P M hagi Salva Kindlustuse AS vastu kindlustuslepingust tulenevate hüvitiste ja mittevaralise kahju väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
52 062,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: P M (isikukood xxx), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Alar Urm ja Kärt Saar Kostja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar
Viimase kohtuistungi aeg
27. mai 2021
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu nõuetest osaline loobumine ja lõpetada menetlus otsust tegemata P M nõudes kindlustushüvitise väljamõistmiseks perioodi eest 28.05.2016 – 30.11.2017 22 593,62 eurot ületavas osas ja nõudes määrata hageja netotulu kindlaks 61,35 eurot ületavas osas.
2.Jätta P M hagi rahuldamata.
3.Rahuldada Salva Kindlustuse AS 01.06.2021 taotlus 27.05.2021 kohtuistungi protokolli parandamiseks osaliselt. Parandada kohtuistungi protokolli 03:19:59 ajamärke juures Salva Kindlustuse AS öeldud viimane lause ja lugeda see õigeks järgmises sõnastuses: „Vaidlust ei ole, et kostja on teise poole kindlustusandja“. Muus osas jätta taotlus rahuldamata.
Jätta maakohtus kantud menetluskulud P M kanda. Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja
hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.P M esitas 29.12.2017 Harju Maakohtule hagi Salva Kindlustuse AS vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja: 1) töövõimetushüvitise perioodi 28.05.2016 kuni 30.11.2017 (kaasa arvatud) eest summas 21 444,18 eurot, 2) viivise alates töövõimetushüvitise väljamaksmise kohustuse algusest 27.06.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni (29.12.2017) 1403,97 eurot, 3) alates 01.12.2017 seadusest tuleneva hüvitamiskohustuse lõpuni igakuise perioodilise maksena töövõimetushüvitise lähtuvalt hageja keskmisest netotulust enne liiklusõnnetust 60,25 eurot päevas, 4) ravikulude hüvitise alates 28.05.2016 kuni hagiavalduse esitamise päevani so 29.12.2017 396,40 eurot, 5) määrata kindlaks kostjalt hagejale pärast hagiavalduse esitamist liiklusõnnetuse tagajärgedega seotud taastusravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite hüvitis kuni kostja seadusest tuleneva hüvitamiskohustuse lõpuni, 6) ühekordse mittevaralise kahju hüvitise kehavigastuse tekitamise eest 2850 eurot, 7) viivise alates mittevaralise kahju hüvitise tervisekahju ja kehavigastuste eest väljamaksmise kohustuse algusest 27.06.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 342,94 eurot, 8) rahalise hüvitise töövõimetushüvitise ja mittevaralise kahjuhüvitise tervisekahju ja kehavigastuste eest väljamaksmisega viivitamisega tekitatud moraalse kahju eest vastavalt kohtu äranägemisele, 9) töövõimetushüvitise (p 3) ning mittevaralise kahjuhüvitise tervisekahju ja kehavigastuste eest (p 6) hagi esitamise hetkeks mitte sissenõutavaks muutunud seadusejärgne viivis iga viivitatud päeva eest kuni võlgnevuste tasumiseni.
2.Hageja täpsustas oma nõuet 28.03.2018 ja 23.05.2018 ning esitas 16.12.2019 hagiavalduse tervikteksti. Hagiavalduse ja selle tervikteksti kohaselt toimus 28.05.2016 liiklusõnnetus, kus peateel sõitnud hagejale sõitis külje pealt sisse joobeseisundis sõidukit juhtiv isik. Õnnetuse eest vastutab täies ulatuses teise sõiduki juht, kelle vastutuse on kindlustanud kostja.
3.Hageja sai õnnetuses tõsiseid tervisekahjustusi, mille tõttu tal on väljakannatamatud kestvad valud jalgades ja seljas. Hagejal tekkis püsiv tervisekahjustus ja püsiv töövõime kaotus. Enne liiklusõnnetust oli hageja 100% töövõimeline. Hagejal oli küll 2005.a olnud seljaoperatsioon, kuid see oli edukas ega mõjutanud tema elu mingil määral. Pärast liiklusõnnetust lõpetati hageja tööleping tervisliku seisundi tõttu (ei olnud võimeline täitma tööülesandeid 4 kuu jooksul).
Hagejal esinevad kaebused on kohtuarstliku uuringu ja neurokirurg dr K T arvamuse kohaselt otseselt seotud 28.05.2016 liiklusõnnetusega.
4.Eesti Töötukassa 10.01.2017 otsusega tuvastati, et hagejal on osaline püsiv töövõime kaotus alates 03.01.2017, kuna hagejal esineb mõõdukas piirang liikumise valdkonnas ja rasketest piirangutest a) alaselja valude tõttu piirang käimisel, seismisel, istumisel, kummardumisel ja kükitamisel. Püsivate valude tõttu on b) häiritud ööuni ning c) valust põhjustatud energia ja tahteaktiivsuse alanemise tõttu stressi ja muude psüühiliselt pingeliste olukordadega toimetulek. Lisaks toodi välja piirangute tõttu tekkivad tervisehäired: lihaste jõu ja vastupidavuse ning selja liikuvuse vähenemine, ka aegajalt jalgades tekkivad lihaskrabid. Seega on hagejal vähemalt kolmes valdkonnas rasked piirangud ja üks mõõdukas piirang, mis toob kaasa töövõime vähenemise 90% ulatuses. Töötukassa otsusega on hagejal 100% töövõime alates 21.02.2018 ja alates 21.02.2019 kuni 30.02.2022. Protsendi määramisel on arvesse võetud ainult liiklusavarii tüsistusi.
5.1.Hagejal on LkindlS § 28 lg 1 alusel õigus kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud töövõime vähenemise tõttu saamata jääva sotsiaalmaksuga maksustatava tulu hüvitamisele. Hageja netosissetulek enne liiklusõnnetust, s.o perioodil 29.05.2015 kuni aprill 2016 (366 päeva) oli kokku 11 348,14 eurot, millele lisandub hagejale 2015.a eest tagastatud enamtasutud tulumaks 738,14 eurot. Seega oli ühe päeva netotulu 61,35 eurot. LkindlS § 29 alusel arvutatud hüvitis tuleb kostjalt seega välja mõista summas 23 288,78 eurot perioodi eest alates 28.05.2019 kuni 30.11.2017 ja edasi igakuise hüvitisena alates 01.12.2017 kuni seadusest tuleneva hüvitamiskohustuse lõpuni, s.o kuni hageja töövõime taastumise või tema netosissetuleku taastumiseni vähemalt õnnetuse eelse suuruseni. Hüvitis muutub sissenõutavaks 3 kuu kaupa, nendele kolmele kuule eelneva kuu 27. kuupäeval. Kostja hüvitamiskohustus muutus sissenõutavaks 30. kalendripäeval kindlustusjuhtumist teatamisest alates (LkinldS § 39 lg 1). Seega muutus esimene hüvitis sissenõutavaks 27.06.2016. Alates sellest ajast tuleb kostjal tasuda hagejale ka viivist.
5.2.Hagejal on õigus alates 28.05.2016 kuni hagi esitamiseni tekkinud ravikulude, mida ei hüvita Haigekassa, hüvitamisele summas 396,40 eurot. Kokku olid hageja ravikulud sellel perioodil 624,90 eurot, millest kostja hüvitas vaid 228,50 eurot. Hageja tarbis arsti ettekirjutusel liiklusõnnetuse järgsete kahjustuste leevendamiseks järgmisi ravimeid: ravimit Ketipinor valust ja stressist tekkinud ärevuse ja unehäirete ravimiseks, ravimeid Betiral, Gabapentunum, Tramadol, Neurontin, Alplazolari ja Escitaloprani õnnetusjärgseks valuraviks, ravimit Elicea, s.o antidepressanti liiklusõnnetuse järgselt tekkinud ärevushäirete raviks. Samuti tarbib hageja igapäevaselt Omega 3 ja D vitamiini, kuna valuvaigistite tarbimine kahjustab hageja maksatalitust ja perearst soovitas liiklusõnnetuse järgse raviga kaasneva maksatalituse parandamiseks ja keha üldise vastupidavuse suurendamiseks abistada immunsüsteemi tööd Omega 3 ja D vitamiiniga. Hageja kasutas liiklusõnnetuse järgsete kahjustuste leevendamiseks füsioterapeudi nõudmisel ka teipi, et abistada liigeste liikumist.
5.3.Hageja vajab taastusravikulude kandmiseks ja ravimite ostmiseks igakuist hüvitist 1008,47 eurot alates 01.01.2018.
5.3.1.Hageja vajab liiklusõnnetuse tõttu pidevat taastusravi, kuid ta ei ole saanud seda raha puudumise tõttu alustada. Rehabilitatsiooni plaani kohaselt vajab hageja füsioterapeudi teenust
2x nädalas, tegevusterapeudi teenust 2x kuus, psühholoogi teenust 1x nädalas, loovterapeudi teenust 1x nädalas. Nende teenuste igakuine maksumus on kokku 960 eurot.
5.3.2.Hagejal kulub iga kuu ravimitele ja abivahenditele 48,47 eurot ravimitele Betiral, Gabapentunum, Tramadol, Pantoprazol (ravimite tarbimisega kaasnenud maksakahjustuste leevendamiseks).
5.4.Hagejal on LkindlS § 32 alusel õigus mittevaralise kahju hüvitisele. Hageja nõudis hüvitisena 3200 eurot, millest kostja tasus 350 eurot. Hageja kannatab alates liiklusõnnetusest väga tugevat valu seljas ja jalgades, mis ei vähene tõenäoliselt kunagi. Valu ei vähene märkimisväärselt ka valuvaigistite toimel. Enne liiklusõnnetust elas hageja täisväärtuslikku elu, käis tööl, istus, sportis, mängis lastega jne. Nüüd on paljud tegevused välistatud ja paljusid tegevusi saab teha ainult läbi tugeva valu. Hageja on täielikult töövõimetu, liigub abivahenditega. Hageja sotsiaalne olukord on oluliselt halvenenud, ta on sisuliselt venna ülalpeetav, kaotanud nii töö kui töökaaslased ning kardab laste toimetuleku pärast, kellele ei suuda neile tagada varasemaga sarnast elu. Arstide hinnangul ei ole tekkinud närvivigastust võimalik parandada ja hageja peab elu lõpuni kannatama füüsilist valu. Kohus saab määrata mittevaralise kahju hüvitise ka suuremana, kui näeb ette LkindlS § 32 lg 3. Hageja hinnangul ja arvestades kohtupraktikat sarnastes asjades, ei saa hüvitis olla väiksem kui 50 000 eurot. Hagejal on õigus ka seaduses sätestatud määras viivisele mittevaralise kahju hüvitiselt 2850 eurolt alates 27.06.2016 kuni 15.12.2019 summas kokku 791,44 eurot ja alates 16.12.2019 hagiavalduse tervikteksti esitamisest summalt 50 000 eurot kuni kohustuste täieliku täitmiseni.
6.Hageja kahju ja liiklusõnnetuse vahel on põhjuslik seos. Ilma liiklusõnnetuseta oleks hageja saanud elada täisväärtuslikku elu, kuid liiklusõnnetuse tõttu tekkis tal püsiv tervisekahjustus, ta ei ole võimeline töötama ning paljude asendite ja tegevustega kaasneb valu.
7.Hagejal on õigus mittevaralise kahju hüvitisele kindlustushüvitise maksmisega viivitamise eest. Kostja keeldus hüvitise tasumisest viidates eelkõige enda usaldusarsti hinnangule, kus ei ole arvestatud olulisi asjaolusid ja mis on selgelt kostja poole kallutatud. Kui kostja oleks hüvitise õigel ajal maksnud, oleks hageja saanud taastusravi, mis oleks leevendanud tema kannatusi ja ta ei oleks sattunud rahaliselt väga keerulisse olukorda. Hagejal puudub sissetulek, välja arvatud Töötukassa hüvitis umbes 200 eurot kuus. Ta kasvatab üksi kahte väikest last, peab tasuma kodulaenumakseid ja tegema muid väljaminekuid. Hageja sõltub täielikult lähedaste abist ja laenudest, mis on põhjustanud elukvaliteedi olulise languse, sh psüühilised vaevused. Väga keeruline on leida vahendeid igapäevasteks väljaminekuteks. Hüvitise väljamaksmine oleks säästnud hagejat paljudest kannatustest ja ebakindlusest tuleviku ees. Liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) ja VÕS § 1056 ja § 1057 mõte on hüvitada isikule tema sissetulek võimalikult kiiresti, et vältida kannatanule täiendava ebakindluse ja kannatuste tekkimist. Hageja palub hüvitise määrata kohtul, kuid hageja hinnangul on õiglane hüvitis 50 000 eurot. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Hageja esitas hagi kostja kui liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki Volvo S80 valdaja kohustusliku liikluskindlustuse kindlustusandja vastu.
10.Hageja ei ole tõendanud oma liikluskindlustusseaduse alusel tekkinud nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid.
11.Hageja nõuded 1) ja 3) tuleb jätta rahuldamata. Hageja selgituste kohaselt nõuab hageja hüvitist püsiva, mitte ajutise töövõimetuse eest. Hageja ei olnud enne 28.05.2016 liiklusõnnetust täiesti terve ja töövõimeline ja ei elanud täisväärtuslikku elu, nagu ta väidab. Hageja tervislik seisund oli väga halb. Tervisekahjustused, millega hageja oma nõuet põhjendab, tekkisid enne liiklusõnnetust.
