2-23-5981 AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) hagi T. R. kahju hüvitamise nõudes
Hagihind 157 267.06 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos esindajad draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (registrikood: 12831829; aadress: XXX, Pärnu mnt 141, 11314), lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (e-post: XXX); Kostja: T. R. (isikukood: XXX; elukoht: XXX, e-post: XXX), lepinguline esindaja: Maano Saareväli (e-post: XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
09. november 2023
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Arvi Luhakooder; Kostja T. R. ja tema lepinguline esindaja Maano Saareväli.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostja T. R.’lt hageja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks 171 756.95 eurot, sh liikluskahju 133 984.01 eurot ja seisuga 17.09.2025 arvestatud viivis 37 772.94 eurot.
Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt kasuks viivis põhinõudelt (133 984.01 eurolt) alates 18.09.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõue 133 984.01 eurot.
Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 5 531 euro. 1 (8)
2-23-5981
5.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude (5 531 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.20.04.2023 esitas AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) Viru Maakohtule hagiavalduse T. R. vastu kahju 133 984.01 eurot, viivise 9 198.65 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt 26.11.2021 toimus Soomes, Vantaas liiklusõnnetus, mille põhjustas sõiduk NISSAN PRIMERA (XXX), mis sõitis otsa sõidukile TOYOTA PRIUS (XXX). Toyotas viibinud reisija sai vigastada.
3.Liikenne Vakuutuskeskus ehk Motor Insurers’ Centre (MIC) esitas hagejale 10.03.2022 liiklusõnnetuse aruande, mille kohaselt toimus liiklusõnnetus 26.11.2021 Vaantas. Liiklusõnnetuses osalesid sõidukid XXX ja XXX. Liiklusõnnetuse kirjeldus on alljärgnev: „Vastavalt lisatud politsei aruandele sõitis teie kindlustatud sõiduk maanteel vastassuunavööndis ja toimus laupkokkupõrge sõidukiga XXX. Sõiduki XXX juht V. B. hukkus sündmuskohal ja R. A., kes oli sõidukis XXX reisija, sai raskelt vigastada. Liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab vaid XXX. Sõiduki Nissan Primera omanikuna oli 26.11.2021 liiklusregistrisse kantud kostja, sõidukil puudus 26.11.2021 liikluskindlustus. Viimane kindlustusandja oli hageja. Seega oli hagejal viimase kindlustusandjana kahju hüvitamise kohustus. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõidukis Nissan Primera viibinud reisija vigastada.
4.Kuna liiklusõnnetus toimus Soomes, siis käsitles kindlustusjuhtumi Liikluskindlustusfondi analoog Soomes, Liikenne Vakuutuskeskus ehk Motor Insurers’ Centre (MIC). MIC saatis hagejale kahjukäsitluse kokkuvõtte ning palus hüvitada liiklusõnnetusega põhjustatud kahju kokku summas 133 984.01 eurot. Hageja hüvitas MIC nõude alusel kahju summas 133 984.01 eurot.
5.Põhjusel, et kostja vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest ning ei peetud kinni sõidukiga liikluses osalemise keelust, esitas hageja 14.06.2022 kostjale tagasinõude ning palus kahju hüvitada hiljemalt 15.07.2022. Kostja sai tagasinõude kätte, kuid ei nõustunud tagasinõudega ning kostja tagasinõuet ei tasunud.
6.LKindlS § 36 lg 2 kohaselt kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus kostja sõidukil kohustuslik liikluskindlustus. Viimane, hageja poolt sõlmitud kindlustusleping lõppes 20.06.2021. Liiklusõnnetus toimus 26.11.2021. Seega oli liiklusõnnetuse toimumise ajaks möödunud lepingu lõppemisest ca 5 kuud ehk vähem kui 2 (8)
2-23-5981 kaksteist kalendrikuud. Kahju põhjustati sõidukiga NISSAN PRIMERA (XXX).Sõiduki NISSAN viimane kindlustusandja oli hageja. Liiklusõnnetuses sai vigastada R. A., kes oli reisija sõidukis XXX. Hageja hüvitas kahju summas 133 984.01 eurot. 26.11.2021 ei peetud kinni sõidukiga NISSAN liikluses osalemise keelust.
