksul mahtude osas. Seisukohta oli hageja sõnul vaja selleks, et töö õigeaegselt lõpetada. Hageja leidis lõppastmes, et tal on võimalik tööd põhimahus oktoobri lõpuks valmis teha. Hageja kinnitas, et kui midagi jääb novembriks, ei peaks see takistama kostjal enda tööde tegemist. Hageja ei avaldanud, et kostja viivituse tõttu ei ole töid võimalik tähtaegselt valmis saada.
327.25.09.2018 saatis hageja ehitusdirektor kostjale uue e-kirja (toimiku 1. kd, lk 30), milles ta taas andis ülevaate teostatud töödest. Platside mahu osas ta viitas, et mahud on lepinguga võrreldes 800 m2 võrra suuremad. Hageja ei avaldanud, et töid ei ole võimalik tähtajaks valmis teha. 01.10.2018 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et on mahud üle vaadanud ja soovib neid hagejaga arutada (toimiku 1. kd, lk 31).
328.Hageja esitas kohtule fotod ehitusplatsilt seisuga 22.10.2018, 01.11.2018 ja 06.11.2018 ning lisas fotode juurde selgituseks, et viidatud kuupäevadel kostja alles tegeles trasside rajamisega (toimiku lk 32). Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi hageja esitatud fotodest järeldada, kes ja millise töö tegemisega viivituses oli. Fotodest ei saa järeldada, et kostja tegevus või tegevusetus oleks põhjustanud viivituse hageja töödes.
329.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 18.04.2018 olid hageja ja kostja sõlminud projekteerimise töövõtulepingu (toimiku 1. kd, lk 159-161), mille kohaselt pidi hageja tegema Jüri Ehituse tn 9 katlamaja arhitektuurse ja konstruktiivse osa projekteerimistööd põhiprojekti mahus ja konstruktiivse osa joonised tööprojekti mahus. Lepingu punkti 3.9. järgi pidid tööd olema lõplikult üle antud 7 nädalat pärast tehnoloogia projekteerijalt arhitektuur-ehitusliku ülesande ja eelprojekti saamist.
330.22.06.2018 saatis kostja hagejale e-kirja, milles viitas, et projekteerimistööd viibivad ja see võib saada projekti kõige suuremaks takistuseks. Kostja palus esitada hagejal täpse ajagraafiku, millal antakse joonised üle ja millised on edasised tegevused (toimiku 2. kd, lk 104). 18.09.2018 saatis kostja hagejale nõude puuduste kõrvaldamiseks ja leppetrahvi nõude (toimiku 1. kd, lk 162), milles ta nõudis projekteerimistöödes puuduste kõrvaldamist ja töö üleandmist hiljemalt 20.09.2018. Tööde üleandmisega viivitamise eest nõudis kostja leppetrahvi.
331.Tööprojekt anti kostjale üle 11.09.2018 (toimiku 1. kd, lk 163). Arhitektuurne põhiprojekt ja konstruktiivne põhiprojekt anti üle 03.09.2018 (toimiku 1. kd, lk 164). 31.01.2019 esitas kostja vastuse hagejale nõudele ja tasaarvestuse avalduse (toimiku 1. kd, lk 174-175) seoses projekteerimislepinguga. Kostja viitas, et töödes esines mahajäämus ja tööd esitati uuesti ülevaatamiseks alles 16.01.2019. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja rikkus kohustust teostada projekteerimistööd tähtaegselt. Kohus nõustub siinkohal kostja väidetega, et viivitus projekti koostamisel võis omakorda kaasa tuua olukorra, kus kostja ei saanud õigeaegselt planeerida kõikide tööde mahte.
