Lemora UAB hagi aktsiaseltsi Tesman vastu põhivõlgnevuse ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 5674,87 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Lemora UAB (Leedu registrikood 233623430, asukoht Technikos g. 8A, Kaunas, Leedu Vabariik, e-post [email protected]);
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Siim Mägi (Magilex Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]); Kostja: aktsiaselts Tesman (registrikood 10275264, asukoht Lootsi tn 3a-42, 10151 Tallinn, e-post [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Sulev Tammemäe (Cavere Õigusbüroo, e-post [email protected]). Asja läbivaatamine Istungil osalenud menetlusosalised Juures viibis
16.03.2021 avalikul kohtuistungil Hageja lepinguline esindaja Siim Mägi, kostja lepinguline esindaja Sulev Tammemäe, kostja seaduslik esindaja Lembit Soe Sekretär Anita Pilviste
Resolutsioon
1.Rahuldada Lemora UAB hagi aktsiaseltsi Tesman vastu põhivõlgnevuse ja viiviste nõudes.
2.Mõista aktsiaseltsilt Tesman välja põhivõlgnevus 4630,80 eurot Lemora UAB kasuks.
3.Mõista aktsiaseltsilt Tesman välja 27.04.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 673,61 eurot Lemora UAB kasuks.
4.Mõista aktsiaseltsilt Tesman välja viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 4630,80 eurot Lemora UAB kasuks alates 28.04.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud
5.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud müügileping, mille alusel müüs ja tarnis hageja kostjale ehitamisel kasutatavaid villast seinaplaate ja väljastas müüdud kaupade eest 04.05.2018 kostjale arve nr 000430982 summas 43 807,60 eurot tasumise tähtajaga 03.07.2018. Kostja esitas hagejale pärast kaupade tarnimist pretensiooni müüdud kaupade kvaliteedi osas. Kostja pretensiooni kontrollimiseks käis hageja esindaja 25.04.2018 kostja ehitusobjektil kaupade kvaliteediga tutvumas ja koostas selle kohta kirjaliku ekspertiisiakti, milles leidis, et kostja pretensioonid on alusetud. Kostja on hageja esitatud arvest vaidlustanud 4630,80 eurot.
2.Hageja on esitanud ekspertiisiakti, mille on hageja palvel koostanud kauba tootja kohapeal kostja ehitusobjektil. Ekspertiisiakti hinnangul vastas müüdud kaup kvaliteedinõuetele, kuid oli kostja poolt valesti paigaldatud. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks tema väiteid kauba mittevastavuse osas kvaliteedinõuetele.
3.Kostja on esitanud tõendina arve nr 602 summas 4630,80 eurot. Hageja ja kostja ei ole kunagi sõlminud kokkulepet, mille kohaselt oleks kostjal olnud õigus esitada hagejale arve nr 602 ja hagejal kohustus see tasuda. Hageja ei ole kunagi tunnistanud ega tunnista käesoleval hetkel arve tasumise kohustust ja vaidleb sellekohastele väidetele ning nõuetele vastu. Hageja esitab vastuväited kostja kahjunõudele ning selle suurusele, mistõttu ei saa kostja oma nõuet hageja nõudega tasaarvestada.
4.Hageja on seisukohal, et hageja poolt kostjale müüdud paneelid vastasid müügilepingu tingimustele ja hageja ei vastuta võimalike kahjude eest, mida kostja kandis iseenda teadmatuse tõttu (paneelide vale paigaldamine või vale ettekujutuse omamine ostetud paneelidest). Hageja ei ole vaidlusaluste paneelide tootja, vaid ehituskaupade edasimüüja.
5.Ekspertiisiaktis on üheselt välja toodud, et paneelid olid algusest peale mõeldud paigaldamiseks lisakompresseeringuga (mille tulemusena oleks paneelid koheselt
omavahel korrektselt ühildunud), aga kostja soovis neid paigaldada ilma lisakompresseeringuta ja seetõttu ebapiisava jõuga, mille tulemusena jäi kostjale mulje, et paneelid ei vasta nõuetele. Kostja on tunnistanud, et paneelide tellimisel soojustuse küsimust läbi ei räägitud ja sellekohaseid kokkuleppeid ei sõlmitud.
