Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-12704
Tsiviilasi
Jaan Saare hagi Kaarupuu OÜ vastu lepinguliste kohustuste täitmiseks ja kahju heastamiseks kohustamiseks ning kahju hüvitamiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks 0 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 5. juuli 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaan Saare apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Apellant/hageja: Jaan Saar, ik XXXXXXXXXX, lepinguline esindaja Tanel Riivits
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja/kostja: Kaarupuu OÜ, rk 14341584, lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov
RESOLUTSIOON
Tühistada Tartu Maakohtu 5. juuli 2021. a otsus menetluskulude jaotuse osas. Teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud Kaarupuu OÜ kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 4.1.Rahuldada Jaan Saare hagi Kaarupuu OÜ vastu lepinguliste kohustuste täitmiseks ja kahju heastamiseks kohustamise ning kahju hüvitamise nõudes. 4.2.Kohustada Kaarupuu OÜ-d täitma 2 kuu jooksul lepingulised kohustused, mis seisnevad kinnistul, nimetusega XXXX, registriosa numbriga XXXXXX, asukohaga Xl X vallas X, laoplatsi ja kraavi raidmetest puhastamises.
4.3.Kohustada Kaarupuu OÜ-d heastama 2 kuu jooksul kahjud ehk kohustada Kaarupuu OÜ-d taastama kinnistul, nimetusega XXXXX, registriosa numbriga XXXXXX, asukohaga Xl X vallas X, väljaveo tee raieeelne seisukord ning kuusehekk. 4.4.Mõista Kaarupuu OÜ-lt Jaan Saare kasuks välja kahjuhüvitis 227,70 eurot.
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Kaarupuu kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Jaan Saar (hageja) esitas 2. septembril 2020 Kaarupuu OÜ (kostja) vastu hagi lepinguliste kohustuste täitmiseks ja kahju heastamiseks kohustamiseks ning kahju hüvitamiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18. veebruaril 2020 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu, millega kostja omandas hagejalt õiguse hageja kinnistul XXXXX, registriosa nr XXXXXX, asukoht X, X vald, X küla, langetada puid, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid ning võsa metsast ära vedada. Lepingu järgi võõrandas hageja kostjale metsa raieõiguse hinnangulise mahuga 953 tm hinnaga 10 000 eurot. Kostja kohustus metsa üles töötama ja välja vedama hiljemalt 1. augustiks 2020. Nimetatud kohustused on kostja tähtaegselt täitnud. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustust eemaldada kraavidest metsamaterjalid ja raiejäätmed. Ühtlasi on metsa ülestöötamise ja väljaveoga seoses saanud kahjustada noor kuusehekk ja väljaveo tee. Metsa majandamise eeskirja § 19 lg 3 kohaselt tuleb raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid korrastada vähemalt raie-eelsele tasemele ühe aasta jooksul raieõiguse lõppemisest arvates. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule lõppes raieõigus 1. augustil 2020. Seega on hagejal õiguspärane ootus raie-eelse olukorra taastamisele hiljemalt
2.augustiks 2021. Analoogselt on hageja hinnangul möödunud mõistlik aeg laoplatsi ja kraavi korrastamiseks. Enne hagi esitamist pea 3 kuu jooksul ei näidanud kostja üles valmisolekut kohustuste täitmiseks. Hageja ei pea mõislikuks oodata kohustuste täitmisega kuni möödub metsa majandamise eeskirja § 19 lg 3 järgne tähtaeg Kostja käitumisest järeldab hageja, et kostja ei täida oma lepingulist kohustust vabatahtlikult. Hageja esitab kostjale primaarnõudena lepinguliste kohustuste täitmise nõude, mis seisneb laoplatsi ja kraavi raidmetest puhastamises ning kahjude heastamise nõude, mis seisneb väljaveotee seisukorra ja kuuseheki taastamises mõistliku aja, s.o 2 kuu jooksul. Alternatiivselt esitab hageja kostja vastu rahalise hüvitise nõude.
Kohtuistungil ei nõustunud hageja kostja pakutud kompromissiga.