332.Hageja ei ole kohtu hinnangul tõendanud väiteid, et ta rikkus projekteerimislepingut mõnest kostjast tulenevast põhjusest. Hageja esitatud 30.01.2018 projekteerimiskoosoleku protokollist nr 2 (toimiku 2. kd, lk 74-75) nähtub punktis 2.3, et toimusid läbirääkimised projekteerija leidmiseks. 20.02.2018 projekteerimiskoosoleku protokollist nr 3 (toimiku 2. kd, lk 75 pöördel – 76) järeldub, et jätkuvalt ei olnud sõlmitud lepingut projekteerijaga. Probleemid projekteerija leidmisega nähtuvad ka järgmistest koosolekute protokollidest (toimiku 2. kd, lk 77-82). 29.05.2018 protokollis oli märgitud, et leping ehitustöödeks sõlmiti hagejaga (toimiku 2. kd, lk 83-85). Kohus leiab, et hageja tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses ning pidi seetõttu oskama hinnata riske, mis võisid kaasneda lepinguliste kohustuste, sealhulgas tähtaegade
järgimisega. Ainuüksi asjaolust, et kostja ei leidnud pikka aega sobivad lepingupartnerit projekteerimislepingu sõlmimiseks, ei anna alust järeldada, et hageja viivitus projekteerimislepingu täitmisel oli tingitud kostjast.
333.AS E projekteerimise riigihanke tingimuste punktist 30 (toimiku 2. kd, lk 86-90) nähtub, et projekteerimistööde tähtajaks oli 30.04.2018 ja kasutusvalmiduse tähtajaks 30.09.2018. Eelprojekti edastas kostja hagejale 14.05.2018 (toimiku 2. kd, lk 91). 25.07.2018 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku 2. kd, lk 92), milles teatas mõningaid projekteerimisega seotud lähteandmeid. Eelviidatud tõenditest kogumis ei saa siiski järeldada, et projekteerimislepingust tulenevate hageja kohustuste täitmine viibis kostjast tulenevatel põhjustel. Kokkuvõttes ei ole hageja ühelgi viisil tõendanud, et tema alltöövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmine viibis mistahes kostjast tuleneval põhjusel.
334.Kostja esitas kohtule poolte esindajate 17.07.2018 allkirjastatud ajagraafiku (halvasti nähtav versioon toimiku 1. kd, lk 165-166, loetaval kujul toimiku 2. kd, lk 173-179). Selles olid märgitud vahetähtajad ja lõpptähtaeg, mis oli sama, mis lepingus. Kostja väitis eeltoodule tuginedes, et järelikult sõlmisid pooled vaatamata tööde alguse edasilükkumisele uue ajagraafiku, kus lõpptähtaeg jäi samaks ning seda lõpptähtaega tuli hagejal järgida. Kohus nõustub nende kostja väidetega. Kohus peab alusetuteks hageja väiteid, et allkirjastatud ajagraafik ei ole talle siduv, sest selle allkirjastas tema esindaja tehnilistes küsimustes.
335.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 12.07.2018 saatis kostja esindaja hagejale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 26), milles viitas esmalt jooniste puudulikkusele. Ühtlasi palus kostja hagejal edastada kiiremas korras ajagraafik projekteerimistööde ja ehitustööde kohta. Samal päeval saatis ta teise e-kirjaga uuenenud graafiku hageja esindajale A Se (toimiku 2. kd, lk 27). Kohtu hinnangul ei oma sisulist tähtsust see, kes kellele ajagraafiku saatis. Oluline on see, et asjas kogutud tõenditest nähtuvalt leppisid pooled ajagraafikus kokku ja hageja esindaja A S allkirjastas selle. Hageja esitas kohtule e-kirjade vahetuse T T ja A S vahel (toimiku 3. kd, lk 17), milles viimane ei mäletanud telefonikõne toimumist 12.07.2018 seoses ajagraafiku koostamisega. Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust, kas pooled rääkisid ajagraafikust veel täiendavalt telefoni teel või mitte.
336.Hageja on väitnud, et ajagraafik ei olnud talle siduv, sest selle allkirjastas tehnilistes küsimustes esindaja A S, kellel ei olnud volitusi lepingut muuta. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, millised olid need tehnilised küsimused, millistes A S teda esindada võis. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et poolte ühiseks tahteks lepingu sõlmimisel oli välistada olukord, kus tööde faktilist ja kohtu hinnangul nimelt tehnilist teostamist puudutava ajagraafiku allkirjastavad poolte tehnilised esindajad. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et nimelt A S saatis kostjale 15.05.2018 e-kirjaga ajagraafiku (toimiku 2. kd, lk 110-111), milline oli lisatud lepingule. Hageja väited, et 17.07.2018 allkirjastatud ajagraafik puudutas hoopis kostja ja AS E vahelist lepingut ning oli hagejale esitatud informatiivsetel põhjusel on jäänud täielikult tõendamata ja põhistamata.