11.1.Hagejal kujunesid kirurgilist sekkumist nõudvad seljaprobleemid ja jalga kiirguv seljavalu välja 11 aastat enne liiklusõnnetuse toimumist. 10.01.2005 opereeriti hagejal lülisamba haigusseisundi tõttu lülivaheketast. Operatsioon tehti samas piirkonnas ja sama haiguse tõttu, millega hageja põhjendab kostja vastu esitatud nõudeid 1) ja 2). dr K T arvamusest nähtub, et 13.11.2007 tehti hageja alaselja lülisambast röntgenpilt. EKEI uuringuaktist nähtub, et hageja pöördus seljavaluga arsti poole ka 20.12.2010 ja 31.07.2014. Mõlemal korral soovis hageja Diclofenaci (valuvaigisti) retsepti. Hageja kaebas 31.07.2014 valu ristluu piirkonnas, mis kiirgus ka põlve edasi; liigutused olid valulikud. Hageja väitis, et Diclofenacist on ta abi saanud ka juba varem. Töövõimetuslehte hageja ei soovinud, st soovis töötamist jätkata vaatamata seljavalule. Väljakujunenud haigusseisundile viitavad ka 08.07.2016 toimunud taastusraviarsti vastuvõtul fikseeritud hageja varasemad alaseljaprobleemid.
11.2.Hagejaga juhtus 03.01.2016 tööõnnetus (elektritrauma), mille tõttu ta oli haiguslehel 04.01.2016 kuni 05.06.2016. Hageja terviseandmetel kujunesid hagejal tööõnnetuse tagajärjel välja kroonilise valu sündroom, küünarluu närvikahjustus, rasked stressireaktsioonid ja kohanemishäired. Elektritraumast tingitud käevalu kaebas hageja ka 08.07.2016, 03.02.2017, 07.03.2017 ja 20.04.2017 toimunud arsti visiitidel. 20.04.2017 arsti vastuvõtul märkis hageja, et ravib tööõnnetusest tingitud kroonilist valu siiani.
11.3.Hageja oli enne 28.05.2016 liiklusõnnetust osalenud veel vähemalt 8 liiklusõnnetuses, sh vähemalt neli 2015.a ja 11.04.2016, so vahetult enne 28.05.2016 liiklusõnnetust.
12.Arusaamatuks jääb, millised tervisekahjustused või kehavigastused hagejal 28.05.2016 liiklusõnnetuse tagajärjel tekkisid. Hageja väited on ebamäärased ja üldsõnalised. Hagiavalduse kohaselt tekkis hagejal lülisamba L5/S1 parem-tsentraalne herniatsioon ehk song. 28.03.2017 asus hageja väitma, et tervisekahjustuseks olid algselt tugevad seljast lähtuvad valud, parema jala sääre pealsed krambid, sh see, et parem jalg läheb „pehmeks“, ning hilisemalt kroonilised neuroloogilised valud. Hagiavalduse terviktekstis viitab hageja tõsistele tervisekahjustustele, valudele jalgades ja seljas, püsivale tervisekahjustusele, rasketele terviseprobleemidele, kehavigastusele ja tervisekahjustusele, närvivigastusele jalas ja seljavigastusele. Millised konkreetsed tervisekahjustused või kehavigastused on hagejal diagnoositud, millised tõendid selliseid diagnoose kinnitavad ja millistest tõenditest nähtub diagnoositud tervisekahjustuste seos 28.05.2016 liiklusõnnetusega, ei selgu. Valu ei ole tervisekahjustus ega kehavigastus, vaid on haigussümptom. Nõue tuleb seega jätta rahuldamata ka siis, kui hageja tõendab, et ta tunneb valu.
13.Hageja väidetavad tervisekahjustused ei ole seotud 28.05.2016 liiklusõnnetusega.
13.1.Liiklusõnnetuse sündmuskohale kiirabi välja ei kutsutud. Dr K T ja dr T K arvamuse kohaselt oleks hageja väidetud seljavigastuse tekkimine liiklusõnnetuse tagajärjel
avaldunud kohe intensiivse valu ja vaevustega. Seega ei tajunud hageja tervisekahjustuste tekkimist.
13.2.Vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist ei olnud hagejal seljaga seotud kaebusi. Hageja pöördus Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO) 28.05.2016 kell 18:17, so ligikaudu 18 tundi pärast liiklusõnnetuse toimumist. Seljaga seotud kaebusi vastuvõtul ei fikseeritud ja ühtegi selja uuringut ei teostatud. Fikseeriti kaebused seoses parema jala säärega. Väidatavad alaselja valud fikseeriti alles 31.05.2016 perearsti visiidil.
13.3.29.08.2016 perearsti visiidil tehti seljast röntgenpilt, milles mingit tõsist leidu ei olnud. Seega puudusid hageja seljal ka 3 kuud hiljem traumale viitavad kahjustused. Lülisamba song diagnoositi alles 08.12.2018. Liiklusõnnetusega seotud tervisekahjustuse ilmnemine alles pool aastat pärast liiklusõnnetuse toimumist ei ole eluliselt usutav.
14.Arst-ekspert dr T K ja neurokirurg dr K T arvamuste kohaselt ei ole hageja väidetud haigusseisundid tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel ja tema sümptomid viitavad kroonilisele haigusele. Hageja esitatud tõendid vastupidist ei kinnita.
15.Hageja on osalenud nii enne kui pärast (kolmel korral) 28.05.2016 liiklusõnnetustes, sh toimus järgmine juba vähem kui 2 kuu pärast, 18.07.2016 ja hageja pöördus ka pärast 11.01.2019 ja 21.06.2019 õnnetusi EMO-sse.
16.Tegelikult ei ole hagejal tema poolt kirjeldatud tervisekahjustusi või mõjutavad need hageja igapäevaelu avaldatust oluliselt vähem. Tõele ei vasta väited, et ta saab kõndida üksnes abivahendit kasutades ja läbida aeglaselt longates lühikesi vahemaid, et tal on tõsised psühholoogilised probleemid ja sellest tulenev stress, tahteaktiivsuse langus ja suhtlemisraskused. Hageja tegelik tervislik seisund on oluliselt erinev. Ta elab täisväärtuslikku, aktiivset ja väga liikuvat elu, tegeleb rahvatantsu ja spordiga. Hageja saab kõndides osaleda rongkäikudest, sh läbida jalgsi abivahendeid kasutamata ja teiste inimestega samas tempos pikki vahemaid. Hageja saab tõsta ja kukil kanda lapsi. Hageja saab lastega jalgpalli mängida, sh joosta ja palli lüüa. Samuti viibib hageja meelsasti suurtes rahvahulkades ja suhtleb vabalt teiste inimeste, sh lastega.
17.Hageja töövõime ei ole väidetavate tervisekahjustuste tõttu vähenenud või on see vähenenud väiksemas ulatuses. Hagejal tuvastati 10.01.2017 osaline töövõime. Töötukassa ei tuvastanud hageja töövõime hindamisel töövõime vähenemist seoses liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud hageja väidetud tervisekahjustustega. Töötukassa tuvastas lülisamba kulumusliku haigusseisundi ja vasaku käe närvide kahjustuse, kuid need ei ole liiklusõnnetusega seotud. Töötukassa otsusest ei tulene, et hagejal esineb mõõdukas piirang ühes ja raske piirang vähemalt kolmes valdkonnas, nagu väidab hageja. Töötukassa ei tuvastanud 10.01.2017 ega 03.01.2019, et hageja töövõime vähenes 28.05.2016 liiklusõnnetuse tagajärjel.
18.Hageja arvutab töövõimetushüvitise suurust valesti, sh on valesti arvutatud ühe kalendripäeva netotulu. Korrektselt, perioodi mai 2015 kuni aprill 2016 arvestamisel on hageja ühe kalendripäeva netotulu 56,52 eurot. Hageja arvestab kalendripäeva netotulu arvutamisel ebaõigesti 2015.a eest tagastatud tulumaksuga. Igakuise töövõimetushüvitise suurus on valesti arvutatud. Maha on arvamata hageja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (töötuskindlustushüvitis, töötasu ja Haigekassa hüvitis). Selge ei ole hageja nõue töövõimetushüvitise saamiseks perioodi eest 28.05.2016 – 30.11.2017, kui hageja käis 05.06.2016 – 31.08.2016 tööl. Perioodi 31.08.2016 – 26.10.2016 eest on kostja hagejale hüvitist maksnud. Hageja saaks töövõimetushüvitist nõuda alles alates 03.01.2017, kui Töötukassa
tuvastas töövõime vähenemise. Hageja nõuab hüvitist 100% kuigi tema töövõime ulatus on muutunud. Enne 21.02.2018 ei olnud hageja täielikult töövõimetu. 03.01.2019 tuvastati töövõime vähenemine kuni 20.02.2022. Hageja saaks nõuda töövõimetushüvitist kuni selle ajani.
19.Igal juhul tuleb töövõimetushüvitist vähendada, kuna kahju tekkis hagejast endast tulenevate asjaolude tõttu. Hageja kasutas liiklusõnnetuse toimumise ajal valuvaigisteid, mille kasutamisel on sõiduki juhtimine äärmiselt mittesoovitatav. Ta läks vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist uuesti tööle ja töötas järjest 3 kuud füüsilisel tööl vaatamata valudele. Pärast E T AS töölepingu lõppemist asus hageja tööle F OÜ-s ja töötas seal kuni 31.08.2017. Hageja ei ole väidetavate tervisekahjustuste raviga piisaval määral tegelenud.
20.Hageja ravikulude (kuni 29.12.2017) nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et tema kulu on seotud arsti poolt nõutud ning liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse raviks vajaliku ravimi või abivahendi soetamisega. Valuvaigisteid tarbis hageja seoses 03.01.2016 toimunud tööõnnetusega. Valuvaigiste tarbimise vajadus seoses liiklusõnnetusega on tõendamata. Muude ravimite ja abivahendite soetamine on tõendamata. Igal juhul tuleb ravikulude väljamõistmisel arvestada puudega inimese toetusega.
21.Hageja edasiulatuv ravikulude hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud igakuiste eeldatavate ravikulude suurust ja nende seost liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustuste raviga. Hageja ei ole ära näidanud, millises ulatuses Haigekassa seda kulu ei hüvita. Hageja ei ole ka tõendanud, et tal on kirjeldatud teenuseid ja ravimeid vaja kuni hüvitamiskohustuse lõpuni. Hageja töövõime vähenemine on tuvastatud kuni 20.02.2019. Hageja esitatud rehabilitatsiooniplaan ei ole usaldusväärne tõend. Hageja ei ole tõendanud tulevikus soetatavate ravimite seost liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud väidetavate tervise kahjustuste raviga.
22.Hageja liikluskindlustusseadusest tulenev mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Hagejal ei ole selliseid liiklusõnnetusest tingitud tervisekahjustusi ega kehavigastusi, mis õigustaksid nõude rahuldamist. Kostja tasus hagejale LKindlS § 32 lg 3 p 2 alusel mittevaralise kahju hüvitise 350 eurot ja on sellega kahju täielikult hüvitanud. Hageja ei ole lükanud ümber seadusest tuleneva hüvitise suuruse eeldust.
23.Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse nõuda kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja ei ole töövõimetushüvitise maksmisega viivitanud. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja poolt rikutud kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ega seda, et kostja sai aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Hageja väited, et töövõimetushüvitise maksmisega viivitamine on põhjustanud hageja elukvaliteedi languse, on paljasõnalised. Hageja psüühilised vaevused on ilmselt seotud 2016.a toimunud tööõnnetusega. Lepingulise kohustuse rikkumise korral reeglina mittevaralise kahju nõuet üldse ei tekigi. Töövõimetushüvitise maksmise kohustus ei ole suunatud hageja mittevaralise huvi järgimisele. Selle eesmärk on kompenseerida sissetulekute vähenemine. Igal juhul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mis õigustaksid hüvitise väljamõistmist hageja nimetatud summas.
24.Kuna põhinõuded ei ole põhjendatud, tuleb viivisenõuded jätta rahuldamata. Viivisenõue on ka sisuliselt põhjendamata. Arvestus ei ole õige ja sissenõutavaks muutumise aeg on arusaamatu.
KOHTU PÕHJENDUSED
25.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (Riigikohtu 244.09.2008 otsus nr 3-2-1-62-08 p 11). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1). I
27.Poolte menetlusdokumentide ja kohtuistungil avaldatu kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: - 28.05.2016 toimus liiklusõnnetus, milles osales hageja (28.10.2019 ja 27.05.2021 kohtuistungi protokollid); - hageja liiklusõnnetust ei põhjustanud (28.10.2019 ja 27.05.2021 kohtuistungi protokollid); - kostja on liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhi kohustusliku liikluskindlustuse andja (28.10.2019 ja 27.05.2021 kohtuistungi protokollid); - Eesti Töötukassa tuvastas hagejal 10.01.2017 otsusega nr xxx osalise töövõime TVTS § 5 lg 3 p 2 tähenduses kestusega 2 aastat (kd I tl 19 – 20) - Eesti Töötukassa tuvastas hagejal 02.04.2018 otsusega nr xxx puuduva töövõime TVTS § 5 lg 3 p 3 tähenduses (kd I tl 125 – 126).
