Lugeda V B ja Eesticaps OÜ vahel 05.09.2016 sõlmitud tööleping lõpetatuks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 13.07.2020.
3.Eesticaps OÜ-l teha töötamise registris kande muudatus.
4.Välja mõista Eesticaps OÜ-lt V B kasuks saamata töötasu summas 1296 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kuus) eurot 37 senti (bruto).
5.Välja mõista Eesticaps OÜ-lt V B kasuks haigushüvitis summas 67 (kuuskümmend seitse) eurot 45 senti (bruto).
6.Välja mõista Eesticaps OÜ-lt V B kasuks hüvitis töölepingu ülesülemisel summas 1/8
2-20-16573 1752 (üks tuhat seitsesada viiskümmend kaks) eurot (bruto).
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
8.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
9.Välja mõista Eesticaps OÜ-lt V B kasuks menetluskulud summas 230 (kakssada kolmkümmend) eurot.
10.Välja mõista Eesticaps OÜ-lt V B kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (230 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kätte toimetada otsus menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kostja Eesticaps OÜ esitas 11.11.2020 taotluse V B poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluse korras. Kohus nõudis välja töövaidluskomisjonilt toimiku koos materjalidega ning luges töövaidluskomisjonile esitatud tõendid kohtusse esitatuks. Kohus selgitas 02.12.2020 kostjale, et enne menetluse alustamist on vaja kostjal esitada selgelt väljendatud tahteavaldus, kas soovitakse, et kohus menetleb ka töölepingu
2.Kohus luges V B poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks TvLS § 58 lg 4 alusel. Kostja täpsustatud taotlust ei esitanud. 16.12.2020 võttis kohus menetlusse V B hagi Eesticaps OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tuvastamise, saamata jäänud töötasu, töövõimetushüvitise, töölepingu ülesütlemise hüvitise ning töötamise registris kande muutmise nõudes.
3.Kohus andis kostjale Eesticaps OÜ-le hagiavaldusele vastamiseks 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks nad hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjaid kohtusse kutsumata. Kostja on kohtumääruse kätte saanud 16.12.2020, seega saabus vastamise tähtaeg 30.12.2020. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud.
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 407) lg 1 ja lg 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
5.Kohus leiab, kuna kostja on kohtu poolt edastatud kohtmääruse kätte saanud ning ei ole hagiavaldusele vastanud ning hageja ei ole teatanud, et tagaseljaotsuse tegemist ei soovi, on tagaseljaotsuse eeldused täidetud, mistõttu teeb kohus asjas tagaseljaotsuse.
Hagiavaldus ja hageja seisukohad
6.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja Eesticaps OÜ-ga sõlmitud töölepingu alusel kostja juures pakkijana alates 05.09.2016. Poolte vahel sõlmitud töölepingu kohaselt on hageja töötasu suuruseks 470 eurot ning alates 01.01.2020 tõusis see TLS § 29 lg 6 alusel 584 euroni. Töötasu kohustus kostja tasuma hiljemalt 10. kuupäevaks. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et novembri 2019 töötasu summas 500 eurot on välja makstud 27.12.2019 selgitusega „töötasu 11/2019-osa” ja hilisemaid väljamakseid novembri 2019 eest tehtud ei ole, jaanuari 2020 eest avaldajale töötasu ei makstud, vaid 29.02.2020 maksti välja üksnes puhkusetasu 14 päeva eest (avaldaja viibis puhkusel 23.12.2019 -09.01.2020), veebruari 2020 eest tehti väljamakse samuti osaliselt 26.05.2020 summas 300 eurot, selgitusega „töötasu võlg 02/2020 ning hilisemad väljamakseid veebruari 2020 eest ei tehtud. Seega on hagejal osaliselt saamata töötasu novembri 2019 ja veebruari 2020 eest ning täielikult jaanuari 2020 eest. Samuti nähtub pangakonto väljavõttelt, et tööandja on palga väljamaksmisega pidevas viivituses.
