Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-12893
Kohtuasi
Svajene OÜ hagi OÜ Kinnisvarateenindus vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.08.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Svajene OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
14 586 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Svajene OÜ (registrikood 12517275), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja OÜ Kinnisvarateenindus (registrikood 10366541), lepinguline esindaja v/adv Kersti Kägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 31.08.2020 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-17-12893 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.08.2015 jäähalli heakorrateenuse lepingu nr 271-1/15, mille alusel osutas hageja heakorrateenuseid Tondiraba Jäähalli territooriumil. Vastavalt sõlmitud lepingu punktile 9.1 oli teenuste hinnaks 7293 eurot kuus, millele lisandus käibemaks.
2.30.03.2016 esitas kostja lepingu lõpetamise teate alates 20.04.2016. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja põhivõlgnevus hageja ees koos käibemaksuga 14 586 eurot (märtsi 2016 eest 7293 eurot (lisandub käibemaks) ja aprilli 2016 eest 4866 eurot (lisandub käibemaks). 30.05.2017 palus hageja võlgnevuse tasuda. Kostja vastas, et hageja oli tekitanud kostjale kahju ja kostja tasaarvestas oma nõude hageja nõuetega. Kostja ei käitunud heauskselt ja põhjendused on otsitud. Hageja ei ole kostjale kahju tekitanud, kahju suurus ei ole tõendatud. Enne 30.03.2016 teate esitamist ei esitanud kostja tööde osas pretensioone. Seega võttis kostja kõik tööd vastu.
3.Hageja palus mõista kostjalt välja 14 586 eurot ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Lepingu objektiks oli Tondiraba Spordikeskuse poolt hallatava Tondiraba Jäähalli ruumide ja välisterritooriumi jooksvate heakorratööde tegemine hageja kui alltöövõtja poolt vastavalt lepingule ja selle lisadele. Hageja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt. Hageja lõhkus ja kahjustas lepingu täitmise käigus jäähalli välisterritooriumil asuvat vara ega parandanud seda. Sel põhjusel esitas kostja 30.03.2016 lepingu erakorralise ülesütlemise teate ning ütles lepingu üles alates 20.04.2016. Peale teate saamist lõpetas hageja koheselt lepingu täitmise. Hageja teostas lepingu järgseid töid vaid kuni 31.03.2016. Kirjalikku teadet lepingu koheseks lõpetamiseks hageja kostjale ei esitanud. Tulenevalt asjaolust, et hageja lõpetas koheselt peale teate saamist kohustuste täitmise, tekkis kostjal kahju. Kostja alustas 01.04.2016 ise samade heakorratööde tegemist ja kandis sellega seotud kulud.
6.Hageja esitas kostjale viimase lepingujärgse arve 2016 märtsi eest summas 7293 eurot (lisandub käibemaks). 2016. a aprilli eest hageja kostjale arvet ei esitanud. Esimese lepingust tuleneva nõude esitas hageja 14 kuud peale ülesütlemist 30.05.2017. Kostja vastas 06.06.2017 ja teatas, et nõuet ei tunnista. Peale seda poolte vahel mingeid läbirääkimisi toimunud ei ole. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Maakohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostja vastuväiteid ning poolte esitatud tõendeid, leidis, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
2-17-12893
8.Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja sõlmisid 01.08.2015 jäähalli heakorrateenuse lepingu nr 271-1/15 (edaspidi leping), mille 2. ptk-i kohaselt oli lepingu objektiks Tondiraba Spordikeskuse poolt hallatava Tondiraba Jäähalli ruumide ja välisterritooriumi tõrgeteta jooksvate heakorratööde tegemine hageja kui alltöövõtja poolt vastavalt eelviidatud lepingule ja selle lisadele. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, kas kostjal tekkisid hageja vastu nõuded ja kas tal oli õigus need hageja nõudega tasaarvestada.
9.Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul kindlaks teha, kas nõue on muutunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lõike 7 mõttes sissenõutavaks; kas tellija on esitanud vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Seda, kas tellijal oli õigus keelduda tasu maksmisest, saab hinnata, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-145-14, punkt 16).
