Lemora UAB hagi aktsiaseltsi Tesman vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. aprilli 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaselts Tesman 12. mai 2021. a apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
5674,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) Lemora UAB (Leedu registrikood 233623430), lepinguline esindaja Siim Mägi Kostja (apellant) aktsiaselts Tesman (registrikood 10275264), lepinguline esindaja Kerli Kaasik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta asja juurde võtmata kostja apellatsioonimenetluses esitatud e-kiri ja fotod.
2.Jätta Harju Maakohtu 12. aprilli 2021. a otsus tsiviilasjas 2-20-6170 muutmata ja aktsiaseltsi Tesman apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta aktsiaselts Tesman kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib menetlusosaline edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise
esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Lemora UAB (hageja) esitas Harju Maakohtule 27.04.2020 aktsiaseltsi Tesman (kostja) vastu hagi, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 10 130,80 eurot ja viivis 1925,73 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping, mille alusel hageja müüs ja tarnis kostjale ehitamisel kasutatavaid villast seinaplaate; - hageja väljastas müüdud kaupade eest 04.05.2018 kostjale arve nr 000430982 43 807,60 eurot tasumise tähtajaga 03.07.2018; - kostja esitas hagejale pärast kaupade tarnimist pretensiooni müüdud kaupade kvaliteedi osas; - hageja esindaja käis 25.04.2018 kostja ehitusobjektil kaupade kvaliteediga tutvumas ja koostas selle kohta kirjaliku ekspertiisiakti; - paneelid olid mõeldud paigaldamiseks lisakompresseeringuga, kuid kostja soovis neid paigaldada lisakompresseeringuta, mille tulemusel jäi kostjale mulje, et paneelid ei vasta nõuetele; - hageja esitas kostjale kirjalikud nõuded võlgnevuse tasumiseks 05.12.2018 ja 19.08.2019; - hageja ja kostja ei ole sõlminud kokkulepet, mille alusel oleks kostjal olnud õigus arve nr 602 esitada ja hagejal kohustus see tasuda. Hageja täpsustas hagiavaldust 22.10.2020 menetlusdokumendis ning palus põhinõude suuruseks lugeda 4630,80 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostja palus hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tugines peamiselt järgmistele väidetele: - kostja tellis hagejalt ehitustegevuse otstarbel paneele (nn sandwich paneele); - paneelid jõudsid ehitusobjektile hilinemisega, olid ebakvaliteetsed ja kasutuskõlbmatud (paneelide liitekohtadesse oli pandud liiga palju soojustust, mis ei võimaldanud paneele omavahel kokku panna); - kostjal tuli teha lisakulutusi 4630,80 eurot paneelide viimiseks kasutuskõlblikusse seisundisse ja kostja esitas selle kohta hagejale 06.06.2018 arve nr 602;
2(8)
- pooltel ei olnud kokkulepet paneelide liitekohas oleva soojustuse mahu kohta ja seda ei saa tellija määrata; - kvaliteedi- ja tarneprobleemide esinemisele viitab kostja esitatud pretensioon; - hagiavaldusest ei nähtu, millisele kvaliteedistandardile pidid paneelid vastama; - ehitusobjektil käisid tootja esindajad, kes selgitasid ehitusobjekti juhile TP-le, et paneelid vajavad nende otstarbekohaseks kasutamiseks ümberehitust; - paneelide parandajad ei andnud kostjale ühtegi parandustööd üle ja kostja pidi paneelide parandustööd teostama ise; - hageja võttis 10.07.2018 e-kirjas kostja kahjunõude omaks ja oli nõus oma nõuet vähendama 4630,80 euro ulatuses; - seoses põhinõude põhjendamatusega ei saa hageja nõuda ka viivist. Kostja tegi hageja nõudega menetlusliku tasaarvestuse.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 4630,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 673,61 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 28.