Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
2. juuli 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-16573
Tsiviilasi
Valentina Burkova hagi Eesticaps OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tuvastamise, saamata töötasu ja hüvitiste ning töötamise registrikannete muutmise nõudes. Kaja lahendamine.
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. aprilli 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesticaps OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
Valentina Burkova (isikukood: nende Hageja: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aivar Haava Kostja (määruskaebuse esitaja): Eesticaps OÜ (registrikood: 12256242), lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 14. aprilli 2021. a määrus muutmata.
2.Jätta rahuldamata Eesticaps OÜ taotlus täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX täitemenetluse peatamiseks kuni esitatud kaja osas tehtava lahendi jõustumiseni.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Eesticaps OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.Eesticaps OÜ (kostja) esitas 11. novembril 2020 Viru Maakohtule taotluse Valentina Burkova (hageja) töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Maakohus luges hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks TvLS § 58 lg 4 alusel. Kostja täpsustatud taotlust ei esitanud.
2.Viru Maakohus võttis hagi 16. detsembri 2020. a määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul menetlusdokumentide kättetoimetamisest arvates. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
3.Maakohus tegi 10. veebruaril 2021 tagaseljaotsuse, milles luges poolte vahel sõlmitud töölepingu lõpetatuks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 13. juulist 2020, kohustas kostjat tegema töötamise registris kande muudatuse, mõistis kostjalt välja hageja saama jäänud töötasu 1296 eurot 37 senti (bruto), haigushüvitise 67 eurot 45 senti (bruto) ja hüvitise töölepingu ülesütlemisel 1752 eurot (bruto). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 230 eurot koos kohustusega tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus tunnistas tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).
4.Kostja esitas 13. märtsil 2021 vastuse hagile, milles palus hagi rahuldamata jätta või alternatiivselt vähendada väljamõistetavat hüvitist vastavalt kohtu äranägemisele. Samal kuupäeval esitas kostja kaja, milles palus menetluse taastada ja asi uuesti läbi vaadata ning peatada kohtulahendi täitmine täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX. Kaja põhjenduste kohaselt ei vastanud kostja tähtaegselt hagiavaldusele kostja endise lepingulise esindaja hooletuse tõttu, mis on mõjuv põhjus TsMS § 415 lg 1 mõistes. Tagaseljaotsus tuli kostja jaoks üllatusena, kuna esindajale olid saadetud ka vastuse ettevalmistamiseks vajalikud dokumendid ja andmed. Suheldes endise lepingulise esindajaga kinnitas viimane, et dokumendid jäid tõepoolest kohtule saatmata. Kostja eeldas ekslikult ja oli kindel, et lepinguline esindaja esindab tema huve vajalikus ulatuses ja nõutava hoolsusega.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Maakohus jättis 14. aprilli 2021. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Samuti jättis kohus rahuldamata kostja taotluse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX. Määruse põhjenduste kohaselt puudub mõjuv põhjus kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks. TsMS § 422 lg-s 1 toodud mõjuvate põhjuste loetelu hagile vastamata jätmiseks ei ole küll ammendav, kuid kostja esindaja poolt kohtule õigeaegselt mitte vastamine ei ole mõjuvaks põhjuseks TsMS § 422 mõttes. Menetlustoimingu tegemata jätmise põhjust saab lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Tulenevalt TsMS § 217 lg-st 6 loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kui menetlusosaline jääb toimingu tegemisega hiljaks ja hilinemiseks ei ole mõjuvat põhjust TsMS § 67 lg 1 mõttes, ei pea sellest tulenevalt ühe menetlusosalise esindaja hooletuse riski kandma teine menetlusosaline. Kuna menetlus jäetakse taastamata, puudus kohtu hinnangul ka alus täitemenetluse peatamiseks käesoleva menetluse ajal.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Kostja palub 29. aprillil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega kaja rahuldada. Kostja palub ka rahuldada tema taotluse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX kuni esitatud kaja osas tehtava lahendi jõustumiseni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud, kuna hagiavalduses polnud välja toodud kõiki nõuete eelduseks olevaid faktilisi asjaolusid ja nõuded ei olnud õiguslikult põhjendatud. Maakohus otsuse tegemisel eeltoodut ei kontrollinud. Seega ei olnud maakohtul TsMS § 407 lg 1 järgi võimalik tagaseljaotsust teha ning TsMS § 415 lg 1 p 3 ja § 417 lg 2 järgi ei ole kaja esitamiseks ja menetluse taastamiseks kostjal vaja välja tuua mõjuvat põhjust, miks ta jättis hagile tähtaegselt vastamata.
7.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja nõustus, et tagaseljaotsuse tegemise eeldusi peab maakohus hindama omal algatusel ning neid uuesti hindama tagaseljaotsuse peale esitatud kaja menetlemisel, ent käesolevas asjas maakohus seda ka tegi. Tagaseljaotsus tehti kirjeldava ja põhjendava osaga ning kohtuotsusest nähtuvalt kontrollis maakohus hageja nõuete õiguslikku põhjendatust.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust
määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
10.Kostja esitas kaja tagaseljaotsuse peale, mille tegemise tingis asjaolu, et kostja ei vastanud hagile tähtaegselt. Maakohus leidis, et kostjal puudus kaja esitamiseks mõjuv põhjus ning jättis kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Kostja leiab, et mõjuv põhjus polnud kaja esitamisel vajalik (TsMS § 417 lg 2), kuna seaduse kohaselt ei oleks maakohus võinud asjas tagaseljaotsust teha (TsMS § 415 lg 1 p 3), sest hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud (TsMS § 407 lg 1).
