BellaVia OÜ hagi J. P. ) vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
2780 eurot 40 senti
Menetlusosalised ja nende
Hageja BellaVia OÜ (registrikood 12241298), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu
esindajad
Kostja J. P.xxxxxxxxxxxxx), Vambola Olli Asja läbivaatamise aeg
lepinguline
esindaja
Kirjalik menetlus, lõplike seisukohtade esitamise tähtaeg 11. juuni 2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada BellaVia OÜ hagi J. P. .
2.Mõista J. P. OÜ kasuks välja kahjuhüvitis 2590 eurot 08 senti.
3.Mõista J. P. OÜ kasuks välja 240 euro 33 sendi suurune viivis põhinõudelt (2590 eurot 08 senti) ajavahemiku 4. maist 2020 kuni 1. juulini 2021 eest.
4.Mõista J. P. OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (2590 eurot 08 senti) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 2. juulist 2021 kuni põhinõude täitmiseni, arvestades, et viivis kokku ei ületaks põhinõuet 2590 eurot 08 senti.
6.Mõista J. P. OÜ kasuks välja 1944 euro 66 sendi suurune menetluskulu.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks
2-20-6474 tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.BellaVia OÜ (hageja) esitas 4. mail 2020 J. P. ) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 2590 eurot 08 senti ja seadusjärgse viivise eelnimetatud summalt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 2590 eurot 08 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja üürnikuna 26. augustil 2019 Sänna Mäeveski OÜ-ga (üürileandja) äriruumi üürilepingu, mille kohaselt andis üürileandja hagejale kasutamiseks xxxxxxxxxxxxxxxxxx äriruumid (ruumid). Üürilepingu p 4.2.4 kohaselt oli üürnik kohustatud hüvitama üürileandjale üürieseme kahjustumisest tuleneva kahju. Ruumid anti hagejale üle 26. augustil 2019.
24.novembril 2019 rikkus kostja ruumide välisukse, lüües selle vastu hoone välisseina nii, et kolm uksehinge murdusid ja ukse metallkorpus deformeerus. Selle tulemusel ei saanud ust enam kinni panna ja seda ei olnud võimalik ka korda teha. Kõnealuse juhtumi kohta viis politsei läbi ka väärteomenetluse ja kostjat karistati rahatrahviga. Väärteomenetluses tehtud otsus jõustus 11. veebruaril 2020. Hageja võttis kahelt äriühingult uue ukse tellimiseks hinnapakkumise ja valis neist soodsama. Kokku läks uue ukse tellimine ja selle paigaldamine maksma 2590 eurot 08 senti ja selle summa on hageja ka tasunud (981 euro suurune ettemaksearve uue ukse eest, 1156 euro 08 sendi suurune arve uue ukse ja selle tarvikute eest ning 453 euro suurune arve katkise ukse demontaaži ja uue ukse paigaldamise eest). Kuna kostja kahjustas hageja valduses olevat üürileandja vara, peab ta kahju hüvitama. Lisaks peab kostja tasuma kahjuhüvitiselt ka seadusjärgset viivist alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et hageja nõutud kahjuhüvitis on liiga suur. Kuna hoonele paigaldati täiesti uus uks, siis oli selle väärtus oluliselt suurem kui vanal uksel. VÕS § 132 lg 1 näeb ette, et kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel võrreldes uue samaväärse asja väärtusega oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Lisaks võis uks olla juba varem rikutud, sest see ei avanenud normaalselt tõugates. Kostja leiab, et ta oleks võinud katkise ukse ise ära parandada ja et hageja oleks pidanud talle kahjust varem teatama.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2-20-6474
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
5.Hageja nõue põhineb asjaolul, et kostja tekitas talle kahju sellega, et lõhkus hageja valduses olevate ruumide välisukse. Hageja on selle tõttu pidanud tegema kulutusi ruumide endise seisundi taastamiseks. Sellise nõude alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, mis näeb ette, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on õigusvastane mh see, kui kahju tekitatakse omandi või sellesarnase õiguse rikkumisega. Kuigi praegusel juhul ei olnud kahjustatud ese hageja omandis, on eelnimetatud sätete mõtte kohaselt omandi rikkumisega võrdsustatud ka olukord, kus kahju tekitatakse isiku valduses olevale üüriesemele. Hageja esitatud üürilepingu (tl 7-12) p 4.2.4 kohaselt on hageja kui äriruumide üürnik kohustatud hüvitama üürileandjale lepingu eseme kahjustumisest tuleneva kahju.
