ODPOWIEDZIALNOSCIA 20. oktoobri 2026 määruskaebus Pärnu Maakohtu 15. oktoobri 2026 määruse peale.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 16. septembri 2026 maksekäsu määrus ja lõpetada maksekäsu kiirmenetlus.
3.Rahuldada SWAG42 SPÓLKA Z OGRANICZONA ODPOWIEDZIALNOSCIA
17.septembri 2026 määruskaebus.
4.Jätta määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud Web Design Agency OÜ kanda. Mõista Web Design Agency OÜ-lt SWAG42 SPÓLKA Z OGRANICZONA ODPOWIEDZIALNOSCIA kasuks välja menetluskulu summas 158,91 eurot.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Web Design Agency OÜ (avaldaja) esitas 05.08.2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse SWAG42 SPÓLKA Z OGRANICZONA ODPOWIEDZIALNOSCIA (võlgnik) vastu 5138,19 euro saamiseks ja menetluskulu hüvitamiseks. Avalduse kohaselt on nõude aluseks 18.06.2025 sõlmitud koostööleping, tasumata on viimane müügiarve (15.04.2026, arve nr 254052).
2.Pärnu Maakohus tegi 16.09.2026 maksekäsu määruse, millega kohustas võlgnikku tasuma avaldajale põhinõudeid summas 5000 eurot ja kõrvalnõudeid summas 138,19 eurot ning hüvitama riigilõivu 158,91 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Maakohus märkis määruses, et tegi 06.08.2026 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 12.08.2026 aadressil XXX. Makseettepanekule ei ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vastuväidet esitatud ning kohtule ei ole teatatud ka võla tasumisest. Võlgniku 17.09.2026 määruskaebus
3.Võlgnik esitas 17.09.2026 inglise keelse ja 18.09.2026 eesti keelse määruskaebuse Pärnu Maakohtu 16.09.2026 maksekäsu määruse peale, milles palus maksekäsu määruse tühistada.
3.1.Võlgnik palus tuvastada, kas makseettepanek toimetati võlgnikule nõuetekohaselt kätte 12.08.2026. AB ei ole kinnitanud makseettepaneku kättesaamist maksekäsu määruses märgitud kuupäeval. Kohtuga peetud kirjavahetuses sisalduv kättesaamise kinnitus saadeti pr VM poolt tema isiklikult tööalaselt e-posti aadressilt. Dokumentide vastuvõtmist kinnitanud isik ei olnud võlgniku juhatuse liige ega äriühingu seadusjärgne esindaja ning talle ei olnud antud volikirja ega muud erivolitust kohtu või menetlusalase kirjavahetuse vastuvõtmiseks ega menetlusdokumentide kättetoimetamise kinnitamiseks võlgniku nimel. Pärast VM koostöö lõppemist äriühinguga 13.08.2026, ei antud asja ega sellega seotud menetlusalast kirjavahetust üle juhatusele ega isikutele, kes vastutasid äriühingu õigus- ja menetlusküsimuste eest. Kirjavahetus tuvastati hiljem 09.09.2026, kui pärast koostöö lõppemist saadi juurdepääs endise teenuseosutaja tööalasele kirjavahetusele ja seda kontrolliti. 10.09.2026 koostati kogu nõuet vaidlustav vastuväide ning sellele kirjutas alla võlgniku juhatuse liige. Eksituse tõttu ei antud seda postiteenuse osutajale üle enne 16.09.2026. Juhul kui kohus leiab, et makseettepanek toimetati nõuetekohaselt kätte ja vastuväite esitamise seadusjärgne tähtaeg oli möödunud, palub võlgnik ennistada vastuväite esitamise menetlustähtaja ning võtta vastu 16.09.2026 kohtule saadetud vastuväide. Juhul, kui kohus leiab, et 16.09.2026 saadetud vastuväide esitati pärast makseettepanekule vastuväite esitamise tähtaja möödumist, palub võlgnik käsitada nimetatud vastuväidet maksekäsu peale esitatud määruskaebusena. Võlgnik palus lisaks kontrollida, millisel alusel on Eesti kohtutel rahvusvaheline kohtualluvus aluseks oleva lepingulise nõude lahendamiseks. Lisaks esitas võlgnik taotluse, milles palus peatada maksekäsu määruse täitmise kuni määruskaebuse lahendamiseni. Menetluse vahepealne käik
4.Avaldaja palus jätta määruskaebuse ja taotluse maksekäsu täitmise peatamiseks rahuldamata.