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: - hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping, mille alusel müüs ja tarnis hageja kostjale ehitamisel kasutatavaid villast seinaplaate; - hageja väljastas müüdud kaupade eest 04.05.2018 kostjale arve nr 000430982 summas 43 807,60 eurot tasumise tähtajaga 03.07.2018; - kostjal on arvest nr 000430982 tasumata 4630,80 eurot. Maakohus tuvastas UAB Baltijos Polistirenas kvaliteedijuhi UA kirjaliku selgituse alusel, et hageja müüdud paneelid vastasid lepingu tingimustele või vähemalt keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 mõttes. Puudus ei seisnenud paneelides endis, vaid kostja ei kasutanud paneelide paigaldamiseks selleks kõige optimaalsemat viisi. Kostja ehitusobjektil ei oldud teadlik sellest, et paneele tuleb paigaldada lisakompresseeringuga. Paneelid sobisid kokkulepitud otstarbeks. Kostja vastupidist ei tõendanud. Nimetatut ei tõenda ka hageja 22.06.2018, 11.07.2018 ja 27.07.2018 e-kirjad. Kostjal puudub seetõttu kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 2 alus omapoolse kohustuse täitmisest keelduda. Maakohus jättis kostja tasaarvestamise avalduse kooskõlas VÕS § 197 lg-ga 1 rahuldamata. Maakohus viitas VÕS § 101 lg 1 p-le 3, § 115 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendi 2-17-1937 p-le 15. Kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks kostjaga sõlmitud lepingut rikkunud, ei ole tasaarvestuse eeldused täidetud. Kuivõrd kostja on rikkunud hagejale tasu maksmise kohustust, rahuldas maakohus hageja viivisenõude ning mõistis välja sissenõutavaks muutunud viivise 673,61 eurot. Kostja
3(8)
vastuväited viivise algusaja kohta ei anna alust lugeda viivise alguse tähtajaks muud kuupäeva kui arvel nr 000430982 märgitu.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus on rikkus kohtulahendi põhjendamise kohustust. Maakohus on otsuse üllatuslikult rajanud hageja esitatud UAB Baltijos Polistirenas kvaliteedijuhi UA seletusele. Hageja ei taotlenud tema tunnistajana ülekuulamist. Kostja esitas tõendile vastuväite. Hageja esitatud tõend on seega lubamatus vormis ja maakohus on otsuse rajanud ebakohasele tõendile. Tõendile ei ole lisatud ühtegi fotot, millele tõendis on viidatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on ostjale üle andnud kasutusjuhendid, mis nõuavad paneelide paigaldamist rõhtjõu abil. Samuti ei ole hageja tõendanud, millistele rahvusvahelistele kvaliteedistandarditele paneelid vastasid. Maakohus ei ole tunnistaja ütlusi analüüsinud ning ei ole aru saanud, et lisakompresseeringuga / rõhtjõu abil ei ole võimalik paneele paigaldada, kui need ei lähe omavahel soonde. Ebakvaliteetse paneeli paigaldamine ei oleks ka lisakonpresseeringuga võimalik. Hageja on rikkumise ja kahjunõude omaks võtnud, mistõttu ei pidanud kostja neid tõendama. Maakohus on selgituskohustuse jätnud täielikult täitmata ning on jätnud objektiivselt hindamata kostja juhatuse liikme vande ande all antud ütlused ja tunnistaja ütlused ega ole põhjendanud, miks ta hageja poolt esitatud tõendeid (sh e-kirjad esinenud puuduste kohta ja fotod) ei arvesta. Maakohus on otsuse rajanud kolmanda isiku kirjalikule selgitusele, kes ei ole paneele näinud ega objektil viibinud, kuid jätnud tunnistaja ütlused ja kirjalikud tõendid tähelepanuta. Kostja palub tõendina vastu võtta fotod ja hageja esindaja ettevõttesisese e-kirja. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja palub apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata, kuna kostja lepingulise esindaja esindusõigus on tõendamata. Alternatiivselt palub hageja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Hageja vaidleb vastu apellatsioonkaebusele lisatud täiendavate tõendite vastuvõtmisele. Hageja viitab TsMS § 633 lg-le 5 ja § 652 lg-le 4. Kostja oleks apellatsioonkaebuses esitatud asjaolud ja tõendid saanud esitada esimese astme kohtumenetluses. Kostja ei ole esitanud põhjendusi, miks ta ei saanud täiendavaid tõendeid esitada esimese astme kohtus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja esmakordselt esitatud tõendite osas. Kostja on taotlenud fotode ja hageja esindaja ettevõtte sisese e-kirja asja juurde võtmist. Tõenditega soovib kostja tõendada, et paneelidel oli villa liiga palju ja neid ei olnud võimalik kohaselt 4(8)
paigaldada (isegi rõhtjõu abil). Väide, et paneele ei ole võimalik paigaldada isegi rõhtjõu abil, samuti, et paneelidel oli kvaliteediprobleeme veel lisaks kostja teada antule, on esmakordselt esitatud apellatsioonimenetluses. Kostja pole põhjendanud, miks ta ei esitanud 13.06.2020 e-kirja ja fotosid maakohtus. Eeltoodu tõttu ei arvesta ringkonnakohus uue väitega ega võta asja juurde kostja poolt esitatud tõendeid (TsMS § 652 lg 4). Tõendid võtab ringkonnakohus toimikust välja. Kuna need on saadetud elektrooniliselt, nende tagastamist ei toimu.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
ega
korda
neid.