7.Hagejal oli viimase lepingu kindlustusandjana kohustus hüvitada kahju. LKindlS § 55 kohaselt on kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 7 lg 1 kohaselt kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Sõiduki NISSAN omanikuna on liiklusregistrisse kantud kostja. Järelikult oli kostjal sõiduki NISSAN kindlustuskohustus. Kindlustuslepingu lõppemise ja kindlustusjuhtumi toimumise vahele jäi ca 5 kuud. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Sõidukil NISSAN ei olnud kohustuslikku liikluskindlustust, järelikult oli 26.11.2021 sõiduki NISSAN kasutamine liikluses keelatud. Eelnevast tulenevalt oli hagejal õigus LKindlS § 55 alusel esitada kostjale tagasinõue. Hageja esitas 14.06.2022 kostjale tagasinõude, mida ta ei tasunud.
8.Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista kostjalt välja kahju summas 133 984.01 eurot, viivis põhinõudelt seisuga 20.04.2023 summas 9 198.65 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 21.04.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, hageja menetluskulu ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.15. mail 2023 esitatud vastuses kostja vaidleb hagile vastu samade põhjendustega, mis olid esitatud vastuseks hageja 14.06.2022.a. tagasinõudele. Kostja ei vaidlusta fakti, et sõiduk XXX kuulub kostjale ning nimetatud sõiduk põhjustas liiklusõnnetuse 26.11.2021 Soomes Vantaas. Samuti ei vaidlusta kostja fakti, et nimetatud sõiduki suhtes sõlmitud liikluskindlustuse leping lõppes 20.06.2021. Kostja vaidleb vastu hageja tagasinõudele. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduk oli kostja valdusest väljunud kostja tahte vastaselt, millise fakti kohta on kostja Soome politseile teinud ka kuriteoavalduse. Kostja on seisukohal, et LKindlS §-st 55 tuleneva regressinõude maksmapanek isiku vastu, kellele kuuluv sõiduk väljus omaniku valdusest omaniku tahte vastaselt, ei ole kooskõlas mõistlikkuse ega hea usu põhimõttega.
10.LKindlS § 6 lg 1 kohaselt ei ole lepingu lõppemisele järgneva 12 kuu jooksul kindlustuskohustust sõiduki suhtes, mida ei kasutata liikluses. Kostja ei kasutanud sõidukit liikluses ega andnud sõiduki kolmandatele isikutele liikluses kasutamiseks. Sõidukit liiklusõnnetuse ajal juhtunud isik oli sõiduki valduse saanud sõiduki võtmete varguse teel. Mõistlik ei ole vastutuse panemine sõiduki omanikule, kes järgib sõiduki liikluses kasutamise keeldu, kuid kellele kuuluv sõiduk on osalenud liikluses omaniku tahte vastaselt. Valduse ja omandi ebaseaduslik rikkumine ei ole ette aimatav. Varguse või ärandamise ohvriks võib langeda mistahes isik, kes on otsustanud oma sõidukit liikluses mõnda aega mitte kasutada ja kasutanud LKindlS § 6 lg 1 kohast õigust mitte sõlmida sellise sõiduki suhtes kindlustuslepingut. Tüüpnäiteks saab siinkohal tuua nn hooajasõidukid, mida liikluses kasutatakse vaid kindlal ajaperioodil. Kostja hinnangul on ebamõistlik, aga samuti vastuolus hea usu põhimõttega, et sõiduki omanik, kes on sõiduki liikluses 3 (8)
2-23-5981 kasutamise keeldu ise küll järginud, peab regressikorras heastama kahju, mille on põhjustanud isik, kes sai sõiduki valduse ebaseaduslikult.
HAGEJA SEISUKOHT
11.25. augustil 2023 esitatud seisukohas leidis hageja, et kostja väide, et sõiduk oli tema valdusest väljunud tahte vastaselt, on paljasõnaline. Kostja väide, et sõidukit liikluses ei kasutatud, on vale. Hageja on tõendanud, et sõidukit kasutati 26.11.2021 liikluses ning sellega põhjustati liiklusõnnetus. Hageja hinnangul puudub tähtsus, kes sõidukit kasutas. Hagejal on tagasinõue sõltumata sellest, et sõidukit ei kasutanud kostja.
