Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaselts hagi S. M. e vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3261 eurot 67 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts; registrikood 10625474; asukoht Tartu mnt 24-15, Tallinn, 10115, Harju maakond. Hageja lepinguline esindaja: K. V. e-post XXX Kostja: S. M. , isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata.
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaselts hagi S. M. e vastu võla väljamõistmiseks.
2.Mõista S. M. elt (M. ) Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaseltsi kasuks välja:
2.1.2766 eurot 61 senti (sealhulgas laenu põhiosa 1937 eurot 59 senti, intress 211 eurot 82 senti, võla sissenõudmise kulud 15 eurot ja viivis alates 13. septembrist 2019 kuni
viivis 1937 euro 59 sendi jäägilt alates 12. veebruarist 2021 kuni 1937 euro 59 sendi tasumiseni määras 0,06 % päevas.
3.Jätta Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaselts hagi S. M. e vastu rahuldamata osas, milles Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaselts palub mõista S. M. elt Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaselts kasuks välja enne 12. veebruari 2021 sissenõutavaks muutunud viivise suuremas summas kui 602 eurot 20 senti ja võla sissenõudmise kulud suuremas summas kui 15 eurot.
4.Toimetada otsus hagejale kätte.
5.Saata otsus kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Toimetada otsus kostjale avalikult kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni
punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused apellatsioonkaebuse esitamise ja menetlusabi taotlemise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud S. M. e kanda.
7.Mõista S. M. elt (M. ) Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaseltsi kasuks välja menetluskulu 550 eurot.
8.Mõista S. M. elt (M. ) Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaseltsi kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaselts (hageja) esitas Tartu Maakohtu Võru kohtumajale hagi S. M. e (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 2775 eurot 35 senti, sh laenu põhiosa 1937 eurot 59 senti, intress 211 eurot 82 senti, võla sissenõudmise kulud 16 eurot 76 senti ja viivise 609 eurot 18 senti. Hageja palub mõista kostjalt välja viivise 1937 eurot 59 sendilt alates 12. veebruarist 2021 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,06 % päevas. Kui kohus peaks leidma, et Creditstar Estonia AS ja kostja vahel sõlmitud laenulepingut ei ole üles öeldud, palub hageja alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja 2837 eurot 34 senti, sh laenu põhiosa 1937 eurot 59 senti, intress 857 eurot 41 senti, võla sissenõudmise kulu 16 eurot 76 senti ja viivis 25 eurot 58 senti. Hageja palub sel juhul mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis laenu põhiosalt alates 12. veebruarist 2021 kuni laenu põhiosa täitmiseni määras 0,06 % päevas. Kui kohus peaks leidma, et Creditstar Estonia AS ja kostja vahel ei ole kehtivat laenulepingut sõlmitud või laenuleping on tühine, palub hageja alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks alusetust rikastumisest tulenevalt välja 2117 eurot 61 senti. Hageja palub sel juhul mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 1899 eurolt 83 sendilt alates 12. veebruarist 2021 kuni 1899 euro 83 sendi täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Creditstar Estonia AS ja kostja 11. mail 2019 interneti teel kliendilepingu. Lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit. Creditstar Estonia AS võimaldas kostjal võtta avatud krediidilimiidi ulatuses kiirlaenu. Kostja võttis avatud krediidilimiidi ulatuses laenu 11. mail 2019 summas 1000 eurot ja 12. mail 2019 summas 1005 eurot. Pärast 12. mai 