7.Kostja viivitas oluliselt töötasu maksmisega, mistõttu ütles hageja 13.07.2020 töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel üles alates 13.07.2020. Tööandja vastas töölepingu ülesütlemisele 14.07.2020 e-kirjaga, mille kohaselt leidis, et hageja ees võlgnevus puudub. Samuti teatas tööandja et avaldaja on kohustatud töötama 30 päeva pärast töölepingu erakorralise ülesütlemist ning etteteatamistähtaeg 15 päeva ning et tööandja vormistab avaldajale juuni tasu ja võtab arvesse päevad mil avaldaja oli kohustatud töötama. Samal päeval, s.o 3/8
2-20-16573 14.07.2020 tegi tööandja töötamise registris kande, justkui oleks tööleping lõppenud 13.07.2020 poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel.
8.Hageja leiab, et kostja poolt on töölepingu ülesütlemise tasumata sissenõutavaks muutunud tasud. Saamata jäänud töötasu suuruseks on kokku 1296,37 eurot, mis kujuneb alljärgnevalt: -
Novembri 2019 eest väljamakstud netosummale 500 eurot vastab brutosumma 518,67 eurot ning töötasu alammääraks oli 2019 540 eurot, seega on avaldajal novembri 2019 eest saamata töötasu 21,33 eurot bruto (540-518,67).
-
Jaanuaris 2020 oli avaldaja puhkusel kuni 09.01.2020 s.o 6 tööpäeva ning avaldajal on seega saamata töötasu jaanuari 2020 eest 16 tööpäeva eest, kokku 445,44 eurot bruto (16 x 8 x 3,48; töötasualammäär 2020 584 eurot kuu ja 3,48 eurot tund).
-
Avaldajale veebruari 2020 eest väljamakstud netosummale 300 eurot vastab brutosumma 311,20 eurot. Seega on avaldajal veebruari 2020 eest saamata töötasu 272,80 eurot bruto (584 – 311,67).
-
Juuni 2020 töötasu ei ole avaldajale välja makstud. Kuna avaldaja viibis perioodil 17.06.2020-30.06.2020 haiguslehel, siis on avaldajal juuni 2020 eest saamata töötasu 12 tööpäeva eest summas 334,08 eurot bruto (12 x 8 x 3,48).
-
Juuli 2020 eest on avaldajal saamata töötasu perioodi eest kuni 13.07.2020 s.o 8 tööpäeva eest summas 222,72 eurot bruto (8 x 8 x 3,48).
9.Kostja poolt välja maksmata töövõimetushüvitise suuruseks on 97,44 eurot, kuna hageja viibis haiguslehel perioodil 17.06.2020 – 30.06.2020, kuid kostja töövõimetushüvitist ei maksnud. Seega on hagejal õigus tööandja makstavale töövõimetushüvitisele alates töövõimetuse 4. päevast kuni 8. päevani (kaasa arvatud) 70% keskmisest töötasust s.o kokku 5 päeva eest summas 97,44 eurot bruto (5 x 8 x 3,48 x 70%).
10.Töölepingu ülesütlemisega tööandjapoolse rikkumise tõttu on hagejal õigus saada töölepingu ülesütlemise hüvitist summas 1752 eurot. TLS § 100 lg 4 näeb ette, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Keskmise töötasu kohta andmete puudumisel lähtub avaldaja hüvitise arvestamisel palga alammäärast. Seega on avaldajal õigus nõuda tööandjalt hüvitist summas 1752 eurot bruto (3 x 584).
11.Hageja palub tuvastada töölepingu lõppemine töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 13.07.2020 Mõista Eesticaps OÜ-lt V B kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 1296,37 eurot, saamata jäänud töövõimetushüvitis summas 97,44 eurot, töölepingu ülesütlemise hüvitis summas 1752 eurot ning parandada kanded V B töötamise kohta töötamise registris.
Kostja seisukohad
12.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 16.12.2020. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.
4/8
2-20-16573
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et olenemata asjaolust, et TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks anda hinnang hagiavalduses toodud nõuete osas.
14.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust lepingule. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Töölepingu ülesütlemine
15.TLS § 95 lg 1 kohaselt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine.
16.TLS § 91 lg 2 p 2 sätestab, töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.