337.Lisaks nõustub kohus kostja väidetega, et kuna ajagraafiku kohaselt tööde lõpptähtaeg ei muutunud, ei saanud sisuliselt olla tegemist lepingu muutmise kokkuleppega. Ühtlasi nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja esindaja saatis ise 13.07.2018 e-kirja (toimiku 2. kd, lk 17), milles ta selgesõnaliselt viitas, et ajagraafiku küsimused lahendab hageja projektijuht. Hageja viitas, et ajagraafikus on vaja edasi nihutada vundamendi tööd. Hageja esindaja palus endale saata neid küsimusi, mida projektijuht lahendada ei saa. Seega oli hageja esindaja teadlik sellest, et ajagraafikus on vaja muuta vaheetappidega seotud tähtaegu. Selleks olid projektijuhil volitused olemas.
338.13.07.2018 ehituskoosoleku protokollist nr 3 (toimiku 2. kd, lk 105-106) nähtub, et hageja esitas uue ajagraafiku, mille ta kinnitas. Koosolekul osalesid hageja esindajatena A S ja K M. Seega loeb kohus tõendatuks kostja väited, et kokkuvõttes lepingu lõpptähtaja muutmises kokku ei lepitud, kuigi hageja sai töid alustada hiljem, kui lepingus oli ette nähtud. Asjas kogutud tõenditest ka ei nähtu, et hageja oleks kordagi enne 13.07.2018 pöördunud kostja poole ettepanekuga muuta tööde lõpptähtaega põhjusel, et ehitusluba väljastati planeeritust hiljem ning lammutustööd lõppesid planeeritust hiljem.
339.21.08.2018 ehituskoosoleku protokollist nr 11 (toimiku 2. kd, lk 186-187) nähtub, et selle ajagraafikut puudutavas osas on viidatud lepingulise tähtaja ületamisele. Kohtu hinnangul ei saa sellest järeldada, et 17.07.2018 uut ajagraafikut alla ei kirjutatud, kuna nimetatud ajagraafikus jäi lõplik tööde tähtaeg samaks, mis oli lepingus.
340.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 04.09.2018 on A S saatnud kostjale e-kirjaga uue ajagraafiku (toimiku 2. kd, lk 17 pöördel – 18), kus lõpptähtaega oli seekord muudetud. 04.09.2018 ehituskoosoleku protokollist nr 13 (toimiku 2. kd, lk 160-161) nähtub, et hageja 04.09.2018 esitatud uuendatud ajagraafikut tellija ei aktsepteerinud. 11.09.2018 protokollist nr 14 (toimiku 2. kd, lk 188-189) nähtub, et lepingulised tähtajad olid ületatud ja hageja 04.09.2018 graafikut tellija ei aktsepteerinud. Samuti võib eeltoodud tõenditest järeldada, et hageja ise ei tõlgendanud lepingut viisil, kus tähtaegade muutumine või edasilükkumine oleks toimunud automaatselt. Hageja tõlgendas lepingut viisil, et lõpptähtaja muutmiseks on vaja saavutada poolte kokkulepe.
341.05.10.2018 saatis hageja kostjale e-kirja, millega koos ta saatis platside hinnapakkumise. Hinnapakkumisele soovis ta saada kooskõlastust 08.10.2018, et töid saaks planeeritult teostada. Samuti ootas hageja kostja ettepanekuid ajagraafiku osas (toimiku 1. kd, lk 33-34). 10.10.2018 saatis hageja kostjale veel ühe e-kirja, milles nentis, et ta ei ole saanud kostjalt vastust (toimiku
1.kd, lk 13). Hageja leidis, et kuni puudub kostja lõplik otsus, ei saa töid teha vastavalt planeeritud ajagraafikule. Samal päeval saatis hageja kostjale veel teise e-kirja (toimiku 1. kd, lk 36-38) koos muudetud hinnatabeli ja ajagraafikuga. Hageja soovis e-kirjas tööd lõpetada 16.11.2018, misjärel tegeleda kahe nädala jooksul dokumentatsiooniga, et tööd lõplikult üle anda 30.11.2018. Samast e-kirjast nähtub, et hageja ehitusdirektor saatis kostjale tehnilistes küsimustes esindaja A S korrigeeritud ajagraafiku. Seega asus hageja tegema ettepanekuid kokku lepitud lõpptähtaja muutmiseks ja soovis selles osas saavutada kostjaga kokkulepet. Ajagraafiku muutmisel ja koostamisel esindas hagejat tehniline esindaja A S.
