Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu 30.06.2021.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-6445
Tsiviilasi
Flagito OÜ hagi Polskie Linie Lotnicze LOT S.A vastu lennureisija hüvitise, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes
Menetluse liik
lihtmenetlus
Hagihind
513,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048) Hageja lepingulised esindajad: Liis Leedo (e-post [email protected]), advokaat Kristjan Tuul (epost [email protected]) Kostja: Polskie Linie Lotnicze LOT S.A (välisriigi registrikood KRS 0000056844, asukoht ul. Stycznia 43, 02-146, Varssavi, Poola) Kostja lepinguline esindaja: Ewa Cieplak-Greszta (epost [email protected])
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Polskie Linie Lotnicze LOT S.A-lt põhivõlgnevus 400 eurot, viivis 41,42 eurot ja sissenõudmiskulu hüvitis 40 eurot Flagito OÜ kasuks.
3.Välja mõista Polskie Linie Lotnicze LOT S.A-lt viivis põhinõudelt (400 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni Flagito OÜ kasuks.
4.Menetluskulud jätta Polskie Linie Lotnicze LOT S.A kanda.
Mõista Polskie Linie Lotnicze LOT S.A välja menetluskulu summas 475 eurot Flagito OÜ kasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Polskie Linie Lotnicze LOT S.Al tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Tunnistada Harju Maakohtu 30.06.2021 kohtuotsus tsiviilasjas 2-20-6445 tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Reisijal J. Ä. oli kinnitatud broneering nr xxxx 26.10.2018 lendudele BA0398 LondonAmsterdam ja LO8178 Amsterdam-Tallinn. Lend BA0398 tühistati, mistõttu pakuti reisijale 27.10.2018 toimuvaid asenduslende BA0430 London-Amsterdam ja LO8174 AmsterdamTallinn. Lendu LO8174 opereeris kostja. Reisijat ei lastud LO8174 lennule, mistõttu jõudis ta sihtpunkti rohkem kui 3 tundi hiljem võrreldes LO8174 saabumisajaga. Seoses lennult maha jätmisega tekkis reisijal õigus nõuda kostjalt hüvitist, 27.02.2019 loovutas reisija nõuded hagejale. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista lennureisija hüvitise 400 eurot, viivise 41,42 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS (võlaõigusseadus) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub ka tunnistada kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Lennureisi LO8174 ei tühistatud, see ei hilinenud, reisijal ei olnud kostjaga kehtivat reisijateveolepingut ning hagejal puudub alus nõuda hüvitist reisi LO8174 tühistamise eest. Ei vasta tõele hageja väide, et reisijal oli kehtiv broneering või pilet 27.10.2018 lennule LO8174. Lennuettevõtja British Airways, kes broneeris lennupileteid, ei järginud piletite broneerimise protseduuri. Broneering kustutati süsteemist kostjast mittesõltuval põhjusel. Kuna broneering oli kustutatud ning uut broneeringut polnud tehtud, ei olnud reisijal kehtivat piletit. Hageja ei ole ka tõendanud, et reisija ilmus õigel ajal lennule registreerimisele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Hageja nõuab kostjalt lennureisija hüvitise väljamõistmist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 261/2004 11. veebruarist 2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, alusel.
4.Nimetatud määruse art 4 lg 3 järgi kui reisijad jäetakse vastu nende tahtmist lennureisist maha, maksab tegutsev lennuettevõtja reisijatele viivitamata hüvitist vastavalt artiklile 7 ning abistab neid vastavalt artiklitele 8 ja 9. Artikkel 7 lg 1 b kohaselt kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500–3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul.
Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega.
5.Vaidlus puudub, et kostja on lennuettevõtja määruse nr 261/2004 art 2 tähenduses ning kostja opereeris 27.10.2018 lendu LO8174 Amsterdamist Tallinna. Määruse nr 261/2004 art 3 lg 1 järgi kohaldatakse määrust a) reisijate suhtes, kes lendavad välja asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumi lennujaamast. Määruse nr 261/2004 art 3 lg 2 a järgi kohaldatakse lõiget 1 tingimusel, et reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele, välja arvatud artiklis 5 osutatud tühistamise korral, sätestatud korras ning ajaks, mille lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagent on kirjalikult (sealhulgas elektrooniliselt) ette teatanud, või kui aega ei ole märgitud, mitte hiljem kui 45 minutit enne teatavaks tehtud väljumisaega. Pooled vaidlevad, kas reisijal J. Ä. oli kinnitatud broneering lennule LO8174.
