Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1 (10)

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja põhjendused

Kaarupuu OÜ on esitanud kohtule hagiavalduse Kaarupuu OÜ vastu lepinguliste kohustuste täitmiseks ja kahju heastamiseks kohustamise ning kahju hüvitamise nõudes või alternatiivselt kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 18.02.2020. a kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu, millega kostja omandas hagejalt õiguse hageja kinnistul, nimetusega xxxxx, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxx, langetada puid, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid ning võsa metsast ära vedada. Lepingu järgi võõrandas hageja kostjale metsa raieõiguse hinnangulise mahuga 953 tm hinnaga 10 000 eurot. Kostja kohustus metsa üles töötama ja välja vedama hiljemalt 01.08.2020. a. Nimetatud kohustused on kostja tähtaegselt täitnud. Vastavalt lepingule kohustus kostja eemaldama kraavidest metsamaterjalid ja raiejäätmed. Nimetatud lepingulist kohustust ei ole kostja täitnud. Ühtlasi on metsa ülestöötamise ja väljaveoga seoses saanud kahjustada noor kuusehekk ja väljaveo tee. Väljaveo tee kahjustused on sedavõrd ulatuslikud, et need piiravad olulisel määral kinnistu tavapärast kasutamist. Takistatud on kinnistule juurdepääs, samuti juurdepääs kinnistul asuvatele küttepuudele ja kinnistu hooldamise võimalust (niitmine). Hageja on pidanud kostjaga edutuid läbirääkimisi lepinguliste kohustuste täitmisega ja tekkinud kahjudega seonduvalt. 01.06.2020. a pidasid hageja poeg hageja eest ja nimel ning kostja kirjavahetust, milles kostja avaldas nõustumist laoplatsi koristamise osas. Samuti avaldas kostja kaudset nõustumist väljaveo tee raie-eelse olukorra taastamiseks, kuid seda tingimuslikult. Kostja on nõus väljaveo tee raie-eelse seisukorra taastama ehk siluma maapinna kui hageja tasub raietööde teostamise tulemusena saadud küttepuude eest 1548 eurot (koos käibemaksuga). Hageja kostja vastunõuet ei tunnista, kuna nõudel puudub alus. Pooled sõlmisid suulise kokkuleppe, mille kohaselt kostja sai hagejalt õiguse lõigata lisasihte. Lisasihtide lõikamise tulemusena sai kostja poolte vahel sõlmitud lepingu järgselt kokkulepitule lisa metsamaterjali ehk kostjal avaldus võimalus teenida lisatulu. Vastavalt poolte suulisele kokkuleppele kohustus kostja andma vastutasuna hagejale 50 tm metsamaterjali nn küttepuude tarbeks. Nimetatud kohustuse on kostja hageja ees täitnud. Seega olid lisatasuta küttepuud lepingu tingimuseks. Kuivõrd küttepuude võimalik maksumus on tasaarveldatud lisamahuga, tõlgendab hageja kostja vastunõuet soovina hageja arvelt alusetult rikastuda. Peale hageja poja ja kostja vahel peetud edutut kirjavahetust pöördus hageja lepingulise esindaja poole, kes esitas 09.06.2020. a kostjale ekirja teel kohustuste täitmise ja kahju hüvitamise nõude. 15.06.2020. a vastas kostja esitatud nõudele vastuväitega ja keeldus nõude täitmisest, pakkudes samal ajal kompromissi küttepuude tasumise nõudest loobumisena. Hageja hinnangul puudub kostja küttepuude eest tasumise nõudel mistahes alus ja kostjal tuleb oma lepingulised kohustused täita ning tekitatud kahjud heastada. Metsa majandamise eeskirja § 19 lg 3 kohaselt tuleb raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid korrastada vähemalt raie-eelsele tasemele ühe aasta jooksul raieõiguse lõppemisest arvates. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule lõppes raieõigus 01.08.2020. a. Seega on hagejal õiguspärane ootus raie-eelse olukorra taastamisega seoses hiljemalt 02.08.2021. a. Kuna kostja vastas hageja poja raie-