28.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on 28.05.2016 liiklusõnnetuse tagajärjel tema väidetud tervisekahjustus, kas tal on seetõttu õigus töövõimetushüvitisele, ravikulude hüvitisele ja kas talle tuleb tervisekahjustuse tõttu maksta suurem mittevaralise kahju hüvitis, kui kostja juba maksnud on. Samuti esitas hageja kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude põhjusel, et kostja ei ole töövõimetushüvitist hagejale välja maksnud.
29.Maakohus fikseeris 28.10.2019 kohtuistungil ja arutas pooltega, et maakohtu menetluses on ja kohus võtab otsuses seisukoha järgmiste hageja nõuete kohta: 1) perioodi 28.05.2016 – 30.11.2017 eest töövõimetushüvitis 23 288,79 eurot, 2) viivis töövõimetushüvitiselt alates 27.06.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 1512,16 eurot, 3) alates 01.12.2017 kuni seadusest tuleneva hüvitamiskohustuse lõpuni igakuise perioodilise maksena töövõimetushüvitis lähtuvalt hageja keskmisest netotulust enne liiklusõnnetust 64,17 eurot päevas, 4) ravikulude hüvitis alates 28.05.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 396,40 eurot, 5) ühekordne mittevaraline kahjuhüvitis kehavigastuse tekitamise eest 2850 eurot, 6) viivis mittevaralise kahjuhüvitiselt alates 27.06.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 343,56 eurot, 7) igakuine hüvitis 1008,47 eurot pärast hagiavalduse esitamist liiklusõnnetuse tagajärgedega seotud taastusravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite eest,
8) mittevaraline kahju töövõimetushüvitise ja mittevaralise kahjuhüvitise tervisekahju ja kehavigastuste eest väljamaksmisega viivitamise eest kohtu õiglasel äranägemisel, 9) seadusjärgne viivis töövõimetushüvitiselt ja mittevaralise kahju hüvitiselt tervisekahju ja kehavigastuste eest hagi esitamise hetkeks mitte sissenõutavaks muutunud osas kuni võlgnevuse tasumiseni.
30.Hageja esitas pärast kohtuistungit 16.12.2019 hagiavalduse tervikteksti järgmiste nõuetega: 1) perioodi 28.05.2016 – 30.11.2017 eest töövõimetushüvitis summas 23 288,79 eurot, 2) viivis töövõimetushüvitiselt alates 27.06.2016 kuni 15.12.2019 summas 7030,09 eurot ja edaspidi viivituses olevalt summalt seadusjärgses määras kuni kohustuse tasumiseni, 3) alates 01.12.2017 kuni seadusest tuleneva hüvitamiskohustuse lõpuni igakuise perioodilise maksena töövõimetushüvitis LkindlS § 29 sätestatud määras lähtuvalt hageja keskmisest netotulust enne liiklusõnnetust 61,35 eurot päevas, 4) ravikulude hüvitis alates 28.05.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 396,40 eurot, 5) ühekordne mittevaraline kahjuhüvitis kehavigastuse tekitamise eest kohtu äranägemisel õiglases summas, 6) viivis mittevaralise kahju hüvitiselt seadusjärgses määras alates 27.06.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni (28.12.2017) summas 343,56 eurot, perioodil 29.12.2017 kuni 15.12.2019 summas 447,88 eurot ja alates 16.12.2019 kuni kohustuse täitmiseni arvestatuna 50 000 eurolt. 7) igakuine hüvitis alates 01.01.2018 summas 1008,47 eurot liiklusõnnetuse tagajärgedega seotud taastusravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite eest. 8) mittevaralise kahju hüvitis töövõimetushüvitise ja mittevaralise kahju hüvitise tervisekahju ja kehavigastuste eest väljamaksmisega viivitamise eest kohtu õiglasel äranägemisel.
31.Eeltoodust nähtub, et hageja nõuded on osaliselt muutunud. 27.05.2021 kohtuistungil selgitas hageja, et kontrollis oma arvutusi ja tema lõplik nõue kujuneb 19.08.2020 esitatud tabeli järgi. Lõplik nõue nr 1 kindlustushüvitise saamiseks perioodi eest 28.05.2016 – 30.11.2017 on 22 593,62 eurot, mis on vähem kui esialgses hagiavalduses ja 16.12.2019 terviktekstis arvutatud nõue 23 288,79 eurot. Hageja loobus kohtuistungil nõudest 22 593,62 eurot ületavas. Samal kohtuistungil loobus hageja ka oma nõudest nr 3 osas, milles ta palus määrata hageja netotulu kindlaks 61,35 eurot ületavas osas.
32.Kostjal nõuetest osalistele loobumistele vastuväiteid ei olnud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kui hageja on hagist loobunud, lõpetab kohus menetluse otsust tegemata. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata hageja perioodi eest 28.05.2016 – 30.11.2017 kindlustushüvitise väljamõistmise nõude osas 22 593,62 eurot ületavas osas ja hageja netotulu kindlaksmääramise nõude 61,35 eurot ületavas osas.
33.Samuti selgitas hageja 27.05.2021 kohtuistungil, et ta ei ole viivisenõudest loobunud ja esialgses hagis esitatud viivisenõue on 16.12.2019 terviktekstist ekslikult välja jäänud. Kuna nõue on kohtu menetlusse võetud, arvestab kohus hageja viivisenõudega.
34.Hageja muutis 16.12.2019 terviktekstis ka oma kehavigastuse tekitamisega seotud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Esialgselt nõudis hageja kostjalt mittevaralist kahju 2850 eurot, kuid nõuab nüüd kohtu õiglasel äranägemisel, mille suuruseks hindab ise 50 000 eurot. Kostja nõude muutmisele tähtaegselt vastuväiteid ei esitanud. Küll aga esitas kostja nõudele sisulisi vastuväiteid. Kohus lubas hagejal nõuet muuta.
35.Eeltoodust tulenevalt on kohtu menetluses järgmised hageja nõuded: 1) perioodi 28.05.2016 – 30.11.2017 eest töövõimetushüvitis 22 593,62 eurot, 2) viivis töövõimetushüvitiselt perioodi eest 27.06.2016 – 15.12.2019 eest 7030,09 eurot, 3) alates 01.12.2017 kuni seadusest tuleneva hüvitamiskohustuse lõpuni igakuise perioodilise maksena töövõimetushüvitis LkindlS § 29 sätestatud määras lähtuvalt hageja keskmisest netotulust enne liiklusõnnetust 61,35 eurot päevas, 4) ravikulude hüvitis alates 28.05.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 396,40 eurot, 5) ühekordne mittevaraline kahjuhüvitis kehavigastuse tekitamise eest kohtu äranägemisel õiglases summas, 6) viivis mittevaralise kahju hüvitiselt seadusjärgses määras alates 27.06.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni (28.12.2017) summas 343,56 eurot, perioodil 29.12.2017 kuni 15.12.2019 summas 447,88 eurot ja alates 16.12.2019 kuni kohustuse täitmiseni arvestatuna 50 000 eurolt, 7) igakuine hüvitis alates 01.01.2018 summas 1008,47 eurot liiklusõnnetuse tagajärgedega seotud taastusravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite eest, 8) mittevaralise kahju hüvitis töövõimetushüvitise ja mittevaralise kahju hüvitise tervisekahju ja kehavigastuste eest väljamaksmisega viivitamise eest kohtu õiglasel äranägemisel, 9) seadusjärgne viivis töövõimetushüvitiselt ja mittevaralise kahju hüvitiselt tervisekahju ja kehavigastuste eest hagi esitamise hetkeks mitte sissenõutavaks muutunud osas kuni võlgnevuse tasumiseni.
36.Kohus käsitleb esmalt hageja töövõimetushüvitise ja sellega seotud viivise nõuet, s.o nõuded 1 – 3 (alajaotus II), seejärel hageja ravikuludega seotud nõudeid nr 4 ja 7 (alajaotus III), hageja mittevaralise kahjuhüvitise nõuet tervisekahjustuse tekitamise eest ja sellega seotud viivise nõuet, s.o nõue nr 5 ja 6 (alajaotus IV), hageja kindlustushüvitise väljamaksmisega viivitamisest tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ja sellega seotud viivise nõuet, s.o nõue 8 ja 9 (alajaotus V) ja viimaks lahendab kostja kohtuistungi protokolli parandamise taotluse ja jaotab menetluskulud (alajaotus VI). II
37.Hageja nõuab kostjalt kui liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhi kindlustusandjalt töövõimetushüvitise väljamõistmist. Hageja palub töövõimetushüvitise välja mõista perioodi eest 28.05.2016 – 30.11.2017 summas 22 593,62 eurot ja alates 01.12.2017 kuni seadusest tuleneva hüvitamiskohustuse lõpuni igakuise perioodilise maksena LkindlS § 29 sätestatud määras lähtuvalt hageja keskmisest netotulust enne liiklusõnnetust 61,35 eurot päevas. Hageja arvutuste kohaselt on 09.06.2021 seisuga hageja sissenõutavaks muutunud töövõimetushüvitise nõue kokku 84 759,41 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja töövõimetushüvitise väljamaksmise viivitamise eest viivise.
38.LkindlS § 8 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum kolmandale isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib liikluskindlustuse seadusest või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus; kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel ja kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal. 28.05.2016 liiklusõnnetuse toimumise üle poolte vahel vaidlust ei ole.
39.LKindlS § 23 lg 1 kohaselt võib kahjustatud isik kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku
ees võlaõigusseaduse (VÕS) § 1057 alusel; võlaõigusseaduse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel või reisijaveolepingu alusel.
40.Hageja selgitas vastusena kohtu 25.02.2020 nõudele, et ta tugineb riskivastutusele VÕS § 1057 tähenduses. Viidatud sätte kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Arvestades, et pooled ei vaidle selle üle, et 28.05.2016 toimus liiklusõnnetus, et hageja ei olnud selle põhjustaja ja et kostja on teise poole kindlustusandja (vt 27.05.2021 kohtuistungi protokoll), võib hagejal olla kahju hüvitamise nõue õnnetuse põhjustanud sõidukijuhi vastu, mille ta saab LKindlS § 23 lg 1 p 1 alusel esitada viimase kindlustusandja, s.o käesoleval juhul kostja vastu. Asjaolusid, mis VÕS § 1057 punktide 1 – 5 kohaselt välistavad otsese valdaja vastutuse, ei ole pooled esile toonud.
41.LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes liikluskindlustuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Hageja nõuab töövõimetushüvitise väljamaksmist LkindlS § 28 lg 1 alusel, mille kohaselt hüvitab kindlustusandja kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud osalise või puuduva töövõime või ajutise töövõimetuse tõttu saamata jääva sotsiaalmaksuga maksustatava tulu, arvestades kahjustatud isiku töövõime vähenemise ulatust (edaspidi töövõimetushüvitis). Eeldatakse, et töövõime ajutise kaotamise korral on kahjustatud isiku töövõime täielikult kadunud.
42.Hageja selgitab hagiavalduses, et ta kaotas 28.05.2016 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel alates 30.12.2016 töötasu ja töövõime osalise kaotuse tõttu võimaluse senisele sissetulekule. Hageja väidab, et talle tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel eriti raske kehavigastus. 28.03.2018 menetlusdokumendis täpsustas hageja, et nõuab töövõimetuse hüvitist püsiva töövõimetuse eest. Hageja selgitas, et kuna talle oli hagi esitamise hetkel määratud töövõimetus 90%, on tegemist püsiva töövõimetuse osalise töövõimetusega ja ta palub töövõimetushüvitise välja mõista alates 28.05.2016, s.o alates liiklusõnnetuse toimumise päevast.
43.LKinldS § 28 lg 5 kohaselt on osalise või puuduva töövõime korral õigus töövõimetushüvitisele töövõimetoetuse seaduse § 2 nimetatud isikul, kui tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduses sätestatud korras või muul kahjustatud isikul, kui tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime liikluskindlustuse seaduses sätestatud korras. Hageja on töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 2 lg 1 p 1 nimetatud isik, s.o üle 16 aastane, kuid mitte vanaduspensioniealine Eestis elav Eesti kodanik. LkindlS § 28 lg 6 kohaselt on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise töövõimega kahjustatud isikul õigus töövõimetushüvitisele, kui ta vastab vähemalt ühele TVTS § 12 lg 1 sätestatud tingimustest. Hageja vastab TVTS § 12 lg 1 p 1 tingimustele, kuna ta töötas töölepingu alusel E T AS-s ja seejärel alates 30.12.2016 F OÜ-s (kd I tl 109, kd II tl 166).
44.Hageja töövõimetushüvitise maksmise nõude rahuldamiseks tuleb seega tuvastada, et hagejal on osaline või puuduv töövõime, mis tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel ja tal jäi selle tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Kindlustusandja täitmise kohustuse ulatus sõltub kahjustatud isiku töövõime vähenemise ulatust. Viimane määratakse LKindlS § 281 alusel.
45.Isiku töövõimet hindab töötukassa. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Hagejal tuvastati Eesti Töötukassa 10.01.2017 otsusega nr xxx osaline töövõime TVTS § 5 lg 3 p 2 tähenduses kestusega 2 aastat (kd I tl 19 – 20). 02.04.2018 otsusega nr xxx tuvastas Eesti Töötukassa puuduva töövõime TVTS § 5 lg 3 p 3 tähenduses (kd I tl 125 – 126).