10.VÕS § 637 lõike 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Töö teostamist peab tõendama töövõtja, st hageja. Pooled ei vaidle, et märtsis 2016 teostas hageja veel töid, st täitis lepingut. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja teostas töid ka aprillis 2016, mille osas lasub tõendamiskoormis hagejal. Kohus on tõendamiskoormist selgitanud (t lk 56, 57), kuid hageja ei tõendanud, et ta oleks töid teostanud peale 30.03.2016. Ühtlasi on tunnistaja andnud 11.05.2020 menetlusdokumendis kirjalikult ütlused (t lk 116), et hageja lõpetas heakorratööde tegemise 01.04.2016, osaliselt jäid tööd lõpetamata juba 31.03.2016 õhtul. Seega on kostja väide, et hageja lepingulisi töid alates 01.04.2016 enam ei teostanud, tõendatud ka tunnistaja ütlustega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja tasunõude 2016. a aprilli eest rahuldamata.
11.Järgnevalt analüüsib kohus hageja tasunõuet märtsis 2016 teostatud tööde eest. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja osutas märtsis 2016 teenust, kuid vaidlevad, kas teenus oli nõuetekohane. VÕS § 637 lõike 5 kohaselt ei muutu tasunõue sissenõutavaks enne, kui tellijal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Kui on kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lõike 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Seega tuleb tasunõude sissenõutavuse hindamiseks esmalt tuvastada, kas töövõtuleping lähtus tasu sissenõutavuses töö valmimisest või vastuvõtmisest. Olenevalt sellest võivad tasunõude sissenõutavuse eeldusteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lõiked 3, 5) või töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lõiked 4, 5) (Riigikohtu otsus nr 2-165851, punkt 16). Töö vastuvõtmisest õigustamatu keeldumise tagajärjed sätestab VÕS § 638, mille järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku aja jooksul (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-44-15, punkt 13). Pooled on lepingus kokku leppinud tasunõude eeldused. Lepingu punktist 8 tulenevalt oli tasumise eelduseks tööde kohane teostamine ning akti ja arvete esitamine kostjale. Kostja tugineb sellele, et hageja vastavasisulisi akte ja arveid ei esitanud, leides, et järelikult ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Seega on keskseks küsimuseks, kas töö on vastu võetud või tuleb lugeda vastuvõetuks. Töö vastuvõtmisel on tähendus pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist (Riigikohtu otsus nr 2-14-61484, punkt 18). Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Töövõtjal on tõendamiskoormis
2-17-12893 sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause. Tellija võib, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lõiked 2, 6), keelduda VÕS § 110 lõike 1 järgi töö vastuvõtmisest nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega. Asja materjalidest nähtuvalt ei eita kostja, et enamus märtsis teostamisele kuulunud töödest on reaalselt teostatud. Sama on kinnitanud ka tunnistaja. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Vaatamata sellele, et hageja jättis töö korrektselt tegemata, ei saa kostja sellele tugineda ja keelduda täies ulatuses tasu maksmisest, sest enamus töödest on teostatud ning teostatud osas töö vastuvõtmine ei kahjustaks kostja õigusi. See ei välista kahju hüvitamise nõude esitamist hageja vastu ja nõuete tasaarvestamist. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Ka asjaolust, et kostja on esitanud hagejale tasaarvestusavalduse, järeldab kohus, et tegelikkuses on kostja tööd vastu võtnud ja lugenud märtsis teostatud tööde tasu sissenõutavaks. Selleks, et teostada tasaarvestust, peab mõlemal poolel olema samaliigiline sissenõutavaks muutunud nõue. Kuivõrd kostja on enda nõuded tasaarvestanud hageja nõudega tema vastu, luges ta järelikult ka ise hageja nõuet sissenõutavaks muutunuks. Kohus leiab, et hageja nõue märtsis tehtud tööde eest on muutunud sissenõutavaks.
12.Teostatud tööd peavad vastama poolte vahel kokkulepitule. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et töödeks, mis hagejal lepingu järgi tuli teostada, olid siseruumide ja välisruumide heakorratööd vastavalt Tondiraba Jäähalli heakorrateenuse lepingu lisas 1 olevale tehnilisele kirjeldusele (t lk 116). Seega on tunnistaja ütlustega tõendatud kostja poolt väidetu, et hageja lepinguliste tööde täpne kirjeldus oli kokku lepitud lepingu lisaks 1 olevas tehnilises kirjelduses. Samuti on tunnistaja kinnitanud, et tööde teostamise viis oli kirjeldatud lepingu lisas 1 (tehniline kirjeldus t lk 68-73) ning pidi vastama kvaliteedistandardile EVS 807:2010.
