Svajene OÜ hagi Osaühing Kinnisvarateenindus vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
14 586 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Svajene OÜ (registrikood 12517275), asukoht Uus 19, 10111 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: A S, e-post: xxx Kostja: Osaühing Kinnisvarateenindus (registrikood 10366541), asukoht Peterburi tee 47b, 11415 Tallinn Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kersti Kägi, e-post: [email protected]
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jäta Svajene OÜ hagi Osaühing Kinnisvarateenindus vastu rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.08.2015 jäähalli heakorrateenuse lepingu nr 271,-1/15, mille alusel osutas hageja heakorrateenuseid xxx territooriumil. Vastavalt sõlmitud lepingule (p.9.1) oli teenuste hind on 7 293 eurot kuus, millele lisandus käibemaks.
2.30.03.2016 esitas kostja lepingu lõpetamise teate nr 322-2/16, milles teatas, et lõpetab poolte vahel sõlmitud lepingu alates 20.04.2016. Seega lõppes leping 20.04.2016. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja põhivõlgnevus hageja ees koos käibemaksuga 14 586 eurot (märtsi 2016 eest 7 293 eurot, millele lisandub käibemaks ja aprilli 2016 eest 4 866 eurot, millele lisandub käibemaks).
3.30.05.2017 esitas hageja kostjale pretensiooni, milles palus võlgnevus tasuda. Kostja vastas pretensioonile, leides, et ei pea hagejale midagi tasuma, kuivõrd kostja hinnangul oli hageja tekitanud kostjale kahju ja kostja tasaarvestas oma nõuded hageja nõuetega. Hageja leiab, et kostja käitumine ei ole heauskne ja kõik põhjendused on otsitud. Hageja ei ole kostjale mis tahes kahju tekitanud, kahju suurus ei ole samuti tõendatud. Täiendavalt peab hageja oluliseks märkida, et enne 30.03.2016 lepingu lõpetamise teate esitamist ei ole kostja esitanud hagejale tööde osas mingeid pretensioone. Seega võttis kostja kõik tööd vastu kui kohased.
4.Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 14 586 eurot ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastus
Kostja vaidles hagile vastu.
6.Hageja ja kostja sõlmisid 01.08.2015 xxx heakorrateenuse lepingu nr 271-1/15, mille 2. ptk kohaselt oli kõnealuse lepingu objektiks xxx poolt hallatava xxx ruumide ja välisterritooriumi tõrgeteta jooksva heakorratööde tegemine kostja kui alltöövõtja poolt vastavalt eelviidatud lepingule ja selle lisadele.
7.Hageja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt. Samuti lõhkus ja kahjustas hageja lepingu täitmise käigus xxx välisterritooriumil asuvat vara ega parandanud seda. Kostja esitas eeltoodust tulenevalt 30.03.2016 hagejale lepingu erakorralise ülesütlemise teate ning ütles lepingu üles alates 20.04.2016. Peale lepingu ülesütlemise teate saamist lõpetas hageja koheselt lepingu täitmise. Hageja teostas lepingu järgseid töid kuni 31.03.2016. Mingit kirjalikku teadet lepingu koheseks lõpetamiseks hageja kostjale ei esitanud. Tulenevalt asjaolust, et hageja lõpetas koheselt peale lepingu lõpetamise teate saamist oma kohustuste täitmise, tekkis kostjal kahju. Kostja alustas alates 01.04.2016 ise xxx samade heakorratööde tegemist, milles hageja ja kostja olid lepingus kokku leppinud.
8.Hageja on esitanud kostjale viimase lepingu järgse arve 2016 märtsi eest summas 7 293 eurot, millele lisandub käibemaks. 2016 aprilli eest hageja kostjale arvet ei esitanud. Esimese lepingust
tuleneva nõude esitas hageja kostjale 14 kuud peale Lepingu ülesütlemist, s.o. 30.05.2017. Kostja esitas 06.06.217 hagejale vastuse, milles teatas et ta hageja nõuet ei tunnista. Peale kostja 06.06.2017 vastust hageja pretensioonile poolte vahel mingeid läbirääkimisi toimunud ei ole.
Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kohtu põhjendused
10.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostja vastuväiteid ning poolte poolt esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 01.08.2015 xxx heakorrateenuse lepingu nr 271-1/15 (edaspidi leping), mille 2. ptk kohaselt oli kõnealuse lepingu objektiks xxx poolt hallatava xxx ruumide ja välisterritooriumi tõrgeteta jooksva heakorratööde tegemine kostja kui alltöövõtja poolt vastavalt eelviidatud lepingule ja selle lisadele.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, kas kostjal tekkisid hageja vastu nõuded ja kas tal oli õigus need hageja nõudega kostja vastu tasaarvestada.