3.Kostja palus jätta läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kostja leidis, et hageja kohustuse täitmise ja kahju nõudeõigus ei ole veel muutunud sissenõutavaks metsaseaduse alusel kehtestatud metsa majandamise eeskirja § 19 lg 3 tähenduses. Lepingu kohaselt oli kostja kohustatud kasvava metsa üles töötama ja välja vedama hiljemalt 1. augustiks 2020. Seega ei saa hageja kuni 2. augustini 2021 nõuda kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmisena raietööde käigus tekkinud kahjustuste korrastamist või lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ning hageja vastavad nõuded ei ole sissenõutavaks muutunud. Kuna hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, siis ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, mistõttu esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kui hageja nõue oleks sissenõutav, on kostjal õigus kohustuse täitmisest keelduda, kuni hageja on täitnud oma vastastikuse kohustuse kostja ees. Kostja väitel on temal hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue summas 1290 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtuistungil tegi kostja ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga: kostja taastab oma kuludega hageja kinnistu raie-eelse seisukorra maapinna silumise ja raiejäätmete koristamisega, poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, kuid kostjale jääb hageja vastu küttepuude eest tasu saamise nõue.
MAAKOHTU OTSUS
4.Tartu Maakohus rahuldas 5. juuli 2021. a otsusega hagi lepinguliste kohustuste täitmiseks ja kahju heastamiseks kohustamiseks ning kahju hüvitamiseks. Maakohus kohustas kostjat täitma 2 kuu jooksul lepingulised kohustused, mis seisnevad kinnistul XXXXX laoplatsi ja kraavi raidmetest puhastamises. Kostjat kohustati heastama 2 kuu jooksul kahjud ehk taastama kinnistul XXXXX väljaveotee raieeelne seisukord ning kuusehekk. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 227,70 eurot ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus leidis, et hageja esmase alternatiivina esitatud nõuded kostja vastu lepinguliste kohustuste täitmiseks ja kahju heastamiseks kohustamiseks ning kahju hüvitamiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Poolte vahel on sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping, millega hageja andis kostja kasutusse oma kinnisasja (XXXXX kinnistu) õigusega raiuda sealt metsa ja see omandada. Arvestades pooltevahelise lepingu olemust, on kostja kohustuste täitmisel kohaldatavad võlaõigusseaduse (VÕS) rendilepingu sätted rentniku kohustuste kohta. Hageja heidab kostjale rikkumisena ette seda, et kostja ei ole koristanud kinnistul laoplatsi ja kraave raidmetest ning ei ole korrastanud väljaveo teed raie eelsesse seisukorda ega taastanud kahjustada saanud kuusehekki. Lepingu p-s 5.5.3. on sätestatud, et ostja on kohustatud eemaldama kraavidest metsamaterjalid ja raiejäätmed, mis on sinna pandud või tekkinud raieõiguse teostamise käigus ning lepingu p-s 5.5.5. on sätestatud, et ostja on kohustatud koristama ja ära vedama raiejäätmed raietööde käigus või paigutama need väljaveoteedele vallidesse. Arvestades lepingu punktides 5.5.3. ja
5.5.5.sätestatut, saab lugeda, et kostjal on kohustus puhastada laoplats ja kraavid raidmetest. Lepingus ei ole sätestatud ostja kohustust taastada väljaveo tee raie-eelne seisukord ning kuusehekk. Maakohus leidis, et selline kohustus saab tuleneda seadusest. VÕS § 358 lg 1 näeb ette, et pärast rendilepingu lõppemist peab rentnik tagastama rendilepingu eseme koos päraldistega seisundis, mis vastab rendilepingu eseme tagastamiseni jätkatud korrapärasele
majandamisele. Vastavalt metsaseaduse § 40 lg-le 41 kehtestab langi raidmetest puhastamise viisi ja korra valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga. Keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määrusega nr 88 on kehtestatud Metsa majandamise eeskiri, mille § 19 lg 3 sätestab, et raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raie eelsele tasemele ühe aasta jooksul raieõiguse lõppemisest arvates. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjal on kohustus koristada hageja kinnistul laoplats ja kraavid raidmetest ning korrastada väljaveo teed raie eelsesse seisukorda ja taastada kahjustada saanud kuusehekk. Vaidlust ei ole ka selle üle, et need kohustused on kostjal täitmata. Maakohus tuvastas 6. mail 2021 toimunud paikvaatlusel XXXXX kinnistul et hageja XXXXX kinnistul oli metsast välja veetud puude ladustamise platsidel raiejäätmed, ladustamise platsi kõrval olid osaliselt kahjustatud kuuseheki istikud ja metsa väljaveo teel (põlluvahetee) olid sõiduki rööpad, mis olid kohati väga sügavad ning neisse oli kogunenud vesi. Kostja võttis õigeks, et need kahjustused tekkisid tema poolt lepingujärgsete tööde, s.o metsa väljaveo ja ladustamise tagajärjel. Pooled leppisid paikvaatlusel kokku, et kostja tööde tagajärjel on kahjustada saanud 6 kuuseistikut. Maakohus leidis, et kostja vastuväited, mille kohaselt kohustused ei ole muutunud sissenõutavaks ehk hagejal ei ole õigust temalt kohustuste täitmist nõuda, ei anna alust hageja kohustuste täitmisele suunatud nõuete rahuldamata jätmiseks. Maakohus leidis, et kohustuste täitmiseks mõistlikult vajalik aeg oli hagi esitamise ajaks saabunud. Maakohus selgitas, et Metsa majandamise eeskirja § 19 lg 3 ei välista vastavate kohustuste täitmise nõudmist enne ühe aasta möödumist raieõiguse lõppemisest. Kostja on kohustuste täitmisele esitanud vastuväite, mille kohaselt tal on hageja vastu rahaline nõue 1290 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus leidis, et kostja väidetud hageja kohustust ei saa käsitleda VÕS § 111 lg 1 mõttes vastastikuse kohustusena kostja kohustustega koristada hageja kinnistul laoplats ja kraavid raidmetest ning korrastada väljaveo teed raie eelsesse seisukorda ja taastada kahjustada saanud kuusehekk. Maakohtu hinnangul on hageja taotletud 2 kuu pikkune kohustuste täitmise tähtaeg mõistlik, arvestades täitmise kohta, viisi ja olemust. Maakohus rahuldas hageja esmase alternatiivina esitatud kohustuste täitmisele suunatud nõuded, seetõttu ei lahendanud maakohus enam hageja teise alternatiivina esitatud nõudeid kohustuste täitmise asemel kahju hüvitamiseks ja kahjuhüvitiselt viivise tasumiseks. Maakohus leidis, et hageja kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitamise nõue summas 227,70 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asjaolusid arvestades on hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmine kostja suhtes ebaõiglane. Kostja tegi asja arutamise kohtuistungil hagejale ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga tingimusel, et kostja taastab oma kuludega hageja kinnistu raie-eelse seisukorra. Sisuliselt nõustus kostja kompromissi korras täitma need kohustused, mille täitmiseks kohustamist hageja hagis esmase alternatiivina nõuab, sh puhastama hageja kinnistul laoplatsi ja kraavid raidmetest ja taastama kinnistul väljaveo tee raie-eelne seisukord ning kostja tegevuse tulemusena kahjustada saanud kuuseistikud. Kohus rahuldas hagi sellesarnases ulatuses nagu kostja kompromissina pakkus. Hageja kostja pakutud kompromissiga ei nõustunud. Maakohus leidis, et neid asjaolusid arvestades on õiglane ja põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED.
5.Hageja esitas 4. augustil 2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kõik maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Hageja leiab, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus rahuldas hagiavalduses esitatud esmase alternatiivina kohustuste täitmisele suunatud nõuded täies ulatuses, mitte osaliselt. Seega ei ole materiaalne eeldus TsMS § 163 lg 2 kohaldamiseks täidetud, kuid maakohus on sellest kõrvale kaldunud. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt hoolimata sellest, et hageja keeldus vastustaja pakutud kompromissist, rahuldas maakohus resultaadina hageja nõude vastustaja poolt kompromissina pakutud ulatuses. Kompromissi sõlmimise võimatus ei tulenenud hagejast, vaid kostja meetodid olid nö kiired ja odavad ega võimaldanud puudusi kõrvaldada kvaliteetselt ja püsivalt, mistõttu ei pidanud ega saanukski hageja kompromissiga nõustuda. Hageja rõhutab, et kompromissi võimatus sai selgeks alles 15. juunil 2021 toimunud kohtuistungil ehk vahetult enne kohtuotsuse tegemist. Seega ei ole kompromissi sõlmimise võimatus toonud kaasa menetluse venitamist vms. Maakohus oleks pidanud hagi täielikult rahuldamisel täielikult rahuldama ka kõik hageja menetluskulud. Hageja hinnangul ei ole kohane TsMS § 162 lg 4 kohaldamine, sest vaidluses ei esinenud erandlikke asjaolusid ning hageja kulude kostja kanda jätmine ei oleks olnud ebaõiglane. Hageja palub kõik apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulu on õigusabikulu 676,80 eurot (apellatsioonkaebuse koostamine ja esitamine 4 tundi, menetluskulude nimekirja koostamine 0,2 tundi, vastuväite koostamine vastustaja menetluskulude nimekirjale (tulevikus tekkiv, prognoositud kulu) 0,5 tundi, kokku 4,7 tundi x 120 eurot) ja riigilõiv 50 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on kulud esitatud koos käibemaksuga. Rahuldatud menetluskuludelt palub hageja nõuda alates lahendi jõustumisest viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni nende täieliku tasumiseni.