Vastuseks
9.Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas tarnitud paneelid olid kvaliteetsed ja eesmärgipäraselt kasutatavad. Kostja väidetest saab ringkonnakohus aru, et kostja valis (interneti)poes välja ja ostis endale paneelid. Paneelide kohale saabumisel leidis kostja, et need ei sobi talle, kuna paneelidel oli villa liiga palju, mis takistas nende paigaldamist.
10.Hageja pidi aru saama, et kostja soovis paneelidest hoonet ehitada. Pooled ei vaidle, et nende vahel ei olnud kokkulepet selles osas, kui palju peab paneelide liitekohas soojustust olema.
11.Hageja müüjana pidi tõendama, et paneelid olid kvaliteetsed. Vastuseks kostja väitele esitas hageja tõendina tootja selgituse, et paneelid vastasid kvaliteedinõuetele, kuid probleem nendega ei seisne mitte üleliigses villakihis, vaid kostjapoolses ebaõiges paigalduses (neid tuli paigaldada rõhtjõuga). Sellega täitis hageja oma tõendamiskoormise ja tõendas, et etteheited paneelide kvaliteedile olid tingitud valest paigaldusest.
12.Kostja pidi tõendama, et paneelid ei olnud liigse soojustuse tõttu nende tavapärasel kasutusotstarbel (ehitamiseks) kasutatavad ja kostja paigaldusviis (ilma rõhtjõuta) on antud paneelide puhul õige. Kostja väitis maakohtus, et soojustus ei võimaldanud paneele teineteisega kokku panna (04.06.2020 menetlusdokumendi p 4). Kostja pole maakohtus väitnud ega tõendanud, et paneele ei olnud võimalik kokku panna ka hageja poolt toodud viisil (rõhtjõuga).
13.Kostja väide, et hageja on väitnud 22.06.2018 e-kirja p-s 3, et pärast pretensiooni esitamist saatis hageja oma töölised kõrvalekaldeid likvideerima, ei ole päris täpsed. E-kirjas (tl 46) on märgitud järgmist: „Pärast teilt kaebuse saamist tulid tehase esindajad järgmisel päeval materjalide juurde kokku ja parandasid villa kvaliteedikohased kõrvalekalded ning teatasid meile, et nad on sisse viinud korrektuure ja teie ettevõtte esindaja aktsepteeris seda.“
14.E-kiri on vastuolus tootja kvaliteedijuhi kirjaga 18. juunist 2018 (tl 7, tõlge tl 6), mille kohaselt sai paneelide tootja hagejalt 24. aprillil e-kirja ja 25. aprillil saabusid tootja esindajad objekti üle vaatama; märkasid, et paneelid olid omavahel ühendatud külgedelt ilma lisakompresseeringuta, kuid vastasid tootja poolt aktsepteeritud rahvusvahelisele kvaliteedistandarditele; kostja esindajad leidsid, et mõnel paneelil on liigne villakiht ning palusid selle eemaldada; tootja esindajad selgitasid neile, et probleem pole liigses villakihis, vaid ilma rõhtjõuta paigaldamises ja termosisolatsiooni kihid peaksid liitekohtadest olema ühendatud rõhtjõu abil; sellele vastasid kostja esindajad, et kuna tegemist on vertikaalselt paigaldatavate ja raskekaaluliste paneelidega, ei saa nad neid kompresseerida ning otsustasid „üleliigse villa“ eemaldada; kostjat hoiatati villa liitekohtadelt eemaldamise järgsete aukude ja 5(8)
sellega kaasnevate külmasildade eest, kuid ehitajad väitsid, et neid on olemas selle vastu täiendavad vahendid; tootja esindajad palusid märkida, milliste paneelide puhul on nende arvates villakiht üleliigne, kuid ehitajad ei teinud seda; siiski eemaldasid tootja esindajad kõigilt paneelidelt osa villakihist (välja arvatud paneelidest, mis asusid kahes pakis, milleni oli võimatu ulatuda).