6.Kohtule on esitatud reisija pardakaart (dtl 49), millest nähtuvalt oli reisija registreeritud 27.10.2018 lennule Londonist Amsterdami (BA0430) ning sama kuupäeva jätkulennule Amsterdamist Tallinna (LO8174). Vaidlus puudub, et tegemist oli British Airwaysi poolt reisijale pakutud asenduslendudega, seoses sellega, et 26.10.2018 toimuma pidanud lennud BA0398 London-Amsterdam ja LO8178 Amsterdam-Tallinn, tühistati (esialgne broneering dtl 48, tõlge dtl 71).
7.Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu kostja väidetu, et 27.10.2018 hommikul oleks British Airways teatanud reisijale broneeringu muutmisest või tühistamisest. Reisijate ajaloo väljavõttes (dtl 90-94) on märgitud 27.10.2018 sms-i ja e-kirja saatmine, kuid saadetu sisu tõendis ei kajastu. Hageja on esitanud 27.10.2018 British Airwaysi sms-i (dtl 130), mis puudutab üksnes pagasi ära andmist. J. Ä.i kaasreisija kinnituse (kaasreisija pardakaart dtl 116, tõlge dtl 194; kinnitus dtl 117) kohaselt oli see ainus sms, mis tuli. Nähtuvalt ekirjavahetusest (dtl 118-121, tõlge dtl 195-196) väitis British Airways, et ei tea, miks reisijat kostja lennule ei lastud.
8.Nähtuvalt kostja töötaja seletuskirjast (dtl 140-141; tõlge dtl 142-143) broneeris British Airways 26.10.2018 reisijad ümber järgmisele kuupäevale - seotud reisid nr BA430 LHRAMS ja nr LO8174 AMS-TLL. Reisijaid ei lubatud lennule LO8174, kuna neil polnud broneeringus kinnitatud segmenti. See juhtus, kuna süsteem (ARI) kustutas selle automaatselt broneeringust. ARI on süsteem, mille ülesandeks on muu hulgas segmentide kustutamine mitte ilmumise puhul (süsteem vabastab ruumi). ARI-süsteem tajus, et reisijad ei ilmunud lennule nr LO8178 BRU-TLL ja kustutas broneeringust kõik LOT-i segmendid (sh LO8174 AMSTLL). Selle vältimiseks pidanuks British Airways broneeringust üleliigsed segmendid kustutama. Kohus tuvastab viidatud tõendi alusel, et reisijal oli kinnitatud broneering lennule LO8174, mis tühistati automaatselt, sest süsteemi sisestati andmed ebaõigesti.
9.Kohus leiab, et broneeringu hilisem tühistamine reisijast mittesõltuval põhjusel ei muuda asjaolu, et reisijal oli kinnitatud broneering, mis on art 3 lg 2 a järgi hüvitise saamise eelduseks. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt kohaldub määrus nr 261/2004 art 3 lg 2 järgi ka siis, kui broneering on tühistatud (C-321/11).
10.Kostja reisijate- ja pagasiveo üldtingimuste (dtl 147-170) p 3.1.1. peab konkreetse lennuga reisimise õiguse saamiseks reisija esitama kehtiva pileti, mis on nõuetekohaselt väljastatud vastavalt vedaja eeskirjadele ning sisaldab asjaomase lennu piletikupongi. Punkt 6.5. järgi kui reisija ei teata vedajale enne reisi algust oma reisiplaanide muutumisest ega kasuta broneeritud kohta ning piletihind ei luba muudatusi, on vedajal õigus lennu järgmiste segmentide jaoks tehtud broneeringud tühistada. Kostja on seisukohal, et reisijale väljastatud pilet ei olnud kehtiv ning ei andnud reisijale õigust minna lennule LO8174, kuna ei vastanud kostja nõuetele, mistõttu ei olnud kostjal kohustust reisijat vedada hageja poolt esitatud pileti alusel.
11.Kohus nõustub hagejaga, et British Airways, broneerides kostja süsteemis reisijatele pileteid, tegutseb sisuliselt kostja esindajana. Kostja on esitanud selgituskirja, kuidas agent väljastab pardakaarte (dtl 144-145, tõlge dtl 146). Kostja on British Airwaysile ette heitnud IATA juhendi 830d (dtl 171-174) rikkumist, mille punkt 7 järgi agent tagab, et pilet väljastatakse vastavalt iga segmendi broneeringute olekule ja vastavalt kehtivale piletimüügi tähtajale. Üldtingimuste p 1.1. järgi agent on piletimüügiagent, kelle vedaja on määranud enda esindajaks reisijatele lennupiletite müümisel vedaja teenindavatele lennuliinidele ja vastava volituse olemasolul ka teiste lennuettevõtjate teenindavatele lennuliinidele. Kostja esitatust ei selgu, millistele nõuetele reisija pilet ei vastanud, pilet oli väljastatud British Airwaysi kui kostja esindaja poolt. Punkt 6.5 ei ole asjassepuutuv, kuna reisija kasutas eelnenud lennule BA0430 broneeritud kohta. Asjaolu, et kostja süsteemis olid reiside andmed sisestatud valesti, ei ole etteheidetav reisijale ning ka kostja üldtingimustest ei tulene, et broneeringu sel põhjusel süsteemist kustumisel muutuks reisijale väljastatud pilet kehtetuks. Küsimus pileti kehtivusest on õiguslik hinnang, mistõttu ei ole asjakohane kostja esitatud Nordica vastus päringule kehtiva pileti puudumise kohta (dtl 175-176).