342.23.10.2018 ehituskoosoleku protokollist nähtub, et ajagraafiku osas märgiti, et kõigi vahetähtaegade ületamine toob kaasa tellija tööde lõpetamise tähtaegade nihkumise. Hageja oli esitanud uue ajagraafiku 04.09, kuid seda tellija ei aktsepteerinud ning ka sellest oli mahajäämus. Hageja oli ületanud enda lubatud vahetähtaega betooni valmimisele. Seega võib järeldada, et hagejal oli kohustus järgida ka ajagraafikus märgitud vahetähtaegu, kuid ta ei teinud seda. Hagejale oli teada, et tema töödest sõltuvad järgmised tööd objektil. Samuti võib järeldada, et pooled ei sõlminud täiendavaid kokkuleppeid tähtaegade muutmise osas.
343.30.10.2018 ehituskoosoleku protokollist nr 20 (toimiku 2. kd, lk 192-194) nähtub, et toimus kütteveetorustike paigaldus. Ajagraafiku osas on märgitud, et kõigi vahetähtaegade ületamine toob kaasa tellija tööde lõpetamise tähtaegade nihkumise.
344.Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et lepingus märgitud tähtajaks ehk 26.10.2019 hageja töid lõplikult valmis ei saanud ega andnud kostjale üle. Seetõttu tekkis kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi. Kohtu hinnangul oli kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi ajavahemiku 27.10.2018 kuni 22.02.2019 eest ehk kuni ajani, mil tööd tuleb lepingu alusel lugeda
vastuvõetuteks. Seega oli kostjal õigus nõuda leppetrahvi 119 päeva eest ehk summas 119 x 270 eurot 32 130 eurot. Selles ulatuses kuulub hageja tasunõue kostja leppetrahvinõudega tasaarvestamisele.
345.Hageja taotlus vähendada leppetrahvi nullini ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole oma taotlust millegagi põhistanud ega tõendanud. Samuti ei nõustu kohus hageja väitega, et kostja ei teatanud leppetrahvinõudest õigeaegselt. Leppetrahvinõudest teatamine ei tähenda, et leppetrahvi nõuet esitada sooviv pool peab koheselt teavitama nõutava leppetrahvi rahalisest suurusest. Leppetrahvist teatamise eesmärgiks on anda lepingut rikkuvale poolele teada, et lepingu rikkumisele võib järgneda leppetrahvi nõue. Kostja on juba 18.09.2018 saatnud hagejale nõudekirja (toimiku 1. kd, lk 167), milles ta hoiatas hagejat leppetrahvi esitamise eest. 18.01.2019 nõudekirjas on kostja juba esitanud rahalise leppetrahvi nõude (toimiku 1. kd, lk 168169). Täiendava rahalise leppetrahvi nõude esitas kostja 03.07.2019 (toimiku 2. kd, lk 25). Kostja kahjunõue tulenevalt AS E esitatud nõuetest
346.Kostja esitas hageja vastu tasaarvestuse avalduse tulenevalt kahjust, mis tekkis talle AS E esitatud leppetrahvinõuetest. AS E oli kostja tellija ja hageja teadis seda. Hageja pidi ette nägema, et kostjal on oma tellija ees kohustus anda töö tähtaegselt üle. 08.01.2019 esitas AS E kostjale nõudekirja, milles nõudis kostjalt riigihanke tulemusel sõlmitud ehituse töövõtulepingu alusel leppetrahvi 46 000 eurot seisuga 21.12.2018 ja kahjuhüvitist 48 856 eurot, kokku 94 856 eurot. Kahju ja leppetrahvi hüvitamise nõude aluseks on tööde üleandmisega viivitamine. 23.01.2019 tasaarvestas AS E antud nõude kostja lepingutasu nõudega. AS E esitas kostjale 01.04.2019 leppetrahvi hüvitamise nõude 22 500 eurot perioodi 01.01– 14.02.2019 eest. 03.05.2019 esitas AS E leppetrahvi nõude täitmisaja ületamise eest perioodi 02.04.2019 – 30.04.2019 eest 14 500 eurot. Need nõuded AS E samuti tasaarvestas ja kokku tekkis hagejale kahju 131 856 eurot. 15.07.2019 menetlusdokumendis osundas kostja, et on täiendavalt tasaarvestanud hageja tasunõude AS E leppetrahvinõudega summas 15 500 eurot ja kokku on kostjale tekkinud kahju 147 356 eurot.