12.Kui omanik otsustab, et ta ei soovi sõidukit teatud perioodil kasutada, on tal võimalik sõiduk liiklusregistrist ajutiselt kustutada. Sõiduk Nissan ei olnud 26.11.2021 liiklusregistrist kustutatud ning sõiduki omanik ei olnud ka liiklusregistrile vastavat taotlust esitanud. Järelikult kehtis sõiduki suhtes kindlustuskohustus. Kindlustuskohustus on sõltumata sellest, kas sõidukit kasutatakse või mitte. LKindlS § 4 p 1 kohaselt kindlustusleping tuleb sõlmida sõiduki suhtes mis on registreeritud. Sõiduk oli registreeritud ning see tuli kindlustada. Kostja eiras seda kohustust.
13.Kostja väide, et keegi teine kasutas sõidukit ebaseaduslikult, on paljasõnaline ja antud juhul ka ebaoluline. Kindlustusandja kahju hüvitamise kohustus ei sõltu sellest, kas sõiduki kasutamine on seaduslik või mitte. Samuti ei sõltu tagasinõue esitamine LKindlS § 55 alusel sellest, milline oli sõiduki kasutamise alus või kes sõidukit kasutas. Kindlustusandjal on tagasinõue võimalik esitada vaid LKindlS sätestatud alusetel. Poolte vahel puudub vaidlus, et kindlustuskohustuse täitmise eest vastutab kostja.
14.Hageja ei nõustu kostjaga, et kindlustuskohustuse eiramisel on LKindlS § 55 alusel esitatud tagasinõue vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega.
KOHTUISTUNG
15.09. novembril 2023 toimunud kohtuistungil jäi hageja lepinguline esindaja hagi juurde. Olukorras, kui on tõsi, et sõiduk oli ärandatud ja ärandaja oleks elus, siis hagejal oleks õigus valida, kas nõuab sõiduki ärandajalt, sõiduki omanikult või mõlemalt solidaarselt. Kas auto tegelikult oli ärandatud, on ükskõik. Sõidukiga tehtud kahju tuleb hüvitada. Auto oli kindlustamata. Hagejal on tagasinõude õigus isiku suhtes, kes pidi kindlustama aga ei kindlustanud. Tagasinõude õigus on hagejal ainult LKindlS sätete alusel, mitte VÕS sätete alusel. Vaidlus on kindlustuskohustatud isiku vastu, kes kohustust ei täitnud. Tagasinõude õigus sõltub sellest, kes sõidukit kasutab. Sõiduki omanikule pandud kohustus kas kindlustada või tagada, et sõiduk ei osale liikluses. Kui on risk, et sõiduk osaleb liikluses, siis on mõistlik kindlustada, kui tagada ei suuda. Hageja ees vastutab kostja solidaarselt. Autojuhti siin ei ole, ei ole kaasatud ka pärijaid.
16.Kostja hagi omaks ei võtnud. Ei nõustu hageja esindaja arusaamisega, et kindlustatakse mingit müstilist autoga seotud vastutust. Auto ilma juhita kahju ei põhjusta. Oluline see, et kellel tekib tsiviilvastutus. Õnnetus juhtus isiku süü tõttu. LKindlS regressi sätted, mis ütlevad, et kahju võib tagasi nõuda omanikult, on väga erandlik. Seadus ei võimalda minna kahjuhüvitist küsima sõiduki omanikult automaatselt. Pole vaidlust, et kostja ei juhtinud seda sõidukit ega põhjustanud seda kahju. Kas antud juhul, isegi kui solidaarvastutus juhil võiks olemas olla, on kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega kogus selle raha summa küsimine sõiduki omanikult, kes isegi tunne seda juhti. Ei ole õiglane kellegi teise süü tõttu tekkinud kahju sissenõudmine auto omanikult. Kostjal on mitmeid autosid. Kostja jättis auto sinna, kuna autol hakkas mootorituli põlema ja ei saanud sellega 4 (8)
2-23-5981 enam edasi sõita. Võtmete kapp on koridoris. Ei tea, miks võtmed jäid sinna. Kõik teised võtmed olid seal. Soomes teeb kostja ettevõttele alltööd ja tänu sellele hoiab oma tööriistu, asju seal nendes ruumides. See kapp ei ole nähtaval kohal ega olnud rauast kapp. Oli tavaline puidust kapp, see oli lihtsalt lahti tõmmatud. Isikut, kes autoga surma sai, kostja ei tundnud. XXX on ta töötanud, kostjaga kokku puutunud ei ole.
MENETLUSE KÄIK
17.Maakohus jättis 08.12.2023 otsusega hagiavalduse rahuldamata.