46.Kohus märgib, et hagejal ei saa olla õigust püsiva töövõimetusega seotud töövõimetushüvitisele alates 28.05.2016 liiklusõnnetuse toimumisest. Eesti Töötukassa tuvastas hagejal osalise töövõime 10.01.2017 ja töövõime puudumise 02.04.2018. Hageja nõuab töövõimetushüvitist aga kogu perioodi eest, arvestades, millisest sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust ta on 28.05.2016 liiklusõnnetuse tõttu väidetavalt ilma jäänud, tuginedes sellele, et tal on hiljem tuvastatud puuduv töövõime.
47.Kohus leiab, et hagejal ei saa olla kostja vastu töövõimetushüvitise nõuet perioodi eest 28.05.2016 – 09.01.2017, s.o alates liiklusõnnetuse toimumisest kuni osalise töövõime tuvastamiseni. Selle perioodi eest võiks hagejal olla töövõimetushüvitise nõue ajutise töövõimetuse tõttu, kuid hageja esile toodud asjaoludel ei olnud ta pärast liiklusõnnetust ajutiselt töövõimetu. Hageja esitatud haiguspäevade loetelu tabeli (kd I tl 30) kohaselt oli hageja liiklusõnnetuse toimumise ajal haiguslehel. Nimelt toimus hagejaga 03.01.2016 tööõnnetus (kd I tl 142) ja ta viibis haiguslehel alates 04.01.2016 kuni 05.06.2016. Pärast 28.05.2016 liiklusõnnetust teatas hageja perearstile, et naaseb tööle 06.06.2016 (kd I tl 8 – 9, epikriis nr 25427). Hageja jätkaski tööd kuni augusti lõpuni 2016. Seega ei jäänud hageja pärast liiklusõnnetust ajutiselt töövõimetuks ja tal ei saa olla töövõimetushüvitise nõuet ajutise töövõimetuse tõttu. Samuti ei saa hagejal selle perioodi eest olla töövõimetushüvitise nõuet osalise või puuduva töövõime tõttu, kuna osaline töövõime tuvastati hagejal alles 10.01.2017 ja puuduv töövõime alles 02.04.2018.
48.Kohus leiab, et hagejal ei ole kostja vastu töövõimetushüvitise nõuet ka perioodi eest alates 10.01.2017, kuna hageja esile toodud asjaolude ja asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik jõuda järeldusele, et hageja 10.01.2017 osaline ja 02.04.2018 puuduv töövõime oleks tekkinud 28.05.2016 kindlustusjuhtumi tagajärjel. KindlS § 28 lg 1 nimetatud eeldused on seega täitmata.
49.LkinlS § 281 lg 1 kohaselt tuvastab kindlustusandja terviseseisundit arvesse võttes isikul üldise töövõime vähenemise protsentides skaalal 10 – 100 ja eraldi kindlustusjuhtumist tingitud töövõime vähenemise protsentides skaalal 10 – 100, kaasates töövõime vähenemise ulatuse tuvastamiseks vajaduse korral arstiõppe läbinud isiku. Töötamist osaliselt takistavaks loetakse üldise töövõime vähenemist alates 40%. LkindlS § 281 lg 3 p 1 kohaselt tuvastab kindlustusandja kahjustatud isikul üldise töövõime vähenemise 40 – 90 protsenti, kui Eesti Töötukassas töövõime hindamise tulemusena on isikul tuvastatud osaline töövõime. Eeltoodust tulenevalt ei teki isikul õigust töövõimetushüvitisele ja kindlustusandja ei vastuta hüvitise maksmise eest, kui isiku üldine töövõime on vähenenud alla 40%. Kindlustusandja vastutab üksnes ulatuses, milles on tuvastatud, et töövõime vähenes kindlustusjuhtumi tagajärjel.
50.Üldise töövõime vähenemise ulatust ja kindlustusjuhtumist tingitud töövõime vähenemise ulatust väljendavad protsendimäärad määratakse kindlaks Rahandusministri 24.06.2016 määruse nr 27 ja selle lisa 1 alusel (LkindlS § 281 lg 5). Määruse § 2 lg 1 ja 2 kohaselt võetakse seejuures aluseks võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmed. Eesti Töötukassa 10.01.2017 otsuse kohaselt esines hagejal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ja kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas. Määruse nr 27 lisa 1 kohaselt olukorras, kus isikul on mõõdukas piirang vähemalt ühes valdkonnas, loetakse üldise töövõime vähenemise ulatuseks 40%. Täiendavad kerged piirangud töövõime vähenemise ulatuse hindamisele seejuures enam mõju ei avalda.
51.Arusaamatuks jääb, millele tugineb hageja järeldus, nagu tal oleks tuvastatud vähemalt kolmes valdkonnas rasked piirangud. Hageja väide ei ole kooskõlas Töötukassa otsuse, määruse nr 27 ega selle lisaga 1. Hagejal tuvastatud mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ongi määratud otsuses kirjeldatud piiratud käimist, seismist, istumist, kummardumist ja
kükitamist, abivahendi eelistamist ja selja liikuvuse vähenemist ning jalgades tekkivaid lihaskrampe arvesse võttes. Need loetletud asjaolud ei ole täiendavad rasked piirangud, nagu väidab hageja. Juhul, kui Töötukassa tuvastab isikul raske piirangu, on see otsuses selliselt ka märgitud. Nii tuvastati hagejal raske tegutsemispiirang 02.04.2018 otsusega (kd I tl 125). 10.01.2017 otsus selliseid järeldusi ei sisalda. Kuna hageja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste elluviimise valdkondades ei leidnud kinnitust, kerget tegutsemispiirangut täiendavalt ei arvestata ja tuvastati mõõdukas tegutsemispiirang, on 10.01.2017 otsusega tõendatud, et hageja üldine töövõime vähenes 40%.
52.Eesti Töötukassa 10.01.2017 otsuse kohaselt olid hageja mõõdukad tegutsemispiirangud, mis on põhjustatud lülisamba kulumuslikust haigusseisundist. Eeltoodust tulenevalt võib hagejal olla õigus töövõimetushüvitisele tingimusel, et temal 10.01.2017 tuvastatud mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas on tingitud kindlustusjuhtumist. Kostja leiab, et see nii ei ole. Kohus nõustub kostjaga.
53.Hageja tugineb sellele, et ta sai 28.05.2016 õnnetuses tõsiseid tervisekahjustusi, mille tõttu tal on väljakannatamatud kestvad valud jalgades ja seljas. Nimelt olid hageja jalad liiklusõnnetuse tagajärjel turvapadja poolt surutud kinni vastu istet ja alakeha ei liikunud turvapatjade rakendumisel ülakehaga kaasa. Seetõttu toimus järsk ebaloomulik lihaste, selgroo lülide ja nende vaheliste diskide pikisuunas liikumine samaaegselt kui alakeha oli turvapadja poolt fikseeritud vastu istet. Hageja väitel põhjustas selline olukord 08.12.2016 Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tuvastatud kehavigastuse – lülisamba L5/S1 parem-tsentraalne herniatsioon ehk song. Hagejal tekkis püsiv tervisekahjustus ja püsiv töövõime kaotus, samas kui enne liiklusõnnetust oli hageja 100% töövõimeline.
54.Kohus leiab, et hageja esitatud tõendid ei tõenda seda, et hagejal 08.12.2016 tuvastatud lülisamba song on põhjustatud enam kui 6 kuud varem toimunud liiklusõnnetusest. Hageja väitel toimus liiklusõnnetus 28.05.2016 kell 00:20 ja ta pöördus erakorralise meditsiini osakonda sama päeva õhtul, kuna ta tundis seljast lähtuvat valu. EKEI 10.08.2017 isiku uuringuakti nr xxx asjaolude kirjelduses on fikseeritud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla digiloo haigusjuhtum nr xxx. Sellega seotud ambulatoorse epikriisi nr xxx kohaselt pöördus hageja haiglasse 28.05.2016 ja tal diagnoositi sääre muude ja täpsustamata osade põrutus. Põhjusena on viidatud sõiduauto või veoautoga kokkupõrkel vigastatud autosõitja, liiklusõnnetus, juht. Haiguse anamneesi kohaselt olid hagejal hematoomid (verevalumid) säärel, proksimaalse fibula (pindluu) kohal valu. Seetõttu tehti paremast sääreluust röntgenülesvõte, mis oli veenva patoloogiata. Murdu ei sedastatud. Hagejale soovitati võtta vajadusel valuvaigistit Ibuprofen ja Paracetamol, anda rahu, panna külmaaplikatsioone ja hoida jalga kõrgemal (kd I tl 8). Seega nähtub pärast liiklusõnnetust koostatud meditsiinilistest dokumentidest, et hageja kaebas erakorralise meditsiini osakonnas seoses liiklusõnnetusega valu sääreluu piirkonnas ja verevalumite üle säärel. Epikriisist ei nähtu, et hageja oleks pöördunud erakorralise meditsiini osakonda põhjusel, et ta tundis seljast lähtuvat valu, nagu ta väidab. Samuti on tõendamata väide, nagu oleks seljavaluga seoses soovitatud pöörduda perearsti poole. Hageja kaebas jalavalu ja tal diagnoositi sääre põrutus, samas ei tuvastatud ka seoses sellega veenvat patoloogiat ega sedastatud murdu. Seljavaluga seotud kaebusi hageja ei esitanud ja sellega seotud arsti tähelepanekuid epikriisist ei nähtu.
55.Hageja pöördus 31.05.2016 perearsti poole ja kaebas alaseljast paremaasse puusa kiirguva valu üle. Samuti selgitas hageja, et jalad kõndides väsivad, 10 minuti kõnni järgi on säärte tagapinnal terav valu, säärte eespinnal kiskuv tunne. EKEI uuringuaktis kajastatud epikriisi nr xxx väljavõtte kohaselt märkis arst, et lülisamba koputlus oli valutu, varvastele ja kandadele suudab tõusta, vasaku sääre eespinnal 3 x 2,5 cm alal naha punetus, parema sääre
eespinnal 16 x 10 cm alal resorbeerimas nahaalune verevalum. Arst määras hagejale hepariini geeli verevalumile, kampriõli, ibuprofeni ja vajadusel lisaks paracetamoli, millele lisandub kroonilise valu ravi (kd I tl 8 – 8 pöördel). Seega ei nähtu ka epikriisist nr xxx, et hagejal oleks tuvastatud seljakaebustega seotud leide, nagu väidab hageja. Arst tuvastas selle, et lülisamba koputlus on valutu ja hageja suudab varvastele ja kandadele tõusta. Küll aga tuvastas perearst, et hagejal on säärel nahaalune verevalum ja naha punetus, s.o samad asjaolud, mis tuvastati 28.05.2016 erakorralise meditsiini osakonnas. Tõsisemaid jalgadega seotud kahjustusi arst ei tuvastanud ja soovitas hagejal võtta valuvaigisteid.
56.Dr T K selgitas oma 13.11.2018 arvamuses, et tavaliselt värske äge diski rebend koos survega närvidele ägedast traumast või järsust suurest ülekoormusest põhjustab varajast ja väga intensiivset valu, mis kiirgub ülevalt alla ja intensiivistub labajala sirutamisel (kd I tl 168 – 169). Selliseid kaebuseid hageja pärast liiklusõnnetust arstidele ei esitanud ja seega ei ole hageja väide loogilises seoses liiklusõnnetusele järgnenud kliinilise pildiga. Hageja väidetud vigastusega seotud objektiivseid leide ei ole arstid tuvastanud.
57.Kohus ei nõustu hagejaga, et dr T K arvamus ei ole usaldusväärne üksnes põhjusel, et ta töötab alates 2002.a kostja usaldusarstina (kd I tl 171). Arvestades, et kindlustusandja on kohustatud kindlustusjuhtumiga seotud tervisekahjusid hindama, on tavapärane, et kindlustusandja teeb konkreetse arstiga koostööd. Ainuüksi sellest on aga meelevaldne järeldada, et arst annab meditsiiniliselt ebaõigeid järeldusi või kirjeldab üldisi traumaga kaasnevaid sümptomeid ebaõigesti. Vastupidi, arvestades dr T. K pikaajalist kogemust kindlustuse valdkonnas, on talle liiklusõnnetusega seonduvate traumade ja kaebuste iseloom ja spetsiifika ilmselt teada. Ainuüksi see, et Regionaalhaiglas töötab dr K veresoontekirurgina, ei saa järeldada, et ta ei ole pädev arvamust andma. Dr T. Ku elulookirjelduse kohaselt on ta töötanud operatsioonivennana, üldarstina, valvearstina, kirurgina ja tal on ka üldarsti ja üldkirurgi kutse (kd I tl 171). Kohus leiab, et dr T. K on pädev andma selgitusi meditsiinilise diagnoosi ja selle iseloomu kohta. Hageja ei ole ka väitnud, et dr T. Ku selgitused hageja väidetava trauma iseloomu kohta ei oleks õiged või tuleks hageja haigusi või nende kulgu mõista dr Ku esile toodust erinevalt.
58.Hageja pöördus 27.06.2016 uuesti perearsti poole kaevates alaseljast paremasse puusa kiirguvat valu ja et jalad kõndides väsivad. Hagejal diagnoositi sääre muude ja täpsustamata osade kontusioon, s.t põrutus (kd I tl 8 pöördel). Arst ei teinud seljaga või seljavaludega seotud täheldusi.