347.Hageja leidis, et tasaarvestus on alusetu. Kostja ei ole välja toonud, milline hageja lepinguline rikkumine põhjuslikus seoses kahju kaasa tõi, milline hageja lepinguline kohustus teda kahju eest kaitses ja kuidas oli kahju hagejale ettenähtav. AS E ja kostja vahel sõlmitud leping nägi ette vahetähtajad, mida hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus ei olnud. Kasutusvalmiduse saavutamine ei olnud hageja kohustuseks. Lõpptähtaja ületamise eest oli kostjal õigus nõuda leppetrahvi, mis oli kahju hüvitava funktsiooniga. Saamata jäänud tulu ei saanud kostjale kahjuna tekkida.
348.Kohus leiab, et kostja tasaarvestuse avaldus on põhjendatud osaliselt. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et hageja rikkus lepingulist kohustust, sest ta ei teinud töid valmis ega andnud neid tähtaegselt üle.
349.VÕS § 161 lg 1 sätestab, et lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Seega näeb seadus ette eelduse, mille kohaselt saab kahjustatud pool üldjuhul nõuda lepingu rikkumise korral lisaks leppetrahvile kahju hüvitamist. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et poolte ühiseks tahteks oli välistada kahjunõuete esitamine juhul, kui kostja on esitanud leppetrahvinõude. Poolte vahel sõlmitud alltöövõtuleping ei näinud ette, et leppetrahvi tasumisega loetakse kaetuks kostjale tekkinud kahju. Seega on kostjal õigus nõuda lisaks leppetrahvile kahju hüvitamist.
350.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 3 näeb ette, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
351.Lisaks näeb VÕS § 128 lg 4 ette, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
352.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kostja ei ole põhistanud, milles seisnes hageja rikkumine ja kuidas see tõi põhjuslikus seoses kaasa kostjale kahju. Kostja on seda põhistanud ja tõendanud. Hageja rikkus kohustust teha anda oma tööd tähtaegselt üle, millest tulenevalt ei saanud kostja jätkata teiste töödega ega anda oma tellijale töid tähtaegselt üle. Sellest tulenevalt kohalda AS E kostja suhtes leppetrahvi nõudmise õigust ja tasaarvestas tasu, mida kostja kõigi oma ettevalmistuste tõttu oleks pidanud saama, leppetrahvi ja kahju nõudega. Kohus ei nõustu, et kahju ei olnud hagejale ettenähtav. Hageja on ise väitnud ja tõendanud, et kostja sõlmis AS-ga E lepingu riigihanke tulemusena. Hageja oli alltöövõtja ning ta teadis, et kostjal on AS-ga E sõlmitud lepingu alusel tähtajalised kohustused. Hageja kohustus teha töö valmis tähtaegselt pidi kostjat kaitsema kahju eest, mis talle tekkis.
353.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et AS E kuulutas välja riigihanke R vallas J alevikus projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks katlamaja üleviimiseks hakkepuidu küttele (toimiku
1.kd, lk 13). Kostja esitas ka lepingu AS-ga E (toimiku 2. kd, lk 181-185), mille kohaselt pidi objekt olema kasutusvalmis 30.09.2018. Nagu kohus juba märkis, puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hageja teadis kostjaga lepingu sõlmimisel riigihanke lepingust. Seega pidi hageja teadma, et kostjal tuleb täita lepingulisi kohustusi AS E ees. Iseenesest on hageja väited selle kohta, et talle ei olnud teada rikutud kohustuste tagajärjed vastuolus menetluse kestel esitatud väidetega, et 17.07.2018 allkirjastatud ajagraafik esitati hagejale hoopis teadmiseks, et hageja oleks teadlik kostja ja AS E vahel sõlmitud lepingu tähtaegadest.