5.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg-st 7, andis kohtunikuabi määruskaebuse üle lahendamiseks kohtunikule.
6.Pärnu Maakohus rahuldas 30.09.2026 määrusega võlgniku taotluse ja peatas maksekäsu täitmise tagatiseta kuni maksekäsu peale esitatud määruskaebuse lahendamiseni. Maakohtu 15.10.2026 määrus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohus jättis 15.10.2026 määrusega võlgniku 17.09.2026 määruskaebuse Pärnu Maakohtu 16.09.2026 maksekäsu peale rahuldamata ning tühistas 30.09.2026 määruse, millega kohus rahuldas võlgniku taotluse ja peatas maksekäsu täitmise tagatiseta kuni maksekäsu peale esitatud määruskaebuse lahendamiseni. Maakohus märkis, et maakohtu menetluses ei ole avaldajal tekkinud täiendavaid menetluskulusid, mis tuleks võlgnikult välja mõista, mistõttu puudub vajadus neid kindlaks määrata.
7.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei esine mitte ühtegi TsMS § 4891 lg-s 2 nimetatud alust maksekäsu tühistamiseks, samuti puuduvad mõjuvad põhjused makseettepanekule vastuväite esitamise tähtaja ennistamiseks. Toimikust nähtub, et 12.08.2026 saadeti makseettepanek, vastuväite blankett eesti keeles ning vastuväite blankett inglise keeles e-posti aadressile YYY. Samal kuupäeval kinnitati kohtule e-posti teel menetlusdokumentide kättesaamist ning kinnituses märgiti sõnaselgelt, et dokumendid saadi kätte 12.08.2026. Nimetatud e-kirja koopias olid ka võlgniku juhatuse liikmed SB ja AB. TsMS § 318 lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et kuna juriidilise isiku seaduslik esindaja on üldjuhul füüsiline isik, võib talle menetlusdokumenti kätte toimetada kõigil seaduses ettenähtud viisidel, sealhulgas elektrooniliselt TsMS § 3111 alusel ning kohtule avaldatud e-posti aadressi kaudu TsMS § 3141 tähenduses. Arvestades, et menetlusdokumentide kättesaamise kinnitust sisaldavas e-kirjas olid koopias võlgniku juhatuse liikmed, puudub alus järeldada, et võlgniku seaduslikud esindajad ei olnud menetlusdokumentide kättetoimetamisest teadlikud. Seetõttu ei nõustunud kohus võlgniku väitega, et talle ei toimetatud makseettepanekut õigel ajal kätte või et tal puudus võimalus esitada tähtajaks vastuväide ning puudub alus TsMS § 4891 lg 2 p 1 kohaldamiseks.
7.2.Samuti ei esine TsMS § 4891 lg 2 p-s 2 sätestatud alust. Võlgnik on ise märkinud, et sai menetlusest teada hiljemalt 09.09.2026 ning koostas ja allkirjastas vastuväite 10.09.2026. Sellest hoolimata jäeti vastuväide kohtule saatmata ning see saadeti alles 16.09.2026. Võlgniku enda selgituste kohaselt oli viivituse põhjuseks asjaolu, et vastuväidet ei antud eksituse tõttu postiteenuse osutajale üle. Kohus leidis, et võlgniku sisemine töökorraldus, dokumentide menetlemise kord ning kirja ekslikult postitamata jätmine kuuluvad võlgniku enda vastutussfääri ega kujuta endast temast sõltumatut mõjuvat põhjust TsMS § 67 mõttes. Seega puudub alus menetlustähtaja ennistamiseks ning puudub ka TsMS § 4891 lg 2 p-s 2 sätestatud määruskaebuse alus.
7.3.Kohus ei nõustunud ka võlgniku väitega, et käesolevas asjas oleksid puudunud maksekäsu kiirmenetluse eeldused või et menetluses oleks toime pandud olulisi menetlusnormide rikkumisi TsMS § 4891 lg 2 p 3 tähenduses. Võlgnik on vaidlustanud Eesti kohtute rahvusvahelise kohtualluvuse ning palunud kontrollida selle olemasolu. Avaldusele lisatud teenuse osutamise lepingust nähtub, et lepingu punktis 8.13 on pooled kokku leppinud
Eesti õiguse kohaldamises ning vaidluste lahendamises Harju Maakohtus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artiklist 25 tulenevalt on pooltel õigus sõlmida kohtualluvuskokkulepe. Seetõttu puudub alus asuda seisukohale, et Eesti kohtutel puuduks käesoleva vaidluse lahendamiseks rahvusvaheline kohtualluvus. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusi lahendab TsMS § 108 kohaselt Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja (maksekäsuosakond). Tegemist on seadusest tuleneva erandliku kohtualluvusega, millest menetlusosalised kokkuleppel kõrvale kalduda ei saa. Samuti ei nähtu toimikust muid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või et maksekäsu kiirmenetluse tingimusi oleks olulisel määral rikutud TsMS § 4891 lg 2 p 3 tähenduses. Võlgniku 20.10.2026 määruskaebus
8.Võlgnik esitas 20.10.2026 Pärnu Maakohtu 15.10.2026 määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja rahuldada võlgniku 17.09.2026 määruskaebuse ja tühistada 16.09.2026 maksekäsu. Koos määruskaebusega esitas võlgnik uue taotluse maksekäsu määruse täitmise peatamiseks.