59.08.07.2016 pöördus hageja taastusravi ja füsiaatria eriarsti dr R K vastuvõtule. EKEI isikuuringus kajastatud epikriisi nr xxx väljavõtte kohaselt diagnoositi hagejal pindmine säärevigastus, sääre muude ja täpsustamata osade kontusioon (põrutus), s.o sama diagnoos, mille määras perearst kuu aega pärast liiklusõnnetust, s.o 27.06.2016. Kaasuva haigusena diagnoosis dr K närvijuurte ja -põhimikute haigusseisundid, närvijuurte ja -põhimikute täpsustamata haigusseisund. Epikriisi väljavõttest nähtub ka see, et hageja selgitas dr R K, et ta osales 28.05.2016 autoavariis, kus sai turvapadjalt löögi säärte piirkonda ja jalad valutavad. Samuti märkis hageja, et alaseljaprobleemid on juba varasemast. Dr. K tuvastas, et hagejal on liikuvus nimmeosas piiratud kõikides suundades. Väljendunud on pinged erinevates lihastes. 26.10.2016 pöördus hageja uuesti dr R K poole. Hageja kaebas, et tal tekkis 20.10.2016 tugev valu alaselga, kiirgumisega paremasse säärde kuni kannani. Hagejal diagnoositi jäseme põrutusjärgne seisund ja degeneratiivne diskihaigus (kd I tl 8 pöördel). Eeltoodust nähtub, et degeneratiivne diskihaigus diagnoositi hagejal alles oktoobris 2016. Hageja esile toodud lülisamba song tekkis aga alles detsembris. Nimelt pöördus hageja 05.12.2016 ja 12.12.2016 ortopeed-lülisambakirurgi dr R
A poole. EKEI uuringus kajastatud epikriisi nr xxx kohaselt diagnoositi hagejal muude lülivaheketaste haigusseisund, nimme ja muude lülivaheketaste haigusseisundid radikulopaatiaga. Epikriisis on märgitud, et MRT-l on näha L5/S1 parem-tsentraalne herniatsioon e songa moodustamine (kd I tl 8 pöördel).
60.03.01.2017 pöördus hageja uuesti perearsti vastuvõtule. EKEI uuringuaktis kajastatud epikriisi nr xxx kohaselt pöördus hageja perearsti poole mitmel korral perioodil 03.01.2017 – 27.02.2017. Objektiivse leiuna on märgitud, et hageja kõnnib kange seljaga, visiidil eelistab seismist istumisele, varvatele ja kandadele suudab tõusta. Hageja kaebas perearstile jalga kiirguvat alaseljavalu ka veebruaris 2017. Osaline töövõime tuvastati 10.01.2017 otsusega.
61.Kohus leiab, et hageja haigusloos esitatud andmed ei võimalda teha järeldust selle kohta, et hageja lülisamba kulumuslik haigusseisund, mis oli osalise töövõime määramise lauseks, oleks seotud 28.05.2016 liiklusõnnetusega. Asjaolu, millele hageja hagiavalduse esitamisel tugineb, tuvastati alles enam kui 6 kuud hiljem ja selle seos liiklusõnnetusega ei ole tõendatud. Hageja esitatud liiklusõnnetuse asjaolude kirjeldus, hageja esitatud kaebused ja arstide tuvastatud leiud ei võimalda järeldada põhjuslikku seost õnnetuse ja hageja terviseseisundi vahel.
62.Dr T K tuvastas 20.12.2016 oma kostjale antud arvamuses, et hageja haigusseisund ei ole seotud liiklusvigastusega (kd I tl 16). Dr K selgitas 16.03.2018 kostjale esitatud vastuses, et lülisamba song on degeneratiivse diskihaiguse tüsistus (kd I tl 147). 21.03.2018 selgitas dr K, et degeneratiivne diskihaigus tähendab kudede vananemise ja kulumisega kaasnevat haiguslikku protsessi. Sagedaseim on selle haiguse avaldumine 4. ja 5. nimmelülide või 5. nimme ja 1. ristluulüli vahel olevates diskides (kd I tl 139). Viimane on diagnoositud ka hagejal. Samuti selgitas dr K, et haigus areneb harilikult märkamatult aastatega ja sõltumata sellest, kas esineb konkreetseid teadaolevaid traumasid või mitte. Terve diski purunemine trauma tõttu eeldab väga suure kineetilise jõuga traumamehhanismi ja sellisel juhul purunevad omavahel fikseerivad sidemed või purunevad lülisamaba lülide luulised osad. Kaasaegse turvavarustusega autos on selliste vigastuste saamise võimalus väga harv. Ägedalt traumast saadud värske vigastusena diski purunemine põhjustab kannatanule koheselt vaevusi seljas. Sama märkis ka dr K. T oma 22.01.2017 arvamuses selgitades, et kui hagejal tuvastatud leid oleks seotud traumaga, oleks see andnud kohe ja väga intensiivse valu ja vaevuse (kd I tl 22 – 23). Kohus märkis juba ülal, et hageja esitatud meditsiinilised dokumendid perioodist pärast liiklusõnnetust ei viita sellistele vigastustele, mis võiksid olla traumast tingitud. Samuti ei viita õnnetusega seotusele oktoobris ja detsembris antud kaebuse aluseks olevad diagnoosid. Hageja esitatud meditsiinilised dokumendid ja osalise töövõime määramise otsus (tuvastatud piirang liikumisvaldkonnas), koostoimes dr K ja dr T selgitustega viitavad sellele, et hagejal on kudede vananemise ja kulumisega seotud haigus.
63.Hagejal väidetud kaebused tekkisid tegelikult juba novembris 2004. Nimelt diagnoositi hagejal L5/S1 lülivaheketta sopistus, s.t hagejal olid sama lülivahekettaprobleemid juba varem. Hagejal eemaldati diski väljasopistunud osa 10.01.2005 operatsiooniga (vt EKEI uuringuakt, kd I tl 11, operatsioon mainitud ka epikriisis kd I tl 13). Dr T. K selgituste kohaselt ei välista operatsioon kunagi samas lülivahemikus antud haiguse tüsistuse kordumist (kd I tl 139 pöördel). Hageja ongi pöördunud seljavaluprobleemidega arsti juurde vähemalt ka 2010, 2012 ja 2014. aastal (isiku uuringuakt kd I tl 8 – 11 ja kohtuekspertiisiakt kd II tl 195 – 202). Eeltoodust järeldub, et hagejal oli L5/S1 diskiga seonduv haigus, mis ajas süvenes. Asjaolusid, millest saaks järeldada, et haiguse süvenemine seondus liiklusõnnetusega, ei ole hageja tõendanud. Kohtu tellitud eksperthinnangu kohaselt süvendavad hageja tänaseid selja- ja jalakaebusi hoopis tema liigne kehakaal (pikkus 178 cm ja kaal 118 kg), mis põhjustab lülisambale lisakoormust.
64.Hageja väiteid ei kinnita dr K T 20.04.2017 visiidil antud hinnang (kd I tl 13). Dr T loetleb anamneesis hageja senised kaebused hageja enda sõnade kohaselt ja seni pandud diagnoosid, s.t samad asjaolud, mida kohus on juba ülal hinnanud. Epikriisist ei ole aga jälgitav, milliste konkreetsete uuringute ja leidude alusel dr K. T ligi 11 kuud pärast liiklusõnnetuse toimumist tuvastas, et jalavalu ägenemise ja nimmevalu osas on traumaga otsene seos. Kohtule ei ole selliseid uuringutulemusi tõendina esitatud. Dr K. T 20.04.2017 arvamus on samas vastuolus tema varasema 22.01.2017 arvamusega, milles ta leidis, kirjeldades konkreetseid hageja arstivisiitidel esitatud kaebusi ja hagejale pandud diagnoose, et selline seos on väga kesine ja pigem räägivad asjaolud sellest, et trauma ei põhjustanud probleemiks olevate selja ja jalavaevuste (nimmediski degeneratsiooni) taasägenemist (kd I tl 22 – 23). Kohus ei nõustu hagejaga, nagu lükkaks K. T aprillis epikriisi üldiselt ja põhistamata märgitu ümber jaanuaris antud sisulise hinnangu. Kohus ei nõustu ka hageja etteheitega sellele, et dr K T andis 20.04.2017 arvamuse kostjale üksnes meditsiinilise dokumentide ja uuringute ülesvõtete ülevaatamise ja analüüsimise alusel. Hageja tugineb nendele samadele dokumentidele ja asjaoludele, millele tugines dr T, oma hagiavalduses ja need on ka hageja tellitud EKEI uuringuakti ja kohtuekspertiisi aluseks. Dr K. T 20.04.2017 koostatud epikriisist ei nähtu, millist täiendavat teavet liiklusõnnetusega seotuse kohta sai dr T hageja üle vaatamisest.
65.Hageja väiteid ei tõenda ka hageja tellitud EKEI isiku uuring. 10.08.2017 isiku uuringuakt kirjeldab samu, ülal viidatud asjaolusid ja hageja pöördumisi erinevate arstide poole 1,5 aasta jooksul. Kohtuarst-ekspert märkis, et tal on alust arvata, et hageja poolt esitatavad kaebused selja alaosa ja parema alajäseme kohta on suure tõenäosusega otseselt seotud 28.05.2016 toimunud liiklusõnnetusega, kuid arvamusest ei ole jälgitav, mille alusel arst sellisele arvamusele jõudis.
66.EKEI arst viitab samas ka asjaolule, et hageja anamneesis on 2005.a opereeritud L5/S1 diski prolaps e väljalange paremal. Seejärel viitab arst dr K. T 20.04.2017 epikriisis märgitule, et hageja paranes kenasti. Kohus märgib, et 2005.a seljaoperatsioonist taastumine ja selgroodiski probleemidest kenasti paranemine on märgitud dr T 20.04.2017 epikriisi hageja enda samal visiidil antud sõnade, mitte pärast 2005a operatsiooni arsti tuvastatu alusel. Kohtuarst ei viidanud ja hageja ei ole ka käesolevas asjas esitanud ühtegi dokumenti, mille alusel saaks kohus leida, et 2005.a opereeritud L5/S1 disk, s.o sama disk, millega seotud probleeme hageja väidab endal olevat seoses liiklusõnnetusega, on täielikult paranenud. Kohus on ülal viidanud dr T. Ku selgitusele, mille kohaselt ei välista operatsioon sama probleemi kordumist. Hageja väide, et operatsioon oli edukas ja taastumine täielik, on paljasõnaline ja samas vastuolus isiku uuringuaktis ja kohtuekspertiisiaktis tuvastatuga selle kohta, et hageja pöördus seoses seljavaludega arsti poole ka 2010, 2012 ja 2014a (kd II tl 195 – 203).
67.Kohus leiab, et hageja tellimusel koostatud EKEI isiku uuringuakti alusel ei ole võimalik hageja väidetud asjaolusid tuvastada. EKEI loetleb nii asjaolude kirjelduses kui ka oma arvamuse põhjendustes hageja pöördumised, esitatud kaebused ja alles detsembris 2016 ning pärast seda antud diagnoosid, s.o samad asjaolud, millele hageja tugineb käesolevas asjas, kuid dokumendist ei ole aru saada, mille alusel on arst teinud järelduse, et hagejal juunis 2017 arstile esitatud kaebused ja detsembris tuvastatud song, on otseses seoses liiklusõnnetusega, kuid ei ole seotud temal juba varem esinenud seljaprobleemidega. Ekspert märgib, et 09.03.2017 neuroloogi vastuvõtu sissekandes kirjeldati selja alaosa ja parema jäseme väljendunud neuroloogilist leidu, mis esines 28.05.2016 toimunud liiklusõnnetuse järgselt ka perearsti ja teiste eriarstide objektiivse leiu kirjelduses. Kohus on ülal juba tuvastanud, et esitatud tõenditest, eelkõige epikriisidest selliseid objektiivseid leide ei nähtu. Arvamuses ei ole täpsustatud, millistele eriarstide objektiivse leiu kirjeldustele järeldus tugineb.
68.Hageja väitel tekkisid seljaprobleemid selle tõttu, et turvapadi fikseeris tema jalad. Hageja vastavad selgitused on paljasõnalised ja neid ei toeta ükski asjas esitatud tõend. Ühtegi objektiivset leidu ei esinenud ja hagejal diagnoositi pärast liiklusõnnetust üksnes sääre põrutus ja verevalumid. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tal on liiklusõnnetuse tagajärjel kehavigastus, mis põhjustab pidevalt tugevat valu ja vaeva. Juba 08.07.2016 on hageja ise perearstile kirjeldanud, et tal püsib elektritrauma järgselt pidevalt käevalu (kd I tl 9 epikriis xxx). Ka dr K. T fikseeris 20.04.2017, et hagejal on kroonilised valud, mis on tema sõnul seotud käe närvide vigastusega (kd I tl 13). Kroonilise valu ravile on viidatud juba 31.05.2016 perearsti visiidil, s.o 3 päeva pärast liiklusõnnetust (kd I tl 8 – 8 pöördel). Arst viitas sellele lisaks paracetamolile ja ibuprofenile, mida ta soovitas võtta liiklusõnnetuses saadud jala põrutuse tõttu. Viidatud kroonilise valu ravi ei saa seega olla seotud liiklusõnnetusega. Krooniline valu ei ole ka hageja osalise töövõime põhjus. Samuti ei ole tuvastatud hagejal osalist töövõimet seoses jalgadele tekkinud traumaga. Hagejal tuvastati osaline töövõime lülisamba kulumusliku haigusseisundi tõttu. Seega ei järeldu ka töötukassa otsusest, millele hagiavaldus tugineb, et hagejal on osaline töövõime liiklusõnnetuse tagajärjel.
