Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-5981
Tsiviilasi
AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) hagi Tom Rahkema vastu kahju hüvitamise nõudes
Apellatsioonkaebuse hind
171 211 eurot 20 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. detsembri 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829), esindaja Arvi Luhakooder Vastustaja (kostja): Tom Rahkema (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
LKindlS §-st 55 tuleneva regressinõude maksmapanek isiku vastu, kellele kuuluv sõiduk väljus omaniku valdusest omaniku tahte vastaselt, ei ole kooskõlas mõistlikkuse ega hea usu põhimõttega. Kostja hinnangul tuleb LKindlS § 55 sisu tõlgendada koosmõjus VÕS §-dega 6 ja 7 sisuga ning arvestades, et regressinõue on iseenesest kaalutlusnõue, st kindlustusandjal ei ole kohustust regressinõude esitamiseks. Kostja ei nõustunud LKindlS § 55 sisu tõlgendamisega, et sõiduki omanik kui kindlustuskohustusega isik vastutab tekitatud liikluskahju eest igal juhul, sh juhul, kui sõiduk on tema valdusest väljunud ebaseaduslikult.
Kui kostjale kulunud sõiduki suhtes oleks sõlmitud kohustuslik liikluskindlustuse leping ja kindlustatud sõiduki juht, kes ei ole sõiduki omanik, liiklusõnnetuses hukuks, siis kindlustusandjal sõidukiga tekitatud kahju hüvitamise nõudeõigust sõiduki omaniku vastu ei tekiks. Ka juhul kui kindlustamata sõiduki omanikust juht hukub sündmuskohal, ei teki kindlustusandjal kolmandate isikute vastu kahju nõudmise õigust. Lisaks peab kohus solidaarvastutuse kohaldamiseks hindama, millised kahju hüvitamise võimalused solidaarvõlgnikul teine teise solidaarvõlgniku vastu tekkivad. Kahju põhjustaja hukkumise tõttu ei ole kostjal võimalik kahju tekitaja vastu esitada nõuet, mille hüvitamist praeguses olukorras hageja kostjalt nõuab.
Kostja hinnangul ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas LKindlS § 55 kohase tagasinõude esitamine sõiduki omaniku vastu, kui sõiduki omanik ise on otseselt ja kaudselt järginud sõiduki liikluses kasutamise keeldu, kuid sõiduk on omaniku valdusest väljunud kolmanda isiku poolt toime pandud õigusvastase teo tõttu sõiduki omaniku tahte vastaselt. Seda põhjusel, et sõiduki omanik ei saa ette näha õigusvastast valduse murdmist. Eelmärgitud põhjusel on kostja tegevuses probleemne näha sellist etteheidetavat hooletust, mida saaks seostada LKindlS § 3 lg-s 2 sätestatud keelu rikkumisega. Kui käibes vajaliku hoolsuskohustust ei ole rikutud, on kohustust mitterikkunud poole suhtes märkimisväärse suurusega tagasinõude kohaldamine selgelt ebaõiglane. Käesoleval juhul puudub liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki juhi ning kostja vahel mistahes seos – isikud olid võõrad ning juhi valdus oli tekkinud ebaseaduslikult, mistõttu ei saa sõiduki juhi tegevust kuidagi üle kanda kostjale. Vastupidise tõendamise kohustus lasub hagejal. Kostja oli sõiduki hoiustanud rikke tõttu garaažis ega pidanud eeldama, et võõras isik murrab valduse ja asub sõidukit ebaseaduslikult kasutama. Sõiduki garaažis hoiustamine ilma liikluskindlustuseta on lubatud LKindlS § 6 lg 1 kohaselt. Kostja ei saa vastutada ka liiklusõnnetuse tagajärje eest, st asjaolu eest, et sõiduki juht sai liiklusõnnetuses surma ning sel põhjusel ei ole enam võimalik isikule süüdistuse esitamine auto ärandamises. Samuti ei saa kostja vastutada Soome politsei tegevuse/tegevusetuse eest sõiduki ebaseaduslikku kasutamist puudutava kuriteo uurimata jätmisel põhjusel, et selle kuriteo toimepanemises kahtlustatav isik hukkus liiklusõnnetuses. Politseile esitatud avaldus kvalifitseerub dokumentaalseks tõendiks ning kajastab samu asjaolusid, mida kostja oleks saanud selgitada kohtus ka vande all. Seetõttu ei olnud vande all selgituste andmine maakohtus enam põhjendatud ega vajalik. Samuti ei olnud hageja maakohtus seadnud kahtluse alla politseile esitatud avalduse sisu. Kostja on seisukohal, et tõendite nappus või ärandamise fakti tagantjärele tõendamise raskus ei peaks viima selleni, et sõiduki omanikul tuleb täita ebaõiglane või ebaõiglaselt suur tagasinõue olukorras, kus tema roll ja panus tagasinõude aluseks oleva sündmuse saabumisel puudus või oli äärmiselt kaudne, piirdudes peamiselt üksnes sõiduki omanikuks olemise faktiga. Hageja nõuab, et kostja tõendaks negatiivset asjaolu – et ta pole teinud midagi, mis tõi kaasa sõiduki keelatud kasutamise. Kostja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga oma väiteid sõiduki ärandamise kohta vähemalt põhistanud. Tagasinõude maksma panemiseks tuleks hagejal tõendada, et kostja on sõidukit hoidnud viisil, mis soodustas selle valduse ebaseaduslikku ülevõtmist ja sõiduki kasutamist. Praegusel juhul ei ole hageja selliseid tõendeid esitanud.
12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni seaduse LKindlS § 3 lgs 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Nimetatud normi alusel on kindlustusandjal tagasinõudeõigus järgmistel eeldustel: isik vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest; kindlustusjuhtum toimus 12 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist; kinni ei peetud LKindlS § 3 lg-s 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Eelduste täidetuse korral on kindlustusandjal tagasinõudeõigus isiku vastu, kes vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.