17.Hageja poolt on kostjale esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt ütleb hageja kostjaga töölepingu üles alates 13.07.2020. (dtl 41). Seega on hageja täitnud vorminõuet, öeldes töölepingu üles kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
18.Kostja on 14.07.2020 hagejale e-kirjaga vastanud töölepingu ülesütlemise osas, märkides, et võlgnevused hageja ees puuduvad (dtl 35, 108). Seega on kostja hageja edastatud tahteavalduse (töölepingu ülesütlemisavaldus) kätte saanud ja see on muutunud kehtivaks (TsÜS § 69 lg 1).
19.Vastavalt TLS § 105 lg 1 peab kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest.
20.Kohus selgitab, et kui tööandja ei nõustu töölepingu ülesütlemisavaldusega, tuleb see vaidlustada töövaidluskomisjonis või kohtus 30 kalendripäeva jooksul. Tööandjal puudub seadusest tulenev õigus asuda ise andma hinnangut, kas töötajal oli seaduslik alus töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 alusel või mitte, kuna selle hinnangu andmise pädevus on töövaidlusorganil (kohus, töövaidluskomisjon). Ülesütlemisavalduse esitajal (antud juhul hagejal) puudub kohustus ise pöörduda tuvastushagiga töövaidlusorgani poole, kuna seaduseandja on ette näinud, et kui tahteavaldus on muutunud kehtivaks, siis saab seda vaidlustada seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Antud juhul tuli tööandjal esitada töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastushagi töövaidlusorganisse 30 kalendripäeva jooksul s.t hiljemalt 13.08.2020. Tööandja (kostja) on pöördunud töövaidluskomisjoni poole nõudega töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks peale seaduses ettenähtud tähtaega s.o 15.08.2020.
5/8
2-20-16573
21.Seega on hageja poolt 13.07.2020 esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus kehtiv ning töösuhe lõppenud TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 13.07.2020.
22.Kohus selgitab, et töölepingu ülesütlemise avalduse saamisel puudub tööandjal õigus teha registrisse kandeid teisel alusel kui avalduses kajastatud, mida antud juhul kostja on teinud. Seega on kostjal kohustus teha töötajate registrisse paranduskanded ja märkida, et pooltevaheline tööleping on lõpetatud TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 13.07.2020. Saamata jäänud töötasu
23.Hageja palub tööandjalt välja mõista vähem makstud töötasu 1296,37 eurot. Kostja omapoolseid arvestusi esitanud ei ole. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
24.Kohtule esitatud töölepingu kohaselt on töösuhe saanud alguse 05.09.2016, p 4.1 kohaselt (dtl 36-38) on hageja töötasu suuruseks 470 eurot ning hageja on asunud tööle täistöökohaga (40 tundi nädalas).
25.TLS 29 lg 6 kohaselt ei või töötajale maksta Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära kohaselt moodustas 2019. aastal töötasu 540 eurot ning alates 01.01.2020 moodustab töötasu alammäär 584 eurot. Seega täistööajal töötamisel kohustus kostja tasuma hagejale 2019. aastal töötasu 540 eurot kuus ning alates 2020 aastast 584 eurot kuus.
26.Kohtule esitatud tõendite alusel selgitab kohus, et konto väljavõte (dtl 54) ei tõenda, et kostja oleks hagejale 27.03.2020 töötasu makstud. Nimelt on ülekande selgistus tagastus, mis ei tõenda, et see oleks töötasu. Kohus juhib tähelepanu, et töötasu ülekanded peavad olema selged ja üheselt arusaadavad, et ära hoida arusaamatusi. Kostja väited ei ole samuti kooskõlas töötaja esitatud tõenditega ning kostja omapoolseid asjakohaseid tõendeid esitanud ei ole.
27.Hageja esitatud konto väljavõte (dtl 31-34) ühtib hageja esitatud arvestustega. Kostja omapoolseid arvestusi ja vastuväiteid arvestustele esitanud ei ole, seega leiab kohus, et hageja töötasu nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 1296,37 eurot. Saamata jäänud haigushüvitis
28.Hageja palub kostjalt välja mõista töövõimetushüvitise summas 97,44 eurot.