6.Hageja nõude põhiosa suurus on 4630,80 eurot. Hageja palub täiendavalt kostjalt välja mõista viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 04.07.2018. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja ei vaidlusta, et kostja tellis hagejalt ehitustegevuse otstarbel paneele (nn sandwich paneele), et tellitud paneelid jõudsid ehitusobjektile kohale, ehkki hilinemisega ning et hageja nõudearvestus põhineb iseenesest kokku lepitud hindadel.
8.Hageja müüdud ja transporditud paneelid olid ebakvaliteetsed ning kostjal tuli teha lisakulutusi nende paneelide viimiseks kasutuskõlblikusse seisundisse. Lisaks saabusid paneelid kohale hilinemisega, mistõttu kostjal tuli selleks eraldi tellida tööjõud ja tehnika, kandes seeläbi lisakulutusi. Paneelide ebakvaliteetsus seisnes selles, et paneelide liitekohtadesse oli pandud liiga palju soojustust, mis ei võimaldanud paneele teineteisega kokku panna. Tegemist oli olulise puudusega, mis sisuliselt muutis paneelid kasutuskõlbmatuks. Kostja kulutused olid 4630,80 eurot ning selle kahju hüvitamise kohta esitas kostja hagejale 06.06.2018 dateeritud arve. 10.07.2018 e-kirjas esitas hageja pakkumuse kostjale, et kui kostja kinnitab allkirjaga hageja poolt saadetud arved, siis väljastab hageja kreeditarve kostja poolt kahjuhüvitisena esitatud summale. Seega ilmneb hageja e-kirjast, et hageja võttis omaks kostja kahjunõude ning vastutuse selle eest, avaldades valmisolekut tekitatud kahju ulatuses oma nõuet vähendada. 11.07.2018 e-kirjas selgitas kostja, et kreeditarve väljastamine on ülearune ning selle asemel kostja vähendab hageja arvete järgi maksmisele kuuluvat summat. Seega olid mõlemad pooled nõus sellega, et kahjunõude ulatuses vähendatakse hageja väljastatud arvetest tulenevat nõuet. Vastavalt saab järeldada, et hageja nõue on 4630,80 euro osas lõppenud.
9.Kui kohus eelnimetatud järeldusega ei nõustu, siis ilmneb eelviidatud e-kirjade vahetusest, et hageja on müügilepingu rikkumise läbi tekitanud kostjale kahju, on tunnistanud oma valmisolekut hüvitada kostja kahju seoses ebakvaliteetsete paneelide viimisega kasutuskõlblikusse seisundisse ning vastavas ulatuses tuleb haginõue rahuldamata jätta. Selleks otstarbeks teeb kostja menetlusliku tasaarvestuse ning loeb hageja nõude ja kostja vastunõude lõppenuks 4630,80 euro ulatuses ning taotleb, et kohus arvestaks eeltoodud tasaarvestusavaldust vaid juhul, kui kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et nõuded 4630,80 euro ulatuses lõppesid juba 10.07.2018 ja 11.07.2018 e-kirjade vahetamise teel.
10.Ehitusobjektil ei käinud mitte hageja esindajad, vaid paneelide tootja esindajad ning vähemalt kohapeal olles ja paneele inspekteerides väljendasid tootja esindajad ehitusobjekti juhile T. P.le, et paneelid vajavad ümberehitust, et neid oleks võimalik otstarbekohaselt kasutada. Lisaks ei olnud tootja esindajate näol tegemist kvaliteedikontrolli läbiviivate isikutega, vaid tootja töölistega, kes pidid paneelid viima kasutuskõlblikusse seisundisse. Paraku ei saanud need isikud oma ülesandega hakkama. Sisuliselt pidi kostja asuma ise paneele ümber ehitama.
11.Hageja on esitanud ka viivisnõude. Hageja soovib saada viivist alates 04.07.2018, kuid hagiavalduse tekst ei võimalda tuvastamist, mis põhjusel on perioodi algusajaks valitud just 04.07.2018. Tõenäoliselt põhineb perioodi algus hageja poolt arvele märgitud maksetähtaja lõppemisest, kuid kusagilt ei nähtu hageja käsitlus/põhjendus selle kohta, kuidas ja mis alustel on kostjale siduv hageja poolt ühepoolselt arvele märgitud makseperiood ning millal hageja tegi arve kostjale kättesaadavaks.
