Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

1(3)

2-20-141444 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel kehtis tarbimiskohas XXX, tähtajatu leping võrguteenuste kasutamiseks. Leping nr 32267141, endise numbriga 226714 kehtis 09.01.2003 kuni 04.09.2019. Kostjale oli 05.03.2010 saadetud arvesti vahetamise teatis nr NEV/22717. Kostja ei võimaldanud vana arvesti vahetamist ning tulemusena katkestati tarbimiskohas võrguühendus. Kontrolli käigus 19.05.2017 tuvastati tarbimiskohas elektrituruseaduse § 68 lg 1 sätestatud rikkumine – trepikojas asuval peakaitsmel olid puudu plommid, teostatud oli korteri ebaseaduslik võrguühendus, mis võimaldas elektrienergia tarbimist. Hageja esindaja ei pääsenud korteris asuva arvesti juurde. Olukord fikseeriti aktiga nr ETA/270, tarbimiskoha võrguühendus uuesti katkestati ning alustati kriminaalmenetlust. Politsei vahendusel pääses hageja esindaja 03.04.2019 korteris asuvale arvestile ligi, teostas politseitöötaja juuresolekul tarbimiskoha mõõtesüsteemi kontrolli ning vahetas välja elektriarvesti. Hageja fikseeris arvesti näidu 8018 ning edastas eemaldatud elektriarvesti ekspertiisi, tuvastamaks, kas mõõdetud andmed on tõesed. Ekspertiisi tulemus näitas, et arvesti on töökorras. Viimatine tarbija näit oli olnud 2734. 03.04.2019 teostatud mõõtesüsteemi kontrollil hageja töötajad ei tuvastanud tarbimiskohas muid rikkumisi, selliseid nagu näiteks arvestist mööda paigaldatud juhtmeid vm. Eeltoodust lähtuvalt ja arvestades, et hageja sai usaldada kontrollitud arvesti poolt fikseeritud näite, hageja esitas kostjale „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise korra“ § 4 lg 1 p 1 järgi maksmiseks arve nr 7191599504 tarbitud kuid tasumata elektrienergia koguse eest - 5284 kWh. 2(3)

2-20-141444 Vastavalt elektrituruseaduse § 68 lg 2 turuosaline hüvitab võrguettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse, elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. Arve sisaldab lisaks tasule tarbitud elektrienergia ja võrguteenusele eest: 1. tasu plommimise eest (peakaitsmel trepikojas peale rikkumise tuvastamist 2017. a), s.o. võlgnevus 10,39 eurot arve nr 7171800802 alusel; 2. tasu arvesti ekspertiisi teostamise eest summas 34,88 eurot vastavalt kehtinud lisateenuste hinnakirjale. Hagejal nõuded kostja vastu: põhinõue - võlgnevus summas 722,67 eurot; kõrvalnõuded – viivised summas 44,29 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 3.06.2021 kostja eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2, 127, 128, elektrituruseadus § 68 lg 2, majandus ja kommunikatsiooni ministri 15.05.2007. a määruse nr 34 § 4 lg 1p 1. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude (riigilõiv) kostjalt väljamõistmiseks. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 175 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 175 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus tuvastas, et hagejat esindas menetluses lepingulise esindajana tema töötaja. TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks teinud muid toiminguid, millega kaasnevad hagejale kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 175 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.