2 (10)

eelse olukorra taastamise nõudele alusetu vastunõudega ja ka lepinguliste esindajate kaasamine ei ole toonud olukorrale lahendust, on ilmne et kostja oma lepingulist kohustust vabatahtlikult ei täida. Analoogselt on hageja hinnangul möödunud tavainimese mõistes mõistlik aeg laoplatsi ja kraavi korrastamisega seoses raidmetest. Enne hagi esitamist pea 3 kuu jooksul ei näidanud kostja üles mittemingisugust valmisolekut kohustuste täitmiseks. Hageja ei pea mõislikuks oodata kohustuste täitmisega kuni möödub metsa majandamise eeskirja § 19 lg 3 järgne tähtaeg. Asjaolude valguses on hagejale ilmne, et kohustuste täitmist kostja poolt vabatahtlikult ei toimu. Hageja on võtnud kahjude taastamistööde maksumuse kohta võrdlevad hinnapakkumised Marron Grupilt ja Balte Haljastus OÜ-lt. Marron Grupp on teinud tööde teostamiseks hinnapakkumise summas 7422 eurot (koos käibemaksuga) ja Balte Haljastus OÜ hinnapakkumise summas 8285,76 eurot. Hagejal tekkinud kahju suuruse arvestamisel lähtub hageja nende hinnapakkumiste kaalutud keskmisest, mis on 7853,88 eurot. Hageja on kasutanud kohtueelselt oma õiguste maksma panemiseks õigusabi, millega seoses tekkis tal kulu summas 227,70 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja tasuga koos käibemaksuga 1,65 töötunni eest. Ajakulu seisnes asjaolude analüüsimises ning nõudeavalduse koostamises ja esitamises kostjale. Eeltoodut arvestades taotleb hageja, et kohus kohustaks kostjat täitma 2 kuu jooksul lepingulised kohustused, mis seisnevad laoplatsi ja kraavide raidmetest puhastamises ning kohustaks kostjat heastama tekitatud kahjud 2 kuu jooksul ehk kohustada kostjat taastama väljaveo tee raie-eelne seisukord ning kuusehekk. Alternatiivselt taotleb hageja lepinguliste kohustuste täitmise ja kahju heastamise asemel kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmist summas 7853,88 eurot. Rahuldatud kahjuhüvitise summalt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 kehtivas määras alates 02.09.2020. a kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni Lisaks taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja kahjuna kohtueelselt kantud õigusabikulud summas 227,70 eurot. Kohtuistungil ei nõustunud hageja kostja pakutud kompromissiga, tingimusel, et kostja taastab oma kuludega hageja kinnistu raie-eelse seisukorra maapinna silumise ja raiejäätmete koristamisega. Hageja leidis, et kostja väljapakutud metoodikaga, s.o maapinna silumisega ei ole võimalik endist olukorda taastada ja selleks on vaja ka täitematerjali. Hageja jäi hagis esitatud nõuete juurde.

Kostja seisukoht ja vastuväited

Kostja Kaarupuu OÜ hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja taotles, et kohus jätaks hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Esiteks leiab kostja, et hageja kohustuse täitmise ja kahju nõudeõigus ei ole veel muutunud sissenõutavaks metsaseaduse alusel kehtestatud metsa majandamise eeskirja § 19 lg 3 tähenduses. Metsa majandamise eeskirja § 19 lg 3 kohaselt tuleb raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid korrastada vähemalt raie-eelsele tasemele ühe aasta jooksul raieõiguse lõppemisest arvates. Lepingu kohaselt oli kostja kohustatud kasvava metsa üles töötama ja välja vedama hiljemalt 01.08.2020. a. Seega metsa majandamise eeskirja § 19 lg 3 kohaselt ei saa hageja kuni 02.08.2021. a nõuda kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmisena raietööde käigus tekkinud kahjustuste korrastamist või lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ning hageja vastavad nõuded ei ole sissenõutavaks muutunud. Vastavad nõuded saavad muutuda sissenõutavaks alles 02.08.2021. a, kui kostja ei ole lepingut täitnud. Kostja on seisukohal, et kuna hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, siis ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, mistõttu esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Teiseks leiab kostja, et isegi, kui hageja nõue oleks sissenõutav, on tal õigus kohustuse täitmisest keelduda, kuni hageja on täitnud oma vastastikuse kohustuse kostja ees. Kostja väitel on temal hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue summas 1290 eurot, millele lisandub käibemaks. Nõude

3 (10)