12.Poolte vahelises kokkuleppes paneelide ostu kohta ei olnud eraldi kokkulepet selles osas, kui palju või vähe peab paneelide liitekohas soojustust olema. Paneelide liitekohas oleva soojustuse hulk ei saa olla ka kokkuleppe objekt, sest tootja peab tagama, et tema paneelid oleks piisava koguse soojustusega (ei liiga vähe ega liiga palju), et neid oleks võimalik otstarbekohaselt kasutada ning et oleks tagatud optimaalne soojapüsivus (külmasildade välistatus). Soojustuse hulka ei saa tellija määrata.
13.Eelkirjeldatud puudust on kostja hinnangul võimalik kvalifitseerida VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi. Ülemäärane soojustuse hulk, mis paneelide otstarbekohast kasutusvõimalust takistas, oli kvalifitseeritav paneeli olulise puudusena. Kostja hinnangul oli puudus olemas riisko ülemineku ajal, kuivõrd kostja ise soojustust juurde ei pannud ning soojustuse ebaõige hulk selgus paneelide paigaldamiskatse ajal. Puudus ei tulenenud kostjast, sest kostja paneele ei valmistanud ega müünud. Kostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudustest ega pidanudki teadma, sest müügilepingu sõlmimise ajal paneele kostja valduses ei olnud ning paneelid tuli alles peale müügilepingu sõlmimist valmistada ja kohale toimetada. Müüja vastutust välistavat või piiravat kokkulepet ei ole kostja hagejaga sõlminud. Kostja teatas koheselt asja ebakvaliteetsusest õigeaegselt ning kostja rõhutab, et selles osas ei ole poolte vahel ka vaidlust. Isegi, kui kohus peaks leidma, et kostja ei esitanud pretensiooni õigeaegselt, saab kostja puudustele tugineda VÕS § 221 p 2 alusel, kuivõrd majandustegevuses tegutsev tootja/müüja peab teadma enda poolt müüdava paneeli omadusi ning hageja ei avaldanud, et ta kavatseb üle anda kasutuskõlbmatud paneelid.
14.Enne, kui kostja asus paneelide puuduseid kõrvaldama, anti hagejale võimalus puudused ise likvideerida. Seega andis kostja hagejale täiendava tähtaja ning selle tulemusteta lõppemisel oli kostja õigustatud ise asuma puuduste kõrvaldamisele. Lisaks kulutustele, mida kostja tegi paneelidel asuva puuduse kõrvaldamiseks, on rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga hõlmatud ka sellised kantud kulud nagu: täiendav rendikulu kraanale, selle transpordile, spetsiaalsele paneelide tõsteklambrile ning selle transpordile, tõstuki rendile ja transpordile ja tööjõukulule. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
16.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud müügileping, mille alusel müüs ja tarnis hageja kostjale ehitamisel kasutatavaid villast seinaplaate ja väljastas müüdud kaupade eest 04.05.2018 kostjale arve nr 000430982 summas 43 807,60 eurot tasumise tähtajaga 03.07.2018 (tlk 4). Kostjal on nimetatud arvest tasumata 4630,80 eurot.
17.Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlg summas 4630,80 eurot ja viivised alates 04.07.2018 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja tarnitud seinaplaadid olid olulise puudusega ning puuduse kõrvaldamiseks oli kostja sunnitud tegema kulutusi 4630,80 euro ulatuses. Nimetatud summas on kostja esitanud alternatiivselt tasaarvestuse avalduse.
18.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lg-st 1 tulenevalt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või
müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Antud juhul puudub vaidlus, et hageja müüjana on kostjale üle andnud kokkulepitud seinaplaadid, kuid kostja on hagejaga kokkulepitud müügihinnast tasunud 39 176,80 eurot, s.o tasumata on 4630,80 eurot.
19.Kohus leiab, et kostjal on kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 2 õigus keelduda hageja esitatud arve maksmisest, kui leiab tuvastamist, et hageja on müügilepingut rikkunud. Kohus märgib, et hageja on oma kohustust rikkunud, kui kostjale müüdud ese ei vasta kooskõlas VÕS § 217 lõikega 2 lepingutingimustele. Riigikohus on lahendis nr 2-1518582 p-s 12 rõhutanud, et otsustada selle üle, kas isik on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu ese vastama. Kohus selgitas 16.09.2020 määruses kostjale, et kostjal tuleb üheselt mõistetavalt välja tuua, millistele müügilepingus sätestatud tingimustele müügilepingu ese ei vasta, ning samuti tõendid, mis vastavaid asjaolusid tõendavad.