18.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 30.01.2025 kohtuotsusega hageja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu 08.12.2023 otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
MENETLUSE KÄIK
19.Viru Maakohtu 31.03.2025 kohtumäärusega võeti tsiviilasi maakohtu menetlusse, tehti pooltele ettepanek vaidluses kompromissläbirääkimiste pidamiseks. Kompromissi mittesaavutamise korral võimaldas hagejal täpsustada või täiendada hagiavaldust, kui hageja seda vajalikuks peab, või teatada, millisel viisil hageja asja maakohtus menetlemist edasi taotleb, 20 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.
20.01. aprillil 2025 esitatud seisukohas hageja teatas, et ei soovi hagiavaldust täiendada ega täpsustada, jääb selle juurde ja on nõus kirjaliku menetlusega.
21.31.03.2025 kohtumäärus on ka kostjale ja tema esindajale kätte toimetatud. Täiendavaid seisukohti kostja esitanud ei ole.
22.02.09.2025 teatas kohus menetlusosalistele lahendi tegemise aja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
23.Kohus tutvunud hagiavaldusega, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära kostja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et ringkonnakohtu otsusest tulenevalt käesoleval juhul maakohtul puudub alus hagi rahuldamata jätmiseks.
24.Olukorras, kus maakohus asja on korra kohtuistungil arutanud ja täiendavaid tõendeid ega asjaolusid menetluses esitatud ei ole, ei pea kohus vajalikuks tsiviilasja teistkordselt kohtuistungil arutada.
25.Menetluses ei ole vaidluse all järgmised asjaolud: - kostjale kuulus omandiõiguse alusel sõiduauto Nissan Primera, registreerimisnumber XXX; - kostja sõiduk osales Soomes 26.11.2021 toimunud liiklusõnnetuses, sõites otsa sõidukile Toyota Prius, registreerimisnumber XXX, milles viibinud reisija R. A. sai vigastada; - kostja sõidukit ei juhtinud; - liiklusõnnetuse toimumise ajal puudus kostja sõidukil liikluskindlustus; - kostja sõiduki viimane kindlustusandja oli hageja; - hageja hüvitas kostja sõidukiga tekitatud kahju summas 133 984.01 eurot.
26.Menetluses esitatud kostja vastuväidete sisu on: 5 (8)
-
2-23-5981 kostja sõiduk ärandati; sõiduk on osalenud liikluses omaniku tahte vastaselt; kostja ei tunne sõiduki kasutajat, kes sündmuskohal hukkus; LKindlS §-st 55 tuleneva regressinõude maksmapanek kostja kui omaniku vastu, ei ole kooskõlas mõistlikkuse ega hea usu põhimõttega; mõistlik ei ole vastutuse panemine kostjale, kes sõiduki omanikuna järgis sõiduki liikluses kasutamise keeldu; hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostja peab regressikorras heastama kahju, mille on põhjustanud sõiduki valduse ebaseaduslikult saanud isik.
27.Maakohus on 08.12.2023 kohtuotsuse tegemisel nõustunud kostja põhjendusega ja jättis hagi rahuldamata, leides, et hageja ei ole väitnud, et kostja lubas sõiduki liikluses kasutamist. Sõiduki ärandamise korral ei ole võimalik liikluses osalemise keelu rikkumist ette heita sõiduki omanikule, sest keelu rikkujaks sellises situatsioonis on sõiduki ärandaja. Sellest tingituna on tuvastamata õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud kostja tahteavaldus. Samuti maakohus tugines lahendi tegemisel sellele, et kui kostjale kulunud sõiduki suhtes oleks sõlmitud kohustuslik liikluskindlustuse leping ja kindlustatud sõiduki juht, kes ei ole sõiduki omanik, liiklusõnnetuses hukuks, siis kindlustusandjal ei tekiks sõidukiga tekitatud kahju hüvitamise nõudeõigust sõiduki omaniku vastu. Ka juhul kui kindlustamata sõiduki omanikust juht hukub sündmuskohal, ei teki kindlustusandjal kolmandate isikute vastu kahju nõudmise õigust. Lisaks solidaarvastutuse kohaldamiseks peab kohus hindama, millised kahju hüvitamise võimalused solidaarvõlgnikul teine teise solidaarvõlgniku vastu tekkivad.