13.Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Seda, kas tellijal oli õigus keelduda tasu maksmisest, saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 16.)
14.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Töö teostamist peab tõendama töövõtja, st hageja. Pooled ei vaidle selle üle, et märtsis 2016 teostas hageja veel töid, st täitis lepingut (kuni 30.03.2016). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja teostas töid veel ka aprillis 2016, mille osas lasub tõendamiskoormis hagejal. Kohus on tõendamiskoormist selle asjaolu osas pooltele selgitanud (tlk 56, 57), kuid hageja ei ole tõendanud, et ta oleks töid teostanud peale 30.03.2016. Ühtlasi on tunnistaja andnud 11.05.2020 menetlusdokumendis kirjalikult ütlused, et hageja lõpetas heakorratööde tegemise 01.04.2016, osaliselt jäid tööd lõpetamata juba 31.03.2016 õhtul (tunnistaja ütlused – tlk 116). Seega on kostja väide, et hageja lepingulisi töid alates 01.04.2016 enam ei teostanud, tõendatud ka tunnistaja ütlustega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja tasunõude 2016.a aprilli eest (4 866 eurot, millele lisandub käibemaks – kokku 5 839,20 eurot) rahuldamata.
15.Järgnevalt analüüsib kohus hageja tasunõuet märtsis 2016 teostatud tööde eest. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja osutas märtsis 2016 teenust, kuid vaidlevad, kas teenus oli nõuetekohane. VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei muutu tasunõue sissenõutavaks enne, kui tellijal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Kui on kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Lähtuvalt ülalmärgitust tuleb tasunõude sissenõutavuse hindamiseks esmalt tuvastada, kas töövõtja ja tellija vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Olenevalt sellest võivad tasunõude sissenõutavuse eeldusteks olla esiteks töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5) (vt Riikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851, p 16). Töö vastuvõtmisest õigustamatu keeldumise tagajärjed sätestab VÕS § 638.
Selle sätte järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku aja jooksul (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
16.Pooled on lepingus kokku leppinud tasunõude eeldused. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 8 (tlk 5) tulenevalt oli tasumise eelduseks tööde kohane teostamine, akti esitamine ja vastavate arvete esitamine kostjale. Kostja tugineb sellele, et hageja kohtule vastavasisulisi akte ja arveid esitanud ei ole, leides, et järelikult ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Praeguses asjas on seega keskseks küsimuseks, kas töö on vastu võetud või tuleb lugeda vastuvõetuks. Töö vastuvõtmisel on tähendus pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist (Riigikohtu
18.aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484, p 18). Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause. Tellija võib, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg-d 2 ja 6), keelduda VÕS § 110 lg 1 järgi töö vastuvõtmisest nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega.
17.Kohus leiab, et kostja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Asja materjalidest nähtuvalt ei eita kostja, et enamus märtsis teostamisele kuulunud töödest on reaalselt teostatud. Sama on kinnitanud ka tunnistaja oma ütlustes (tlk 116).VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Vaatamata sellele, et hageja jättis töö korrektselt tegemata, ei saa kostja sellele tugineda ja keelduda täies ulatuses tasu maksmisest, sest enamus töödest on teostatud ning teostatud osas töö vastuvõtmine ei kahjustaks kostja õigusi. See ei välista kahju hüvitamise nõude esitamist hageja vastu ja nõuete tasaarvestamist. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Ka asjaolust, et kostja on esitanud hagejale tasaarvestusavalduse, järeldab kohus, et tegelikkuses on kostja tööd vastu võtnud ja lugenud märtsis teostatud tööde tasu sissenõutavaks. Selleks, et teostada tasaarvestust, peab mõlemal poolel olema samaliigiline sissenõutavaks muutunud nõue. Kuivõrd kostja on enda nõuded tasaarvestanud hageja nõudega tema vastu, luges ta järelikult ka ise hageja nõuet sissenõutavaks muutunuks. Kohus leiab, et hageja nõue märtsis tõstatud tööde eest on muutunud sissenõutavaks.