29.Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 122 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis).
30.Hageja viibis töövõimetuslehel perioodil 17.06.2020 kuni 30.06.2020 (dtl 30). Konto väljavõttest selgub, et kostja töövõimetushüvitist hagejale maksnud ei ole (dtl 34).
6/8
2-20-16573
31.Võttes aluseks töötasu määra (584 eurot) ning keskmist kalendripäevade arvu, siis on ühe kalendripäeva keskmine töötasu 19,27 eurot (584 : 30,3). Haigushüvitise suuruseks kujuneb 67,45 eurot (19,27 x 5 x 0,7).
32.Kohus leiab, et hageja töövõimetushüvitise nõue on põhjendatud summas 67,45 eurot, mis kuulub kostja poolt hüvitamisele. Töölepingu ülesütlemise hüvitis
33.Kohus on leidnud, et pooltevaheline tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p 2 alusel.
34.TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
35.Hageja palub kostjalt välja mõista töölepingu ülesütlemise hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 1752 eurot (3 x 584). Kostja omapoolseid arvestusi ja vastuväiteid esitanud ei ole, seega lähtub kohus hageja esitatud arvestustest.
36.Antud juhul on tööleping lõpetatud tööandjapoolse rikkumise tõttu. Tööandja peab töölepingulistes suhetes arvestama, et töötajale töötasu maksmisega hilinemisel või mitte maksmisega võib tekkida sellest töötajale kahju. Töötasu on inimesel elatusallikas ning iga inimene planeerib oma pere-eelarve lähtuvalt töötasust ja selle maksmise päevast.
37.Kohus leiab, et töölepingu ülesütlemise hüvitise vähendamiseks puuduvad alused. Hüvitise määramisel arvestab kohus, et töötaja on töötanud tööandja juures alates 05.09.2016. Tööandja on töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, kuna pole töötajale töötasu maksnud kokkulepitud tingimustel. Kostja on töötajate registrisse märke tegemisel tekitanud olukorra, kus hageja on ilma jäänud riiklikest hüvitistest. Nimelt Töötukassal puudub õigus maksta hüvitist, kui töölepingulised suhted on lõppenud poolte kokkuleppel.
38.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 1752 eurot. Viivitamata täidetavaks tunnistamine
39.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid on igati põhjendatud tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus
40.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
41.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 7/8
2-20-16573
42.Kohus leiab, et antud juhul on kostja taotluse alusel alustatud kohtumenetlust, samas ei ole kostja kohtunõuet täitnud ning omapoolseid seisukohti hagiavalduse osas kohtule esitanud. Seega leiab kohus, et kohtus tekkinud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna kohus rahuldas hagi samas ulatuses, mis on eelnevalt tehtud töövaidluskomisjoni poolt.
43.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Menetlusosalise esindaja kulu on kohtuväline kulu TsMS § 144 p 1 mõttes. Vastavalt TsMS § 144 p 4 on kohtuvälised kulud ka töövaidluskomisjoni avalduse esitamisega seonduvad kulud (vt ka Riigikohtu 10.02.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15 p 12) Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
44.Kohus kontrollib kohtuväliseid kulusid, milleks on lepingulise esindaja kulud. Vastuväidetest tulenevalt ning kooskõlas TsMS § 175 lg 1 kontrollib kohus osapoole esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
45.Avaldaja esindaja on märkinud, et 6 tunni ja 30 minuti eest on tasu suuruseks 230 eurot. (ilma käibemaksuta), millele lisandub lepingu sõlmimise tasu summas 10 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu suurus on mõistlik ning põhjendatud ning jääb alla tavapärase turuhinna.
46.Kohtule esitatud taotluse kohaselt on õigusabikulud hageja esindajal on kulunud toimingute tegemiseks kokku 6 tundi ja 30 minutit. Kostja hageja menetluskulude osas vastuväiteid ei esitanud. Arvestades kohus, et ajakulu on põhjendatud. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hageja menetluskulude taotluse.
47.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
48.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.