8.1.Määruskaebuse kohaselt hindas maakohus ebaõigesti makseettepaneku kättetoimetamise asjaolusid. Võlgnik on Poola äriühing ning seetõttu tuli makseettepaneku kättetoimetamise õiguspärasust hinnata EL määruse nr 2020/1784 alusel. Võlgnik ei olnud enne makseettepaneku saatmist andnud nõusolekut kohtudokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks ega luba kasutada selleks e-posti aadressi YYY või juhatuse liikmete eposti aadresse. Seetõttu ei olnud täidetud määruse artikli 19 lõike 1 p-s b sätestatud tingimus menetlusdokumendi elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Lisaks kinnitas makseettepaneku kättesaamist isik, kes ei olnud võlgniku juhatuse liige, seaduslik esindaja ega volitatud esindaja. Juhatuse liikmete lisamine e-kirja koopiasaajate hulka ei asenda kättesaamise kinnitust. Menetluse edasine käik
9.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle ning võlgniku taotluse maksekäsu määruse täitmise peatamiseks rahuldamata.
10.Maakohus jättis võlgniku 20.10.2026 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle ning võlgniku taotluse maksekäsu määruse täitmise peatamiseks TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et võlgniku 20.10.2026 määruskaebus Pärnu Maakohtu 15.10.2026 määruse peale tuleb jätta § 664 lõike 2 alusel läbi vaatamata. Vaidlustatud 16.09.2026 maksekäsu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning maksekäsu kiirmenetlus TsMS § 4891 lg 4 alusel lõpetada. Võlgniku 17.09.2026 määruskaebus kuulub rahuldamisele.
12.Käesolevas asjas esitas võlgnik 17.09.2026 maksekäsu määruse peale määruskaebuse. Maakohus jättis 15.10.2026 määrusega võlgniku määruskaebuse rahuldamata. Võlgnik esitas 20.10.2026 eelnimetatud määruse peale määruskaebuse, mille maakohus jättis rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 663 lg-st 5 tuleneb, et kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta selle viivitamata koos
lisade ja seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta ei ole vaja teha eraldi määrust ega edastada seda menetlusosalistele. Sama paragrahvi lõige 6 sätestab, et kui kaevatava maakohtu määruse tegi kohtunikuabi, võib ta määruskaebuse lahendada käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud korras. Kui ta määruskaebust viie päeva jooksul alates kaebuse esitamisest täielikult ei rahulda, annab ta kaebuse lahendamiseks viivitamata edasi pädeva maakohtu kohtunikule, kes juhindub määruskaebuse lahendamisel käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatust. Eeltoodust tulenevalt pidanuks maakohus olukorras, kus ta võlgniku 17.09.2026 määruskaebust ei rahuldanud, edastama selle lahendamiseks ringkonnakohtule. Maakohus on praegusel juhul selle vastu eksinud.
13.TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette kaebeõigust määruse peale, millega maakohus ise määruskaebust ei rahulda. Samuti ei tulene tsiviilkohtumenetluse seadustikust kaebeõigust määruse peale, millega kohus tühistab määruse, millega peatati TsMS § 472 lg 1 p 1 alusel maksekäsu määruse täitmine. TsMS § 664 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus võlgniku 20.10.2026 määruskaebuse maakohtu 15.10.2026 määruse peale läbi vaatamata ning kontrollib maksekäsu määruse seaduslikkust ja põhjendatust 17.09.2026 määruskaebuse alusel.
14.TsMS § 4891 lg 2 kohaselt võib võlgnik maksekäsu peale esitatud määruskaebuses tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu.