2019 laenuosamakse taotluse esitamist ja selle rahuldamist jäi kostja laenu põhisumma jäägiks 1937 eurot 59 senti. Kostja taotles laenu kasutamist 600-ks päevaks. Kostjal oli õigus laenusummat kasutada alates 12. maist 2019 kuni 20. jaanuarini 2021. Intressi määr oli laenulepingu kohaselt 45,30 % aastas ja krediidikulukuse määr 56,00 % aastas. Kostja kohustus laenusumma koos laenu kasutamise tasuga tagasi maksma igakuiste maksetena, mis koosnesid laenu põhisummast ja laenu kasutamise tasust. Kostja isik tuvastati digitaalselt rahvastikuregistri süsteemi ja dokumendi nr AA2045762 alusel. Pärast laenutaotluste esitamist saadeti kostjale e-posti teel laenuleping ja laenutingimused, et kostja tutvuks veelkord laenulepingu ja laenutingimustega. Pärast kostja poolt laenutingimustega tutvumise kinnitamist rahuldas Creditstar Estonia AS taotluse ja kandis kostja poolt märgitud pangakontole laenuosamaksed. Pärast laenude kostjale ülekandmist saadeti kostjale arve, et kostjat veelkord teavitada laenu tagasimakse tähtajast. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostja jäi võlgu kolme järjestikuse osamakse (20.06.2019, 20.07.2019 ja 20.08.2019) tasumisega. Creditstar Estonia AS saatis 21. augustil 2019 kostjale võlateatise-lepingu lõpetamise hoiatuse, millega Creditstar Estonia AS andis kostjale 14-päevase täiendava tähtaja sissenõutavaks muutunud võla tasumiseks ja hoiatas kostjat, et kui kostja võlgnevust ei tasu, ütleb Creditstar Estonia AS kostjaga sõlmitud kliendilepingu üles. Kostja ei tasunud võlgnevust. Creditstar Estonia AS ütles
6.septembril 2019 lepingu üles ja nõudis kogu võla tasumist. Kostja ei teinud pärast viimase laenuosa ülekandmist 12. mail 2019 ühtegi makset. Kostja võlgneb hagejale tagastamata laenu põhiosa 1937 eurot 59 senti. Hageja arvestab intressi vastavalt kostjale saadetud arvetele 20.06.2019, 20.07.2019 ja 20.08.2019 osamakse eest. Kostjale saadetud arvete kohaselt oli nimetatud kuumaksete intressi osa 73 eurot 15 senti, 70 eurot 64 senti, 68 eurot 3 senti, kokku 211 eurot 82 senti. Kostja ei täitnud intressi tasumise kohustust. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,06 % tagastamata laenu summalt päevas, kuna poolte kokkuleppe kohaselt oli viivisemääraks 0,06 % tagastamata laenu summalt päevas. Hageja arvestab viivist tagastamata laenu põhiosalt 1937 eurolt 59 sendilt alates 7. septembrist 2019 kuni 11. veebruarini 2021 summas 609 eurot 18 senti. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt alates 12. veebruarist 2021 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,06 % päevas. Creditstar Estonia AS saatis kostjale teatisi kirja, e-maili ja SMS-i teel. Hageja saatis kostjale korduvalt nii e-maili kui ka kirja teel teatisi. Kanti kulusid ka nõude andmete töötlemiseks ja kontrollimiseks, kontaktandmete otsimiseks ja päringute tegemiseks, kostjale vastamiseks, võlanõuete selgitamiseks ja vastuväidetele vastamiseks, võlgnikule kõnede tegemiseks, võlanõude avaldamiseks. Võla sissenõudmise tõttu tekkis kulu 16 eurot 76 senti. Creditstar Estonia AS loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest, kliendilepingu punktist 10 ja nõude loovutamise lepingust nr 011210 tulenevate õigustega. Kui kohus peaks leidma, et Creditstar Estonia AS ja kostja vahel sõlmitud laenulepingut ei ole üles öeldud VÕS § 416 lg 1 sätestatud nõudeid järgides, esitab hageja kostja vastu alternatiivse nõude. Creditstar Estonia AS kandis kostja kontole kostja poolt taotletud laenu 2005 eurot. Pärast 12. mai 2019 laenuosamakse taotluse esitamist, rahuldamist ja laenuosa ülekandmist jäi põhisumma jäägiks 1937 eurot 59 senti. Kostja ei ole seda tasunud. Kostja võlgneb hagejale
11.veebruari 2021 seisuga laenu põhiosa 1937 eurot 59 senti.