aluseks on see, et hageja sai kostjalt 50 tihumeetrit küttepuitu. Hageja ei ole vaidlustanud küttepuude saamist, kuid keeldub põhjendamatult nende eest tasumast. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja alternatiivses nõudes märgitud kahju suurus 7853,88 eurot ei ole õige. Hageja on võtnud kahju suuruse arvestamisel aluseks hinnapakkumised, millest ühes on märgitud asendatavate kuuseistikute arvuks 70 ja teises juba 200. Hageja ei ole tõendanud, et seoses kostja poolt metsa väljaveoga hävis 70 või 200 kuuseistikut. Kohtu korraldatud paikvaatlusel leidis tuvastamist, et kahjustada on saanud 6 kuuseistikut. Kostja on võtnud hinnapakkumise Hilaris MT OÜ-lt, kes on pakkunud hageja kinnistu maapinna ja 20 taimeistiku taastamise tööde hinnaks koos käibemaksuga kokku 546 eurot. Kohtuistungil tegi kostja hagejale ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga, tingimusel, et kostja taastab oma kuludega hageja kinnistu raie-eelse seisukorra maapinna silumise ja raiejäätmete koristamisega ja poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kostja avaldas, et sellistel tingimustel kompromissi sõlmimise korral ta ei loobuks oma nõudest hageja vastu saada tasu hagejale antud küttepuude eest ning jätaks endale võimaluse see nõue vajadusel maksma panna. Hageja kostja pakutud kompromissiga ei nõustunud.

KOHTU SEISUKOHT

Arvestades lepingu punktides 5.5.3. ja 5.5.5. sätestatut, saab lugeda, et kostjal on kohustus puhastada laoplats ja kraavid raidmetest. Lepingus ei ole sätestatud ostja kohustust taastada väljaveo tee raie-eelne seisukord ning kuusehekk. Kohus leiab, et selline kohustus saab tuleneda seadusest. VÕS § 358 lg 1 näeb ette, et pärast rendilepingu lõppemist peab rentnik tagastama rendilepingu eseme koos päraldistega seisundis, mis vastab rendilepingu eseme tagastamiseni jätkatud korrapärasele majandamisele. Vastavalt metsaseaduse § 40 lg-ke 41 kehtestab langi raidmetest puhastamise viisi ja korra valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga. Keskkonnaministri 27.12.2006. a määrusega nr 88 on kehtestatud Metsa majandamise eeskiri, mille § 19 lg 3 sätestab, et raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raieeelsele tasemele ühe aasta jooksul raieõiguse lõppemisest arvates. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjal on kohustus koristada hageja kinnistul laoplats ja kraavid raidmetest ning korrastada väljaveo teed raieeelsesse seisukorda ja taastada kahjustada saanud kuusehekk. Vaidlust ei ole ka selle üle, et need kohustused on kostjal täitmata. Algselt kostja oma kirjalikus vastuses hagile (tl 30) vaidlustas hageja väite selle kohta, et väljaveo tee on lepingujärgsete tööde käigus kahjustada saanud, väites vastu, et tee on endises seisukorras. Asja sisulisel arutamisel kohtus aga kostja vastavast vastuväitest loobus. Hageja taotlusel korraldas kohus 06.05.2021. a paikvaatluse xxxxx kinnistul (paikvaatluse protokoll tl 67-69). Paikvaatlusel leidis tuvastamist, et hageja xxxxx kinnistul oli metsast välja veetud puude ladustamise platsidel raiejäätmed, ladustamise platsi kõrval olid osaliselt kahjustatud kuuseheki istikud ja metsa väljaveo teel (põlluvahetee) olid sõiduki rööpad, mis olid kohati väga sügavad ning neisse oli kogunenud vesi. Kostja võttis õigeks, et need kahjustused tekkisid tema poolt lepingujärgsete tööde, s.o metsa väljaveo ja ladustamise tagajärjel. Pooled leppisid paikvaatlusel kokku, et kostja tööde tagajärjel on kahjustada saanud 6 kuuseistikut.

6 (10)

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nende vahel sõlmitud lepingus ei ole sätestatud nende kostja kohustuste, mille täitmist hageja nõuab, täitmise tähtaega. Seega tulenevalt VÕS § 82 lg-dest 3 ja 7 saab hageja nõuda kohustuste täitmist mõistlikult vajaliku aja jooksul, arvestades täitmise kohta, viisi ja olemust. Lepingu p 5.2. kohaselt kohustus kostja kasvava metsa raieõiguse ostjana hageja kinnistul metsa üles töötama ja välja vedama hiljemalt 01.08.2020. a. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja täitis selle kohustuse tähtaegselt ja hiljemalt 01.08.2020. a oli kostja hageja kinnistul metsa raie- ja väljaveo tööd teostanud. Hageja pöördus kinnistu laoplatsi ja kraavide raidmetest puhastamise ning väljaveo teede raieeelsesse seisukorda viimise ja kahjustada saanud kuuseheki taastamise kohustuste täitmisele suunatud nõuetega kohtusse 02.09.2020. a, s.o kaks kuud peale raieõiguse lõppemist. Arvestades kohustuste täitmise kohta, viisi ja olemust, hindab kohus, et kohustuste täitmiseks mõistlikult vajalik aeg oli hagi esitamise ajaks saabunud. Eeldatavalt on kaks kuud piisavalt pikk aeg, et kostja saanuks metsa raide- ja väljaveo järgselt koristada ning kinnistu tööde eelsesse seisukorda viia ja seal tekkinud kahjustuse kõrvaldada. Kohus ei nõustu kostjaga, et Metsa majandamise eeskirja § 19 lg 3 välistab vastavate kohustuste täitmise nõudmist enne ühe aasta möödumist raieõiguse lõppemisest. Metsa majandamise eeskirja vastav säte näeb ette kohustuste täitmise kõige hilisema tähtaja, mis aga ei välista kohustuste täitmise nõudmist varem. Hageja on põhjendanud, et kostja kohustuste täitmata jätmise tõttu on tal kinnistu tavapärane kasutamine takistatud, sh on takistatud juurdepääs kinnistul asuvatele küttepuudele ja puudub võimalus kinnistu hooldamiseks nagu näiteks niitmine. Paikvaatlusel (tl 67-69) kogutud andmete alusel saab lugeda hageja vastavad väited tõendatuks. Paikvaatlusel leidis tuvastamist, et hageja xxxxx kinnistul olid metsa väljaveo teele tekkinud rööpad, mis olid kohati väga sügavad, maapind oli ebatasane ning võib järeldada, et kohati ei ole see maa-ala sõidukitega läbitav ja seal ei saa niita. Kohus leiab, et hageja on põhistanud, et tal oli alus eeldada, et kostja vabatahtlikult kohustusi mõistliku aja jooksul täitma ei asu, millisel juhul on TsMS § 369 kohaselt lubatud esitada ka tulevase nõude täitmise hagi. Hageja on esitanud tõendina väljavõtte poolte e-kirjavahetusest (tl 14-15). Nimetatud tõendist nähtub, et 01.06.2020. a saatis hageja kostjale e-kirja, milles küsib: “Kuidas siis jääb, kas koristate ära laoplatsi ja teete väljaveo tee korda? Siis vaatame ka kuuseheki üle, mida on kahjustatud materjali ladustamisega.“ Kostja on samal päeval hagejale e-kirjaga vastanud: „Loetletud tegevuse (mida lepingus kokku lepitud ei ole) võime teostada juhul, kui tasute teile toodud küttepuude eest.“ 02.06.2020. a kirjas on kostja hagejale vastanud: „.../Laoplatsi koristan jääkidest ära. Põllupeal olevad jäljed, mis ei kuulu lepingu järgselt minu kohustuste hulka, silun alles siis kui tasute küttepuude eest/“. Hageja on esitanud veel tõendina väljavõtte poolte lepinguliste esindajate kohtueelsetest kirjadest vastaspoolele (tl 16 ja 19-20). Nimetatud tõenditest nähtub, et 09.06.2020. a on hageja esindaja, Tanel Riivits, saatnud kostjale kirja, milles esitas hageja nimel nõude kahjustatud tee ja kuuseheki taastamiseks 5 päeva jooksul. Kostja esindaja, Sergei Destjatnikov, on 15.06.2020. a koostanud hagejale kostja nimel vastuse, milles teatab, et kostja ei tunnista nõuet. Kohtu hinnangul tõendavad eelnimetatud tõendid, et kohtueelselt kostja hageja nõuet kohustuste täitmiseks ei tunnistanud, mille põhjal oli hagejal mõistlikult võttes alus eeldada, et kostja kohustusi vabatahtlikult mõistliku aja jooksul täitma ei asu. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades saab lugeda, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuste täitmist, milleks kostja kohustamist ta hagis nõuab.