15.Kahest eelnevast tõendist saab järeldada, et tootja esindajad käisid aprillis paneele vaatamas ja tootja kvaliteedijuht koostas nende selgituste alusel 18.06.2018 probleemi kirjelduse. Asjaolu, et kvaliteedijuht isiklikult paneele üle vaatamas ei käinud, ei muuda tõendit ebausaldusväärseks. 18.06.2018 selgituse põhiline järeldus rajaneb asjaolul, et tootja tehases toodetud paneele paigaldati ilma rõhtjõuta ja nimetatule ei vaidle vastu ka kostja.
16.Asjaolust, et tootja töötajad eemaldasid osadelt paneelidelt osa villa, ei saa järeldada, et paneelid olid ebakvaliteetsed või ei sobinud ehituseks. Pigem viitab see tootja soovile kostjale vastu tulla ja tema soovil vill eemaldada.
17.Hageja 22.06.2018 e-kiri kajastab paneele vaatamas käinud isikute seotust tootjaga (tehase esindaja) ja üleliigse villa eemaldamist. 22.06.2018 e-kirja sõnastusest „parandasid villa kvaliteedikohased kõrvalekalded“ ei ole võimalik järeldada koosmõjus teiste tõenditega, et hageja võttis omaks, et paneelid ei vastanud kvaliteedile või olid ehitamise otstarbeks sobimatud. Kirjast tuleneb, et tootja tuli vastu kostja soovile ja korrigeeris soojustuse paksust.
18.Põhjendamatu on kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostja 22.06.2018 e-kirja neljandast lõigust nähtub, et kvaliteediprobleemid jäid parandamata. E-kirja neljas lõik on järgmine: „Usume, et viivituse tõttu on meile saadetud müügiarve koos käibemaksuga vale. Mahalaadimiseks tuli teil palgata tehnika teiepoolseteks vajadusteks, meie tarnisime vaid materjali objektile. Saatsite müügiarve koos käibemaksuga transpordi ja mahalaadimise kohta, jättes täpsustamata, kui palju tegelikult selleks aega kulus ja mis oli tunnihind.“ Nimetatud lõigus ei ole juttu paneelide parandamisest, vaid hageja vaidleb vastu kostja väitele, et viimasel on õigus esitada arve tulenevalt paneelide hilisema tarnega seotud kahju hüvitamiseks.
19.Tunnistaja TP, kes oli kostja objekti- ja töödejuht, ütlused ei lükka ümber tootja 18.06.2018 kirjas toodud seisukohta, et kostja probleemid paneelide paigaldamisel olid tingitud ebaõigest paigaldusviisist. Tunnistaja avaldas seisukohta, et paneelidel oli villa liiga palju. Paneelide paigalduse kohta esitatud küsimusele on tunnistaja vastanud järgmist: „Seal ei olnud varianti teistmoodi paneele paigutada. Vill takistas veetiheda pinna tekkimist. /.../ Olen tööalaselt kokku puutunud erinevate analoogsete paneelide paigaldamisega. Asetuse suhtes on olemas erinevad võimalused – horisontaalpaigaldus, vertikaalpaigaldus, muus variandis ei oska öelda, et neil oleks midagi erinevat. Sellises variandis paneelidel ei näinud paigaldamisel muud võimalust kui see, mida mina kasutasin./.../ Kuna välispaneelis on enamasti jäik vill, siis seda ei ole võimalik väga palju kokku suruda. See eeldaks oluliselt keerukamat paigaldust /.../ et klamber tuleb panna ka sissepoole, sest sa pead neid ühtlaselt kokku tõmbama.“
20.Eeltoodud ütlustest saab järeldada seda, et paneelide paigaldamisel rõhtjõudu ei kasutatud ja tunnistaja pidas õigeks oma nägemust paneelide paigaldamisest, st pidas õigemaks tema arvates üleliigse villakihi eemaldamist. Tunnistaja ütlustest ei saa teha aga järeldust, et kostja
6(8)
paigaldusviis (ilma rõhtjõuta) on antud paneelide puhul õige. Samal põhjusel ei saa teha tunnistaja ütlustest omakorda järeldust, et paneelid ei olnud ehitamiseks kõlbulikud.