13.VÕS §-s 643 on sätestatud, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lõike 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lõikes 3 on sätestatud, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja on teavitanud hagejat puudustega töödest 18.03.2016 ja 21.03.2016, kirjeldades selgelt, millised puudused töödel esinesid (t lk 29, 74-90). Samuti on kostja esitanud kohtule 30.03.2016 heakorratööde kontrolli akti nr 300316 (t lk 31), mis edastati hagejale e-kirja teel 31.03.2016. Vastuväidetes hagile on kostja tuginenud sellele, et hageja jättis lepingujärgsed tööd veebruaris-märtsis 2016 korduvalt nõuetekohaselt teostamata. Kostja on nimetatud väite tõendamiseks esitanud 18.03.2016 ning 21.03.2016 pretensioonid (t lk 29, 74-90). Kostja on neis detailselt kirjeldanud hageja kohustuste rikkumist. Pretensioonid sisaldavad ka hoiatust, et korduvate kohustuste rikkumise korral on kostjal õigus leping üles öelda (t lk 29, 74-90 –
2-17-12893 pretensioonid koos fotodega). Samuti on kostja esitanud 30.03.2016 heakorratööde kontrolli akti nr 300316 (t lk 31), mis edastati hagejale e-kirja teel 31.03.2016 (t lk 85), lepingu ülesütlemise avalduse (t lk 30) ning poolte kirjavahetuse 30.03.2016 - 01.04.2016 (t lk 91-93). Eeltoodud tõendite alusel tuvastas kohus, et hageja on lepingut korduvalt rikkunud. Täiendavalt on hageja lepingurikkumine tõendatud tunnistaja ütlustega. Tunnistaja on andnud 11.05.2020 ütlusi selle kohta, et hageja teostas lepingujärgseid töid lepingujärgse kvaliteediga osaliselt, tihti esines puudusi nii sisekoristuse kui välihoolduse osas: ruumid ja trepid puhastamata (talvel lumest ja jääst), territoorium prügine, talvel lume- ja libedusetõrje teostamata ja need tööd teostas kostja ise. Samuti on tunnistaja andnud ütlusi, et kostja avastas hageja töös puudusi pidevalt. Lepingu alguses esines neid vähem, kuid mida aeg edasi, seda rohkem. Tunnistaja on andnud selgitusi ka, et kostja nõudis hagejalt teostatud töödes esinenud puuduste kõrvaldamist. Kostja suhtles tööde mittenõuetekohase teostamise teemal vahetult hageja esindaja YY-ga telefoni teel, kes lubas talvistele lumetõrjetöödele koheselt reageerida. Tunnistaja ütluste kohaselt kord reageeriti ja teine kord jälle mitte. Hageja leidis, et tunnistaja ütlused ei ole antud juhul objektiivsed ja usaldusväärsed, kuna puudus võimalus kontrollida kas ja milliseid täiendavaid andmeid tunnistaja kasutas vastuste koostamisel. Samas ei taotlenud hageja peale tunnistaja kirjalike ütlustega tutvumist tema täiendavat suulist ülekuulamist istungil. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mille alusel kohus saab kahelda tunnistaja usaldusväärsuses, mistõttu kohus arvestab tunnistaja ütlusi kui tõendit. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, milles hageja oleks puuduste esinemise ümber lükanud või sellekohastele väidetele kohtueelselt sisulisi vastuväiteid esitanud.
14.VÕS § 646 lõige 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Kui töövõtja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele, saab tellija esmalt nõuda töö parandamist või uue töö tegemist (lepingu täitmise nõue VÕS § 646 järgi). Sellest tulenevalt saab tellija keelduda lepingutingimustele mittevastava töö korral tasu maksmast seni, kuni töövõtja teeb nõuetekohase töö või parandab töös esinenud puudused, s.o tasu maksmise seniks edasi lükata, kuni töövõtja täidab lepingu nõuetekohaselt. VÕS § 646 lõike 5 kohaselt võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul. Seega eeldab kulutuste hüvitamise nõude rahuldamine, et tellija nõuab õigustatult töö parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul. Kulutuste hüvitamise nõude tasaarvestamiseks ei pea tellija esitama vastuhagi, vaid ta võib esitada tasaarvestuse avalduse kohtumenetluse ajal (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-93-15, punkt 13).
15.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena töö lepingutingimustele vastavusse viimise kulutusi ja tänavakivide ning valgustuse lõhkumisega seotud kulutusi. VÕS § 115 lõike 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib hageja nõuda töövõtulepingu rikkumise korral kahju hüvitamist. Kulutused töövõtja tegemata tööde tegemiseks ja puudustega tööde ümbertegemiseks on kahju, mida tellija saab kahjuhüvitisena nõuda täitmise asemel. Kuna kostja ei nõua enam hagejalt lepingu täitmist (VÕS § 646 lõige 1), saab kostja lepingutingimustele mittevastava töö tegemise korral välistada kestvalt hageja tasunõude (tasaarvestada kahju hüvitamise nõude hageja tasunõudega).