354.08.01.2019 esitas AS E kostjale nõudeavalduse (toimiku 1. kd, lk 185-186) leppetrahvi 46 00 euro tasumiseks seoses viivitamisega perioodil 01.10.2018 kuni 31.12.2018 ja kahju nõude 48 856 eurot seoses kütuse hinnavahega 2018. a oktoobris ja novembris. Viimane nõue esitati samuti põhjusel, et objekt ei saanud valmis ja uue katlamajaga oleks olnud soojusenergia tootmine oluliselt odavam. 23.01.2019 esitas AS E kostjale tasaarvestuse avalduse (toimiku 1. kd, lk 187-188), milles ta tasaarvestas eeltoodud leppetrahvi ja kahju kostjale lepingu alusel makstava tasuga 94 856 euro ulatuses. Kohus leiab, et eeltoodud tõend tõendab, et kostjal jäi saamata lepinguline tasu summas 94 856 eurot ning seda nimelt põhjusel, et hageja ei teinud töid tähtaegselt valmis ega andnud kostjale üle. Hageja rikkumine on põhjuslikus seoses kostjale esitatud leppetrahvi ja kahju nõudega, mis tulenes omakorda sellest, et tuli kasutada planeeritust kallimat kütust.
355.01.04.2019 esitas AS E kostjale nõudeavalduse leppetrahvi 22 500 euro tasumiseks seoses viivitamisega 01.01.2019 kuni 14.02.2019 (toimiku 1. kd, lk 189). Nõudeavalduses on viidatud,
et kasutusvalmidus pidi olema saavutatud 30.09.2018, kuid see saavutati 15.02.2019. Kohus leiab, et asjakohatu on hageja väide, et tema kohustuseks ei olnud saavutada kasutusvalmidust. Hageja kohustuseks oli teha tööd valmis 26.10.2018, misjärel oleks kostja saanud täita oma lepingulisi kohustusi AS E ees. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et hageja teostatud tööd sai lugeda üleantuks alles 22.02.2018. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja tasaarvestuse avaldus on täiendavalt põhjendatud summas 94 856 eurot + 22 500 eurot ehk kokku 117 356 eurot.
356.Küll aga leiab kohus, et ülejäänud osas ei ole kostja tasaarvestuse avaldus AS E nõuete alusel põhjendatud ega põhjuslikus seoses hagejale ette heidetava lepingu rikkumisega. Nii nähtub asjas esitatud tõenditest, et 03.05.2019 esitas AS E kolmanda nõudeavalduse leppetrahvi 14 500 euro nõudes seoses viivitamisega 02.04.2019 kuni 30.04.2019. 03.06.2019 esitas AS E neljanda leppetrahvinõude täitmisaja ületamise eest ajavahemikus 01.05.2019 kuni 31.05.2019 summas 15 500 eurot (toimiku 2. kd, lk 180). Kohus leiab, et kuna hageja lepingulised tööd tuleb lugeda üleantuks hiljemalt 22.02.2019, ei saanud kostja hilisemad viivitused AS-le E tööde lõplikul üleandmisel enam olla tingitud hageja viivitusest. Kuivõrd ülejäänud osas puudub põhjuslik seos hageja lepingulise rikkumise ja AS E esitatud nõuete vahel, ei ole kostja tasaarvestuse avaldus põhjendatud summas 14 500 eurot + 15 500 eurot = 30 000 eurot. Kostja kahjunõue tulenevalt õigusabikuludest
357.Kostja tasaarvestas täiendavalt hageja nõude kahju nõudega, mis tulenes kostja õigusabikuludest. Hagejaga tekkinud erimeelsuste lahendamiseks, nõuete kindlakstegemiseks ja nende esitamiseks pöördus kostja Advokaadibüroo Deloitte Legal poole. Hageja vastu esitatavate nõuete kindlakstegemiseks ja nõuete esitamiseks on kostja kandnud õigusabikulu 8 522,10 eurot ilma käibemaksuta.
