2-21-8183/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalduse asjaolud ja menetluskäik Võlgnik esitas 21.05.2021 pankrotiavalduse ja 01.06.2021 täienduse. Kohus võttis avalduse menetlusse 03.06.2021 ja määras ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevusalaks xxxx asuva kohviku pidamine, kohviku ruumid, mööbel ja seadmed olid üüritud OÜ ́lt xxxx. Aktiivne majandustegevus lõppes 28.02.2020. Võlgniku bilansis on real „raha“ näidatud 31 eurot ning 3840 eurot real „ettemakstud tulevaste perioodide kulud“. Nimetatud 3840 on üüri ettemaks ning võlgniku esitatud võlanimekirjas on selle laekumine täiesti põhjendatult hinnatud ebatõenäoliseks. Rahajääk 31 eurot ei ole arvestatav vara. Võlgnikul puudub igasugune muu vara, sealhulgas puuduvad kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Võlgniku pankrotiavalduses oli võlgade kogusummaks näidatud 20 935 eurot. xxxx OÜ nõue saab ilmselt rahuldatud pankrotimenetluse väliselt, sest tagaseljaotsusega mõistis kohus selle välja 06.04.2021 tsiviilasjas 2-20-14841 võlgnikult ja juhatuse liikmelt K K ilt solidaarselt. Samuti saab pankrotimenetlusväliselt rahuldatud xxxx OÜ nõue, sest tsiviilasjas 2-206327 sõlmiti kompromiss ning K K kui solidaarvõlgnik tasub ka selle võla. Finantsandmetest nähtub, et vaid 2019.aastal oli majandustegevus kasumlik, kõigil muudel perioodidel oli see kahjumlik ning kogu majandustegevuse kestel on omakapital olnud negatiivne. Nähtub ka et maksejõuetus oli ilmne juba 2020.aastal, sest majandustegevus oli seiskunud juba veebruaris 2020. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest kohustusi on enam kui 15 205 eurot, puudub vara, 31 eurot rahana ei ole arvestatav vara, netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega, töölepingud on lõpetatud, puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks, sest majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamiseks puudub äriplaan ja raha ning võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust. PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutine haldur nõustub võlgnikuga, et maksejõuetuseni viisid nõrk äriplaan ja Covid-19 pandeemia, mis sisuliselt halvas kogu majandustegevuse. Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Ajutine haldur leiab, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega, juhul kui keegi ei maksa pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha. Ajutine haldur palub määrata tasuks 720 eurot. Kuna ajutise halduri tasu ei saa katta pankrotivara arvelt, palub haldur selle välja mõista võlgnikult ja juhatuse liikmelt K K ilt solidaarselt. 28.06.2021 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot ning avaldas samal päeval vastavasisulise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 01.07.2021. Likvideerija nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ja tasu osas vastuväiteid ei ole.

Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 31 euro väärtuses ning kohustusi vähemalt 15 205 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei tuvastanud. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.