Kostjal oli õigus kasutada laenusummat perioodil 12. mai 2019 kuni 20. jaanuar 2021. Kostja kohustus laenulepingu punkti 6.2 kohaselt tagastama lepinguga määratud igakuise kohustusliku laenu tagasimakse summa, millele lisandus laenuandja poolt arvestatud intress. Kostja kohustus tasuma intressi 857 eurot 41 senti. Kostja ei täitnud intressi tasumise kohustust. Hageja arvestab viivist tagastamata laenu põhiosalt 1937 eurolt 59 sendilt alates laenulepingu lõppemise tähtajast, so 21. veebruarist 2021 kuni 11. veebruarini 2021 määras 0,06% päevas, kokku 25 eurot 58 senti. Hageja palub mõista välja viivise alates 12. veebruarist 2021 kuni põhinõude 1937 euro 59 sendi täitmiseni määras 0,06 % päevas. Hageja soovib alternatiivse nõude korral ka võla sissenõudmise kulude 16 euro 76 sendi hüvitamist. Juhul, kui kohus peaks leidma, et Creditstar Estonia AS ja kostja vahel ei sõlmitud laenulepingut ja kohus ei rahulda laenulepingust tulenevat nõuet, esitab hageja alternatiivselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Kostja arveldusarvele kanti 2005 eurot. Kostja oli teadlik, et summa, mis kanti kostja arveldusarvele, kanti alusetult. Kostja ei ole 2005 eurot tagastanud. Tagastamata laenu jääk on 1899 eurot 83 senti. Kostjalt tuleb alates
7.septembrist 2019 (päev pärast laenu tagastamise tähtaja lõppu) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seadusjärgne viivis põhivõlgnevuselt 1899 eurolt 83 sendilt on alates 7. septembrist 2019 kuni
11.veebruarini 2021 kokku 217 eurot 78 senti.
2.Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, Soome rahvastikuregistrisse, kostja elukoha kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud seega välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Hageja taotles menetlusdokumentide kostjale avalikku kättetoimetamist. Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei esitanud kohtu poolt antud tähtaegadele vaatamata menetluses seisukohti.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Creditstar Estonia AS ja kostja 11. mail 2019 interneti vahendusel kliendilepingu. Kostja ei esitanud lepingu sõlmimise kohta vastuväiteid. Kohus loeb seega isikuandmete tuvastamise ankeedi (dtl 279 - 281), hagiavaldusele lisatud kliendilepingu (dtl 93 – 104), lepingu tingimustega nõustumise (dtl 105), kostjale saadetud teadete väljavõtte (dtl 268 - 269), maksekorraldustega (dtl 106 – 107) ja Creditstar Estonia AS esindaja kinnitusega (dtl 230 – 231) tõendatuks, et Creditstar Estonia AS ja kostja sõlmisid kliendilepingu, mille alusel Creditstar Estonia AS võimaldas võtta kostjal laenu kostjale avatud krediidilimiidi ulatuses 11. mail 2019 summas 1000 eurot ja 12. mail 2019 summas 1005 eurot ning et kostja kohustus krediidi koos intressiga igakuiste osamaksetena Creditstar Estonia AS-le tagasi maksma. Maksekorraldustega (dtl 106 – 107) on tõendatud, et laenusumma 1000 eurot kanti 11. mail 2019 ja laenusumma 1005 eurot kanti 12. mail 2019 kostja pangakontole. Kostjale 12. mail 2021 saadetud laenutingimuste (dtl 115, 119 – 124 ja 128) ja laenu raporti (dtl 110) kohaselt oli 12. mai 2019 seisuga kasutusele võetav krediidisumma 1937 eurot 59 senti, intress 45,30% aastas, krediidi kulukuse määr 56% aastas, intress kogu laenuperioodi eest 857 eurot 41 senti, kõigi lepingu alusel tehtavate tagasimaksete summa 2795 eurot ning laenu kasutamise periood 12. mai 2019 kuni 20. jaanuar 2021.
4.Creditstar Estonia AS ja kostja vahel sõlmitud leping on VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidileping. Creditstar Estonia AS ja kostja sõlmitud leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 ega § 408 lg 1 alusel tühine.