6.Hageja nõude rahuldamise eelduseks on VÕS §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 5 järgi hageja valduses olnud ruumide ukse kahjustamine kui õigusvastane tegu, kahju tekkimine hagejale ning põhjuslik seos kostja õigusvastase teo ja hagejale tekkinud kahju vahel, samuti VÕS § 1050 lg 1 järgi kostja süü kahju tekitamises. Kostja suhtes väärteomenetluses tehtud otsuse kui dokumentaalse tõendiga (tl 18-19) on tõendatud, et kõnealuse ukse lõhkus kostja. Seega on õigusvastase teo toimepanemine tõendatud. Õigusvastasust välistavatele asjaoludele ei ole kostja tuginenud. Samuti on tõendatud hagejale tekkinud kahju ning põhjuslik seos kahju ja kostja teo vahel (väärteoasjas tehtud otsus, tl 18-19; hagejale esitatud arved uue ukse ja selle paigaldamise eest ning maksekorraldused, tl 25-32).
7.VÕS § 1050 lg 1 näeb ette, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. See tähendab, et praegusel juhul saanuks kostja vastutusest vabaneda, tõendades, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Kostja ei ole süü puudumist tõendanud, ta on üksnes väitnud, et ta ei rikkunud ust tahtlikult. Seega vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest.
8.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahjunõude ulatust asja kahjustamise korral reguleerib VÕS § 132 lg 3, mis näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Samuti näeb viidatud säte ette, et kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg-le 1 ehk sel juhul arvestatakse kahjuhüvitist samamoodi nagu siis, kui asi oleks hävinud.
2-20-6474
9.Väärteoasjas tehtud otsuses (tl 18-19) tuvastatud asjaoludest nähtub, et kostja tegevuse tulemusena olid ukse vigastused sellised, et seda ei olnud võimalik parandada (ukse korpus oli deformeerunud, uksehinged kahjustatud). VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
10.Kohus nõustub kostjaga, et asja parandamine või uue asja soetamine peab toimuma mõistlikel tingimustel ja kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsama võimaluse. Kuid eelnev ei tähenda, et kahjustatud isik peaks valima kõigist võimalikest variantidest kõige odavama, kui see oleks eelduslikult madalama kvaliteediga (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, § 132 kommentaar 4.3, lk 701). Kohtu arvates on hageja tõendanud, et kulutused, mis ta uue ukse saamiseks tegi, olid mõistlikud. Nimelt võttis hageja mitu hinnapakkumist ja valis neist sellise, mis oli soodsama hinnaga (tl 23-24). Kostja ei ole ka tõendanud, et tegelikult oleks uue sobiva ukse saanud tellida veel odavamalt, ta on üksnes väitnud, et ta oleks saanud ise kas katkise ukse parandada või uue ukse tellida ja paigaldada. Kohus on seisukohal, et hagejal oli mõistlikult võttes õigus valida isik, kes talle uue ukse tarnib ja paigaldab ning hageja ei pidanud pöörduma uue ukse tellimiseks kostja poole. Samuti ei ole asjas tõendatud, et ust oleks üldse saanud parandada. Seega ei ole asjakohane kostja väide, et hageja oleks pidanud pöörduma tema poole ja paluma tal lõhutud ukse korda teha.
11.Kostja on tuginenud asjaolule, et uus uks oli igal juhul väärtuslikum kui vana ja seda tuleb kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse võrra. Samas ei ole kostja seda väidet millegagi tõendanud, kuigi TsMS § 230 lg 1 kohaselt oli selle väite tõendamise kohustus just kostjal. Samuti on paljasõnaline kostja oletus, et uks võis olla katki juba enne tema teo toimepanekut.
12.Kostja on ka seisukohal, et kahjuhüvitis on liiga suur. Selline väide võib tähendada, et kostja tugineb VÕS § 139 lg-le 1, mis näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Samas ei ole kostja kohtu arvates toonud esile ühtegi asjaolu, mis annaks aluse kahjuhüvitist vähendada ja seega ei ole kahjuhüvitise vähendamiseks alust.
13.Kuna hageja on tõendanud, et kostja kahjustas vaidlusalust ust, et ust ei olnud enam võimalik parandada ja et kulutused uue ukse ostmiseks ja paigaldamiseks olid mõistlikud, siis tuleb hagi rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2590 euro 08 sendi suurune kahjuhüvitis.