69.Kohus märgib, et hageja töövõimetushüvitise nõude esitamiseks ei ole piisav, et hagejal on tervisekahjustus, mis on tekkinud ajaliselt pärast liiklusõnnetust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). LKindlS § 23 ja § 28 lg 1 kohaselt tekib kindlustusandjal töövõimetushüvitise maksmise kohustus siis, kui osaline töövõime on kindlustusjuhtumi tagajärg. Põhjusliku seose tuvastamisel kohaldatakse nn conditio sine qua non-põhimõtet, mille kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks. Hageja ei ole tõendanud, et tal on osaline töövõime liiklusõnnetuse tagajärjel. Asjas esitatud tõendite, sh Eesti Töötukassa otsuse kohaselt määrati hagejale osaline töövõime enam kui 7 kuud pärast liiklusõnnetust ja osalise töövõime tekkimise põhiline põhjus on selgroodiski kulumuslik haigusseisund, s.o kudede vananemise ja kulumisega seotud haigus. Selgroodiski kulumusliku seisundi seost enam kui 7 kuud varem toimunud liiklusõnnetusega ei ole hageja esitatud väidete ja tõendite alusel võimalik tuvastada. Arvestades arstide selgitusi selle kohta, et hagejal diagnoositud haigusseisund tähendab kudede vananemise ja kulumisega kaasnevat haiguslikku protsessi, oleks hagejal selgroodiski kulumuslik seisund tekkinud ka juhul, kui liiklusõnnetust ei oleks toimunud.
70.Hageja esitatud tõendite alusel ei ole võimalik järeldada ka seda, et 28.05.2016 liiklusõnnetus võimendas hagejal juba olemasolevat terviseprobleemi, s.o 2005.a opereeritud L5/S1 diski haigust. Liiklusõnnetuses tekkinud jala põrutus ei ole aga olnud osalise töövõime määramise alus. Hageja väidab küll, et ta pöördus selga puudutavate kaebustega erakorralise meditsiini osakonda samal päeval, kuid asjas esitatud tõendid selliseid kaebusi ei kinnita. Samuti ei kinnita meditsiinilised dokumendid ühtegi pärast liiklusõnnetust seljaga seotud objektiivset leidu. Hagiavalduses esitatud kirjeldust selja vigastuse tekkimise kohta, s.o et toimus järsk ebaloomulik lihaste, selgroolülide ja nende vaheliste diskide pikisuunas liikumine samaaegselt kui alakeha oli turvapadja poolt fikseeritud vastu istet, ei kinnita ükski asjas esitatud tõend. Hageja kirjeldus on paljasõnaline ja ei ole kooskõlas asjaoluga, et hagejal ei olnud vahetult pärast liiklusõnnetust tema väidetud traumale vastavaid seljaga seotud kaebusi ja lülisamba song diagnoositi alles 7 kuud hiljem. Samas kirjeldas hageja 08.07.2016 arsti juurde pöördumisel ka ise, et alaseljaprobleemid on tal juba varasemast, 9 aastat tagasi opereeritud diski prolaps. Arst tuvastaski, et hagejal on nimmeosas piiratud liikuvus ja
diagnoosib degeneratiivse diskihaiguse (kd I tl 8 pöördel). Epikriisist ei nähtu seost 28.05.2016 liiklusõnnetusega. 26.10.2016 arsti juurde pöördumisel kirjeldas hageja, et tal tekkis nädal varem, s.o 19.10.2016 tugev valu alaselga, s.o 5 kuud pärast liiklusõnnetust. Alaseljas tugeva valu tekkimist hageja pärast väidetavat ebaloomulliku järsku selgroolülide liikumist aga ei kurtnud.
71.Hageja soovis oma väidet, et tema jala ja seljaga seotud kaebused on põhjustatud kindlustusjuhtumist, tõendada kohtuliku ekspertiisiga. Kohus viis hageja taotlusel läbi hageja terviseseisundi ekspertiisi. Ekspertiisiakti nr xxx (kd II tl 195 – 202). Ekspert viis läbi isiku kohtuarstliku läbivaatuse ja võttis ekspertiisi läbiviimisel aluseks hageja poolt edastatud töövõime hindamise/puude raskusastme tuvastamise taotluse, töövõime hindamise 28.12.2018 eksperthinnangu, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatisoonivajaduse hindamisküsimustiku ja tervise infosüsteemist saadud materjalid.
72.Ekspert tuvastas, et enne 28.05.2016 toimunud liiklusõnnetust oli hageja pöördunud perearsti vastuvõtule 2012.a, kus tal esinesid kaebused seljavalule ja 2014.a pöördus hageja samuti perearsti vastuvõtule seoses paremasse põlve kiirguva seljavaluga. Hagejal diagnoositigi seljavalu. Seljavaevustega pöördumine retsepti sooviga oli hagejal ka 2010.a. Ekspert märkis vastuseks kohtu küsimusele, et hagejal käesoleval ajal esinevad kaebused selja ja alajäsemete poolt on suure tõenäosusega tingitud erinevatest faktoritest, st nii lülisamba degeneratiivsetest ehk kulumuslikest muutustest, mis esinesid hagejal juba enne 28.05.2016 liiklusõnnetust, kui ka liiklusõnnetuses saadud täiendavast mehhaanilisest mõjutusest, mis põhjustas vaevuste süvenemise. Ekspert märkis, et seda, kui palju mõjutas haiguse kulgu täiendavalt saadud trauma, ei ole võimalik kindlaks teha. Kohus märgib, et eksperdi järeldus trauma esinemise ja kaebuste ning õnnetusevahelise seose kohta ei ole jälgitav. Ekspertiisiaktist ei nähtu, mille alusel ekspert järeldas, et hageja sai liiklusõnnetuses mehhaanilise mõjutuse seljale. Ühestki meditsiinilisest dokumendist ei tulene, et hageja oleks saanud 28.05.2016 liiklusõnnetusest trauma ja oleks sellega seoses esitanud kaebusi või oleks tuvastatud objektiivseid leide. Ekspert viitas oma arvamuse punktis 3 a), et seos haigusseisundite ja tervisekahjustuste vahel nähtub juba varem viidatud epikriisidest, kuid millisest epikriisist saab seda järeldada, ei ole märgitud. Kohus on juba ülal märkinud, et ei nõustu väitega, nagu saaks nende epikriiside alusel teha järeldusi selle kohta, et hageja sai 28.05.2016 kahjustused, mis on osalise töövõime aluseks, liiklusõnnetuses. Eksperdiarvamuses ei sisaldu ühtegi selgitust, mille alusel saaks kohus jõuda teistsugusele järeldusele. Üksnes asjaolu, et hageja väidetavad tervisega seotud probleemid on tänaseks päevaks süvenenud, ei anna alust järeldada, et need tekkisid just 28.05.2016 liiklusõnnetuse tagajärjel ja ei ole seotud hageja varem esinenud seljaprobleemidega, millega seoses ta on ka valuravi saamiseks arsti poole pöördunud.
73.Kohus kuulas kostja taotluse eksperdi 27.05.2021 kohtuistungil ära (kd III tl 33 – 34). Ekspert kinnitas, et hageja kaebused võivad olla seostatavad temale eelnevalt diagnoositud lülisamba haigusega, mida opereeriti 2005.a. Samuti selgitas ekspert, et objektiivselt tuvastati hagejal 28.05.2016 liiklusõnnetusega seoses punetus paremal säärel, säärevalulikkus, mille kohta tehti radioloogiline uuring, millega murdu ei tuvastatud. Diagnoosiks oli säärepõrutus, mis diagnoositi pärast liiklusõnnetust EMO-sse pöördumisel. Seega ei tuvastanud ka ekspert, et hagejal oleks pärast liiklusõnnetust objektiivselt seljatraumat tuvastatud.
74.Ärakuulamisel kinnitas ekspert ka seda, et igasugust lülisamba probleemi võib ägestada füüsiline koormus. Kostja esitas tõendi selle kohta, et hageja tööülesanneteks oli üleõhu teenuste ühendaine ja hooldamine, st antenni paigaldus ja kaablite vedu. Töö eripäraks oli kogu Harjumaa piirkonnas klientide külastus, st ta pidi sõitma palju. Töö oli nii kliendi kodus kui ka väljas, st maksimum 4,5m redeliga töö, mille juures tuli sättida ja paigaldada antenne (kd I
tl 141). Seega oli hagejal füüsilise iseloomuga töö, mis võis hageja varasemat seljaprobleemi ägestada. Eksperthinnangu kohaselt süvendab hageja tänaseid selja- ja jalakaebusi lisaks ka tema liigne kehakaal (pikkus 178 cm ja kaal 118 kg), mis põhjustab lülisambale lisakoormust.
75.Ekspertiisiakti kirjeldavas osas esitatu kohaselt oli hagejal 10.01.2005 lülisamba operatsioon. Ekspertiisiaktis on selgitatud, et lülivaheketta väljasopistumise ehk diski prolapsi korral nihkub osa diskist närvikanalisse ning võib põhjustada survet närvijuurtele. Sellisel juhul on patsiendil lisaks ägedale alaseljavalule ka valu jalas. Valu tekib äkki ja jalas võib esinda tuimus, kramp, suremistunne ja nõrkus (kd II tl 200 pöördel). Seega nähtub ekspertiisiaktist, et hageja kirjeldatud terviseprobleemid vastavad talle 2005.a määratud diagnoosile. Ärakuulamisel kinnitas ekspert, et hageja kaebused seoses selja jalgadesse kiirguvate seljavaludega võivad olla seostatavad temale eelnevalt diagnoositud lülisamba haigusega, mida opereeriti 2005.a Ekspertiisiaktis on küll märgitud, et operatsioonist taastumine oli hea, kuid kohus on juba ülal märkinud, et operatsioonist head taastumist ei tõenda see, et hageja seda ise 2017.a, s.o pärast käesoleva vaidluse tekkimist, väitma asus. Sellise väitega on vastuolus aga asjaolu, et hageja pöördus seljavaluprobleemidega arsti juurde vähemalt ka 2010, 2012 ja 2014. aastal. Ärakuulamisel tõdes ekspert, et on ekspertiisi tegemisel lähtunud mh hageja enda esitatud väidetest. Kohus leiab, et ekspertiisiakti kirjeldused, eksperdiarvamus ja küsimustele antud vastused ei kinnita hageja väiteid selle kohta, et ta sai liiklusõnnetuses tervisekahjustuse, mille tõttu on tema töövõime vähenenud.
76.Kohus märgib veel, et pärast seda kui kostja keeldus hagejale töötuskindlustushüvitise maksmisest, esitas hageja kostjale vastuse (kd I tl 17 – 18), milles kirjeldab asjaolusid omakorda erinevalt käesolevas asjas esitatust. Hageja väitis selles kirjas, et esimene seljast kiirgav valu tunnetamine toimus alles 29.05.2016, mitte 28.05.2016, nagu ta väidab käesolevas asjas olevat olnud erakorralise meditsiini osakonda pöördumise põhjus. Hageja väitis, et enne seda ta jalgades valu ei tundnud, kuigi epikriisi nr xxx kohaselt kaebas hageja 28.05.2016 erakorralise meditsiini osakonnas just jalavalu. Hageja väited on seega olnud muutlikud ja ei ole usaldusväärsed. Hageja tugineb käesolevas asjas tõenditele osas, milles need kajastavad tema enda poolt antud selgitusi, s.t hageja tugineb epikriisist suures osas anamneesi kirjeldavale osale. Anamnees on aga patsiendilt endalt küsitlemise käigus kogutavad andmed haiguse arvatava alguse ja kulu kohta (kd I tl 172). Tegemist on seega hageja enda ütlustega, mis ei tõenda objektiivselt hageja enda väiteid.
77.Kohus märgib, et põhjusliku seose puudumist kinnitab ka asjaolu, et hagejal olid samad kaebused ka enne vaidlusalust liiklusõnnetust. Nimelt diagnoositi hagejal ka 31.07.2014 seljavalu, kuna hageja kaebas ristluu piirkonnas valu, mis kiirgub põlve edasi, s.o samad kaebused, mis on käesoleva hagi aluseks (kd II tl 196 OÜ J PAK ambulatoorne epikriis).
78.Kuigi hageja osaline töövõime ei ole seotud kroonilise talumatu valuga, märgib kohus, et ka kroonilist valu põdes hageja juba enne liiklusõnnetust. Hagejal toimus 03.01.2016 tööõnnetusena elektritrauma, mille järgselt tekkis kroonilise valu sündroom. Tööõnnetusega seotud valu on kajastatud 08.07.2016, 03.02.2017, 07.03.2017 ja 20.04.2017 epikriisides. Seda, et hageja krooniline pidev valu seostuks 28.05.2016 liiklusõnnetusega, ei ole hageja tõendanud.