10.1.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb lähtuda kostjale kättetoimetatud hagiavalduses toodud faktilistest asjaoludest, mis loetakse TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks. Seega tuleb esmalt tuvastada, kas hagiavaldus toimetati kostjale kätte nõuetekohaselt.
10.2.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimetati hagi menetlusse võtmise määrus kostja lepingulisele esindajale kätte 16. detsembril 2020 E-toimiku infosüsteemi kaudu. Kuna maakohus luges hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks, oli hagiavaldus kostjale kätte toimetatud juba eelnevalt. Töövaidluskomisjonile 26. augustil 2020 esitatud digitaalallkirjastatud vastuses on kostja (tööandja) kinnitanud hageja avalduse kättesaamist 11. augustil 2020. Kajas ega määruskaebuses ei ole väidetud vastupidist. Hagi menetlusse võtmise määrusest nähtub ka, et maakohus hoiatas kostjat, et hagile tähtaegselt vastamata jätmise korral võib maakohus asja lahendada tagaseljaotsusega. Seega on hagiavaldus ja hagi menetlusse võtmise määrus kostjale TsMS § 415 lg 1 p 1 mõttes elektrooniliselt kätte toimetatud.
10.3.Lisaks tuleb kohtul nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud kaja lahendamisel omal algatusel kontrollida mh hagi õiguslikku põhjendatust (vt nt Riigikohtu
29.jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16; 25. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-14, p 14). Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla, lähtudes sellest, et hageja väiteid faktiliste asjaolude kohta ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause). Tagaseljaotsus ei saa olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt nt Riigikohtu 3. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 17).
10.4.Ringkonnakohus nõustub hageja arvamusega, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning maakohus on hagi õiguslikku põhjendatust kontrollinud. Eeltoodu nähtub tagaseljaotsusest, mille maakohus tegi koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Maakohus ei ole õiguse kohaldamisel (subsumeerimisel) eksinud. Maakohus on käsitlenud iga hageja nõuet eraldi, märkinud ära õigusnormi, mille järgi hageja nõuet kvalifitseerida ning seejärel kontrollinud nõude rahuldamise eeldusi vastavalt kohtule esitatud asjaoludele. Eeltoodu tulemusena rahuldas maakohus hagi osaliselt, kuivõrd hagi oli õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt. Seega oli tagaseljaotsuse tegemine TsMS § 407 lg 1 järgi lubatud.
10.5.Eeltoodut arvesse võttes on ebaõige kostja seisukoht, et kaja esitamisel ei olnud vaja välja tuua mõjuvat põhjust, mis tingis hagile vastuse esitamise hilinemise. Asjas kohaldub TsMS § 415 lg 1, mille kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Mõjuva põhjuse näidisloetelu on toodud TsMS § 422 lg-s 1, mille kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus. Kaja kohaselt jättis kostja hagile tähtaegselt vastamata kostja eelmise lepingulise esindaja hooletuse või saamatuse tõttu. TsMS § 422 lg-s 1 ei näe ette ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest ning mõjuva põhjuse hindamine sõltub iga konkreetse juhtumi asjaoludest ja on seega kohtu diskretsiooni küsimus (vt nt Riigikohtu 7. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-06, p 13). Maakohus on õigesti viidanud, et menetlustoimingu tegemata jätmise põhjust saab lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada (vt Riigikohtu 15. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-07, p 9). Ringkonnakohus leiab, et hooletus ja unustamine on selgelt isiku mõjualas ning ei ole sellised põhjused, mida saaks pidada mõjuvaks. Samuti ei nähtu asjas muid erakorralisi asjaolusid, mida koostoimes arvestades saaks siiski mõjuvaks põhjuseks lugeda.
10.6.Praegusel juhul ei ole lepingulise esindaja tegevust võimalik eraldi vaadata kostja tegevusest. TsMS § 217 lg 5 kohaselt on lepingulisel esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab ning TsMS § 217 lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Seega, kui kostja lepinguline esindaja unustas hagile vastata, on olukord olemuselt sama, kui hagile oleks unustanud vastata kostja ise ning kohalduvad samad seadusest tulenevad tagajärjed, mis kostja tegevusetuse puhul.
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. TsMS § 417 lg 6 järgi võib kohus enne kaja lahendamist määrusega peatada täitemenetluse või lubada selle jätkamist üksnes tagatise vastu või tühistada täitetoimingu. Maakohtu hinnangul ei esinenud praegusel juhul alust täiteasjas menetluse peatamiseks ning määruskaebuse põhjendustes ei ole seda kohtu järeldust vaidlustatud. Kuna kaja jääb rahuldamata ja menetlus asjas taastamata puudub ka ringkonnakohtu hinnangul alus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX.
12.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kaja lahendamise määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.