täitmise nõue ning kostja leiab, et tal on õigus kohustuste täitmisest keelduda, kuni hageja on oma kohustuse täitnud. VÕS § 82 lg 5 kohaselt peavad lepingupooled oma vastastikused lepingulised kohustused täitma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kui ühe lepingupoole kohustus on teha teatud ajavahemiku jooksul teatavaid tegusid ja teine lepingupool võib kohustuse täita ühekorraga, peab teine lepingupool täitma kohustuse pärast seda, kui esimene pool on oma kohustuse täitnud, kui lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 111 lg 1 näeb ette, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS § 111 lg 1 järgi kohustuse täitmisest keeldumise esmaseks eelduseks see, et pooltel on vastastikused kohustused. Kostja tugineb kohustuste täitmisest keeldumise õiguse puhul sellele, et tal on hageja vastu rahaline nõue summas 1290 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja väitel on nõude aluseks see, et hageja sai kostjalt 50 tm küttepuid, mille eest on hageja kohustatud kostjale maksma. Poolte vahel on vaidlus kostja välja toodud hageja kohustuse olemasolu üle. Hageja võttis küll õigeks, et kostja andis temale üle 50 tm küttepuid. Hageja väitel aga ei ole pooled sõlminud kokkulepet, et hageja peab nende küttepuude eest kostjale tasuma. Hageja väitel leppisid pooled suuliselt kokku, et lisaks lepingus kokku lepitud raiemahule on õigus kostjal raiuda lisasihte ja vastutasuna pidi kostja andma hagejale 50 tm metsamaterjali küttepuude tarbeks. Kohus leiab, et kostja väidetud hageja kohustust ei saa käsitleda VÕS § 111 lg 1 mõttes vastastikuse kohustusena kostja kohustustega koristada hageja kinnistul laoplats ja kraavid raidmetest ning korrastada väljaveo teed raieeelsesse seisukorda ja taastada kahjustada saanud kuusehekk. Kostja nõuab hagejalt tasu küttepuude eest. Arvestades poolte vahelist võlasuhet, mille alusel hageja kostja kohustuste täitmist nõuab, s.o kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust tulenev võlasuhe, ei saa järeldada, et kostja kohustus koristada hageja kinnistu ja viia see raieeelsesse seisukorda on vastastikuses seoses hageja kohustusega tasuda kostjale küttepuude eest ning need kohustused tuleb täita üheaegselt. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust tulenev hageja vastastikune kohustus saab olla eelkõige lepingu p-st 3.1. tulenev kohustus võimaldada kostjal raiuda ja omandada hageja metsast puid ning need ära vedada. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on vastava kohustuse täitnud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja ei ole põhistanud, et tal on õigus hageja nõutavate kohustuste täitmisest keelduda. Kuna kostja nõutava hageja kohustuse puhul ei saa olla tegemist VÕS § 111 lg 1 mõttes vastastikuse kohustusega, siis ei anna kohus siinkohal hinnangut kostja nõude olemasolule ega sissenõutavusele. Samuti ei hinda kohus siinkohal kostja nõuet puudutavaid tõendeid, sh hageja taotletud tunnistaja J. S. ütlusi, millega hageja soovis tõendada oma vastuväiteid kostja nõudele.

täitmise tähtaeg mõistlik, arvestades täitmise kohta, viisi ja olemust. Taotletud tähtaja saabumisel on saabunud ka Metsa majandamise eeskirja § 19 lg-s 3 sätestatud raietööde käigus tekkinud kahjustuste korrastamise lõpptähtaeg. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja nõuded ja kohustab kostjat täitma 2 kuu jooksul lepingulised kohustused, mis seisnevad hageja xxxxx kinnistul laoplatsi ja kraavide raidmetest puhastamises ning kohustab kostjat 2 kuu jooksul heastama tekitatud kahjud ehk taastama hageja xxxxx kinnistul väljaveo tee raie-eelne seisukord ning kuusehekk. Kuna kohus rahuldas hageja esmase alternatiivina esitatud kohustuste täitmisele suunatud nõuded, siis ei lahenda kohus enam hageja teise alternatiivina esitatud nõudeid kohustuste täitmise asemel kahju hüvitamise ja kahjuhüvitiselt viivise nõudes. Kohus ei käsitle enam kahju ja viivise nõude eeldusi ega hinda nende nõuetega seotud tõendeid.

TsMS § 162 lg 4 sätestab erisusena, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 2 näeb veel ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Antud juhul rahuldab kohus hagi, sh rahuldab kohus hageja esmase alternatiivina esitatud kohustuste täitmisele suunatud nõuded ja hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude. Seega TsMS § 162 lg 1 üldnormi alusel tuleks menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus leiab aga, et arvestades asjaolusid, on hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmine kostja suhtes ebaõiglane. Nimelt tegi kostja asja arutamise kohtuistungil (tl 72p) hagejale ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga tingimusel, et kostja taastab oma kuludega hageja kinnistu raie-eelse seisukorra. Sisuliselt nõustus kostja kompromissi korras täitma need kohustused, mille täitmiseks kohustamist hageja hagis esmase alternatiivina nõuab, sh puhastama hageja kinnistul laoplatsi ja kraavid raidmetest ja taastama kinnistul väljaveo tee raie-eelne seisukord ning kostja tegevuse tulemusena kahjustada saanud kuuseistikud. Kohus rahuldab hagi sellesarnases ulatuses nagu kostja kompromissina pakkus. Hageja kostja pakutud kompromissiga ei nõustunud. Kohus leiab, et neid asjaolusid arvestades on õiglane ja põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.