20.Kohus lähtub Riigikohtu lahendi nr 2-17-1937 punktist 16, milles Riigikohus on leidnud, et müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt mh Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-100-15, p 21): puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2). Kohus selgitas 16.09.2020 määruses kostjale, et nimetatud eelduste kohtu ette toomise ja tõendamise kohustus on kostjal.
21.Kostja asus seisukohale, et hageja poolt müüdud paneelide liitekohtadesse oli paigaldatud liiga palju soojustust, mille tulemusel ei olnud võimalik paneele omavahel kokku liita. Selle asjaolu tõttu olid paneelid kujul, milles nad ehitusobjektile saabusid, kasutuskõlbmatud. Poolte vahelises kokkuleppes paneelide ostu kohta ei olnud eraldi kokkulepet selles osas, kui palju või vähe peab paneelide liitekohas soojustust olema. Paneelide liitekohas oleva soojustuse hulk ei saa olla kostja hinnangul kokkuleppe objekt, sest tootja peab tagama, et tema paneelid oleks piisava koguse soojustusega, et neid oleks võimalik otstarbekohaselt kasutada ning et oleks tagatud optimaalne soojapüsivus (külmasildade välistatus). Soojustuse hulka ei saa tellija määrata. Eelkirjeldatud puudust on kostja hinnangul võimalik kvalifitseerida VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi, mille kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või teadma pidi, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele ja teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
22.Hageja on omakorda esitanud selgitused, et paneelid olid algusest peale mõeldud paigaldamiseks lisakompresseeringuga (mille tulemusena oleks paneelid koheselt omavahel korrektselt ühildunud), aga kostja soovis neid paigaldada ilma lisakompresseeringuta ja seetõttu ebapiisava jõuga, mille tulemusena jäi kostjale mulje,
et paneelid ei vasta nõuetele. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud UAB Baltijos Polistirenas kvaliteedijuhi U. A. selgituse (tlk 6, tõlge tlk 5), et objektil aadressil Tallinna 41, Viljandi olid paneelid omavahel ühendatud külgedelt ilma lisakompresseeringuta, aga vaatamata sellele vastasid paneelide liitekohad koos tekitatud vahedega meie poolt aktsepteeritud rahvusvahelisele kvaliteedistandardile. UAB Baltijos Polistirenas esindaja selgitas objektil ehitajale, et probleem pole mitte liigses villakihis, vaid ilma rõhkjõuta paigaldamises, kuna termoisolatsiooni kihid peaksid liitekohtadest olema ühendatud rõhkjõu abil. Ehitaja esindaja vastas, et kuna tegemist on vertikaalselt paigaldatavate ja raskekaaluliste paneelidega, ei saa neid kompresseerida ning otsustasid „üleliigse villa“ eemaldada. UAB Baltijos Polistirenas esindaja hoiatas ehitajaid, et peale villa liitekohtadest eemaldamist ilmnevad seal termoisolatsiooni kihtide vahele augud ja seega selle toote puhul muutuvad nõuded tehasele kehtetuks. Ehitajad väitsid, et augud pole probleem ning liitekohtadel on olemas täiendavad vidinad lukkude vahel, et vältida "külmasilda". UAB Baltijos Polistirenas esindaja palus ehitajal märkida, milliste paneelide puhul on nende arvates üleliigne villakiht, ent nad ei teinud seda. Seega eemaldasid UAB Baltijos Polistirenas esindajad kõigilt paneelidelt teatud osa villakihist (välja arvatud paneelidelt, mis asusid kahes pakis, milleni oli võimatu ulatuda).
23.Kohus leiab, et hageja esitatud UAB Baltijos Polistirenas kvaliteedijuhi U. A. selgitusega on tõendatud, et hageja ei müünud kostjale paneele, mis ei vastanud lepingu tingimustele või vähemalt keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 mõttes. Nimelt ilmneb paneelide tootja esindaja selgitusest, et puudus ei seisnenud paneelides endis, vaid kostja ei kasutanud paneelide paigaldamiseks selleks kõige optimaalsemat viisi. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei lükka ümber ka 16.03.2021 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud vaidlusalusel ehitusel objektijuhina töötanud T. P. ütlused. Tunnistaja on avaldanud, et on kursis, et paneelide puhul saab kasutada horisontaalpaigaldust või vertikaalpaigaldust, kuid muud paigaldamise viisi, kui seda, mida vaidlusalusel objektil kasutada püüti, tunnistaja antud paneelide puhul ei näinud. Kohus leiab, et asjaolu, et kõnealusel objektil ei oldud kursis asjaoluga, et paneele tuleb paigaldada lisakompresseeringuga, ei anna alust asuda seisukohale, et paneelid ei vastanud lepingutingimustele või keskmisele kvaliteedile või et need ei oleks sobinud kokkulepitud otstarbeks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele toonud kohtu ette tõendeid, millest ilmneks, et hageja oleks kostjale müünud eseme, mis ei vastanud lepingu tingimustele, mistõttu puudub kostjal kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 2 alus omapoolse kohustuse täitmisest keelduda.