16.Lepingu punktides 7.2, 7.3, 8.3 ning 9.3 on pooled kokku leppinud, et lepingulistes töödes esinenud puuduste korral on kostja õigustatud puudused ise kõrvaldama ning nõudma sellega
2-17-12893 kaasnenud kulud ja kahju sisse hagejalt. Vastavasisulise nõude mittetäitmisel on kostjal õigus tasaarvestada enda kahju hagejale maksmisele kuuluvate summadega. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostjal on tekkinud hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõuded, millega hageja nõuet tasaarvestada. Hageja jättis märtsis korduvalt enda lepingulised kohustused kohaselt täitmata (vt fotod ja kirjavahetus t lk 29, 74-90). Kostja on tööd ise teostada lasknud ja esitanud hagejale 07.06.2016 arve nr 72450 summas 990.60 eurot (t lk 32). Arvel on mh kuupäevaliselt ära toodud, milliseid lepingust tulenevaid kohustusi märtsis 2016 kostjal hageja asemel täita tuli. Arvel kajastuvad selgitused on samad kostja poolt 01.04.2016 hagejale e-kirja teel antud selgitustega (t lk 91). Arve esitas hagejale kostja raamatupidaja 08.06.2016, koos märkusega arve tasaarvestamise kohta hageja arvega nr 17/310316 (t lk 33). Kohus tuvastas, et hageja lõhkus objektil äärekive (tõendid – fotod ja kirjavahetus, t lk 85-93). See asjaolu on tõendatud ka tunnistaja ütlustega, kes on andnud selgitusi selle kohta, et hageja lõhkus lumetõrjetööde käigus parklas asuvad äärekivid (t lk 116). Kostja on esitanud hagejale 16.06.2016 arve nr 72515 summas 235.20 eurot objektil lõhutud äärekivide ja sillutisekiviplaadi parandamise kohta (t lk 35). Vastavasisulise töö tellis kostja Laxnel OÜ-lt (t lk 94, 95). Arve esitati kostja raamatupidaja poolt hagejale 16.06.2016 (t lk 36) märkusega, et arve tasaarvestatakse hageja arvega nr 17/310316. Kostja on täiendavalt asendanud hageja lõhutud 42jm äärekive (so hinnanguliselt 57 kivi) ning kiviplaate (2m2), millise töö teostas kostja tellimusel samuti Laxnel OÜ, kes esitas töö eest kostjale arve nr 16040 summas 1380 eurot (t lk 93). Laxnel OÜ arve tasus kostja 27.07.2016 (t lk 96). Kostja on esitanud tõendid, mille kohaselt hageja lõhkus lepingu täitmise käigus objekti ümbritseva territooriumi valgustust. Valgustuse lõhkumine on fikseeritud 30.03.2016 heakorratööde kvaliteedi kontrolli aktis nr 300316 (t lk 31). Kostja väited on täiendavalt tõendatud tunnistaja ütlustega. Tunnistaja on andnud selgitusi selle kohta, et hageja lõhkus lumetõrjetööde käigus ühe laternaposti kanna. Kostja tellis tõenditest nähtuvalt selle töö AS-lt Empower, kes andis töö kostjale aktiga üle 13.10.2016 (t lk 97-98). AS Empower esitas töö eest arve nr 140367 summas 915.60 eurot (tlk 38), mis on tasutud 27.10.2016 (t lk 99). Esitatud tõenditest nähtuvalt jättis hageja peale lepingu ülesütlemist täitmata lepingust tuleneva kohustuse tasuda PesuMati Trade OÜ-le. Kostja tasus 31.03.2016 arve nr 1410208 summas 1201.01 eurot hageja eest (t lk 100, 39). Tõenditest nähtuvalt lõhkus hageja lepinguliste kohustuste täitmise käigus ära kokku 164 äärekivi. Nimetatu on fikseeritud 30.03.2016 koostatud heakorratööde kvaliteedi aktis nr 300316 (t lk 31). Äärekivi mõõdud on 800x150x290mm, millest tulenevalt 164 äärekivi moodustab hinnanguliselt 132jm. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et 2016. aastal lasi ta ära parandada 46jm äärekivi, mis hinnanguliselt moodustab 57 kivi. Parandamist vajab veel hinnanguliselt 90jm, so 112 äärekivi. Kostja selgitab, et ei ole seni lasknud kõiki hageja lõhutud äärekive parandada, kuna kostja leping Tondiraba Jäähalliga veel kehtib, kuid lepingu lõppedes 09.08.2021 tuleb tal parandada kõik hageja poolt lõhutud äärekivid. 2016. aastal teostas Laxnel OÜ äärekivide parandamist hinnaga 25 eurot 1jm eest (lisandub käibemaks), kokku 30 eurot/jm. Kostja tõi 04.10.2017 vastuses välja, et talle tekib äärekivide paigaldusega veel täiendav kahju orienteeruvalt 2700 eurot (90jm x 30 eurot). Tegelikkuses on kostjale tekkinud kahju oluliselt suurem, sest käesoleval ajal on 1jm äärekivi parandamise maksumuseks 35 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 42 eurot, mis teeb 90jm parandamise maksumuseks 3780 eurot (t lk 101 Laxnel OÜ 27.02.2020 hinnapakkumine).