21.Kostja ei ole toonud esile, et ta informeeris hagejat enne ostu sooritamist sellest, millisel viisil ta soovis paneele kasutada (nt viisil, mis ei võimaldagi rõhtjõu kasutamist). Kostja ei väitnud maakohtu menetluses ka seda, et paneele ei ole võimalik rõhtjõuga kokku suruda, kui need ei lähe soonde ega ka seda, et hageja ei andnud kostjale kasutusjuhendit, mis nõudnuks paneelide paigaldamist rõhtjõu abil.
22.Seega isegi, kui tunnistaja ütlused viitavad sellele, et paneele poleks saanud ka rõhtjõuga kokku suruda, ei saanud maakohus sellele asjaolule tugineda. Asja lahendatakse poolte esile toodud asjaolude alusel (TsMS § 5 lg 1) ja kohus ei saa tuletada poolte väiteid tõenditest. Samuti ei taotlenud kostja peale tunnistajate ütluste kuulamist ja uute asjaolude ilmnemist sisulise menetluse uuendamist ja uute asjaolude esitamist.
23.Maakohus omakorda ei ole rikkunud sellest tulenevalt selgitamiskohustust. Kui kostja oleks eelnimetatud väidetele maakohtus tuginenud, oleks maakohus saanud selgitada, et kostja peab tõendama, et ka paneelide rõhtjõuga paigaldamisel on need ehitamiseks kõlbmatud. Hageja oleks omakorda pidanud tõendama, et ta andis kostjale kasutusjuhendid või kostja pidi olema muul viisil teadlik asjaolust, et paneele tuleb paigaldada rõhtjõuga. Kuna kostja nimetatud asjaolusid maakohtus esile ei toonud, polnud maakohtul võimalik oma selgitamiskohustust täita ja apellandi sellekohased etteheited maakohtule on põhjendamatud.
25.Nimetatud väidetega ei saa arvestada ka ringkonnakohus, kuna need on esitatud esmakordselt apellatsioonimenetluses (TsMS § 652 lg 4).
26.Kuivõrd tõendamist ei leidnud, et paneelidel oli kvaliteediprobleeme, ei rikkunud hageja lepingut. Sellest tulenevalt on põhjendamatud kostja väited, et hageja oleks pidanud paneele parandama ja ei suutnud sellega hakkama saada.
27.Hageja ei ole menetluses möönnud ega omaks võtnud kvaliteediprobleeme, mistõttu ei saanud maakohus ka sellega arvestada. E-kirjaga (tl 45) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et ettepanek kõlas järgmiselt: „Pakume teile lahendust: kui saadate meile allkirjastatud arved ja me saame oma arvete eest täielikult tasutud, siis saadame teile kreeditarve ning kohustume omalt poolt maksma teie esitatud nõude summa.“ Ettepanek on esitatud tinglikult ja eeldab arvete allkirjastamist ning tasumist. Hageja on eluliselt usutavalt selgitanud, et pakkus kostja nõude rahuldamist 10.07.2018 e-kirjas tulenevalt soovist kostjaga kompromissile jõuda.
28.Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme, hinnates tootja kvaliteedijuhi selgitusi dokumentaalse tõendina (TsMS § 272 lg 1). Hageja ei taotlenud nimetatud isiku tunnistajana ülekuulamist ei suulises ega kirjalikus vormis. Seetõttu on apellandi seisukohad tunnistaja kirjalikult ülekuulamist käsitatavate menetlusnormide kohta asjakohatud. Tõend ei ole esitatud lubamatus vormis.
29.Eeltoodu tõttu on maakohtu otsus õige ja kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Seoses sellega jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
7(8)
30.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
31.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.