5.Kostjale saadetud arve (dtl 128 - 129) kohaselt kohustus kostja tasuma 20. juunil 2019 laenu põhiosa 66 eurot 60 senti ja intressi 73 eurot 15 senti, 20. juulil 2019 laenu põhiosa 69 eurot 11 senti ja intressi 70 eurot 64 senti ning 20. augustil 2019 laenu põhiosa 71 eurot 72 senti ja intressi 68 eurot 3 senti. Hagiavalduse kohaselt ei tasunud kostja 20. juuni 2019, 20. juuli 2019 ja 20. augusti 2019 osamakseid. Kostja ei esitanud selle kohta vastuväiteid. Nimetatud osamaksete tasumata jätmine nähtub ka kostjale edastatud meeldetuletustest (dtl 116 – 118, 226 - 227). Creditstar Estonia AS 21. augusti 2019 võlateatisest-lepingu lõpetamise hoiatusest (dtl 284) ja Creditstar Estonia AS esindaja kinnitusest (dtl 230) nähtub, et kostjale saadeti
21.augustil 2019 posti teel kostja poolt esitatud postiaadressile XXX võlateatis-lepingu lõpetamise hoiatus, milles paluti võlasumma tasuda neljateistkümne kalendripäeva jooksul ning hoiatati kostjat, et kui ta ei tasu võlasummat neljateistkümne kalendripäeva jooksul, ütleb Creditstar Estonia AS kostjaga sõlmitud lepingu üles ning loovutab nõude inkassoettevõttele. Creditstar Estonia AS esindaja kinnitusest nähtub, et kostja ei tasunud võlgnevust talle selleks antud tähtaja jooksul. Hagiavaldusele lisatud lepingu ülesütlemise avalduselt nähtub, et see on koostatud 2. septembril 2019. Creditstar Estonia AS esindaja kinnituse kohaselt edastas Creditstar Estonia AS lepingu ülesütlemise avalduse 6. septembril 2019 kostja esitatud postiaadressile XXX. Lepingu ülesütlemise avalduses teavitati kostjat, et Creditstar Estonia AS loeb lepingu üles öelduks. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja lepingu ülesütlemisest teatamine on tahteavalduste väljendamine. Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 järgi tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse TsÜS § 69 lg 3 järgi kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse TsÜS § 70 järgi tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et lepingu ülesütlemise hoiatus ja lepingu ülesütlemisest teatamise tahteavaldused oleksid kostjale isiklikult üle antud vastavalt 21. augustil 2019 ja
6.septembril 2019. Esitatud tõenditest nähtub, et need saadeti kostja poolt lepingus märgitud aadressile posti teel. Kohus leiab, et posti teel tehteavalduse saatmise korral ei saa lugeda, et tahteavaldus jõudis adressaadini ning et adressaadil oli mõistlik võimalus sellega tutvuda samal päeval, mil tahteavaldus postitati. Lepingu ülesütlemise hoiatust ja lepingu ülesütlemisest teatamise tahteavaldust ei saa seega lugeda TsÜS § 69 lg 1 ega 3 mõttes kostja poolt kätte saaduks vastavalt 21. augustil 2019 ja 6. septembril 2019. Omniva koduleheküljel olevate andmete kohaselt jõuab kiri adressaadi postkasti reeglina kolme tööpäeva jooksul. Kostja ei esitanud vastuväiteid lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemisest teatamise
tahteavalduse kättesaamise kohta. Kohus leob seega, et lepingu ülesütlemise hoiatus ja lepingu ülesütlemise tahteavaldus jõudis kostja postkasti hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast nende postitamist, so vastavalt 26. augustil 2019 ja 11. septembril 2019. Kohtu hinnangul on olukorras, kus kostja ei ole väitnud, et ta ei ole saanud nimetatud tahteavaldustega tutvuda, põhjendatud lugeda, et kostjal oli mõistlikult võimalik nendega tutvuda hiljemalt järgmisel päeval pärast tahteavalduste kostja postkasti jõudmist, so vastavalt 27. augustil 2019 ja
12.septembril 2019. Kostja sai lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemisest teatamise tahteavalduse kätte ja need muutusid TsÜS § 69 lg 1 ja 3 järgi seega kehtivaks vastavalt 27. augustil 2019 ja 12. septembril 2019. Kostja oli eeltoodust tulenevalt võlgnevuses kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostjale anti edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Kostja sai vastava hoiatuse kätte 27. augustil 2019. Kostjale saadeti lepingu ülesütlemise teatis. Kostja sai selle kätte 12. septembril 2019. Leping on seega VÕS § 416 lg 1 sätestatud nõudeid järgides üles öeldud 12. septembril 2019.
