Kostja J.V. (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista J.V.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja:
põhivõlg 362,54 eurot ja viivis 69,90 eurot;
2.2.viivis tasumata põhivõlalt 362,54 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18. septembrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ taotlus J.V.-lt põhinõude 43,17 euro, intressi 31,04 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 62,44 euro ja sissenõudmiskulude 30 euro väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 28 % ulatuses Aktiva Finance Group OÜ ja 72 % ulatuses J.V. kanda.
5.Välja mõista J.V.-lt vastavalt menetluskulude jaotusele Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 248,40 eurot. Määrata, et J.V.-l puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J.V.-l tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUS
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas hagi J.V. (kostja) vastu võlgnevuse saamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 405,71 eurot, intressi 31,04 eurot, sissenõudmiskulud 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 132,34 eurot ning viivise alates 19.10.2024 põhivõlalt 405,71 eurolt lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 22 % aastas kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja Inbank AS ja kostja 22.08.2022 Inpay makselahenduse lepingu nr C850095533083. Kostja registreeris ennast elektrooniliselt Inbank AS-i makselahenduses, talle loodi konto ja ta sõlmis digitaalselt PIN2-ga allkirja andes lepingu. Kostjale väljastati nn virtuaalne krediitkaart ja ta sai hakata internetis ja nutitelefoniga kasutama talle võimaldatud krediiti kuni 500 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks oli 39,78 % ja intressimääraks 22 % aastas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma igakuiselt vähemalt minimaalse tagasimakse kord kuus maksepäeval. Esialgne võlausaldaja arvutas ja teatas kostjale tasumisele kuuluva makse suuruse elektrooniliselt (digikanalis) kalendrikuu esimesel pangapäeval vastavalt eelneval kuul kostja kasutatud krediidisummale. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis esialgne võlausaldaja kostjale 04.04.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud ka seejärel võlgnevust, siis ütles esialgne võlausaldaja 25.04.2023 e-tähtkirjaga lepingu üles. Hagejale loovutati nõue 26.04.2023. Lepingu ülesütlemise aja seisuga 25.04.2023 oli kostjal tähtajaks tagastamata krediiti 495,71 eurot Kostja on hagejale teinud makseid kokku 90 eurot, mille hageja on arvestanud põhivõla katteks. Seega on kostja põhivõlg 405,71 eurot. 2/7
Vastutustundliku laenamise põhimõte järgimise osas on hageja selgitanud, et esialgne võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta kostja taotluse alusel, mille järgi oli kostja igakuisteks sissetulekuteks 2700 eurot ja – kohustusteks 500 eurot. Arvestades laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, hindas esialgne võlausaldaja võetud kohustuse täitmist kostjale jõukohaseks. Tulenevalt asjaolust, et laenusumma ja tasutavad osamaksed olid väikesed, siis ei teinud esialgne võlausaldaja kostja krediidivõimelisuse analüüsi pangakontoväljavõtte alusel, vaid lähtus kostja esitatud taotlusest ja sellega esitatud kinnitustest. Hageja väidab, et esialgne võlausaldaja tegi enne kostjaga lepingu sõlmimist päringud maksehäireregistritesse. Hagiavalduse lisana on hageja esitanud taust.ee väljavõtte, milles kajastuvad väidetavad nõuded kostja vastu alates 15.12.2022. Sissenõudmiskulusid nõuab hageja kostjalt 5.05.2023, 15.05.2023 ja 27.11.2023 saadetud meeldetuletuskirjade eest kokku 25 eurot ja muude kulude eest 5 eurot. Muude kulude tegemiseks kantud kulutoimingute kohta on hageja esitanud tõendina väljavõtte esialgse võlausaldaja andmebaasist. Hageja esitas nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitab, et kostjale võimaldati krediiti tagastamise tähtajaga üks aasta ja leiab, et lepingu täitmise lõpptähtpäev on igal juhul saabunud hiljemalt 24.01.2024. Seda juhul, kui lugeda, et lepingu 1-aastane tähtaeg hakkas kulgema krediidi viimasest kasutusele võtust ehk alates 24.01.2023. Kostja on kasutanud krediiti 738,38 eurot, teinud tagasimakseid lepingu kehtivuse ajal 283,34 eurot ja peale lepingu ülesütlemist summas 90 eurot ning kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, on kostjal tagastamata laenu põhiosa 362,54 eurot (738,38285,84-90). Hageja nõuab kostjalt alternatiivselt ümberarvestuse järgi põhivõlga 362,54 eurot ja viivist lepingujärgses viivisemääras 22% aastas põhiosalt 362,54 eurolt alates 25.01.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
KOSTJA SEISUKOHT
2.Hagiavaldus ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 05.02.2025. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 362,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 69,90 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Rahuldamata tuleb jätta hageja nõuded kostjalt põhinõude 43,17 euro, intressi 31,04 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 62,44 euro ja sissenõudmiskulude 30 euro väljamõistmiseks.