24.Kostja on esitanud vastuväite, et kostjal on kahtlus, et UAB Baltijos Polistirenas kvaliteedijuhi U. A. selgitus võib olla võltsitud tõend, kuna dokument on koostatud 18.06.2018 ning selle sisust peaks avalduma pilt, et müüdud on kvaliteetne kaup. Ometi on hageja avaldanud juulis 2018. aastal, s.o peale nimetatud dokumendi koostamist, kostjale oma valmisolekut tekitatud kahju hüvitada. Kui kõnealune tõend oleks tõepoolest koostatud 18.06.2018 ja edastatud hagejale, siis ei oleks hageja kostja hinnangul avaldanud valmisolekut hüvitada kostja kahju, mis tekkis seoses ebakvaliteetse kauba viimisega kasutuskõlblikusse seisundisse.
25.Kohus leiab, et kostja väited ei anna alust asuda seisukohale, et hageja on esitanud tõendina võltsitud dokumendid. Kohus märgib, et UAB Baltijos Polistirenas kvaliteedijuhi U. A. selgitus on nimetatud isiku poolt allkirjastatud ning kohtul ei esine alust kahelda, et dokument on allkirjastatud õige isiku poolt dokumendis nimetatud
kuupäeval. Kohus märgib, et kohtu hinnangul ei ole hageja pärast kõnealuse dokumendi koostamist avaldanud valmisolekut hüvitada kostjale kahju, vaid hageja on avaldanud, et soovib leida lahenduse ning saavutada kostjaga täiendavatel tingimustel kokkulepe. Seega on kohus seisukohal, et UAB Baltijos Polistirenas kvaliteedijuhi U. A. selgitus on asjakohane ning usaldusväärne tõend ning kohtul puudub alus kahelda selle autentsuses.
26.Seoses kostja täiendate vastuväidetega, et hageja ise on tunnistanud rikkumist ning nõustunud kostja kahjuhüvitamise nõudega, märgib kohus järgmist. Kostja on viidanud hageja 22.06.2018 e-kirja punktile 3 (tlk 46), milles hageja kirjutab, et pärast kostjalt kaebuse saamist tulid tehase esindajad järgmisel päeval materjalide juurde kokku ja parandasid villa kvaliteedikohased kõrvalekalded ning teatasid, et nad on sisse viinud korrektuure ja kostja ettevõtte esindaja aktsepteeris seda. Kohus on seisukohal, et nimetatud e-kirjas on hageja esindaja pidanud silmas asjaolusid, mida on kajastatud ka UAB Baltijos Polistirenas kvaliteedijuhi U. A. selgituses, s.o ettevõtte töötajad käisid objektil ning eemaldasid ehitaja soovil paneelidel teatud osa villakihist, kuid hageja esindaja ei ole oma kirjas kinnitanud, et hageja on toime pannud lepingu rikkumise. Kostja on viidanud ka kostja esindaja 22.06.2018 e-kirjale (dtl 55), milles kostja esindaja on asunud seisukohale, et paneelid olid ebakvaliteetsed ning ka objektil käinud tehase esindajad ei lahendanud probleemi. Kohus on seisukohal, et antud kostja kiri ei tõenda, et hageja poolt kostjale tarnitud paneelid ei vastanud lepingu tingimustele, kuna kõnealuses kirjas on kajastatud üksnes kostja esindaja seisukoht. Samuti ei tõenda hageja esindaja 11.07.2018 e-kiri (dtl 53), et hageja on kinnitanud, et tegemist oli nõuetele mitte vastavate paneelidega, kuna nähtuvalt kõnealusest kirjast on hageja esindaja avaldanud, et soovib lahendust pakkuda tingimusel, et kostja tasub kogu võlgnevuse. Ka 24.07.2018 hageja esindaja e-kirjas (dtl 52) on hageja esindaja avaldanud, et nõustub kostja esitatud arvega teatud tingimustel. Seega oli tegemist üksnes hageja ettepanekuga kokkuleppe saavutamiseks juhul, kui kostja täidab hageja seatud tingimused, kuid kostja nimetatud tingimusi ei täitnud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks kostjale müünud eseme, mis ei vastanud müügilepingu tingimustele.