2-17-12893 Kostja väidetel tekkisid tal hageja poolt lepingu täitmise lõpetamisel ootamatult vajadus oma töö, töötajad ning töövahendid ülikiirelt ümber korraldada ja seoses sellega ettenägematud ootamatud kulutused. Sellisteks kuludeks olid nt töötajate lisatasud oluliselt suurenenud töö tegemise eest. Kostja palkas jäähalli puhastusteenuste osutamiseks alates 01.04.2016 kokku neli puhastusteenindajat (GG
XXXXXXXXXXX;
KK
XXXXXXXXXXX;
MM XXXXXXXXXXX; SS XXXXXXXXXXX). Kohtule on selle asjaolu tõenduseks esitatud Tondiraba Jäähalli puhastusteenindaja tööleping, millest nähtub, et puhastusteenindaja pidi asuma tööle 01.04.2016 samale objektile, millele puhastusteenuseid pidi lepingu alusel kuni 20.04.2016 osutama hageja (t lk 28). Kostja põhistas, et kuivõrd samal tööobjektil ei saa samal ajal teha kahekordselt sama tööd, nähtub töölepingust, et lepingujärgseid kohustusi teostas alates 01.04.2016 kostja, mitte hageja. Kohus nõustub selle seisukohaga. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et selliste lepingu ootamatu lõpetamisega seotud kulude (kahju) suuruseks oli hinnanguliselt 2680 eurot. Kohus loeb selle asjaolu tunnistaja ütlustega tõendatuks.
17.Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et hageja on kostjale tekitanud lepinguliste kohustuste rikkumisega kulutusi ja kahju (sh hinnapakkumises esitatu) kokku 11 182.41 eurot (990.60+235.20+1380+915.60+1201.01+3780+2680). Kohtu hinnangul on tegu põhjendatud kuludega. Täidetud on ka kõik kahju hüvitamise nõude eeldused vastavalt VÕS § 115 lõikele 1 ja §-dele 127, 128. Kostjal tekkinud kahju 11 182.41 eurot kuulub tasaarvestamisele hageja nõudega märtsis 2016 teostatud tööde eest 8751.60 eurot (sisaldab käibemaksu). Kuivõrd kostja tasaarvestatav nõue ületab hageja nõuet, puudub hagejal tasaarvestuse tulemusena õigus saada kostjalt tasu ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
18.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lõikele 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebus
19.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi tagasi uueks lahendamiseks maakohtule.
20.Maakohus hindas valesti asjaolusid ja kogutud tõendeid ning kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja tegi seetõttu ebaõige otsuse. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks, kuid tuvastas ebaõigesti kostja vastunõude.
21.Apellant oli maakohtus ja on senini seisukohal, et ainult tunnistaja vahetu ülekuulamine annab võimalust hinnata, kas ja millises osas on tunnistaja ütlused tõesed ja usaldusväärsed. Seega ei saa tunnistaja ütlused olla antud juhul objektiivsed ja usaldusväärsed, kuna puudus võimalus kontrollida kas ja milliseid täiendavaid andmeid ta kasutas vastuste koostamisel. Maakohus ei reageerinud hageja argumendile, et tunnistaja ütlused ei ole antud juhul asjakohaseks tõendiks, kuna vastavalt lepingu punktile 13.2 peab õiguslikku tähendust omavate teadete teineteisele edastamine toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Lepingu punktis 13.10 on selgelt kirjas, kes on töövõtja esindajaks lepingulistes küsimustes. Hageja esindaja YY ei ole mistahes nõudeid ja/või pretensioone kätte saanud. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et pretensioonid ja/või nõuded seoses lepingu täitmise ja/või mittetäitmisega olid edastatud kirjalikult ja digitaalselt allkirjastatud e-posti aadressile XXX. Neile asjaoludele maakohus hinnangut ei andnud.
