Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 21.05.2021 Tartu Maakohtule hagi, milles palus mõista V. A. (kostja) hageja kasuks välja põhivõlgnevus 14 274 eurot 81 senti, intressid 921 eurot 67 senti, laenuhaldustasu 7 eurot 50 senti, sissenõutavaks muutunud viivised 4 242 eurot 24 senti alates 04.05.2019 kuni 21.05.2021, sissenõudekulud 35 eurot. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja ka viivise 14,90 % aastas alates 22.05.2021 kuni põhivõla (14 274 euro 81 sendi) jäägi täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Inbank AS (pank) 16.07.2018 väikelaenu lepingu nr L89001902911 (leping). Lepingu kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 14 758 euro 14 sendi kasutamist ning kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostja on lepingut rikkunud. Lepingu tingimuste p 11.3.1 alusel ütles pank lepingu üles. Pank luges laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 23.05.2019. Pank loovutas 27.05 2019 oma nõude kostja vastu hagejale.

MENETLUSKULUD

Hageja on palunud menetluskuluna mõista kostjalt välja 900 euro suuruse riigilõivu ja õigusabikulud 420 eurot (3,5 h tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga). TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 900 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus leiab, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Tegemist on tüüphagiga, mida korduvalt kasutatakse samalaadsete nõuete esitamisel (n.-ö „täida lüngad“-hagi). Esitatud hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi, vaid koosneb peamiselt õigusnormide viidetest. Samuti ei saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine. Seega arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud sisulist õigusvaidlust ja asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks ühe tunni kulu ehk 120 eurot (koos käibemaksuga). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 1 020 (120 + 900) eurot. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.