79.Hageja on esitanud käesolevas asjas tõendeid ja asjaolusid, millest nähtub, et hageja tervislik seisund on halvenenud. Kohus leiab, et need asjaolud ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Nimelt esitas hageja tõendina 22.05.2018 koostas M K rehabilitatsioonikava liiklusavarii järgse seisundi taastamiseks (kd I tl 122 – 123), kuid ei selgitanud, milliseid asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid tõend kinnitab. Hageja tõi esile,
et talle on määratud füsioterapeudi tegevusterapeudi, psühholoogi ja loovterapeudi teenus. Eesti Töötukassa 02.04.2018 otsuse nr xxx kohaselt on hagejal puuduv töövõime. Tal on raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud lülisamba ja närvisüsteemi haigustest, mõõdukas tegutsemispiirang inimestevahelsie läbimise ja suhete valdkonnas, mis on põhjustatud meeleolhäiretest (kd I tl 125 – 127). Eesti Töötukassa 03.01.2019 otsusega nr xxx tuvastati hagejal puuduv töövõime. Otsuse kohaselt on tal raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatia ja mõõdukas tegutsemispiirang inimestevahelise läbimise ja suhete valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired (kd I tl 197 – 198). Hagejale on määratud puudega tööealise inimese toetus 07.01.2019 (kd I tl 200).
80.Kohus leiab, et kuna põhjuslik seos hageja viidatud detsembris 2016 saadud diagnoosi ja jaanuaris 2017 määratud osalise töövõime vahel on tõendamata, ei tõenda põhjuslikku seost ka hageja esile toodud tervise halvenemine pärast osalise töövõime määramist. Hageja ongi käesolevas menetluses põhiliselt tõendanud ja väitnud tervisega seonduvaid probleeme, mis tal on diagnoositud 2017.a ja 2018.a ning on tõenditena esitanud meditsiinilised dokumendid sellest ajast ja pärast seda, kuid seos liiklusõnnetuse ja 2017 ning 2018 aastatel süvenenud ja edasi süvenevate kaebuste vahel ei ole esitatud tõendite alusel tuvastatav ja sellise seose loomine on oletuslik. Hageja esitatud 12.06.2018 (kd I tl 158), 24.08.2018 (kd I tl 159) ja 30.08.2018 (kd I tl 160) koostatud epikriisid ei tõenda samuti põhjuslikku seost hageja osalise töövõime ja 28.05.2016 liiklusõnnetuse vahel. Hageja viitab epikriiside anamneesidele, s.t tema enda esitatud ütlustele. Kohus on ülal juba selgitanud, et hageja enda antud selgitused ei tõenda objektiivselt liiklusõnnetuses saadud tervisekahju tekkimist. Samuti ei ole need tõendid ajakohased, kuna need selgitused andis hageja ise arstidele käesoleva kohtumenetluse ajal, s.o 2,5 aastat pärast liiklusõnnetuse toimumist. Samuti ei anna kohus hinnangut tõenditele, mis puudutavad väiteid selle kohta, kas hagejal tema väidetud tervisekahjustus täna tegelikult üldse on, mil määral on ta võimeline osa võtma rahvaüritustest ja tegelema lastega. Nimetatud tõendid ja väited ei mõjuta käesoleva asja lahendust. Põhjuslikku seost väidetava tervisekahju ja liiklusõnnetuse vahel ei tõenda ka see, et tööandja lõpetas hagejaga töölepingu 31.12.2016 terviseseisundi tõttu töölepinguseaduse § 88 lg 1 p 1 alusel (kd I tl 109). Mille alusel hageja sellise seose on loonud, ei ole arusaadav.
81.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et jaanuaris 2017 tuvastati küll hageja üldise töövõime vähenemine 40%, kuid seda, et töövõime oleks vähenenud 10 – 100% liiklusõnnetuse tagajärjel, ehk, et selgroodiski kulumuslik haigusseisund oleks tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel, ei ole hageja tõendanud. A V, töötukassa ekspertiise tegev perearst, väljastas hagejale 16.10.2017 tõendi, mille kohaselt on, arvestades patsiendi kaebusi ja anamneesi hageja töövõimetuse protsent vana korra järgi 90% (kd I tl 21). See, millise metoodika ja milliste tuvastatud asjaolude alusel dr V sellise järelduse tegi, tõendist ei nähtu. Tõendist ei nähtu ka see, millised liiklusavarii tüsistused, mis on tõendi järgi dr Vi hinnangu aluseks, üldse hagejal on. Õiendis sedastatu ei ole kooskõlas määrusega nr 27 ja selle lisaga ja sellest ei ole võimalik hageja soovitud järeldust teha.
82.Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt töövõimetushüvitise maksmist ja hageja esimene ja kolmas nõue jäävad rahuldamata.
83.VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud ja hageja kohustuse täitmisele suunatud põhinõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka sellega seotud viivise nõue (teine nõue).
III
84.Hageja nõuab alates 28.05.2016 kuni hagi esitamiseni kantud ravikulude 396,40 euro hüvitamist (nõue 4). Samuti nõuab hageja igakuist hüvitist alates 01.01.2018 summas 1008,47 eurot liiklusõnnetuse tagajärgedega seotud taastusravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite eest (nõue 7).
85.LkindlS § 1 lg 2, § 23 lg 1 ja § 24 kohaselt vastutab kindlustusandja igasuguse kahju eest, mille eest kindlustatud isik ise võlaõigusseaduse alusel vastutab, v.a juhul, kui see on liikluskindlustuse seaduses eraldi välistatud, piiratud või täpsustatud. VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sh vajaduste suurenemisest tekkinud kulud.
86.Tervisekahjustus ja kehavigastus on isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi rikkumine. Tervise kahjustamisest tekkinud kulud saavad olla eelkõige kannatanu tegelikud ravikulud, mis on vajalikud ja põhjendatud. Vastuseks kostja väitele selgitab kohus, et ravikulude nõude rahuldamise eelduseks ei ole asjaolu, et need kulud oleksid juba kantud. Hageja ei pea seega oma perioodilise tulevikku suunatud ravikulude hüvitamise nõude rahuldamiseks iseenesest tõendama, et ta on suutnud ravi vajalikus mahus seni ise osta.
87.Hageja nõuab esmalt, et talle hüvitataks ravikulud, mida ei ole hüvitanud Haigekassa, koond taastusravile, ravimitele ja meditsiinilistele abivahenditele summas 624,90 eurot, millest kostja on juba hüvitanud 228,50 eurot. Hageja esitas nõude tõendamiseks ostukviitungid, millest nähtub, et hageja ostis 24.05.2017 apteegist Betiral tablette maksumusega 18,12 eurot, 10.05.2017 Ketipinor tablette maksumusega 9,14 eurot, 07.06.2017 Gabagamma 3oomg kapsleid maksumusega 9,91 eurot (kd I tl 32), 14.11.2017 Gabagamma 3oomg kapsleid, Tramadoli tablette ja Betrali tablette kokku maksumusega 61,66 eurot, 18.07.2018 Gabagamma 3oomg kapsleid, Tramadoli kapsleid ja Tramadoli kokku maksumusega 19,27 eurot (kd I tl 33), 06.08.2017 Betrali tablette maksumusega 17,21 eurot, 28.11.2017 Temtex Kinesioloogilise teibi maksumusega 14 eurot, 13.10.2017 KT Tape puuvill rullis maksumusega 14,49 eurot (kd I tl 34), 09.09.2017 Betirali tablette maksumusega 30,20 eurot, 03.07.2017 Betirali tablette maksumusega 18,12 eurot, Lysu omega-3 kalaõli D-vitamini kapslid ja Tentex kinesioloogiline teip maksumusega 20,12 eurot (kd I tl 35), 11.09.2017 Gabagamma 3oomg kapslid maksumusega 9,91 eurot, 24.10.2017 Temtex Kinesioloogilise teibi maksumusega 12,49 eurot, 01.10.2017 Temtex kinesioloogilise teibi maksumusega 12,39 eurot (kd I tl 36), 22.09.2017 Tramadol Lannacher Prolong tabletid maksumusega 7,29 eurot, 14.09.2017 Temtex kinesioloogilise teibi maksumusega 12,25 eurot (kd I tl 37), 07.01.2017 Tramadol kapslid ja neurontin kapslid kokku maksumusega 29,16 eurot, 02.03.2017 Tramadol prolong tabletid, Elicea tabletid, Alprazolan-Grindeks tabletid ja Betiral tabletid kokku maksumusega 26,05 eurot (kd I tl 38), 28.03.2017 tabletid maksumusega 10,41 eurot, 21.04.2017 Tramadol prolong tabletid, Escitaldpram Teva tabletid ja Betiral tabletid 29,86 eurot ning Betiral ja Tramadol tabletid 28,82 eurot (kd I tl 38 pöördel).
88.Hageja esitatud tõendite kohaselt palub hageja hüvitada talle selliste ravimite kulu, mis on soetatud perioodil 07.01.2017 kuni 28.11.2017. Hageja väidab, et ravimid on määranud arst ja need kuuluvad liiklusõnnetuse järgsesse valuravi skeemi või on ette nähtud stressi ja ärevuse leevendamiseks. Hageja viitab seejuures tellitud EKEI isiku uuringuaktis kajastatud epikriisidele, millest nähtub, et hageja pöördus 07.03.2017 perearsti poole (kd I tl 10) järgmiste vaevustega: pidev tuim valu alaseljas, hetkel paremal rohkem kui vasakul, mingitel liigutustel terava valu kiirgumine enamasti apremasse jalga kuni põlveni. Käimisel parema sääre eespinnal pidev kiskuv tunne, kohati jalg muutub nõrgaks. Arst on valuravi skeemina näinud ette Betirali,
Alprazolami, Tramadoli, Gabapentinumi, Escitaloprami. Ravimi Elicea, Omega3 ja D vitamiiniga ning teibiga seoses ei viidanud hageja samuti ühelegi tõendile.
89.Kohus leiab, et hageja viidatud EKEI isiku uuringuaktis kajastatud epirkiisi alusel ei ole võimalik järeldada, et alates jaanuarist 2017, s.o 8 kuud pärast liiklusõnnetust ostetud valu ja ärevusega seotud ravimid, kineosteetiline teip ja vitamiinid, kuuluvad 28.05.2016 toimunud liiklusõnnetuse järgsete vaevuste leevendamise skeemi. Kohus on ülal tuvastanud, et EKEI isiku uuringuaktis viidatud epikriiside alusel ei ole võimalik teha järeldusi hageja vaevuste ja liiklusõnnetuste vahelise seose kohta. Asjaolu, et hageja viitab enda poolt arstile antud selgitustele, seda ei tõenda. Hageja on esitanud vaid üldsõnalise väite liiklusõnnetusejärgse valuravi skeemi ja stressi ja ärevuse leevendamise kohta. Tõenditest nähtub, et suurem enamus ravimeid on retseptiravimid, kuid hageja ei selgitanud, millise haigusseisundiga seoses retsept välja kirjutati. EKEI isiku uuringuaktist nähtub see, et hageja sai valuravi juba jaanuaris 2016 toimunud tööõnnetusega seoses ja on valuvaigisteid küsinud oma seljavalude tõttu ka 2010, 2012 ja 2014. aastal. Hageja esitatud väited ei võimalda teha järeldusi tema 2017.a kantud ravikulude ja 28.05.2016 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse vahel, seda enam, et tervisekahjustus, s.o seljavalu ei ole ülal tuvastatud asjaoludel üldse liiklusõnnetusega seostatav.
90.EKEI isiku uuringuaktist nähtub, et erakorralise Põhja-Eesti Regionaalhaiglas määrati hagejale 28.05.2016 pärast liiklusõnnetuust valuvaigistid Ibuprofen, Paracetamol, külmaaplikaatorid. 31.05.2016 määras perearst hepariini geeli, kapriõli, ibuprofeni, vajadusel paracetamoli, millele lisandub varasema kroonilise valu ravi. Hageja ei nõua hüvitist ravikulude eest, mis seonduksid talle pärast liiklusõnnetust määratud raviga.
91.Kuna hageja esitatud väidete ja tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, et hageja oleks saanud 28.05.2016 liiklusõnnetuses tervisekahjustuse või kehavigastuse, millest tulenevalt tal oli vaja osta ülal märgitud ravimeid ja abivahendeid (VÕS § 127 lg 4), jääb hageja nõue kulutuste hüvitamiseks rahuldamata (nõue 4).
92.Hageja edasiulatuv ravikulude hüvitamise nõue põhineb sellel, et ta vajab iga kuu rehabilitatsiooniteenuseid (füsioterapeudi, tegevusterapeudi, psühholoogi, loovterapeudi teenus) kokku 960 euro väärtuses ja tema igakuised ravikulud on 48,47 eurot, sh on vaja osta vauravimeid Betiral, Gabapentrunum, Tramadol ning ravimite tarbimisega kaasnenud maksakahjustuste leevendamiseks Pantoprazoli. Viimase kohta esitas hageja ka temale 15.03.2018 väljastatud retsepti, mille kohaselt on tal diagnoositud gastriit ja duodeniit (kd I tl 124).
93.Kohus märgib esmalt, et on juba ülal selgitanud, et hageja ei ole tõendanud valuravi seost 28.05.2016 liiklusõnnetusega. Seetõttu ei ole võimalik järeldada seost ka väidetavalt valuvaigistite tarbimise tõttu diagnoositud gastriidi ja duodeniidiga. Nimetatud kulud ei ole seega põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumitega ja kindlustusandja ei vastuta nende kulude kandmise eest.