2-17-12893
22.Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega äärekivide ja sillutise (kiviplaadi) lõhkumise kohta hageja poolt. Hageja ei ole kunagi omaks võtnud, et lõhkus objektil äärekive. Ka ei ole tõendatud, et just hageja lõhkus äärekive. Esitatud fotod näitavad üksnes, millises seisundis on äärekivid piltide tegemise ajal, kuid ei tõenda, kes nimelt ja kuidas seda tegi. Ka territooriumi vastuvõtmisel (lepingu sõlmimisel) ei koostatud mistahes akti selle seisundi kohta. Kostja ja tunnistaja kõik vastavad väited on paljasõnalised ja otsitud. Oluline on, et tunnistaja ise midagi ei näinud ja kuidas saab ta siis väita, et just nimelt hageja lõhkus objektil äärekive. YY ei ole mistahes nõudeid ja/või pretensioone seoses äärekivide lõhkumisega kätte saanud. Kostja ei esitanud tõendeid, et pretensioonid ja/või nõuded olid edastatud kirjalikult ja digitaalselt allkirjastatud e-posti aadressile XXX.
23.Kostja ei tõendanud kahju tekitamist hageja poolt, järelikult puudub õiguslik ja faktiline alus nõuete tasaarvestamiseks. Kuna hagi jäi ebaõigesti rahuldamata, jäid ka menetluskulud maakohtus ebaõigesti apellandi kanda. Vastustaja seisukoht
24.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt selliseid olulisi menetlusõiguse rikkumisi ega ebaõiget materiaalõiguse kohaldamist, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellandi kanda.
26.Vastuseks kaebaja väidetele selgitab kolleegium järgmist. Kuigi kaebusest nähtuvalt soovib hageja maakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses, ei sisalda kaebus TsMS § 633 lõike 2 punkti 3 kohaseid põhjendusi selle kohta, milles seisneb kaebaja arvates vaidlustatud lahendi ebaõigsus osas, milles kohus leidis, et hageja tasunõue aprillikuus tehtud töö eest ei kuulu rahuldamisele põhjusel, et hageja ei tõendanud, et ta oleks üldse selles kuus lepingujärgseid töid teinud (maakohtu põhjenduste punkt 14). Põhjenduste puudumise tõttu puudub ringkonnakohtul võimalus kaebusele selles osas vastata. Kolleegium märgib tsiviilasja materjalide pinnalt, et maakohus jaotas õigesti tõendamiskoormuse, kui leidis, et tasunõude sissenõutavaks muutumist peab tõendama hagejast töövõtja. Maakohus täitis selgitamiskohustust asjakohaselt (t lk 56-57). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks aprillikuus tehtud töö kohta mistahes tõendeid esitanud. Ainuüksi asjaolu, et pooltevaheline leping lõppes tellija ülesütlemisega 20.04.2016 (selle asjaolu üle poolte vahel vaidlust ei ole), ei tõenda, et töövõtja tegi ka peale ülesütlemise avalduse saamist 30.03.2016 lepingu alusel tööd ja et tasunõue selle eest on muutunud sissenõutavaks.