12.Kohus selgitas 05.05.2021 määruses, et kui kostja väidab, et reisija ei ilmunud õigel ajal lennule registreerimisele, tuleb nimetatud asjaolu tõendada kostjal. Kostja tõendeid ei esitanud. Kohus tuvastab pardakaardi, eelnenud reisi BA0430 andmete (dtl 131-132; tõlge dtl 198) ning kaasreisija kinnituse alusel, et reisija ilmus registreerimisele õigeaegselt.
13.Määruse 261/2004 art 2 j kohaselt on lennureisist mahajätmine reisijate lennukiga vedamisest keeldumine, kuigi reisija on ilmunud lennule artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimustel, välja arvatud juhul, kui lennureisist mahajätmiseks on mõistlikud põhjused, nagu tervis, ohutus või julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid. Kohus on tuvastanud, et broneering kustus reisijast mittesõltuval põhjusel. Euroopa Kohtu praktikas on leitud, et kui põhjus, miks reisija lennureisist maha jäetakse, ei tulene mingil moel reisijast endast, siis ei ole see põhjus võrreldav määruse nr 261/2004 art-s 2 p-s j otsesõnu mainitud põhjustega (C-22/11, p 33). Seega ei esinenud reisija mahajätmiseks mõistlikku põhjust määruse 261/2004 mõttes. Eeltoodust tulenevalt tekkis reisijal õigus hüvitise 400 euro saamiseks määruse art 7 lg 1 b järgi.
14.VÕS (võlaõigusseadus) § 164 lg 1 I lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
15.Kohus tuvastab nõude loovutamise lepingu ja sünnitõendi alusel (dtl 51-55), et reisija on loovutanud nõude lennureisija hüvitise saamiseks hagejale. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 400 eurot.
16.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist põhivõlgnevuselt 400 eurot alates 17.03.2019 nõudekirja (dtl 5658, osal t dtl 72-73) saatmisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni, so 18.03.201902.07.2020 järgmise arvestuse alusel:
Kostja ei ole arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldab hageja nõude viivise väljamõistmiseks kogusummas 41,42 eurot.
17.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõuetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
18.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuivõrd kostja on viivituses hüvitisnõude täitmisega ning hagejal on õigus nõuda viivist, on kostjal tekkinud kohustus ka sissenõudmiskulude hüvitamiseks VÕS § 1131 lg 1 alusel. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmiseks summas 40 eurot.
19.Hageja on taotlenud kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks tunnistamist. Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 10 võib kohus tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Võttes arvesse, et kostja ei ole taotlusele vastuväiteid esitanud ning et kohus otsuse edasikaebamiseks luba ei anna, rahuldab kohus taotluse ning tunnistab kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
20.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
22.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulu riigilõivule 125 eurot ning lepingulisele esindajale 370 eurot. Kohus leiab, et hagilt tuli tasuda riigilõivu vastavalt hagihinnale 125 eurot, nähtuvalt kohtute infosüsteemist on lõiv tasutud.
23.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses järgmise toimingu järgmise ajakuluga: hagi koostamine koos seonduvate toimingutega - 3,5 tundi.
24.Samuti on hageja märkinud, et õigusteenust osutati hinnaga 100 eurot tunnis. Kohus leiab, et märgitud ajakulu pole põhjust pidada selgelt ülemääraseks, samuti ei ületa õigusteenuse hind
keskmist võrreldava õigusteenuse eest makstavat tasu. Menetluskulude nimekirjas on märgitud ka 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest viitega TsMS § 4842. Kohus on seisukohal, et viidatud sätte eesmärgiks on piirata lepingulise esindaja kulu hüvitamist ning lihtsustada selle kindlaks määramist maksekäsu kiirmenetluses ning see kohaldub üksnes juhul, kui menetlus hagimenetluses ei jätku. Hagimenetluses jätkamisel on kiirmenetluse avalduse täitmine käsitletav hagi koostamisega seonduva toiminguna. Kohus leiab, et hageja poolt vastav märgitud ajakulu hagi koostamiseks sisaldab mh vajalikku aega avalduse täitmiseks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 475 eurot (125+ (3,5 x 100)).
25.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.