Võlaõigus › Kompromissilepingud

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada 1 (4)

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 16.09.2019 kompromissilepingu /võlatunnistuse nr xxxx. Hageja oli võlgniku vastu nõue 26.02.2018 sõlmitud laenuleping nr xxxx järgi, mille alusel võlgnes kostja hagejale 1964,12 € ja viivised 1519,31 €. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissilepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste summas 1,12 € nõuetest kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega kompromissisummas 3482,31 € (1964,12 € + 1518,19 €). Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees. Lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Lepingu p. 5.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale lepingu sõlmimise tasu 30 € koos kompromissisumma esimese osamaksega. Kostja ei ole hagejale lepingu järgi ühtegi osamakset tasunud. Pooled on lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega on kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 25.11.2019 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% (null koma null kuuskümmend) päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Viivist hakati arvestama 25.11.2019 osamaksele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kinnitas kostja, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Kostja on hoiatatud, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Nii on kompromissisumma tervikuna muutnud sissenõutavaks 25.11.2019 osamakse tähtaja möödumisest alates. Hageja arvestab võlalt viivist 25.11.2019 osamaksele järgnevast päevast. Vastavalt VÕS § 113.2 lg 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113.2 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113.2 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus-või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava 2 (4)

tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisumma 3482,31 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxx. Seetõttu leiab hageja VÕS § 113.2 lg 2 järgi, et tal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. Kostja võlgneb hagejale summad: 1) kompromissisumma põhivõlgnevus 1964,12 €, 2) kompromissisummalt viivised 1518,19 €, 3) lepingu sõlmimise tasu 30 €, 4) viivised: 597,49 €. (hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 1964,12 € osalt ning lepingu p 3.2 viivise 0,06 %-määralt: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,06 %). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 16.09.2019 sõlmitud lepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kompromissisummas 3482,31 € s.h põhinõue 1964,12 € ja enne 16.09.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 1518,19 €, lepingu sõlmimise tasu 30 €, viivised põhinõudelt 1964,12 € alates 26.11.2019 kuni 15.04.2021 summas 597,49 € ja sissenõudekulu 35 € ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1964,12 € alates 16.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja palub välja mõista kostjalt riigilõivu summas 400 € ja õigusabikulu summas 420 € ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi (24.05.2021), palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 3 II lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Pooled käesolevas tsiviilasjas kompromissi ei sõlminud. VÕS § 578 lg 1 sätestab, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes, lg 2 sätestab, et eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist ja viivist VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui 3 (4)

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõua lepingus kokkulepitud viivist. Kostja esitas kohtule 24.05.2021 hagi õigeksvõtmise avalduse. Asjas ei esine TsMS § 440 lg 4 nimetatud alust õigeksvõttu mitte vastu võtta. Eetloodu alusel leiab kohus, kostja on rikkunud lepingust tulenevat võla tasumise kohustust, on sellega viivituses, hageja nõue on muutunud kostja vastu sissenõutavaks ja hagi on seega põhjendatud ning kuulub VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 101 lg 1 1, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 578 lg 1,2 alusel rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 16.09.2019 sõlmitud lepingust xxxx tulenev võlgnevus kompromissisummas 3482,31 €, sealhulgas põhinõue 1964,12 € ja enne 16.09.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 1518,19 €, lepingu sõlmimise tasu 30 €, viivised põhinõudelt 1964,12 € alates 26.11.2019 kuni 15.04.2021 summas 597,49 € ja sissenõudekulu 35 € ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1964,12 € alates 16.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Õigeksvõtul põhinev otsus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 1). Menetluskulude jaotus TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab kohe hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele välja toonud, et viibib SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus statsionaarsel sundravil. Isikul puudub sissetulek ning rahalised vahendid ka menetluskulude kandmiseks. Kuigi kostja on küll võtnud koheselt hagi õigeks, ei ole aga enne ega peale hagi esitamist oma kohustust täitnud, siis on kohus seisukohal, et arvestades kostja poolt esile toodud asjaolusid, leiab kohus, et tema suhtes oleks äärmiselt ebamõistlik jätta menetluskulud tema enda kanda. Seega tuleb TsMS § 162 lg 4 järgi menetluskulud käesolevas tsiviilasjas jätta poolte endi kanda. Eeltoodu tõttu ei määra kohus kindlaks poolte menetluskulude suurust. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.