27.Kostja on alternatiivselt esitanud hageja nõude suhtes tasaarvestamise avalduse, kuna kostja on asunud seisukohale, et kostjal on hageja tõttu tekkinud kahju summas 4630,80 eurot, sest kostja pidi seoses ebakvaliteetsete paneelidega tegema täiendavaid kulutusi. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega on kostjal alus tasaarvestamise teostamiseks, kui leiab tõendamist, et hageja on kostjale kahju tekitanud.
28.Kohus leiab, et kostja kahju hüvitamise nõude õiguslik alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 3, mille kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, ja VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on lahendis nr 2-17-1937 p-s 15 asunud seisukohale, et võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui
on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus selgitas 16.09.2020 määruses kostjale, et kõigi eelnimetatud asjaolude esinemise tõendamise kohustus on kostjal.
29.Kohus leiab, et kostja kahju hüvitamise nõue tuleb rahuldamata jätta, kuna kohus on juba eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks kostjaga sõlmitud lepingut rikkunud, s.o tarninud kostjale paneelid, mis ei vasta lepingutingimustele või keskmisele kvaliteedile või ei sobiks ettenähtud otstarbeks. Seega ei ole kostja tõendanud, et kostjal on hageja vastu nõue, ning kostja tasaarvestamise avaldus tuleb kooskõlas VÕS § 197 lõikega 1 rahuldamata jätta.
30.Kohus on tuvastanud, et hagejal on kostja suhtes põhinõue summas 4630,80 eurot. Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. Hageja nõuab kostjalt viiviseid VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates kostjale esitatud arve tasumise tähtaja möödumisest, mis oli 04.07.2018, kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võttes arvesse, et kostja on rikkunud hagejale võlgnevuse tasumise kohustust, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hagiavalduse esitamise seisuga, mis oli 27.04.2020, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised 673,61 eurot. Viivise summa kujunemine on kajastatud alljärgnevas tabelis. Võlaperiood
% aastas
% päevas
summa päevas
Perioodis päevi
Perioodi summa
04.07.2018 31.12.2018
0.021918
1,01497
183.70957
01.01.2019 30.06.2019
0.021918
1,01497
183.70957
01.07.2019 31.12.2019 01.01.2020 27.04.2020
0.021918
1,01497
186.75448
0.021858
1,012197
119.439246
Kokku
673,61
31.Hageja palub kostjalt välja mõista täiendavad viivised alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni
põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb TsMS § 367 alusel rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 4630,80 eurot alates 28.04.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
32.Kohus märgib, et kostja on seoses viivisenõudega esitanud vastuväite, et hageja viivisenõude alguskuupäev ei ole korrektne, kuna hageja ei esitanud kostjale kõnealust arvet ettenähtud ajal. Hageja on avaldanud, et edastas kostjale arve nr 000430982 04.05.2018 tasumise tähtajaga 03.07.2018 (dtl 18). Kostja on väitnud 25.07.2018 e-kirjas (dtl 52), et tegelikkuses edastas hageja kõnealuse arve kostjale alles 06.06.2018. Kohus märgib, et isegi, kui hageja edastas nimetatud arve kostjale 06.06.2018, oli kostjal piisavalt aega, et tasuda arve ettenähtud kuupäevaks, mis oli 03.07.2018. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et poolte vahel oli kokkulepe, millest tulenevalt oli arve tasumiseks ettenähtud pikem periood kui ligi kuu aega, mis jäi kostja väidetud 06.06.2018 arve saatmise ja 03.07.2018 arve tasumise tähtaja vahele. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus pooltel puudub muu kokkuleppe arve tasumise tähtaja osas, on 4-nädalane maksetähtaeg mõistlik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja vastuväited ei anna alust lugeda viivise alguse tähtajaks muud kuupäeva, kui see, mis tuleneb arvel nr 000430982 kajastatust.
33.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 5674,87 eurot. Menetluskulud
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
35.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.