6.Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine VÕS § 195 lg 1 järgi mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse VÕS § 416 lg 3 kohaselt vastavalt kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled VÕS § 195 lg 5 järgi tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt VÕS §-des 189–191 sätestatut. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et Creditstar Estonia AS loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 108 – 109), võib hageja nõuda kostjalt tasumata krediidisumma 1937 euro 59 sendi ning 20. juuni 2019, 20. juuli 2019 ja 20. augusti 2019 intressi osamaksete, kokku 211 eurot 82 senti, tasumist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
7.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 11 (dtl 101) ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 119 – 122) kohaselt on viivise määr 0,06% päevas. Kuna leping öeldi üles 12. septembril 2019, võib hageja nõuda kostjalt lepingu ja nõude loovutamise kokkuleppe alusel viivist alates 13. septembrist 2019. Hageja võib VÕS § 113 lg 1 kohaselt nõuda kostjalt seega viivist alates 13. septembrist 2019 kuni 11. veebruarini 2021 kokku summas 602 eurot 20 senti ning alates 12. veebruarist 2021 kuni 1937 euro 59 sendi tasumiseni määras 0,06% päevas. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
8.Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult VÕS § 115 lg 1 järgi kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahjuks saavad VÕS § 128 lg 3 järgi mh olla ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, mh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete
esitamiseks. Hageja saab VÕS § 115 lõikest 1 ning § 1132 lõikest 1 ja 2 tulenevalt nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist juhul, kui hageja on saatnud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju või teinud muid võla sissenõudmisega seotud kulutusi. Tegemist ei ole sissenõudmiskulude hüvitamise nõude iseseisva alusega, vaid sättega, mis näeb ette tarbijast võlgnikult võla sissenõudmiseks tehtavate kulutuste väljamõistmise ülempiiri (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2016, § 1132, p 4). Kostjale saadetud teadete väljavõtte kohaselt saatis Creditstar Estonia AS kostjale
24.juunil 2019, 16. juulil 2019, 20. juulil 2019, 24. juulil 2019, 5. augustil 2019 ja
9.augustil 2019 meeldetuletuse laenu kuumakse möödumise kohta. Creditstar Estonia AS saatis 8. juulil 2019, 5. augustil 2019 ja 21. augustil 2019 kostjale võlateatise (dtl 226 – 231). Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt VÕS § 1132 lg 1 järgi võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Võlausaldajal on õigus nõuda hüvitist juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Viimase võlateatise esitamise ajaks, so 21. augustiks 2019, oli kostja võlgnevuses kolme tagasimaksega (dtl 128 – 129). Creditstar Estonia AS saatis iga sissenõutavaks muutunud osamakse kohta vähemalt kaks meeldetuletuskirja. Kuivõrd lepingu kehtivuse ajal saab meeldetuletuskirja saatmise kulu nõuda juhul, kui eelnevalt on saadetud vähemalt üks tasuta meeldetuletuskiri, on lepingu kehtivuse ajal tekkinud võla sissenõudmiskulude nõue VÕS § 115 lg 1 ja § 1132 lg 1 alusel põhjendatud 15 euro ulatuses. Tõendeid, millest nähtuks, et võla sissenõudmise kulusid oleks kantud ka pärast lepingu lõppemist, ei ole hageja kohtule esitanud. Pärast lepingu lõppemist kantud võla sissenõudmiskulude nõue ei ole VÕS § 115 lg 1 ja § 1132 lg 2 alusel seega põhjendatud. Hageja võib eeltoodust tulenevalt ja nõude loovutamise kokkuleppe alusel nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist 15 euro ulatuses. Selles ulatuses tuleb hagi rahuldada.
9.Kuna kohus leidis, et leping on kehtiv ja üles öeldud, ei vaata kohus läbi hageja alternatiivseid nõudeid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Hagi rahuldati ligikaudu 100% ulatuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel seega kostja kanda.
11.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 300 eurot ja esindajakulu 350 eurot käibemaksuta.
12.Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavaldus esitati tarbijakrediidilepingust tuleneva laenu, intresside, viivise ja võla sissenõudmise kulude saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Aevastades asja materjalide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Hageja poolt pärast hagiavalduse esitamist esitatud menetlusdokumendis täpsustab hageja oma nõuet, kuid kordab olulises osas ka hagiavalduses esitatud seisukohti. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja esindaja ajakulu oli vajalik ja põhjendatud 2 tunni 30 minuti ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu 100 eurot käibemaksuta ei ületa keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat
tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud. Hageja esindajakulud on vajalikud ja põhjendatud 250 euro ulatuses. Hageja menetluskulud on seega kokku 550 eurot (300 + 250). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 550 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, Soome rahvastikuregistrisse, kostja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ning Politseija Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule ei ole menetluse käigus saanud teatavaks täiendavaid kostja elukoha ega muude sidevahendite andmeid. Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid laekunud. Kohtuotsus tuleb toimetada kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning otsuse resolutsiooni punktid 1-3 ja 6-8 ning selgitused apellatsioonkaebuse esitamise ja menetlusabi taotlemise kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.