3/7
4.VÕS § 76 lg 1; ja § 82 lg 1 järgi tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud: Esialgse võlausaldaja Inbank AS ja kostja vahel sõlmiti 22.08.2022 Inpay makselahenduse leping nr C850095533083, mille alusel kostja sai hakata ja hakkas kasutama krediiti limiidiga 500 eurot, intressimääraga 22 % aastas, krediidi kulukuse määraga 39,78 % aastas, tagastamise tähtajaga üks aasta ja viivisemääraga 22 % aastas (dtl 62-76; dtl 122-139); Kostja ei teinud lepingu alusel makseid nõuetekohaselt, mistõttu saatis Inbank AS kostjale 04.04.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 77); Kuivõrd kostja tähtajaks võlgnevust ei tasunud, siis ütles Inbank AS alates 25.04.2023 lepingu üles; Inbank AS on 26.04.2023 loovutanud 22.08.2022 Inpay makselahenduse lepingust nr C850095533083 tulenevad nõuded hagejale (dtl 79). Seega on hageja tõendanud, et kostja on kasutanud talle võimaldatud krediiti, aga ei ole krediidilepingust tulenevat maksekohustust täitnud.
5.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise 4/7
regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3) (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 20-22). Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3). Hageja väljatoodu järgi on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 2 ja 4 ning KAVS §-de 49 ja 50 kohaselt laenutaotlusel esitatud andmete ja maksehäireregistri väljavõtte alusel. Hageja on kinnitanud, et krediidi võimaldamisel ei viidud kostja krediidivõimelisuse analüüsi läbi kontoväljavõtte alusel (dtl 114), st et kostjalt ei küsitud enne lepingu sõlmimist pangakonto väljavõtet. Kostja kasutas krediiti ajavahemikul 26.08.2022 kuni 24.01.2023 (dtl 122-139). Hagiavaldusele on kostja maksevõime osas suhtes krediidivõimelisuse analüüsi tegemise kohta lisatud vaid kostja laenutaotlus (dtl 80) ja väljavõte taust.ee päringu kohta (dtl 81). Maksehäireregistri väljavõttest ei nähtu seejuures, et see oleks võetud enne lepingu sõlmimist 22.08.2022. Arvestades asjaoluga, et sellel on märgitud nõuded (maksehäired) alates 15.12.2022, siis on see võetud hiljem. Kohtule ei nähtu, et hageja oleks kogunud ja kontrollinud andmeid kostja sissetulekute ja kohustuste suuruse, varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvarana sõidukid jms ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, kogumispensioni olemasolu jmt) kostjale laenude andmisel. Hageja on vaid kinnitanud, et krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud (dtl 53). Esialgne võlausaldaja ei ole lepingu sõlmimisel kontrollinud kostja sissetulekuid ega väljaminekuid ning kohustusi. Ainuüksi laenusaaja kinnitus laenuandjale igakuiste sissetulekute ja – kohustuste kohta ei taga, et laenuandja järgib vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kohus leiab, et hageja ei tõendanud kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõuete järgimist. Esialgne võlausaldaja ei oleks VÕS § 4034 lg 6 kohaselt tohtinud ilma kostja krediidivõimelisust sisuliselt hindamata hagejaga tarbijakrediidilepingut sõlmida.
6.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna 5/7
tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (sh sissenõudmiskulud).
7.Hageja esitas nõude ümberarvestuse, kui kohus asub seisukohale, et algne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et arvestades krediidi 1-aastast tagastamise tähtaega on selle tagastamise tähtaeg igal juhul saabunud hiljemalt 24.01.2024. Kostja on kasutanud krediiti 738,38 eurot, teinud tagasimakseid lepingu kehtivuse ajal 283,34 eurot ja peale lepingu ülesütlemist summas 90 eurot. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 362,54 eurot (738,38285,84-90).
8.Hageja nõuab ka viivist põhivõlgnevuselt 362,54 eurolt alates 25.01.2024 intressimääraga võrdses määras 22 % aastas.
9.Makselahenduse lepingu kohaselt olid pooled kokku leppinud lepingu sõlmimisel 22.08.2022 intressimäära 22 % aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0 %, mis on kokkulepitud intressist madalam. Ümberarvestuse kohaselt ei taotle hageja kostjalt intressi väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Kuid hagejal ei ole õigus nõuda lepingujärgset viivist VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Viivist tuleb arvutada ajavahemiku 25.01.2024 kuni 17.09.2025 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis on kokku 69,90 eurot. Kostjal tuleb tasuda hagejale VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist kuni põhinõude kohase tasumiseni. Kostja ei võlgne tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid, sh sissenõudmiskulusid.
10.Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 72 % ulatuses. Seega tuleb menetluskulud jätta 72 % ulatuses kostja kanda ning 28 % ulatuses hageja kanda. Hageja on menetluskuludena kandnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulu 338 eurot ja riigilõivu 175 eurot. Riigilõiv on vältimatu ja põhjendatud kulu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja õigusabikulu 150 eurot (s.h käibemaks). Tegemist on krediidilepinguga ning tüüplepinguga, kus hageja esindaja muudab üldjuhul ainult sõlmitud lepingu rekvisiidid ning võlgnetava summa kujunemise. Hagiavalduse esitamise ajakulu võis olla 2 tundi, kuid selle tunnihind ei saa olla 169 eurot ilma käibemaksuta. Sellele lisandub TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Seega on hageja 6/7
hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 345 eurot (175+150+20). Arvestades hagi rahuldamise ulatust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks 248,40 eurot (72 % 345 eurost).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.