15.Võlgnik on määruskaebuses tuginenud eelkõige sellele, et makseettepaneku kättetoimetamine ei olnud nõuetekohane ning seetõttu ei olnud tal võimalik esitada õigeaegselt vastuväidet. TsMS § 484 lg 3 esimese lause kohaselt tuleb makseettepanek võlgnikule kätte toimetada. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus saatis makseettepaneku 12.08.2026 VM e-posti aadressile YYY (dtl 47). Samal kuupäeval kinnitati samalt e-posti aadressilt menetlusdokumendi kättesaamist, kirja koopiasse olid lisatud ka juhatuse liikmed SB ja AB (dtl 63). Eelnevale tuginedes luges maakohus makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks 12.08.2026. Maksekäsu määruses on märgitud, et maakohus toimetas makseettepaneku kätte AB e-posti aadressil XXX. Hilisemas menetluses on maakohus selgitanud, et makseettepanek loeti kätte toimetatuks VM e-posti aadressile YYY.
16.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2020/1784, 25. november 2020, mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine) (uuesti sõnastatud) (edaspidi määrus (EL) 2020/1784) artikli 1 kohaselt kohaldatakse määrust tsiviil- ja kaubandusasjades kohtu- ja kohtuväliste dokumentide piiriülesele kättetoimetamisele. Kuna võlgnik on Poolas asuv äriühing, tuli makseettepaneku kättetoimetamisel lähtuda eelnimetatud määruses sätestatust. Määruse artikli 19 lg 1 p b kohaselt võib isikule, kelle dokumentide kättetoimetamiseks
teadaolev aadress on teises liikmesriigis, kohtudokumente kätte toimetada otse elektrooniliste vahendite abil, mida kasutatakse kohtu asukohaliikmesriigi õiguse alusel dokumentide riigisiseseks kättetoimetamiseks, tingimusel et adressaat on eelnevalt andnud kohtule või menetlust läbi viivale asutusele või dokumendi kättetoimetamise eest vastutavale poolele sõnaselge nõusoleku toimetada dokumendid selle kohtumenetluse käigus kätte e-posti teel konkreetsele e-posti aadressile ning kinnitab dokumendi kättesaamist kättesaamisteatega, millele on märgitud kättesaamise kuupäev. Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et võlgnik oleks andnud sõnaselge nõusoleku toimetada menetlusdokumendid kätte e-posti aadressile YYY. Seega on maakohus võlgnikule makseettepanekut kätte toimetades eksinud määruse (EL) 2020/1784 artikli 19 lõike 1 punktis b sätestatud kättetoimetamise tingimuste vastu ning makseettepanekut ei saa lugeda 12.08.2026 võlgnikule nõuetekohaselt kättetoimetatuks. Eeltoodut arvestades on käesoleval juhul täidetud TsMS § 4891 lg 2 p-s 1 sätestatud eeldus maksekäsu tühistamiseks. Võlgniku 17.09.2026 määruskaebus rahuldatakse. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei hinda ringkonnakohus muid määruskaebuses nimetatud väiteid.
17.TsMS § 4891 lg 4 kohaselt kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on märgitud, et võlgniku vastuväite korral palub avaldaja menetluse lõpetada. Maksekäsu tühistamine ei piira avaldaja õigust esitada nõuet hagimenetluses Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse käesolevas tsiviilasjas. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, ei ole vajalik võtta seisukohta võlgniku 20.10.2026 taotluse suhtes peatada maksekäsu määruse täitmine.
18.TsMS § 172 lg-st 9 tuleneb, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ning lõpetab maksekäsu kiirmenetluse, jäävad võlgniku määruskaebuste menetlemisega seoses kantud menetluskulud avaldaja kanda. Võlgnik on 29.10.2026 menetluskulude nimekirjas avaldanud, et tema menetluskuluks on 17.09.2026 ja 20.10.2026 määruskaebuste eest tasutud riigilõivud kokku summas 317,82 eurot. Avaldaja palus jätta võlgniku menetluskulud temalt välja mõistmata.
19.Ringkonnakohus leiab, et võlgniku 17.09.2026 määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 158,91 eurot on põhjendatud menetluskulu, mis tuleb avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista. 20.10.2026 määruskaebuselt tasutud riigilõivu summas 158,91 eurot tagastamist on võlgnikul õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel, kuna määruskaebus jäetakse läbi vaatamata. Seega ei ole põhjendatud seda vastaspoolelt välja mõista. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
20.TsMS § 4891 lg 5 kohaselt ei saa käesoleva määruse peale edasi kaevata Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.