18.Teostatud tööd peavad vastama poolte vahel kokkulepitule. Tunnistaja 11.05.2020 kirjalikus vastuses antud ütlustest tuleneb, et töödeks, mis hageja lepingu järgi tuli teostada, olid siseruumide ja välisruumide heakorratööd, vastavalt xxx heakorrateenuse lepingu lisas 1 olevale tehnilisele kirjeldusele (tlk 116). Seega on tunnistaja ütlustega tõendatud kostja poolt väidetu, et hageja poolt lepingu alusel tehtavate tööde täpne kirjeldus on äratoodud lepingu lisaks 1 olevas tehnilises kirjelduses. Samuti on tunnistaja oma kirjalikus seletuses kinnitanud, et tööde teostamise viis oli kirjeldatud lepingu lisas 1 (tehniline kirjeldus – tlk 68-73) ning pidi vastama kvaliteedistandardile EVS 807:2010.
19.VÕS §-s 643 on sätestatud, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg-s 3 on sätestatud, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja on teavitanud hagejat puudustega töödest 18.03.2016 ja 21.03.2016, kirjeldades ka selgelt, millised puudused töödel esinesid (tlk 29, 74-90). Samuti on kostja esitanud kohtule 30.03.02016 heakorratööde kontrolli akti nr 300316 (tlk 31), mis edastati hagejale e-kirja teel 31.03.2016.
20.Vastuväidetes hagile on kostja tuginenud sellele, et hageja jättis lepingujärgsed tööd veebruaris-märtsis 2016 korduvalt nõuetekohaselt teostamata Kohus loeb need väited tõendatuks all viidatud tõenditega. Kostja on nimetatud väite tõendamiseks kohtule esitanud 18.03.2016 ning 21.03.2016 hagejale esitatud kostja pretensioonid (tlk 29, 74-90). Kostja on neis detailselt kirjeldanud hageja kohustuste rikkumist. Kostja pretensioonid hageja teostamata tööde kohta sisaldavad ka hoiatust, et korduvate lepinguliste kohustuste rikkumise korral on kostjal õigus leping üle öelda (tlk 29, 74-90 – pretensioonid koos fotodega). Samuti on kostja esitanud kohtule 30.03.02016 heakorratööde kontrolli akti nr 300316 (tlk 31), mis edastati hagejale e-kirja teel 31.03.2016 (tlk 85), lepingu ülesütlemise avalduse (tlk 30), ning poolte vahelise kirjavahetuse perioodil 30.03.2016 - 01.04.2016 (tlk 91-93). Eeltoodud tõendite alusel tuvastas kohus, et hageja on lepingut korduvalt rikkunud.
21.Täiendavalt on hageja poolne lepingurikkumine tõendatud ka tunnistaja ütlustega. Tunnistaja on andnud 11.05.2020 ütlusi selle kohta, et hageja teostas lepingujärgseid töid lepingujärgse kvaliteediga osaliselt, tihti esines puudusi nii sisekoristuse osas kui ka välihoolduses: ruumid ja trepid puhastamata (talvel lumest ja jääst), territoorium prügine, talvel lume- ja libedusetõrje teostamata ja need tööd teostas kostja. Samuti on tunnistaja andnud ütlusi, et kostja avastas hageja töös puudusi pidevalt. Lepingu alguses esines neid vähem, kuid mida aeg edasi, seda rohkem. Tunnistaja on andnud selgitusi ka selle kohta, et kostja nõudis hagejalt teostatud töödes esinenud puuduste kõrvaldamist. Kostja suhtles tööde mittenõuetekohase teostamise teemal vahetult hageja esindaja J S telefoni teel, kes lubas talviste lumetõrjetöödega koheselt reageerida. Tunnistaja ütluste kohaselt: kord reageeriti ja teine kord jälle mitte (tunnistaja ütlused – tlk 116). Hageja leidis, et tunnistaja ütlused ei ole antud juhul objektiivsed ja usaldusväärsed, kuna puudus võimalus kontrollida kas ja milliseid täiendavaid andmete allikaid kasutas tunnistaja vastuste koostamisel. Samas ei taotlenud hageja peale tunnistaja kirjalike ütlustega tutvumist tema täiendavat suulist ülekuulamist istungil. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mille alusel kohus saab kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, mistõttu kohus arvestab tunnistaja ütlusi kui tõendit. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, milles hageja oleks töödes puuduste esinemise ümber lükanud või sellekohastele väidetele kohtueelselt sisulisi vastuväiteid esitanud.