6.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei nõustunud kostja mõistliku kompromissettepanekuga. Hageja kulude väljamõistmine kostjalt oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, sest otsuse tegemisel ei muutunud hageja nõue veel sissenõutavaks ja hageja ei esitanud hagis õigeid andmeid kahjustada saanud kuuseistikute kohta (hinnapakkumistes märgiti 200 ja 70 istikut, paikvaatlusel selgus, et kannatada sai 6 istikut). Seega nõue istikute osas oli sihilikult suurendatud. Sarnane käitumine on esinenud ka kahju esitamisel ülejäänud osas. Kostja menetluskulud apellatsiooniastmes on 240 eurot õigusabi eest (2 tundi x 120 eurot käibemaksuta). Hageja jääb maakohtu menetluses esitatud seisukohtade ja tõendite juurde.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
8.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus rahuldas hageja nõude, pooled selles osas apellatsioonkaebust ei esitanud ning selles osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 7). Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsuses toodud soorituse tegemise tähtajad hakkasid kulgema otsuse jõustumisest. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes
menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 178 lg 1). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega menetluskulude poolte kanda jätmise osas.
9.Ringkonnakohus ei saa kaebuse puudumise tõttu võtta seisukohta hagi rahuldamise õiguspärasuse osas ja lähtub eeldusest, et hageja nõue rahuldati täielikult. Ebaselgeks jääb maakohtu viide TsMS § 162 lg-le 4, mis sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus nimetab sätte, kuid ei põhjenda kulude poolte kanda jätmist ebaõiglusega. Maakohtu põhjenduste kohaselt jättis kohus kulud sõltumata hagi rahuldamisest poolte endi kanda põhjusel, et kostja pakkus kohtuistungil kompromissi korras, et täidab need kohustused, mille täitmiseks kohustamist hageja esimese alternatiivina nõudis ja kohus rahuldas hagi sellesarnases ulatuses.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ületas kohtu diskretsioonipiire kui leidis, et kohus rahuldas sarnases ulatuses hagi kui kostja kompromissina pakkus. Maakohtu istungil 8.12.2020 vaidles kostja hagile vastu ja vastusena hageja tehtud kompromissi ettepanekule vastas kostja, et sellega ta nõus ei ole, kuid kostjal on oma ettepanek: „kompromissi ettepanek oleks, et ta korrastab koheselt ja hageja tasub talle 1290 eurot, millele lisandub käibemaks. Siis kostja ei pea hagi esitama hageja vastu. Selline on kostja ettepanek“. Maakohtu 15. juuni 2021 istungil tegi kostja pakkumise, et töö tehakse ära, aga vastavalt hinnapakkumisele tasub selle eest hageja. Juhul kui selgub, et selle raha eest ei ole võimalik kõik korda teha, siis ülejäänud osa tasub kostja. Ja siis küttepuude eest kostja enam ei küsi midagi ja vastuhagi ei esita. Hageja ettepanekuga ei nõustunud märkides, et kostja peaks ise kandma kordategemise kulud ja küttepuude osas jääb hageja varasema seisukoha juurde.
11.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hagi rahuldati sarnases ulatuses nagu kostja pakkus. Kostja ei taganenud menetluse kestel oma seisukohast, et nõue ei ole sissenõutav, samas ei vaidlustanud ta oma kohustust laoplatsi ja kraavi raidmetest puhastamise osas. Pooled olid erimeelt hagejale üleantud küttepuude eest tasu maksmises. Kostja oli seisukohal, et hagejal on kohustus rahas tasuda, hageja arvates pidi kostja küttepuude tasu eest metsa enam raiuma. Kohtuistungil kostja poolt tehtud pakkumised ei ole sarnased kohtulahendi resolutsioonis märgituga, mistõttu puudus maakohtul alus jätta TsMS § 163 lg 2 alusel menetluskulusid poolte endi kanda.
12.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.