7. juuli 2021. a Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-20-131152
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi T. O. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
370,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479, asukoht: A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10150, Harju maakond; lepinguline esindaja A. Ž., Julianus Inkasso OÜ, e-post: [email protected]). Kostja: T. O. (isikukood: XXX, registrijärgne elukoht: XXX, menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes XXX).
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista T. O. Osaühingu Aktiva Finants kasuks Elisa Eesti AS-i ja T. O. vahel 22.10.2018. a sõlmitud liitumislepingust nr XXX, osamaksetega vara müügilepingust nr XXX ja nutikindlustuse lepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku summas 304,63 eurot, mis koosneb põhivõlast 238,01 eurot, võla sissenõudmiskulust 30 eurot ja viivisest perioodi 19.02.2019. a - 21.01.2021. a eest summas 36,62 eurot.
Välja mõista T. O. Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt (238,01 eurolt) alates 22.01.2021. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta hagi käsitlustasu ja sellelt arvestatava viivise osas rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud 87% ulatuses T. O. kanda ja 13% ulatuses Osaühingu Aktiva Finants kanda.
6.Välja mõista T. O. Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 221,85 eurot, mis tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXX viitenumbriga XXX.
7.Välja mõista T. O. Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskuludelt viivis alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib osaliselt põhjendava osa.
2.Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 20.05.2021. a Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hageja nõuab kostjalt Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 22.10.2018. a sõlmitud liitumislepingust nr XXX, osamaksetega vara müügilepingust nr XXX ja nutikindlustuse lepingust nr XXX tulenevat põhivõlga 276,01 eurot, viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast s.o 19.02.2019 - 21.01.2021. a eest summas 42,47 eurot, võla sissenõudmiskulusid 30 eurot ja täiendavalt viivist põhinõudelt alates 22.01.2021. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
6.Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel 22.10.2018. a sõlmitud lepinguid lugeda sõlmituks tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid
õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
7.Kostja poolt tasumata arved koosnevad muuhulgas käsitlustasust summas 38 eurot. Hageja on selgitanud, et käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kohus on seisukohal, et hageja käsitlustasul on leppetrahvi tunnused.
8.Kohus leiab, et osamaksetega vara müügilepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes ning hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol (leppetrahv) on tegemist tühise tingimusega VÕS § 415 lg 1 järgi. Kuivõrd käsitlustasu summas 38 eurot on tühine tuleb hageja käsitlustasu nõue jätta rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata käsitlustasult arvestatava viivise nõue. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks põhivõlana välja mõista 238,01 eurot (276,01-38) ning sellelt arvutatuna seadusjärgne viivis perioodi 19.02.2019 . a – 21.01.2021. a eest 36,62 eurot.
9.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
10.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ja kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 87% ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja kanda.
11.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduselt tasutud riigilõiv 30 eurot ja lepingulise esindaja kulud 480 eurot.
12.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 370,56 eurot tasuda riigilõivu 75 eurot, mille hageja on tasunud. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 65,25 eurot (75 eurost 87%).
13.Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1, arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ning kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud lepingulise esindaja kuluks 180 eurot (1,5 tunni ulatuses) ilma käibemaksuta. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud 156,60 eurot (180 eurost 87%).
14.Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 221,85 eurot (65,25 + 156,60).
15.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.