22.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Kui töövõtja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele, saab tellija esmalt nõuda töö parandamist või uue töö tegemist (lepingu täitmise nõue VÕS § 646 järgi). Sellest tulenevalt saab tellija keelduda lepingutingimustele mittevastava töö korral tasu maksmast seni,
kuni töövõtja teeb nõuetekohase töö või parandab töös esinenud puudused, s.o tasu maksmise seniks edasi lükata, kuni töövõtja täidab lepingu nõuetekohaselt. VÕS § 646 lg 5 kohaselt võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul. Seega eeldab kulutuste hüvitamise nõude rahuldamine VÕS § 646 lg 5 järgi, et tellija nõuab õigustatult öö parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul. Kulutuste hüvitamise nõude tasaarvestamiseks ei pea tellija esitama vastuhagi, vaid ta võib esitada tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 13).
23.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena töö lepingutingimustele vastavusse viimise kulutusi ja tänavakivide ning valgustuse lõhkumisega seotud kulutusi. VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib hageja nõuda töövõtulepingu rikkumise korral kahju hüvitamist. Kulutused töövõtja tegemata tööde tegemiseks ja puudustega tööde ümbertegemiseks on kahju, mida tellija saab kahjuhüvitisena nõuda täitmise asemel. Kuna kostja ei nõua enam hagejalt lepingu täitmist (VÕS § 646 lg 1), siis saab kostja lepingutingimustele mittevastava töö tegemise korral välistada kestvalt hageja tasunõude (tasaarvestada kahju hüvitamise nõude hageja tasunõudega).
24.Lepingu p-des 7.2, 7.3, 8.3. ning 9.3. on pooled kokku leppinud, et lepingulistes töödes esinenud puuduste korral on kostja õigustatud nimetatud puudused ise kõrvaldama ning nõudma sellega kaasnenud kulud ja kahjud sisse hagejalt. Vastavasisulise nõude mittetäitmisel on kostjal õigus tasaarvestada enda kahju hagejale maksmisele kuuluvate summadega. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostjal on tekkinud hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõuded, millega hageja nõuet tasaarvestada.
Hageja jättis märtsis korduvalt enda lepingulised kohustused kohaselt täitmata (vt fotod ja kirjavahetus tlk 29, 74-90). Kostja on tööd ise teostada lasknud ja esitanud hagejale 07.06.2016 arve nr 72450 summas 990,60 eurot (vt 32). Arvel on muuhulgas detailselt, sh kuupäevaliselt ära toodud, milliseid lepingust tulenevaid kohustusi märtsis 2016 kostjal hageja asemel täita tuli. Arvel kajastuvad selgitused on samad kostja poolt 01.04.2016 hagejale e-kirja teel antud selgitustega (vt tlk 91). Arve esitas hagejale kostja raamatupidaja 08.06.2016, koos märkusega arve tasaarvestamise kohta hageja arvega nr 17/310316 (vt tlk 33).
Kohus tuvastas, et hageja lõhkus objektil äärekive (tõendid – fotod ja kirjavahetus, tlk 85-93). See asjaolu on tõendatud ka tunnistaja ütlustega, kes on andnud selgitusi selle kohta, et hageja lõhkus lumetõrjetööde käigus parklas asuvad äärekivid (tlk 116). Kostja on esitanud hagejale 16.06.2016 esitatud arve nr 72515 summas 235,20 eurot objektil lõhutud äärekivide ja sillutise-kiviplaadi parandamise kohta (tlk 35). Vastavasisulise töö tellis kostja xxx OÜ-lt (tlk 94, 95). Arve esitati kostja raamatupidaja poolt hagejale 16.06.2016 (tlk 36) märkusega, et arve tasaarvestatakse hageja arvega nr 17/310316. Kostja on täiendavalt asendanud hageja lõhutud 42 jm äärekive (so hinnanguliselt 57 kivi) ning kiviplaate (2m2), millise töö teostas kostja tellimusel samuti xxx OÜ, kes esitas töö eest kostjale arve nr 16040 summas 1 380 eurot (tlk 93). xxx OÜ arve tasus kostja 27.07.2016 (tlk 96).
Kostja on esitanud kohtule tõendid, mille kohaselt hageja lõhkus lepingu täitmise käigus ka lepingu objekti ümbritseva territooriumi valgustust. Valgustuse lõhkumine on fikseeritud 30.03.2016 koostatud heakorratööde kvaliteedi kontrolli aktis nr 300316 (tlk 31). Eelviidatud kostja väited on täiendavalt tõendatud ka tunnistaja ütlustega. Tunnistaja on andnud selgitusi selle kohta, et hageja lõhkus lumetõrjetööde käigus ühe laternaposti kanna. Kostja tellis
tõenditest nähtuvalt selle töö AS-lt xxx, kes andis töö kostjale aktiga üle 13.10.2016 (tlk 9798). AS xxx esitas kostjale töö eest arve nr 140367 summas 915,60 eurot (tlk 38), mis on tasutud 27.10.2016 (tlk 99).
Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt jättis hageja peale lepingu ülesütlemist täitmata lepingust tuleneva kohustuse tasuda xxx OÜ-le. Kostja tasus 31.03.2016 esitatud arve nr 1410208 summas 1 201,01 eurot hageja eest (tlk 100, 39).
Tõenditest nähtuvalt lõhkus hageja lepinguliste kohustuste täitmise käigus ära kokku 164 äärekivi. Nimetatu on fikseeritud 30.03.2016 koostatud heakorratööde kvaliteedi aktis nr 300316 (tlk 31). Äärekivi mõõdud on 800x150x290mm, millest tulenevalt 164 äärekivi moodustab hinnanguliselt 132 jooksvat meetrit. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et 2016 aastal lasi kostja ära parandada 46 jm äärekivi, mis hinnanguliselt moodustab 57 kivi. Parandamist vajab veel hinnanguliselt 90 jooksvat meetrit, so 112 äärekivi. Kostja selgitab, et ei ole seni lasknud kõiki hageja poolt 2016. aastal lõhutud äärekive parandada, kuna kostja poolt sõlmitud leping xxx veel kehtib, kuid lepingu lõppedes (so 09.08.2021) tuleb kostjal parandada kõik hageja poolt lõhutud äärekivid. 2016. aastal teostas xxx OÜ äärekivide parandamist hinnaga 25 eurot jooksev meeter, millele lisandub käibemaks, kokku 30 eurot/jm. Kostja tõi 04.10.2017 vastuses välja, et kostjale tekib äärekivide paigaldusega veel täiendav kahju orienteeruvalt summas 2 700 eurot (90jm x 30euro). Tegelikkuses on kostjale tekkinud kahju oluliselt suurem, sest käesoleval ajal on 1 jooksva meetri äärekivi parandamise maksumuseks 35 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 42 eurot, mis teeb 90 jm äärekivi parandamise maksumuseks 3 780 eurot (tlk 101– xxx OÜ 27.02.2020 hinnapakkumine).
Kostja väiteil tekkisid tal lepingu täitmise lõpetamisel ootamatult (nö päeva pealt) seoses oma töö, töötajate ning töövahendite ülikiire ümberkorraldamise vajadusega ettenägematud ootamatud kulud. Sellisteks kuludeks ning kahjudeks on näiteks hageja töötajate lisatasud ootamatult ning oluliselt suurenenud töö tegemise eest. Kostja on selgitanud, et kuivõrd hageja lõpetas lepingu täitmise vahetult peale lepingu ülesütlemise teate saamist, siis palkas kostja xxx puhastusteenuste osutamiseks alates 01.04.2016 kokku neli puhastusteenindajat (J G xxx; A K xxx; S M xxx; O S xxx). Kohtule on selle asjaolu tõenduseks esitatud xxx puhastusteenindaja tööleping, millest nähtub, et puhastusteenindaja pidi asuma tööle 01.04.2016 samale objektile, mille puhastusteenuseid pidi lepingu alusel kuni 20.04.2016 osutama hageja (tl 28). Kostja põhistas, et kuivõrd samal tööobjektil ei saa samal ajal teha kahekordselt sama tööd, siis nähtub kohtule esitatud töölepingust, et lepingujärgseid kohustusi teostas alates 01.04.2016 kostja mitte hageja. Kohus nõustub selle seisukohaga. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et selliste lepingu ootamatu lõpetamisega seotud kulude (kahju) suuruseks oli hinnanguliselt 2 680 eurot. Kohus loeb selle asjaolu tunnistaja ütlustega (tlk 116) tõendatuks.
25.Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et hageja on kostjale tekitanud lepinguliste kohustuste rikkumisega kulutusi ja kahju (sh hinnapakkumises esitatu) kokku summas 11 182,41 eurot (990,60+235,20+1 380+915,60+1 201,01+3780+2 680). Kohtu hinnangul on tegu põhjendatud kuludega. Täidetud on ka kõik kahju hüvitamise nõude eeldused vastavalt VÕS § 115 lg 1 ja § 127, §128. Kostjal tekkinud kahju (11 182,41 eurot) kuulub tasaarvestamisele hageja nõudega märtsis 2016.a teostatud tööde eest (8 751,60 eurot). Kuivõrd kostja tasaarvestatav nõue ületab hageja nõuet, puudub hagejal tasaarvestuse tulemusena õigus saada kostjalt tasu ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
28.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.