358.Hageja pidas nõuet alusetuks ja leidis, et kostja kaasas õigusnõustaja enda initsiatiivil ja omal riisikol. Kostja 18.09.2018 nõudekiri sisaldab refereeringut nõuetest, mida hageja oleks saanud ise lepingu teksti alusel koostada ja kostjale esitada. Kirjas puudub õiguslik analüüs. Kostja ei informeerinud hagejat kavatsusest kaasata erimeelsuste lahendamisse advokaadid. Kostja ei saa nõuda selliste õigusabikulude hüvitamist, mis on seotud nõuete esitamisega AS E vastu.
359.Kohus nõustub hageja vastuväidetega osaliselt. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega peavad õigusabikulud olema mõistlikud ning suunatud kahju ärahoidmisele või hüvitise saamisele. Lisaks peab kahju olema põhjuslikus seoses teisele lepingu poolele ette heidetava rikkumisega, olema rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga kooskõlas ning rikkujale ettenähtav. Kostja õigusabikuludest tulenev kahju nõue tervikuna eeltoodud nõuetele ei vasta.
360.Kostja esitas kohtule õigusabi spetsifikatsiooni Deloitte Legal advokaadibüroo poolt (toimiku 1. kd, lk 191-193). Kohus leiab, et põhjendatud on need kulud, mis on seotud hagejale nõuete esitamise ning nendele nõuetele vastamisega. Kohus loeb põhjendatuks õigusabi kokku 11 tunni ja 1683 euro ulatuses, mis kulus dokumentidega tutvumisele ja septembris 2018 hagejale nõudekirja koostamisele. Samuti on põhjendatud ajakulu kokku 22,6 tundi ja 3842 eurot, mis on seotud jaanuaris 2019 hagejale nõudekirja koostamisega ja hageja nõudele vastamisega. Muus osas ei ole õigusabikulud selliseks kahjuks, mille hüvitamist saaks kostja
hagejalt nõuda. Kulud, mis on seotud AS-ga E peetud vaidlustega, ei ole otseses põhjuslikus seoses hagejale etteheidetava rikkumisega ega saanud olla hagejale ettenähtavad.
361.Kokku loeb kohus kostja õigusabikuludest tuleneva kahju nõude põhjendatuks summas 1683 eurot + 3842 eurot = 5525 eurot. Ülejäänud osas ei ole kostja tasaarvestuse avaldus põhjendatud. Kostja kahjunõue tulenevalt katelde paigaldamise töödest
362.Kostja tasaarvestas hageja nõudega ka kahjuga, mis tal tekkis seoses katelde paigaldamisega. Katelde paigaldamine pidi toimuma üksteise järel alates 03.09.2018 ja lõppema 05.10.2018. Hageja tööde ettevalmistamise ja üleandmisega viivitamise põhjusel ei saanud XXX kokkulepitud ajagraafiku kohaselt katlaid paigaldada ja seadistada. XXX lõpetas katelde paigaldamise seadistamise tööd ja tegi vajalikud katsetused alles 2018. a novembris ja 2019. a veebruaris. Hageja viivituse tõttu pidi katelde tootja 2 korra asemel (2018. a septembris ja oktoobris) ehitusobjektil käima 4 korda (täiendavalt 2018. a novembris ja 2019. a veebruaris). Kostjale tekkis kahju summas 70 924,45 eurot.
363.Hageja vaidles tasaarvestusele vastu. Hagejal puudus kohustus järgida vahetähtaegu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja tõttu pidi katelde tootja käima objektil kahe korra asemel neli korda. Kostja ei ole kulutuste kandmist tõendanud.
364.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist summas 70 924,45 eurot. Kohus selgitas kostjale 20.11.2019 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 53-55) vajadust põhistada ja tõendada tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid. Vaatamata kohtu selgitustele kostja antud nõuet sisuliselt ei põhistanud ega tõendanud.