27.Kaebusest ja vastusest sellele nähtub, et märtsikuus tehtud töö eest tasu sissenõutavaks muutumise osas nõustuvad mõlemad menetlusosalised maakohtu järeldusega, et hageja töö tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks ja tasunõue selles osas muutus sissenõutavaks. Küll aga ei nõustu hageja sellega, et maakohus tuvastas kostja poolt tasaarvestuseks kasutatud vastunõude (kostja kahju hüvitamise nõude) põhjendatuse ning leidis, et märtsikuu tasu nõue
2-17-12893 lõppes kostja tasaarvestuse tulemusena VÕS § 186 punkti 2 mõttes (08.06.2016 tasaarvestuse avaldus t lk 33). Ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega maakohtu poolt menetlusõiguse normide selliste rikkumiste kohta, mis peaksid kaasa tooma otsuse tühistamise. Maakohus hindas kogutud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1 igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte. Maakohtu põhjendused on loogilised, süsteemsed ja hästi järgitavad. Maakohus kohaldas õigesti ka materiaalõiguse norme, kui kvalifitseeris pooltevahelise suhte töövõtulepinguliseks õigussuhteks (TsMS § 438 lõige 1). Kolleegium möönab, et osaliselt tuleb nõustuda kaebajaga selles, et maakohus jättis TsMS § 442 lõiget 8 rikkudes vastamata tema väidetele selle kohta, et pooltevahelise lepingu punkti 13.2 kohaselt pidid pooled õiguslikku tähendust omavad teated edastama teineteisele kirjalikult või e-posti teel digiallkirjastatuna ning et punkti 13.10 kohaselt oli hageja esindajaks lepingulistes küsimustes YY. Hageja oli maakohtus ja on ka kaebuses seisukohal, et kostja saab oma väiteid mistahes nõuete ja pretensioonide esitamise kohta tõendada ainult sellega, kui tõendab nende saatmise lepingu punkti 13.2 kohaste dokumentaalsete tõenditega ja sellest tulenevalt ei ole ka tunnistaja ütlus praeguses asjas lubatud tõendiks. Kolleegium on seisukohal, et viidatud rikkumine ei olnud siiski oluline ega toonud kaasa ebaõige otsuse tegemist. Ringkonnakohus saab rikkumise kõrvaldada, vastates hagejale järgnevalt. Ringkonnakohus ei nõustu hageja tõlgendusega lepingu punkti 13.2 alusel. Pooled leppisid nimetatud punktis kokku nendevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete teineteisele edastamise vormi – kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Pooled ei leppinud lepingus kokku, et kohtumenetluses tuleb teatud asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga (TsMS § 238 lõige 2). Seega on praeguses kohtuvaidluses lubatud kõikide asjaolude tõendamiseks kasutada kõiki TsMS § 229 lõikes 2 loetletud liiki tõendeid, sh tunnistaja ütlusi. Samuti ei lepitud lepingus kokku, et välistatakse tahteavalduste tegemisele ja lepingu rikkumisest teatamisele TsÜS-i §-des 69 ja 70 sätestatud reeglite kohaldamine. Seega isegi kui mõni pretensioon või muu lepinguga seotud teade ei olnud tellija poolt saadetud YY e-mailile, vaid oli töövõtjani toimetatud muul viisil, ei ole alust lugeda seda tühiseks. Hageja viidatud TsÜS § 83 tahteavalduste tegemisele ei kohaldu. Kolleegium märgib, et asjaolu, et YY-ga peeti e-kirjavahetust mitte lepingus märgitud XXX aadressi kaudu, vaid aadressi AAA kaudu, ei oma asjas tähtsust, kuna nimelt sellelt aadressilt on YY ise kostjale e-kirju saatnud (t lk 36, 91 pöördel).
28.Hageja on esitanud kaebuses vastuväiteid maakohtus kogutud tunnistaja ütluste usaldusväärsusele, leides, et puudub võimalus kontrollida, kas ja milliseid täiendavaid allikaid kasutas tunnistaja vastuste koostamisel. Samad väited esitas hageja juba maakohtus, kuid vaidlustatud otsusest nähtuvalt jättis kohus neile vastamata, mistõttu kõrvaldab kolleegium järgnevalt ka selle maakohtu poolse TsMS § 442 lõike 8 rikkumise. Kolleegium on seisukohal, et väitele vastamata jätmine ei olnud praeguses asjas oluliseks rikkumiseks ega toonud kaasa ebaõige otsuse tegemist. Kolleegium põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Vaatamata hageja vastuväidetele määras maakohus 13.04.2020 koguda kostja poolt taotletud tunnistaja QQ ütlused kirjalikult. Määruses viitas kohus TsMS § 253 lõikele 1 ning põhjendas tunnistaja kohtusse ilmumise ebamõistlikkust riigis 12.03.2020 välja kuulutatud eriolukorraga, mille tõttu ei oleks olnud kohtumajja ilmumisel täielikult tagatud tunnistaja ohutus (t lk 106). Ringkonnakohus möönab, et praeguses