28.Tartu Ringkonnakohus on maakohtu otsuse tühistanud ja on kirjutanud maakohtule ette, et asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arvestada käesolevas lahendis esitatud seisukohtadega õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (TsMS § 658 lg 2). TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosalised ei ole ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonikabust esitanud, mistõttu teise astme kohtu kohtulahend on maakohtule täitmiseks kohustuslik. Praeguses olukorras ei ole maakohtul muud täiendavalt teha, kui rahuldada hagi ringkonnakohtu antud norme kasutades.
29.Kostja on jätnud täitmata liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 7 lg 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. LkindlS § 7 lg 3 alusel muude juhtudel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest sõiduki omanik omandiõiguse tekkimisest arvates. LkindlS § 3 lg 2 alusel liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus).
30.Vastavalt LKindlS §-le 55 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes sama seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni seaduse LKindlS § 3 lg-s 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Nimetatud normi alusel on kindlustusandjal tagasinõudeõigus järgmistel eeldustel: isik vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest; kindlustusjuhtum toimus 12 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist; kinni ei peetud LKindlS § 3 lg-s 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Eelduste täidetuse korral on kindlustusandjal tagasinõudeõigus isiku vastu, kes vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest. 6 (8)
2-23-5981
31.Menetluses ei ole vaidluse all asjaolu, et viimane leping, mille kostja oli sõiduki kindlustamiseks sõlminud, kehtis kuni 20. juunini 2021. Seega on tõendatud, et kindlustusjuhtum toimus 12 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist.
32.Kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukid on nimetatud LKindlS § 4 ning mh on § 4 lg 1 punkti 1 alusel selleks sõiduk, sealhulgas maastikusõiduk, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris (edaspidi liiklusregister). Asjas ei ole toodud esile asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et sõiduk Nissan Primera ei olnud kindlustuskohustusega sõiduk. Vaidluse all ei ole, et sõidukit kasutati liikluses (sellise kasutamise tagajärjel tekkis ka kindlustusjuhtum) ja see toimus ajal, mil sõidukil puudus kindlustus. Seega ringkonnakohus on tuvastanud, et ei peetud kinni kindlustuseta sõiduki liikluses osalemise keelust. Eelnevast tulenevalt on LKindlS § 55 nõude eeldused täidetud ja hagejal on tagasinõue kostja vastu.
33.VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal on tekkinud LKindlS § 55 sätestatud tagasinõue kostja vastu 133 984.01 euro ulatuses, mistõttu hagi põhisummas tuleb rahuldada.
34.Samuti peab kohus vajalikuks rahuldada hagi ka viivise väljamõistmise osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast 21.04.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 17.09.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 37 772.94 eurot ja edasi alates 18.09.2025 kuni põhinõude tasumiseni samuti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
36.TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 37 Hageja menetluskulud moodustavad 5 531 euro (2 921 + 2 610). Nendest: Maakohtu menetluses: 2 921 euro, s.h riigilõiv 2 250 eurot ja õigusabikulud 671 euro, s.o: 1) nõudega tutvumine, tõendite kogumine ja tõlkimine, hagiavalduse koostamise 2 tundi 240 eurot; 2) 21.04.2023 kohtumäärusega tutvumine 4 min/ 8 eurot; 3) kostja 15.05.2023 hagivastusega tutvumine, vastuse analüüs 30 min/ 60 eurot; 4) hageja 25.08.2023 vastuse koostamine 30 min/ 60 eurot; 5) 07.09.2023 kohtumäärusega tutvumine 2min/4 eurot; € 6) kostja 10.09.2023 esitatud dokumendiga (lisad) tutvumine 10 min/20 eurot; 7) 09.11.2023 kohtuistungiks valmistumine 45 min/90 eurot; 8) sõidukulu Tabasalu-Rakvere-Tabasalu (2*115 km * 0,3 eurot /km) 69 eurot; 9) menetluskulude nimekirja koostamine 10 min/20 eurot; 10) esindamine 09.11.2023 kohtuistungil 50 min/100 eurot. Ringkonnakohtu menetluses 2 610 eurot, s.h riigilõiv 2 250 eurot ja õigusabikulud 360 eurot, s.o: 7 (8)
38.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-21-115-14, p 11). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on puudutatud isiku esindaja õigusabikulude tunnihinnaks 120 eurot (millele käibemaks ei lisandu). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega leiab kohus, et hageja esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega. Lisaks hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel 2 250 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel samuti 2 250 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5 531 euro.
39.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagis nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
40.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.