94.Seoses hagejale määratud rehabilitatsioonikava ja selle maksumusega märgib kohus järgmist. M Kliiniku 22.05.2018 rehabilitatsioonikava kohaselt vajab hageja 2x nädalas füsioterapeudi teenust, 2x kuus tegevusterapeudi teenust, 1x nädalas psühholoogi teenust ja 1x nädalas loovterapeudi teenust (kd I tl 122 – 123). Iga visiit maksab hageja väitel 40 eurot. Kohus on juba ülal selgitanud, miks ta ei nõustu hageja väidetega selle kohta, et temal tekkinud osaline töövõime ja seejärel puuduv töövõime oleks seotud 28.05.2016 liiklusõnnetusega. Hageja ei ole tõendanud selliste tervisekahjustuste tekkimist. Asjaolust, et
hageja on tõendanud, et tal on 2016.a detsembris ja pärast seda tuvastatud diski song ja süvenevad sotsiaalsed ja psühholoogilised probleemid, ei järeldu iseenesest, et need on tekkinnud 28.05.2016 liiklusõnnetuse tagajärjel. Sellist järeldust ei saa kohus teha ka 2 aastat hiljem koostatud rehabilitatsioonikava alusel. Asjaolust, et hageja võib nimetatud teenuseid täna vajada ja neid tasulise teenusena M Kliinik OÜ-lt ka osta (viimatinimetatu ei ole Haigekassa lepingupartner, kd I tl 151)), ei tulene iseenesest kostja kohustust seda kulu hagejale hüvitada. Kohus nõustub kostja kriitikaga hageja esitatud tõendile arvestades, et rehabilitatsioonikava väljastanud M Kliinik OÜ-l on tegevusluba ainult ambulatoorse psühhiaatriateenuse osutamiseks (kd I tl 150) ja nad ei saa seega tegeleda õnnetusejärgse taastusraviga. Sellele, et hageja väidetav vajadus ei ole seotud liiklusõnnetusega viitab ka asjaolu, et hageja nõuab ravikulude hüvitist alates 01.01.2018, s.o alates enam kui poolteist aastat pärast liiklusõnnetust.
95.Kuna hageja ei ole tõendanud temal 28.05.2016 liiklusõnnetuses tekkinud tervisekahjustuse tekkimist, millest taastumiseks vajab hageja ja on põhjendatud teha kulutusi M Kliinik OÜ 22.05.2018 rehabilitatsioonikavas tehtud teenustele, jääb hageja perioodiline ravikulude hüvitamise nõue rahuldamata (nõue 7). IV
96.Hageja nõuab kostjalt tervisekahjustamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitist kohtu poolt õiglaseks peetud summas (nõue 5), samuti viiviseid väljamakse tegemisega viivitamise eest (nõue 6).
97.LkindlS § 32 lg 1 kohaselt maksab kindlustusandja kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitist ühekordse maksena olenevalt tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastmest ja muudest asjaoludest. Kui kahjustatud isikul on erineva raskusastmega tervisekahjustused või kehavigastused, makstakse mittevaralise kahju hüvitis vastavalt raskeimale tervisekahjustuse või kehavigastuse liigile. LkinldS § 32 lg 2 kohaselt võetakse isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud mittevaralise kahju hüvitamisel arvesse muu hulgas tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastet, tekkinud funktsioonihäire sügavust ning ravi ja töövõime kaotuse kestust. LkindlS § 32 lg 3 näeb ette seadusest tuleneva mittevaralise kahjuhüvitise suuruse eelduse sõltuvalt tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastmest. Tervisekahjustuse ja kehavigastuse liigituse näeb ette LkinldS lisa. Kostja maksis hagejale LKinlS § 32 lg 3 p 2 alusel välja mittevaralise kahju hüvitise summas 350 eurot ehk summas, mis eelduslikult vastab keskmise raskusega kergema tervisekahjustusele või kehavigastusele. Selle üle pooled ei vaidle ja on 350 euro väljamaksmist oma menetlusdokumentides kinnitanud. Hagiavalduses leidis hageja, et talle tuleb määrata mittevaralise kahju hüvitis vähemalt 3200 eurot, mis vastab eelduslikult summale, mis makstakse eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral (LKindlS § 32 lg 3 p 6). Hiljem palus hageja määrata mittevaralise kahjuhüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, mille suuruseks hindab hageja ise 50 000 eurot.
98.Hageja tugineb sellele, et tema elu on pärast liiklusõnnetust täielikult muutunud ja see ei muutu tagasi mitte kunagi, sest arstide hinnangul ei ole võimalik tekkinud närvivigastust parandada ja hageja peab elu lõpuni kannatama tugevat valu, mis ei allu ka valuvaigistitele. Hageja tõi esile, et enne liiklusõnnetust oli ta töövõimeline ja käis tööl, kuid pärast õnnetust on tunnistatud täielikult töövõimetuks ja tal on kaks liiklusõnnetusest põhjustatud normaalset elu taksitavat vigastust, s.o närvivigastus jalas, kuna liiklusõnnetuse löögi tulemusel on jalanärv mitte piki lihast vaid sellega risti, ja seljavigastus. Hagejal on arvestatavad liikumispiirangud ja tema sotsiaalne olukord on oluliselt halvenenud.
99.Kohus leiab, et hageja nõue täiendava mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks ei ole põhjendatud. LkindlS lisa (tervisekahjustuste ja kehavigastuste liigitus raskusastmete kaupa) kohaselt on eriti rasked tervisekahjustused ja kehavigastused järgmised: eriti raske ajuvigastus, mis põhjustab traumaatilise nõdrameelsuse või muu püsiva raske puude; jäseme kaotus; vigastused, mis põhjustavad pidevat tugevat valu ja vaeva; ajuvigastused, mis põhjustavad püsiva jäsemete halvatuse; pimedaks jäämine või muud sama raskusastmega vigastused. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel eelkirjeldatud raskusastmega tervisekahjustus. Hageja tugineb nõude esitamisel sellele, et ta jäi pärast liiklusõnnetust töövõimetuks. Tegelikult tuvastati hagejal osaline töövõime enam kui 7 kuud pärast liiklusõnnetust ja puuduv töövõime 1 aasta ja 11 kuud pärast liiklusõnnetust. Kohus on ülal juba selgitanud, et põhjuslik seos liiklusõnnetuse ja hageja töövõime vähenemise vahel ei ole asjas esitatu alusel tuvastatav. Samas on ilmselgelt ebaõige ka hageja väide, et ta oli enne liiklusõnnetust töövõimeline ja käis tööl. Hageja oli seoses tööõnnetusega töövõimetuslehel alates 04.01.2016 kuni 06.06.2016 (kd I tl 30), s.t oli töövõimetuslehel ka liiklusõnnetuse toimumise ajal. Samast tõendist nähtub, et hageja oli perioodil detsembrist 2014 kuni novembrini 2015 töövõimetuslehel 12 korral. Hageja ei ole viidanud, millisest tõendist nähtub, et hageja sai liiklusõnnetuses jalanärvi vigastuse, mida arstide hinnangul parandada ei saa. Pärast liiklusõnnetust tuvastati hageja jalal põrutus ja verevalum. Objektiivseid leide ei sedastatud, röntgenülesvõte oli patoloogiata (kd I tl 8). Jalavalu on hageja ise seostanud seljast kiirgava valuga. Samuti ei ole tõendeid selle kohta, et hageja oleks saanud liiklusõnnetuses seljavigastuse. Hageja on tõendanud seda, et tal on väljakujunenud selgroodiski kulumuslik seisund. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta kannatab püsivat valu liiklusõnnetuse tagajärjel. Hageja esitatud EKEI isiku uuringuaktis kirjeldatud epikriiside kohaselt kaebas hageja käevalu, mis on seotud elektritraumaga (03.01.2016 tööõnnetus) ja talle on määratud selle vastu valuravi. Kohus jääb II alajaotises tuvastatu juurde, et kuigi hageja väidab, et tal on pärast liiklusõnnetust tuvastatud selgroodiski kulumuslik seisund ja ta saab valuravi, ei kinnita ükski tõend hageja väidet, et tema tervislikud probleemid on tekkinud liiklusõnnetuse tõttu.
100.Hageja sisustab oma nõude suurust sellega, et varasemates kriminaal- ja tsiviilmenetlustes on kannatanud isikutele välja mõistetud 25 000 – 50 000 eurot. Kohus leiab, et hageja viited ei ole asjakohased, kuna ei ole hageja olukorraga võrreldavad. Hageja viidatud kaasuses on mittevaralise kahju hüvitis välja mõistetud liiklusõnnetuses surma saanud 1-kuuse imiku ja vigastada saanud 5-aastase lapse vanematele, isikule, kes ei saa tervisekahjustuse tõttu iseseisvalt liikuda, isikule, kes langes õnnetuse tõttu koomasse ja jäi halvatuks, isikule kes sai eluohtlikke tervisekahjustusi, isikule, kes sai selgroomurru, millega kaasnesid närvijuurte kahjustusest tingitud soole- ja põietalituse häired ja liikumisfunktsiooni langus, isikule, keda tulistati kaks korda kõhtu, isikule, kelle väljanägemine sai püsivalt kahjustatud, isikule, kes sai lülisamba 2. nimmelüli kompressioonimurru, isikule, kes murdis mõlemad jalad, isikule, kes sai lülisamba 7. kaelalüli liigesjätke killunenud murru luukilluga seljaajukanalis ja tundehäiretega vasakus kes ning lülisamba 6. ja 7. kaelalüli vasakpoolse liigese nihestuse, verevalumid ja marrastused. Hageja esitatud tõendite kohaselt pöördus ta erakorralise meditsiini osakonda ise ja alles järgmisel päeval pärast õnnetust. Tal diagnoositi jala põrutus ja verevalum. 06.06.2016 naasis hageja tööle. S AS kinnitas, et hageja jäi haiguslehele seoses 03.01.2016 tööõnnetusega ja kui ta 06.06.2016 töövõimetuslehelt naasis, s.o 8 päeva pärast liiklusõnnetust, jätkas ta seniseid tööülesandeid (kd I tl 141). Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks tuvastatud liikluskindlustuse seaduse lisa VI jaotuses või varasemas kohtupraktikas kirjeldatud raskusastmele vastavaid liiklusõnnetusega seonduvaid tervisekahjustusi. Dokumentaalselt tõendatud vigastuse raskusastmele vastava mittevaralise kahjuhüvitise on kostja LKindlS § 32 lg 3 p 2 alusel vaidlustamata asjaoludel juba välja maksnud. Asjaolu, et
hageja väidab, et tal on tänaseks väljakujunenud tugevad valud, ei anna alust järeldada nende seost 26.05.2016 toimunud liiklusõnnetusega.
101.Eeltoodust tulenevalt jääb hageja nõue täiendava mittevaralise kahju hüvitamiseks (nõue 5) rahuldamata. Seoses põhinõude rahuldamata jätmisega jääb rahuldamata ka põhinõudega seotud viivisenõue (nõue 6). V
102.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitist seoses asjaoluga, et kostja on viivitanud hagejale kindlustushüvitise väljamaksmisega ja pani hageja sellega rahaliselt väga keerulisse olukorda (nõue 8). Samuti nõuab hageja kostjal viivist kindlustushüvitise väljamaksmisega viivitamise eest (nõue 9).
103.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib kahju olla ka mittevaraline.
104.Kuna kohus jätab käesolevaga rahuldamata hageja nõude töövõimetushüvitise saamiseks, seoses sellega, et kostjal ei ole liikluskindlustuse seadusest tulenevat kohustust hagejale töövõimetushüvitist maksta, jääb rahuldamata ka töövõimetushüvitise väljamaksmise viivitamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kostja on hageja ees oma kohustused täitnud ja ei ole neid rikkunud. Kohus ei hinda täiendavalt hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude õigusliku aluse ja muude eelduste olemasolu. Seoses põhinõude rahuldamata jätmisega jääb rahuldamata ka hageja viivisenõue. VI
105.Kostja esitas 01.06.2021 taotluse, milles palub parandada 27.05.2021 kohtuistungi protokolli. Kostja viis protokolli parandused sisse programmi Word track chnges funktsiooni kasutades. Hageja vaidleb taotlusele vastu, kuna protokoll kajastab õigesti istungil räägitut. Kohus rahuldab kostja protokolli parandamise taotluse osaliselt.
106.TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Muuhulgas märgitakse protokollis menetlusosaliste avaldused ja taotlused, hagi tunnustamine, hagist loobumine ja kompromiss, poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides, istungil tehtud korraldused ja lahendid. Hageja märgib õigesti, et kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm.
107.Kostja taotlus 27.05.2021 kohtuistungi protokolli parandamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kohus parandab kohtuistungi protokolli 03:19:59 ajamärke juures kostja öeldud viimase lause, kuhu on ekslikult märgitud, et kostja on hageja kindlustusandja. Poolte vahel ei ole käesolevas asjas vaidlust selle üle, et kostja on liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhi kindlustusandja. Kohus loeb seega kohtuistungil kostja avaldatu õigeks järgmises sõnastuses: „Vaidlust ei ole, et kostja on teise poole kindlustusandja“.
108.Muus osas jääb taotlus rahuldamata. Kostja ei ole esile toonud, et kohtuistungi protokoll kajastaks tema poolt kohtuistungil avaldatud ebaõigesti või eksitavat või ei kajastaks tema poolt avaldatud olulisi asjaolusid.
109.Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus
110.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad tsiviilasja menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.