2-17-12893 asjas ei pruukinud sõltumata eriolukorrast olla täidetud TsMS § 253 lõike 1 eeldused, kuna 02.04.2020 e-kirjas oli maakohus ise pakkunud ühe istungi läbiviimise ja tunnistaja ülekuulamise vormina välja virtuaalistungi videosilla vahendusel (t lk 102). tsiviilasja materjalidest ei nähtu, millisel põhjusel maakohus sellest variandist siiski loobus. Samas järgnevalt kolleegium põhjendab, miks praeguses asjas ei olnud tunnistaja ütluste kirjalik kogumine siiski oluline rikkumine ega viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Kolleegium nõustub hagejaga, et tunnistaja ütluste kui tõendi usaldusväärsus selgub ennekõike isiku suulise küsitlemise tulemusena, mille käigus on menetlusosalistel võimalik esitada vahetult küsimusi, jälgida isiku kehakeelt jmt. Kuigi tunnistaja ütluste kogumine kirjalikult on TsMS § 253 lõikes 1 sätestatud eelduste esinemisel lubatud, tuleks esmaselt siiski eelistada tunnistaja traditsioonilist suulist küsitlemist kohtusaalis, äärmisel juhul video teel. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et tunnistajalt tõendamisteabe saamise peamiseks vormiks on ja peaks jääma isiku vahetu küsitlemine, kuna kirjalike ütluste puhul jääb kohtu kontrolli alt välja suur hulk faktoreid, mis mõjutavad ütluste usaldusväärsust (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Villu Kõve jt. Tallinn, 2017, lk 1389). Samas on ka asutud seisukohale, et olemuselt ei ole kirjalikud ütlused tunnistaja ütlused, vaid tegemist on pigem kohtumenetluse jaoks koostatud dokumendiga, mille usaldusväärsus on tunnistaja ütluste omast selgelt madalam. Eeltoodust tulenevalt on tunnistaja kirjalike ütluste näol siiski tegemist tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendiga, mida tuleb TsMS § 232 lõike 1 kohaselt hinnata kogumis teiste kogutud tõenditega, arvestades, et sama sätte lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Sarnaselt muude tõenditega on menetlusosalisel võimalik tuua kohtu ette asjaolud, mille alusel saaks kohus asuda tunnistaja kirjalike ütluste hindamisel seisukohale, et tegemist on (ilmselt) ebausaldusväärse tõendiga. Praeguses asjas ei toonud hageja maakohtus ega kaebuses esile selliseid elulisi asjaolusid (nt tunnistaja vastustes esinevad vastuolud muudest tõenditest nähtuvate asjaoludega), mille alusel saaks selle tõendi jätta TsMS § 238 lõige 5 alusel arvestamata. Asjaolu, et hageja ei tea, kas ja milliseid kirjalikke materjale võis tunnistaja vastuste andmisel kasutada, ei ole piisav, et lugeda see tõend ilmselt ebausaldusväärseks. Hagejal oli võimalik tunnistaja vastustega tutvumise järgselt ja vastuolude/ebapiisavate vastuste ilmnemisel taotleda tema vahetut ülekuulamist, kuid sellist taotlust maakohtus ega apellatsioonkaebuses ei esitatud. Samuti nähtub maakohtu otsusest, et tunnistaja ütlused ei olnud ühegi olulise asjaolu tuvastamisel ainsaks tõendiks, mida kohus arvestas, vaid kohus hindas neid kogumis kogutud dokumentaalsete tõenditega. Tõendi usaldusväärsuse hindamisel tuleb arvestada mh tunnistaja isikuga ja tema seotusega praeguse vaidluse asjaoludega. Pooltevahelise lepingu punktidest 13.6 ja 13.7 nähtuvalt oli tunnistaja nimetatud tellija poolt üheks lepingu järelevalvajaks ja info vahendajaks kui välisterritooriumi heakorratööde korraldamise juht (t lk 6). Kohtule on esitatud e-kirjavahetus tunnistaja ja hageja lepingukohase esindaja YY vahel lepingu täitmise teemadel (t lk 91-91 pöördel). Seega ei saa olla vaidlust, et tunnistaja oli vahetult seotud konkreetse lepinguga, mistõttu on ilmne, et talle said olla teada mh lepingu täitmisega seotud elulised asjaolud. Samuti ei saa olla vaidlust, et tunnistaja isik oli hagejale juba enne kohtuvaidlust teada kui lepinguga seotud isik. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul alust nõustuda kaebajaga, et maakohus võttis vastuolus menetlusõiguse normidega asja lahendamisel tõendina arvesse tunnistaja kirjalikud ütlused.
29.Kuna maakohtu otsus hagi rahuldamata jäämise osas jääb muutmata, ei ole alust muuta otsust ka menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-17-12893
30.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist (TsMS § 174 lõige 4, § 177 lõige 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.