365.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et XXX esitas kostjale 19.03.2019 arve (toimiku 2. kd, lk 29-31, tõlge 2. kd, lk 112-114) kokku summas 83 951,60 eurot. Arve on esitatud inseneri tööde, majutuse, toitlustuse, lennupiletite, autorendi ja parkimistasude eest. Kostja esitas ka ettevõtte töötajate saatelehed koos tõlgetega (toimiku 2. kd, lk 115-126) ning hinnakirjad 2018. a ja 2019. a (koos tõlgetega toimiku 2. kd, lk 127-131). Hageja esitas ühtlasi tööaktid tööde teostamise kohta (toimiku 2. kd, lk 190-191, tõlked toimiku 3. kd, lk 6-10). Aktidest nähtub, et töid tehti 03.09.2018 kuni 08.09.2018 ning 24.09.2018 kuni 29.09.2018, samuti 04.10.2018 ja 05.10.2018.
366.Kohus leiab, et esitatud tõenditest ei saa järeldada, et katelde paigaldamise töid ei saanud hageja viivituse tõttu teostada ning kostja pidi katelde paigalduse kulu kandma kahekordses ulatuses. Hageja pidi tööd valmis saama 26.10.2018. Sõltumata sellest, et hageja töid tähtaegselt valmis ei saanud, on katelde paigaldajad teinud objektil töid septembris ja oktoobris. Seda, et paigaldajad tegelikult töid lõpetada ei saanud ning pidid nimelt hagejast tuleneval põhjusel uuesti saabuma novembris ja veebruaris, asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa. Samuti nõustub kohus hageja väitega, et iseenesest ei saa katelde paigaldamise ja seadistamise kulu olla hagejast tingitud kahjuks, sest selline kulu oleks kostjal tulnud kanda ka siis, kui hageja oleks tööd tähtaegselt valmis teinud.
367.Hageja esitas kohtule AS E töökoosoleku 26.06.2018 protokolli nr 13 (toimiku 3. kd, lk 21), mille punktist 6.1. nähtub, et XXX seadmete tarnet objektile planeeriti tagada 2018. a juuli lõpuks. 28.08.2018 protokolli nr 23 (toimiku 3. kd, lk 22-23) punktist 6.1. nähtub, et 31.07.2018 saabus seadmete esimene koorem ja 28.08.2018 ülejäänud seadmed. 15.11.2018 protokolli nr 34 (toimiku 3. kd, lk 24) punktist 4.10 nähtub, et katla soojendamine algas 09.11 ja võrku hakati väikese katlaga andma soojust 14.11. Katla tootjad alustasid külmkäivituse ettevalmistamisega. Suure katla soojendamine pidi algama 26.11. 04.12.2018 protokollist nr 37 (toimiku 3. kd, lk 25)
nähtub punktist 4.7, et mõlemad puidukatlad olid automaatrežiimil töös. Eelviidatud tõenditest ei saa järeldada, et katelde tarnimise, paigaldamise ja seadistamise töid ei saanud teha planeeritud ajal hagejast tulenevatel põhjustel. Seetõttu loeb kohus alusetuks kostja tasaarvestuse avalduse summas 70 924,45 eurot. Hageja nõude rahuldamise ulatus
368.Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud hageja põhinõude summat 269 284,57 eurot ning kostja põhjendatuks peetud tasaarvestuse avaldust summades 32 130 eurot + 117 356 eurot + 5525 eurot, on tasaarvestuse tulemusena hageja nõue põhjendatud summas 114 273,57 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena 114 273,57 eurot. Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis võlgnevuse käibemaksuta arvestatud summalt ehk 95 227,98 eurolt alates 11.05.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni lepingulises määras 0,09% päevas. Menetluskulud
369.Käesolevas asjas rahuldas kohus hageja nõude osaliselt, sest luges osaliselt põhjendatuks kostja vastuväited ja kostja tasaarvestuse avalduse. Kostja tasaarvestuse avalduse luges kohus põhjendatuks ligikaudu pooles ulatuses ning hageja nõude ligikaudu 40% suuruses ulatuses, kuid lisaks mõistis kohus kostjalt välja viivise. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi rahuldamise ulatust ja kostja tasaarvestuse avalduse põhjendatud ulatust, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.