14.VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama lõike teise lause kohaselt loetakse seadusjärgseks viivisemääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
15.Hageja on palunud mõista viivise välja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda
2-20-6474 selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
16.1.Põhinõude suurus on 2590 eurot 08 senti. Ajavahemikus 4. maist 2020 kuni 30. juunini 2020 oli seadusjärgne viivisemäär 8% aastas ja 0,021858% päevas. Ühe päeva viivise summa oli 0,566138 eurot, ajavahemikus oli 58 päeva ja seega on selle ajavahemiku eest tasumisele kuuluva viivise suurus 32 eurot 84 senti.
16.2.Ajavahemikus 1. juulist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 oli seadusjärgne viivisemäär 8% aastas ja 0,021858% päevas. Ühe päeva viivise summa oli 0,566138 eurot, ajavahemikus oli 184 päeva ja seega on selle ajavahemiku eest tasumisele kuuluva viivise suurus 104 eurot 17 senti.
16.3.Ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 30. juunini 2021 oli seadusjärgne viivisemäär 8% aastas ja 0,021918% päevas. Ühe päeva viivise summa oli 0,567689 eurot, ajavahemikus oli 181 päeva ja seega on selle ajavahemiku eest tasumisele kuuluva viivise suurus 102 eurot 75 senti.
16.4.1. juulil 2021 kehtiv viivisemäär on samuti 8% aastas ja 0,021918% päevas. Ühe päeva viivise summa oli 0,567689 eurot, ajavahemikus oli 1 päev ja seega on selle ajavahemiku eest tasumisele kuuluva viivise suurus 57 senti.
17.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja viivis 2590 eurolt 08 sendilt alates 4. maist 2020 kuni 1. juulini 2021 240 eurot 33 senti (32,84+104,17+102,75+0,57 eurot). Alates 2. juulist 2021 kuni põhinõude 2590 euro 08 sendi tasumiseni tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuigi kostja ei ole viivise vähendamise taotlust esitanud, on hageja ise palunud tulevikus tekkiva viivise mõista välja mitte suuremas summas kui põhivõlg. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat viivist hageja taotlusel piirata põhinõude ulatusega.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
19.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 1994 euro 66 sendi suurused menetluskulud. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.
20.Hageja on hagi esitamisel tasunud 275 euro suuruse riigilõivu. Samuti on hageja tasunud õigusabi eest 1719 eurot 66 senti (käibemaksuta).
21.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja.
2-20-6474
22.Hagejat on menetluses esindanud vandeadvokaat, kes on esitanud hagejale käesolevas asjas osutatud õigusteenuse eest järgmised arved: • 3. detsembri 2019. a arve nr 20191564 (hageja 11. juuni 2020. a menetlusdokumendi lisa 1) 560 eurot. • 5. mai 2020. a arve nr 20200503 (hageja 11. juuni 2020. a menetlusdokumendi lisa 2) 497 eurot. • 11. juuni 2020. a arve nr 20200643 (hageja 30. detsembri 2020. a menetlusdokumendi lisa 1) 287 eurot. • 21. detsembri 2020. a arve nr 20201505 (hageja 30. detsembri 2020. a menetlusdokumendi lisa 2) 58 eurot 33 senti. • 2. juuni 2021. a arve nr 20210664 (hageja 11. juuni 2021. a menetlusdokumendi lisa 1) 317 eurot 33 senti.
23.Kohus on seisukohal, et kuigi 3. detsembri 2019. a arve on esitatud enne hagi esitamist, saab selle arve järgi osutatud õigusabi pidada hagi esitamisega seotud õigusabiks. Kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest, on menetluskulud TsMS-i mõttes (RKTKo 3-2-1-84-14, p 24).
24.Menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 12 tunni ja 17 minuti ulatuses tunnihinnaga 140 eurot ehk kokku 1719 eurot 66 senti. See summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus nõustub hagejaga, et praegusel juhul on osutatud õigusteenus asja keerukust ja mahtu arvestades olnud põhjendatud ning vajalik. Hagi esemeks oli kahjuhüvitise väljamõistmise nõue ja selle nõude põhjendamiseks oli vaja koguda tõendeid ning seostada need juhtumi asjaoludega. Samuti on hageja esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlik ja põhjendatud.
25.Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka 275 euro suurune riigilõiv. Kokku peab kostja seega hagejale hüvitama 1994 euro 66 sendi suurused menetluskulud.
26.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.