Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-21-12/5

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 01.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-12/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 01.07.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1754

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus

Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30

Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26

Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30

Vastuskiri andmesubjekti päringule

Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07

Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-27

Selgitustaotlus

Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-03-10

Viidatud sätted

Riigi Teataja

VÕS § 113 lg 1Viivis TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused VÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisus TsMS § 133Hagihinna määramine põhi- ja kõrvalnõude järgi TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis TsMS § 177 lg 4

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht 01.07.2021, Tallinn Tsiviilasja number

2-21-12

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi S. E. N.i (N.) vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

1 669,07 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindajad esindaja Anne-Liis Veski (e-post xxx) Kostja S. E. N. (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Mõista S. E. N.ilt OK Incure OÜ kasuks Xxx xxx ja S. E. N.i vahel 06.05.2019 sõlmitud krediidi kasutamise lepingust tulenevalt välja põhivõlgnevus 950 eurot ja intress 132,50 eurot.

3.Mõista S. E. N.ilt OK Incure OÜ kasuks Xxx xxx ja S. E. N.i vahel 06.05.2019 sõlmitud krediidi kasutamise lepingust tulenevalt välja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 07.10.2019 kuni 03.01.2021 eest summas 94,53 eurot.

4.Jätta hagi rahuldamata osas, millega OK Incure OÜ palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 07.10.2019 - 03.01.2021 eest summas 492,04 eurot

5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine

VÕS § 35Tüüptingimuse mõiste

VÕS § 37Tüüptingimused lepingu osana

Jätta OK Incure OÜ menetluskulud 70% ulatuses S. E. N.i kanda ja 30% ulatuses OK Incure OÜ enda kanda.

6.Jätta S. E. N.i menetluskulud 30% ulatuses OK Incure OÜ kanda ja 70% ulatuses S. E. N.i enda kanda.

7.Määrata S. E. N.ile hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.

8.Välja mõista S. E. N.ilt OK Incure OÜ kasuks menetluskuludena 157,5 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb S. E. N.il tasuda käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

10.Toimetada tagaseljaotsus S. E. N.ile avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-ja-viitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused

1.OK Incure OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse S. E. N.i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on Xxx xxx ja kostja vahel 06.05.2019 sõlmitud krediidi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 20.05.2021 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse, intressi ja osaliselt sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse 950 euro, intressi 132,50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 94,53 euro osas. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 492,04 (586,57 – 94,57) eurot.

2.1.Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 07.10.2019 kuni 03.01.2021 eest summas 586,57 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise aastamääraga 49,09 % (päevamääraga 0,136%).

2.2.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).

2.3.Kohus on tuvastanud, et hageja arvestab viivist Xxx xxx laenulimiidi üldtingimuste hinnakirja punkti 3 ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste alusel intressiga võrdses määras, s.o 0,136% päevas (49,09% aastas). Kohus on seisukohal, et Xxx xxx laenulimiidi üldtingimuste hinnakirja punkti 3 ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste viivise kohta sätestatu puhul on tegemist tüüptingimustega võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 mõttes. Arvestades, et Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 3-2-1-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohtu hinnangul on Xxx xxx laenulimiidi üldtingimuste hinnakirja punkti 3 ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste viivise kohta sätestatu puhul tegemist tühiste tüüptingimustega, kuivõrd see kahjustab kostjat ebamõistlikult. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Käesoleval juhul sõlmis kostja lepingu tarbijana. Tüüptingimustega laenulepingus märgitud viivise määr ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on Xxx xxx laenulimiidi üldtingimuste hinnakirja punkti 3 ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste viivise kohta sätestatud punktid tühised aastas arvutatava 49,09% suuruse viivise määra osas. Kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, ei kajasta kohtu hinnangul kohast proportsiooni seaduses sätestatud viivisemäära suhtes ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 49,09 % aastas kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab võlasummalt 950 eurot perioodi 07.10.2019 kuni 03.01.2021 (455 päeva) eest viivist järgnevalt: Võlaperiood

% aastas

07.10.2019 - 31.12.2019 01.01.2020 - 30.06.2020 01.07.2020 - 31.12.2020 01.01.2021 - 03.01.2021 Kokku

% päevas Summa päevas 0,021918 0,208219 0,021858 0,20765 0,021858 0,20765 0,021918 0,208219

Perioodis päevi

Perioodi summa 17,906834 37,7923 38,2076 0,624657 94,53

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni (perioodi 07.10.201903.01.2021 eest) summas 94,53 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

3.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 70 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 1 669,07 eurot (põhinõue 950 eurot + intress 132,5 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 586,57 eurot)). Kohus rahuldab hageja nõude summas 1 177,03 eurot (põhinõue 950 eurot + intress 132,50 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 94,53 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 70% kostja kanda ja 30% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja enda kanda.

4.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1 669,07 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 2 000 eurot tasuda riigilõiv summas 225 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 225 eurot (riigilõiv).

5.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

6.Kuivõrd kohus jätab 70% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 157,5 eurot (225 x 70%).

7.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium