lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-15971/16

Maksekäsk › Euroopa Maksekäsu menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 07.10.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-15971/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Maksekäsk › Euroopa Maksekäsu menetlus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.10.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
7092
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Lennuamet · Kiri sissetulev · 2019-05-02
Kiri
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · Sissetulev kiri · 2019-09-24
Pöördumise edastamine
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2020-05-22

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Flagito OÜ14275048(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

Harju Maakohus Karin Mölder 07.10.2026, Tallinn 2-24-15971

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu lennureisija hüvitise, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes 8 023,93 eurot Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Sander Potisepp (epost xxx) Kostja: Air Baltic Corporation AS (välisriigi registrikood 40003245752) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kai Villemson, vandeadvokaat Timo Kullerkupp (e-post xxx) Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu.
2.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-lt Flagito OÜ kasuks põhivõlgnevus 2910,58 eurot, sissenõudekulud 160 eurot, viivis perioodi 21.10.2024-11.04.2025 eest 87,92 eurot (arvestatuna põhivõlgnevuselt 1600 eurolt) ja viivis perioodi 12.04.2025-07.10.2026 eest 448,66 eurot (arvestatuna põhivõlgnevuselt 2910,58 eurolt).
3.Välja mõista Air Baltic Corporation AS-lt Flagito OÜ kasuks viivis põhinõudelt (2910,58 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.10.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Menetluskulud jätta Air Baltic Corporation AS kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

Sarnased lahendid

Maksekäsk
  • 04.11.20262-26-116786/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 20.10.20262-24-143284/30Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.10.20262-26-110342/18Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.10.20262-23-152197/55Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 01.10.20262-25-119428/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-108180/10

Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue, menetluse käik

1.Flagito OÜ (hageja) esitas 21.10.2024 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avalduse Air Baltic Corporation AS (võlgnik, kostja) vastu 5860 euro nõudes. Kohus toimetas tsiviilasja materjalid võlgnikule kätte 21.02.2025. Võlgnik esitas vastuväite Euroopa maksekäsule 24.03.2025. Harju Maakohtu 26.03.2025 määrusega lõpetati Euroopa maksekäsumenetlus ja määrati jätkata Flagito OÜ nõuet Air Baltic Corporation AS vastu hagimenetluses.

Hageja esitas 11.04.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt EL määruse 261/2004 alusel hüvitist 6 460,58 eurot, perioodil 21.10.2024 – 11.04.2025 sissenõutavaks muutunud viivist 283 eurot (arvestatuna põhivõlgnevuselt 5150 eurolt), sissenõudmiskulusid 560 eurot ja põhivõlgnevuselt 6 460,58 eurolt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.04.2025 (k.a) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhivõlgnevuselt 6 460,58 eurolt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Pooled sõlmisid menetluse käigus osalise kompromissi, mille Harju Maakohus kinnitas 05.11.2025 kohtumäärusega. Kompromissi alusel kohustus Air Baltic Corporation AS tasuma Flagito OÜ-le nõuetega seonduvalt kokku 4839,29 eurot, sh 3550 eurot lennuhüvitise eest, 400 eurot seadusjärgsete sissenõudmiskulude eest, 350 eurot riigilõivu eest ja 539,29 eurot menetluskulude eest hiljemalt 30 päeva jooksul alates 05.11.2025 määruse jõustumisest. Nimetatud summale lisandus viivis summalt 3550 eurot seadusjärgses määras alates 21.10.2024 kuni nõuete täieliku täitmiseni. Tasu hõlmas kõigi 05.11.2025 kohtumääruse lisas 1 toodud reisijate nõudeid, v.a reisijate G S(S) ja S-E Ma (M) uute lennupiletite, toidukulu ning majutuskulu nõuded. Kompromissi ei sõlmitud reisijate R A, L V (V), M G ja K Kiga seonduvates nõuetes, samuti reisijate G S ja S-E Ma uute lennupiletite, toidukulu ning majutuskulu hüvitamise nõuetes. Kohus kinnitas 05.11.2025 määrusega kompromissi ja lõpetas menetluse K Ke (K), K K (K), K O, R V (V), J G, M Li (L), B Ue (U), A Pi (P), G S ja S-E Ma vastavatest lendudest tulenevate nõuete osas, v.a reisijate G S ja S-E Ma uute lennupiletite, toidukulu ning majutuskulu nõuded. Kompromissi kinnitava määruse jõustumisega lugesid pooled eelnimetatud reisijate vastavatest lendudest tulenevaid nõudeid puudutavad vaidlused lõplikult lahendatuks. Kostja tasus kompromissi korras reisijate G S ja S-E Ma lennuhüvitiste nõuded ja kõrvalnõuded, kuid ei tasunud uute lennupiletite, toidukulu ning majutuskulu nõudeid.

Käesoleva otsusega lahendab kohus vaidluse reisijate R A, L V, M G ja K Ki lendudest tulenevate nõuete osas, samuti reisijate G S ja S-E Ma uute lennupiletite, toidukulu ja majutuskulu hüvitamise nõuetes.

Hageja tõi välja, et hüvitisnõude aluseks on asjaolud, et reisijal R Al oli 31.07.2024 kinnitatud broneering XXX kostja lennule XXX Pariis-Tallinn, mis hilines sihtpunkti üle 3 tunni. Reisijal L Vl oli kinnitatud broneering XXX 31.07.2024 kostja lennule XXX Tallinn-Pariis, mis hilines üle 3 tunni. Reisijal M G oli kinnitatud broneering XXX kostja 04.08.2024 lennule XXX Tallinn-Heraklion, mis hilines üle 3 tunni. Reisijal K K oli kinnitatud broneering XXX kostja 18.06.2023 lennule XXX Pariis-Tallinn, mis tühistati. Reisijatel G S ja S-E Mal oli kinnitatud broneering XXX kostja 25.08.2024 lendudele XXX Bucharest-Riia ja XXX Riia-Tallinn, mis tühistati. Reisijatel tekkisid lisaks täiendavad kulud summas 1495,46 eurot – uued piletid Wizz Airiga summas 974,68 eurot ja Ryanairiga summas 246,98 eurot, toidukulu kokku 33,80 eurot ning majutuskulud kokku 240 eurot, kuivõrd kostja ei täitnud hoolsuskohustust. Sellest on kindlustusandja hüvitanud 184,88 eurot – seega on nõue 1 310,58 eurot.

Reisijad loovutasid oma nõuded hagejale. 2 / 15

Kostja seisukohad

7.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata.

Kostja vaidleb vastu seoses reisijatega R A, M G ja L V esitatud lennuhüvitise maksmise nõudele, viivisenõudele ja sissenõudmiskulude nõudele, kuivõrd kostja hinnangul on alaealiste reisijate nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks vajalik kohtu nõusolek. Kostja selgitas, et perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 teise lause kohaselt peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek. Nõue, et eestkostja peab teatud tehingute tegemiseks hankima kohtu nõusoleku, on kehtestatud lapse huvide kaitseks, vältimaks liiga kergekäeliselt lapse varasse puutuvate otsuste tegemist vanema poolt ja võimalikke kuritarvitusi. Selleks, et see kaitse saaks realiseeruda, tuleb kohtul kontrollida konkreetse tehingu, mille tegemiseks nõusolekut taotletakse, asjaolusid ja tagajärgi. Lisaks kontrollib kohus sellisel juhul vanema esindusõiguse olemasolu ja ühise esindusõiguse puhul teise vanema nõusolekut lapse varaga tehingu tegemiseks. Kohtu eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine (PKS § 189 lg 1).

Hageja esitas nõude loovutamise lepingud, mille kohaselt loovutasid alaealised reisijad hagejale lennuhüvitise nõude ja sellega kaasnevad nõuded, sh viivisenõude, kostja vastu. Võlausaldajaks sai nõude loovutamise tulemusel alaealise lapse asemel hageja. Tasu nõude sissenõudmise eest moodustub vastavalt hageja veebilehel avaldatud kasutustingimustele 70% lennuettevõtja poolt rahuldatud hüvitisest. Kostja tõi välja, et alaealistest lastest reisijatel ei ole pärast nõude loovutamist võimalik mõjutada hageja poolt esitatava nõude suurust. Seega on tegemist tehinguga, millega lõppeb alaealiste reisijate nõudeõigus kostja vastu, millisel juhul on alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks vaja hankida kohtu eelnev nõusolek. Kostja tõi välja, et hageja ei ole tõendanud, et alaealiste reisijate vanematel oli nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks kohtu eelnev nõusolek. Kuivõrd kohtu eelnevat nõusolekut ei ole taotletud, ei ole ka kontrollitud, kas nõude loovutamised on alaealiste huvides, kas nõude loovutamise lepingu allkirjastanud isikud omavad esindusõigust ja kas teine hooldusõiguslik vanem (ühise hooldusõiguse korral) on nimetatud tehingu tingimustega nõus. Samuti ei ole võimalik välja selgitada seda, kas saadavad rahalised vahendid, juhul kui kohus nõude rahuldab, on vajalikud lapse ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või tuleks need paigutada eraldi pangakontole vastavalt PKS § 186 lg-le 1. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et alaealiste nimel sõlmitud nõude loovutamise puhul on tegemist nõude lõppemisega. PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt ja tulenevalt asjaolust, et puudus kohtu nõusolek nimetatud tehingu sõlmimiseks, on nimetatud tehingud tühised. Kuivõrd nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud, ei ole hagejal õigus nõuda nende reisijate osas lennuhüvitist ega sellega seonduvalt sissenõudmiskulude ega viivise hüvitamist.

10.Kostja tõi välja, et juhul kui kohus leiab, et nõuded ei ole PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt lõppenud, leiab kostja, et tegemist on olukorraga, kus nõuded on vähenenud, millisel juhul on eestkostjal vaja tehingu tegemiseks kohtu eelnevat nõusolekut. Hageja kasutustingimuste kohaselt saab hageja nõude sissenõudmise eest tasu 50% ulatuses kostja poolt välja makstud summast. Seega on alaealisel lapsel õigus saada nõude eest kuni 50% lennufirma poolt välja makstud summast. Lisaks antakse lepinguga hagejale õigus pidada nõude osas läbirääkimisi ja leppida tulemi suuruses kokku vastavalt oma paremale äranägemisele. Seega määrusega fikseeritud hüvitissumma, millele alaealisel reisijal võib olla nõudeõigus, võib väheneda teoreetiliselt nullini, olenevalt hageja äranägemisest. Kokkuvõttes leiab kostja, et alaealiste nimel sõlmitud nõude loovutamise tehingud on tühised ja nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud. Kuivõrd nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud, ei ole hagejal õigus nõuda nende reisijate osas lennuhüvitist ega sellega seonduvalt sissenõudmiskulude ega viivise hüvitamist.

3 / 15

11.Järgnevalt esitas kostja seisukoha lennu XXX tühistamise kohta. Kostja leiab, et ta ei ole kohustatud maksma hüvitist lennu XXX tühistamise eest, kuivõrd lend tühistati erakorraliste asjaolude tõttu ja kostja võttis asjaolusid arvestades kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et hilinemist vältida. Kostja tõi oma vastuses välja, et erakorraliseks asjaoluks oli lennujuhtimiskeskuse kehtestatud piirangud, mis omakorda olid kehtestatud asjaomase lennu teostamiseks sobimatutest ilmastikuoludest tingituna. Kostja hinnangul on lendu XXX teenindama pidanud lennuki saabumata jäämine selle eelmiselt lennult XXX ja lennu XXX tühistamine omavahel põhjuslikus seoses. Kostja leiab, et lennujuhtimiskeskuse kehtestatud piirangud ja sobimatud ilmastikuolud Pariisi lennujaamas kujutavad endast tegureid, mida kostja ei saanud mõjutada, veel vähem ära hoida.
12.Kostja viitas vastuses määruse artikkel 8 lg 1 p-le c, mille kohaselt ei pea lennuettevõtja maksma hüvitist, kui reisijale on pakutud teekonna muutmist reisija lõppsihtkohta reisijale sobival hilisemal kuupäeval, olenevalt vabadest kohtadest. Kostja pakkus reisijale asenduslennu järgmiseks päevaks, millega reisija ka nõustus. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohustatud maksma määruse artiklis 7 toodud hüvitist, kuivõrd lend XXX tühistati erakorraliste asjaolude tõttu ja kostja võttis asjaolusid arvestades kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et hilinemist vältida. Kuivõrd lennujuhtimiskeskuse kehtestatud lennupiirangud, samuti ilmastikuolud ei ole lennuettevõtja tegeliku kontrolli all, ei saanud kostja mistahes meetmeid võtta, et vältida lennu XXX tühistamist.
13.Kostja leiab, et reisijatel G S ja S-E Mal puudub kostja vastu kulutuste hüvitamise nõue. Kostja tõi välja, et määruse artikkel 5 lg 1 p-de a ja b kohaselt kohustub tegutsev lennuettevõtja lennu tühistamise korral pakkuma asjaomastele reisijatele: a) abi vastavalt artiklile 8 ja b) abi vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile a ja lõikele 2 ning teekonna muutmise korral, kui uue lennu mõistlikkuse piires oodatav väljumisaeg on vähemalt järgmisel päeval pärast tühistatud lennu kavandatud väljumisaega, artikli 9 lõike 1 punktides b ja c määratletud abi.
14.Määruse artikkel 8 lg 1 kohaselt, kui osutatakse käesolevale artiklile, pakutakse reisijatele võimalust valida järgmiste valikuvõimaluste vahel: a) seitsme päeva jooksul kogu pileti ostuhinna tagasimaksmine artikli 7 lõikes 3 osutatud vahenditega ärajäänud reisi osa või osade puhul ning toimunud reisi osa või osade puhul, kui lennust ei ole reisija esialgse reisikava jaoks kasu, ning vajadusel koos, - esimesel võimalusel toimuva tagasilennuga esimesse väljumiskohta; b) esimesel võimalusel ja võrreldavatel reisitingimustel toimuv teekonna muutmine reisijate lõppsihtkohta; või c) võrreldavatel tingimustel toimuv teekonna muutmine reisijate lõppsihtkohta reisijale sobival hilisemal kuupäeval, olenevalt vabadest kohtadest.
15.Määruse artikli 9 järgi, kui osutatakse käesolevale artiklile, pakutakse reisijatele tasuta järgmist: a) ooteajaga võrreldes piisav söök; b) hotellimajutus, kui tuleb oodata üks või mitu ööd või kui reisija peab ootama kavandatust kauem; c) transport lennujaama ja majutuskoha (hotell või muu) vahel.
16.Kostja tõi välja, et Euroopa Komisjoni teatis C/2024/5687 sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2027/97 (lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul) tõlgendamise suunised, milles on märgitud, et juhul kui reisija nõustub pärast lennureisist mahajätmist, lennu tühistamist või hilinenud väljumist lennuettevõtja ettepanekuga muuta marsruuti ja viia lend reisijale sobivale hilisemale kuupäevale (artikli 8 lõike 1 punkt c), ei ole reisijal edaspidi enam õigust hoolitsusele. Õigus hoolitsusele kehtib seni, kuni reisija ootab marsruudi muutmist, et jõuda esimesel võimalusel ja võrreldavatel reisitingimustel lõppsihtkohta (artikli 8 lõike 1 punkt b) või lähtelennujaama (artikli 8 lõike 1 punkti a teine taane). 4 / 15
17.Seega, kui reisija on otsustanud, et ta soovib asenduslennu asemel enda raha tagasi saada, siis ei ole reisijal määruse tähenduses õigust hoolitsusele. Hoolitust tuleb pakkuda üksnes juhul, kui reisija tegelikkuses kasutab lennuettevõtja pakutud asenduslennu võimalust ja ootab lennuettevõtja poolt pakutud asenduslendu. Kostja tõi välja, et reisijatele G S ja SE Male pakuti kostja 25.08.2024 lennu XXX suunal Bukarest-Riia tühistamise järgselt asenduslendudeks Air France’i 27.08.2024 lendu XXX suunal Bukarest-Pariis ja kostja lendu XXX suunal Pariis-Tallinn. Reisijad kostja pakutud asenduslendusid aga ei soovinud, vaid küsisid kostjalt ärajäänud lendude eest raha tagasi, mida kostja on ka teinud. Kokkuvõttes leiab kostja, et ta ei ole kohustatud reisijatele kahjuhüvitist maksma, kuivõrd reisijad loobusid asenduslennust. Hageja täiendav seisukoht
18.Hageja tõi 03.06.2025 esitatud seisukohas välja, et 18.06.2023 lendu XXX suunal PariisTallinn ei tühistatud erakorraliste asjaolude tõttu. Hageja hinnangul ei ole kostja seisukohad kooskõlas kostja esindaja meediale antud kommentaariga. „Isegi kui oleksime saanud loa Pariisis maanduda, poleks meile antud luba lennata tagasi Tallinnasse. Arvestades meeskonna puhkeperioodi ning lennuki järgmise päeva lende, pakkusime reisijatele võimaluse lennukilt lahkuda ja korraldada Pariisi jõudmiseks alternatiivse transpordiviisi või jääda pardale ning naasta Tallinnasse,“ rääkis airBalticu esindaja meediale. Hageja järeldab sellest, et otsus mitte Pariisi lennata oli kantud majanduslikust huvist. Samuti ei võtnud kostja kasutusele kõiki vajalikke meetmeid, kuivõrd kostja ei pakkunud parimat asenduslendu.
19.Hageja tõi G S ja S-E Ma kulutuste hüvitamise nõude osas välja, et hageja ei nõustu väitega, et reisijad G S ja S-E M küsisid tühistatud lendude eest raha tagasi. Samuti on hageja arvates kostja seisukoht selle kohta, justkui välistaks piletiraha tagastamisega nõustumine kulude nõude, eksitav. Selline seisukoht kohaldub üksnes juhul, kui lennuettevõtja ei riku esialgset pakkumist tehes määruse artiklis 8 sätestatud kohustusi. Hageja vaidlustas 03.06.2025 seisukohas kostja 12.05.2025 menetlusdokumendi lisa 12 usaldusväärsuse, kuivõrd selle koostajaks oli kostja majasisene jurist. Hageja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et vahetult tarbitavate teenuste eest ei toimu arve väljastamisega samaaegset tasumist.
20.Seoses alaealiste nõuete loovutamisega tõi hageja välja, et ebaõiged on kostja järgmised väited: „Hageja tasu nõude sissenõudmise eest on sätestatud hageja veebilehel edastatud kasutustingimustes ning moodustub 70% lennuettevõtja poolt rahuldatud hüvitise summast /.../“ ja „Hageja kasutustingimuste kohaselt saab hageja nõude sissenõudmise eest tasu 50% ulatuses kostja poolt välja makstud summast. Seega on alaealisel lapsel õigus saada nõude eest kuni 50% lennufirma poolt välja makstud summast.“ Hageja selgitas, et teenuse tingimuste kohaselt loovutavad reisijad nõuded hagejale, hageja asub neid sisse nõudma (kandes kõik sellega seonduvad kulud ja riskid) ja selle õnnestumisel arvestab raha laekumisel enne reisijale teostatavat makset ülekantavast summast 30% (koos KM-ga) teenustasuna maha (rohkem midagi maha ei arvestata). Hageja hinnangul nõude loovutamisega (VÕS §-d 164 jj) ei kaasne PKS § 188 lg 1 p 11 mõttes nõude lõppemist või vähendamist (VÕS § 207).

Kohtuotsuse põhjendused

21.Kohus, tutvunud asja materjalidega, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
22.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud, mille üle poolte vahel puudub vaidlus (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1): 5 / 15
22.1.reisijad R A, M G ja L V on alaealised;
22.2.reisijal K Kil oli kinnitatud broneering kostja 18.06.2023 lennule XXX suunal PariisTallinn, mis pidi Pariisist väljuma kell 16.45 UTC (kohaliku aja järgi kell 18.45) ja saabuma Tallinna kell 19.30 UTC (kohaliku aja järgi kell 22.30);
22.3.lend XXX tühistati;
22.4.kostja pakkus reisijale K Kile asenduslendudeks Lufthansa 19.06.2023 lendu XXX suunal Pariis-Frankfurt, mis väljus Pariisist kell 17.46 UTC (kohaliku aja järgi kell 19.46) ja saabus Frankfurti kell 19.05 UTC (kohaliku aja järgi kell 21.05), ning Lufthansa lendu XXX suunal Frankfurt-Tallinn, mis väljus Frankfurtist kell 19.46 UTC (kohaliku aja järgi kell 21.46) ja saabus Tallinna 22.01 UTC (kohaliku aja järgi 20.06.2023 kell 01.01);
22.5.reisijatel G S ja S-E Mal oli kinnitatud broneering kostja 25.08.2024 lendudele XXX suunal Bukarest-Riia ja XXX suunal Riia-Tallinn, millega pidid reisijad Bukarestist väljuma kell 12.10 UTC (kohaliku aja järgi kell 15.10) ja saabuma Riiga kell 14.40 UTC (kohaliku aja järgi kell 17.40), ning sealt edasi väljuma Riiast kell 17.05 UTC (kohaliku aja järgi kell 20.05) ja saabuma Tallinna kell 17.55 UTC (kohaliku aja järgi kell 20.55);
22.6.lend XXX tühistati;
22.7.kostja pakkus reisijatele asenduslendudeks Air France’i 27.08.2024 lendu XXX suunal Bukarest-Pariis, mis väljus Bukarestist kell 12.23 UTC (kohaliku aja järgi kell 15.23) ja saabus Pariisi kell 15.14 UTC (kohaliku aja järgi kell 17.14), ning kostja lendu XXX, mis väljus Pariisist kell 17.22 UTC (kohaliku aja järgi kell 19.22) ja saabus Tallinna kell 20.15 UTC (kohaliku aja järgi kell 23.15).
23.Pooled vaidlevad kohtu hinnangul järgmiste asjaolude üle:
23.1.kas alaealiste reisijate lennuhüvitiste nõudeid oli võimalik loovutada ilma kohtu eelneva nõusolekuta;
23.2.kas 18.06.2023 toimuma pidanud lend XXX suunal Pariis-Tallinn tühistati erakorraliste asjaolude tõttu ja kas kostja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida reisijate hilinemist sihtkohta;
23.3.kas G S ja S-E M küsisid tühistatud lendude eest raha tagasi;
23.4.kas reisijatel G S ja S-E Mal tekkis kostja vastu kulutuste hüvitamise nõue.
24.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg-st 1, mille kohaselt kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi peab vedaja vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.
25.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kõik rahalise kohustuse täitmisele suunatud nõuded on oma olemuse poolest üleantavad ja seetõttu ka loovutatavad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt nt RKTKo 18.11.2004 3-2-1-132-04, p 14). VÕS § 166 lg 1 sätestab loovutamise piirangud, mille kohaselt loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. 6 / 15
26.Lennuhüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määrus nr 261/2004 (edaspidi määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91.
27.Määruse 261/2004 artikkel 7 lg 1 punkti a kohaselt on reisijatel kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 250 eurot. Määruse art 7 lg 1 punkti b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ja kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400 eurot. Määruse art 7 lõike 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil.
28.Euroopa Kohus on lahendites leidnud, et määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega (nt liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07; C549/07 ning C-257/14). Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C432/07 väljendatud seisukohale tuleb enam kui 3 tundi hilinenud lennud võrdsustada tühistatud lendudega.
29.Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. PKS § 120 lg-st 7 tuleneb, et teise vanema nõusolekut eeldatakse, kui vanem esindab last iseseisvalt. PKS § 131 lg 1 järgi peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-ide 1-3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanematel on tulenevalt PKS § 133 lg-st 1 lapse varahooldusõigust teostades kohustus ilmutada samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades.
30.Hagiavalduse kohaselt oli reisijal R Al kinnitatud broneering lennule XXX PariisTallinn, milline hilines sihtpunkti üle 3 tunni. 10.09.2024 loovutas R A oma nõuded hagejale. Reisijal L Vl oli kinnitatud broneering 31.07.2024 lennule XXX TallinnPariis, milline hilines üle 3 tunni. 10.09.2024 loovutas L V oma nõuded hagejale. Hageja on välja toonud, et Tallinn-Pariis vahemaa on 1843 kilomeetrit. Reisijal M Gl oli kinnitatud broneering 04.08.2024 lennule XXX Tallinn-Heraklion, milline hilines üle 3 tunni. 20.08.2024 loovutas M G oma nõuded hagejale. Hageja on välja toonud, et Tallinn-Heraklion vahemaa on 2677 kilomeetrit.
31.Kostja vaidles vastu R A, L V ja M G nõuete loovutamise lepingutele. Kostja põhjendas vastuväiteid sellega, et reisijad olid alaealised ja nõude loovutamise tehingu tegemiseks oli vajalik PKS § 188 lg 1 p 11 alusel kohtu nõusolek.
32.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et alaealiste lennuhüvitisnõude loovutamise tehingu tegemiseks on vajalik kohtu nõusolek. Kohtu hinnangul ei kahjusta alaealise lennuhüvitisnõude loovutamine alaealise huve ega vaja kohtu eelnevat kontrolli PKS § 188 lg 1 p 11 mõttes.
33.Riigikohus on 03.12.2025 otsuses tsiviilasjas 2-23-7095 punktis 10 välja toonud, et PKS § 188 lg-s 1 sätestatud kohtu nõusoleku küsimise vajadust ei teki igapäevaste tehingute tegemisel, kus tehingust tulenev majanduslik risk eestkostetava jaoks on minimaalne, või tehingute tegemisel, millega ei kaasne eestkostetavale varalisi kohustusi. Vanem võib lapse seadusliku esindajana teha lapse nimel ennekõike tehinguid, mis vastavad lapse huvidele ja mis on suunatud lapse tavalisest elulaadist lähtuvate vajaduste rahuldamisele. Lahendi punktis 11 leidis Riigikohus, et PKS § 188 lg 1 p 11 sisustamisel tuleb lähtuda konkreetse tehingu majanduslikust sisust ja tehingu võimalikust riskist lapse juba olemasolevale varale. Alaealise reisija seadusliku esindaja poolt alaealisele reisijale määruse alusel tekkinud hüvitisenõude loovutamine nõuete sissenõudmise teenust osutavale äriühingule, mis saab nõude maksma panemisel sõltuvalt selle edukusest protsentuaalset tasu, ei ole tehing, mille tegemiseks oleks vajalik kohtu eelnev nõusolek PKS § 188 lg 1 p 11 tähenduses. Riigikohus põhjendas seda 7 / 15

sellega, et määruse alusel makstavad hüvitised konkreetse lennu puhul on fikseeritud suurusega vahemikus 250-600 eurot. Selliste loovutustega ei teki seega riski, et alaealise varalised huvid saavad kahjustada ettenägematus ulatuses. Võimalik oht alaealise varalisele huvile ei ole sellisel juhul suur, olles sarnases suurusjärgus PKS § 101 järgi lapsele ühe kuu kohta arvestatava ülalpidamise kuluga, mistõttu ei ole see summa igapäevaelu raamidest väljuv (või lapse huve ülemääraselt kahjustav). Riigikohus tõi välja, et nõuete sissenõudmine vastavat teenust pakkuva äriühingu vahendusel alaealistele lihtsustab määruse alusel tekkivate hüvitisnõuete maksma panemist, mis eelduslikult vastab alaealise huvidele ega kujuta endast majanduslikus mõttes nõuete lõppemist, isegi kui teenust osutav äriühing võtab selle eest protsentuaalset tasu väljamakstavast hüvitisest.

34.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nõuete loovutamine oli alaealiste reisijate huvides ja puudus vajadus küsida kohtu nõusolekut loovutamiseks. Alaealiste reisijate R A, L V ja M G nõuete loovutamised on kehtivad.
35.Järgnevalt analüüsib kohus R A, L V ja M G nõuete suurust. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määruse nr 261/2004 artikkel 7 lg 1 punkti b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ja kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400 eurot. Reisijal R Al oli broneering lennule XXX PariisTallinn. Reisijal L Vl oli broneering lennule XXX Tallinn-Pariis. Hageja on välja toonud, et lennu vahemaa Pariis-Tallinn, Tallinn-Pariis vahel on 1843 kilomeetrit. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, seega kohus lähtub antud vahemaast. Reisijal M G oli broneering lennule XXX Tallinn-Heraklion. Hageja on välja toonud, et Tallinn-Heraklion vahemaa on 2677 kilomeetrit. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, kohus lähtub antud vahemaast. Hageja on kehtivalt omandanud reisijate R A, L V ja M G nõuded. Kuivõrd kõigi kolme lennu vahemaa on vahemikus 1500–3500 kilomeetrit, leiab kohus, et reisijate R A, L V ja M Gga seonduv nõue 1200 eurot (3 x 400) tuleb rahuldada.
36.Järgnevalt analüüsib kohus 18.06.2023 lennu XXX Pariis-Tallinn tühistamisega seotud hüvitisnõuet.
37.Kostja selgituste kohaselt pidi 18.06.2023 lennu XXX suunal Pariis-Tallinn teostama lennuk registreerimisnumbriga XXX. Lennule XXX eelnevalt pidi sama lennuk teostama lennu XXX suunal Tallinn-Pariis. Lennu XXX ajal halvenesid Pariisi lennujaama ilmastikuolud sedavõrd, et lendu XXX teostanud lennukil ei olnud võimalik seal maanduda, millest tingituna suunati see maanduma Amsterdami lennujaama.
38.Kostja tugineb Euroopa Kohtu otsuse C-74/19 selgitustele, mille kohaselt määruse nr 261/2004 põhjendused 14 ja 15 ega selle määruse artikli 5 lõige 3 ei piira tegutseva lennuettevõtja õigust tugineda „erakorralisele asjaolule“ ainult nende juhtudega, kus see asjaolu puudutas hilinenud või tühistatud lendu, jättes välja need juhud, mil nimetatud asjaolu mõjutas sama lennukiga teostatud eelnevat lendu. Sama lahendi punktis 53 leidis kohus, et tegutsev lennuettevõtja peab, vabanemaks oma kohustusest maksta reisijatele lennu pikaajalise hilinemise või tühistamise eest hüvitist, saama tugineda „erakorralisele asjaolule“, mis mõjutas tema enda poolt sama õhusõidukiga teostatud eelnevat lendu. Kostja hinnangul oli lennu XXX tühistamine otseselt seotud eelneva lennu XXX ümbersuunamisega, asjaolude kohaselt ei olnud lendu XXX teostanud lennukil võimalik Pariisis ilmastikuolude tõttu maanduda, mille tõttu suunati lennuk ümber maanduma Amsterdami lennujaama. Seega oli lennu XXX tühistamine tingitud eelmisel lennul esinenud erakorralistest asjaoludest.
39.Kostja on esitanud tõendina lennu XXX logi, millest nähtub, et lend maandus Amsterdamis (dtl 194). Lennu XXX operatsioonide osas on välja toodud, et lend suunati ilmastikutingimustest 8 / 15

tingituna ümber maanduma Amsterdami (dtl 196). Kostja on täiendavalt selgitanud, et tegemist oli äikesetormiga, millele viitab lühend TS. Kostja on esitanud tõendina ka Pariisi lennujaama 18.06.2023 METAR andmed (dtl 197-199). Kostja selgituste kohaselt salvestatakse METAR andmed raportis näidatud ajal, s.o täpselt iga 30 minutilise perioodi järel. Kostja on välja toonud, et XXX saabumise ajal oli Pariisi lennujaamas äikesetorm, vihm ja rahe, nähtavus ainult 1000 meetrit, tuulekiirus ca 10 m/s, puhanguti ca 23 m/s. Kostja on toonud välja lennule XXX kehtestatud lennupiirangud, kus on märgitud põhjuseks ilm (dtl 202), mistõttu suunati lend XXX ümber Amsterdami.

40.Hageja ei nõustu kostja seisukohtadega ja leiab, et lendu XXX suunal Pariis-Tallinn ei tühistatud erakorraliste asjaolude tõttu ja kostja ei võtnud kasutusele kõiki meetmeid. Hageja on selgitanud, et kostja esitatud seisukohad ei ole kooskõlas kostja esindaja poolt meediale antud kommentaariga: „Isegi kui oleksime saanud loa Pariisis maanduda, poleks meile antud luba lennata tagasi Tallinnasse. Arvestades meeskonna puhkeperioodi ning lennuki järgmise päeva lende, pakkusime reisijatele võimaluse lennukilt lahkuda ja korraldada Pariisi jõudmiseks alternatiivse transpordiviisi või jääda pardale ning naasta Tallinnasse“ (dtl 248251). Hageja leiab, et otsus mitte lennata Pariisi oli eeskätt kantud majanduslikust huvist kasutada asjakohast lennukit järgmisel päeval teistel lendudel. Seejuures ei ole meeskonna puhkeperioodi küsimused erakorralised asjaolud. Hageja hinnangul oleks kostja saanud lennata Pariisi ja pärast meeskonna puhkeaja möödumist lennata tagasi Tallinna.
41.Kohus ei nõustu hageja seisukohtadega ja leiab, et lend XXX tühistati erakorralistel asjaoludel, tulenevalt lennujuhtimiskeskuse poolt seatud piirangutest seoses Pariisi lennujaamas esinenud ilmastikuoludega. Hageja hinnangul on otsus mitte Pariisi lennata eeskätt kantud kostja majanduslikust huvist. Kostja on välja toonud, et lendu XXX ei olnud võimalik teostada, kuivõrd lennuk ei jõudnud lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud piirangute tõttu Pariisi. Seda kinnitab kohtu hinnangul kostja esitatud tõend (dtl 202), millest nähtub, et lend XXX suunati ümber, millele viitab kanne HI REROUTE ehk ümbersuunatud. Kohtu hinnangul saab pidada lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud piiranguid erakorraliseks asjaoluks. Olukorras, kus konkreetsele lennule, sh sama lennukiga teostatud eelnevale lennule, on lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud piirangud, on tegemist erakorralise asjaoluga määruse 261/2004 artikkel 5 lg 3 mõistes. Käesoleval juhul ei olnud kostjal tegelikult võimalik lennu hilinemise vältimiseks võtta kasutusele otseselt või kaudselt ennetavaid meetmeid või mõjutada lennujuhtimiskeskuse poolt seatud piiranguid. Eluliselt on usutav, et lennuettevõtjad ei saa vastavaid piiranguid iseseisvalt muuta. Kostja on esitanud kohtule tõendina ka Pariisi lennujaama saabumiste ülevaate (dtl 203-219) antud kuupäeval, millest nähtub, et paljud samal ajal saabuma pidanud lennud hilinesid ja mitmed tühistati. Seega on kohtu jaoks usutav, et 18.06.2023 ilmastikuolud Pariisi lennuväljal olid erakorralised. Kuivõrd kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et esinesid erakorralised asjaolud, ei ole kohtu hinnangul väidetav meeskonna puhkeperioodi või kostja majanduslike huvide küsimus käesolevas asjas asjakohane.
42.Kuigi kohtu hinnangul esines erakorraline asjaolu, ei ole kohtu hinnangul kostja tõendanud, et võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed lendude tühistamisest tulenevate tagajärgede leevendamiseks. Riigikohus on 19.11.2025 lahendis tsiviilasjas 2-23-117906 (p 17) selgitanud, et Euroopa Liidu Kohtu praktikast tulenevalt ei või lennuettevõtja, kes soovib erakorralisele asjaolule tuginedes vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, üldjuhul piirduda sellega, et pakub asjaomastele reisijatele võimalust lennata sihtkohta tema enda järgmise lennuga, mis jõuab sihtkohta esialgu kavandatust päev hiljem. Hoolsus, mida nõutakse lennuettevõtjalt selleks, et ta vabaneks hüvitise maksmise kohustusest, eeldab seda, et ta rakendab kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Selline hoolsus eeldab mh, et otsitakse teisi otse- või 9 / 15

vahemaandumisega lende, mis saabuvad sihtkohta varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Selliseid lende võivad teha ka teised lennuettevõtjad, kes ei pea kuuluma samasse lennundusallianssi. Üksnes juhul, kui ei ole ühtegi vaba kohta mõnel teisel otse- või vahemaandumisega lennul, mis võimaldaks asjaomasel reisijal jõuda oma sihtkohta varem, kui ta jõuaks lennuettevõtja järgmise lennuga, või kui teekonna niisugune muutmine nõuaks sellelt lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel ajal vastuvõetamatuid ohverdusi, saab järeldada, et kõnealune lennuettevõtja on rakendanud kõiki tema käsutuses olevaid meetmeid siis, kui ta suunab reisija oma järgmisele lennule (EKo 11.06.2020, C-74/19, p-d 59-60).

43.Reisija K K pidi Tallinna jõudma 18.06.2023 kell 22:30. Kostja on välja toonud, et pakkus asenduslendudeks Lufthansa 19.06.2023 lendu XXX suunal Pariis-Frankfurt, mis väljus Pariisist kell 17.46 UTC (kohaliku aja järgi kell 19.46) ja saabus Frankfurti kell 19.05 UTC (kohaliku aja järgi kell 21.05) ning Lufthansa lendu XXX suunal Frankfurt-Tallinn, mis väljus Frankfurtist kell 19.46 UTC (kohaliku aja järgi kell 21.46) ja saabus Tallinna 22.01 UTC (kohaliku aja järgi 20.06.2023 kell 01.01). Kostja tõi välja, et reisija nõustus asenduslennuga. Asenduslennuga jõudis reisija Tallinna 20.06.2023 kell 01:01.
44.Hageja on käesoleval juhul tõendanud, et kostja oleks saanud pakkuda reisijale ka järgnevaid alternatiive: Pariis-Helsingi-Tallinn, saabumisega 19.06.2023 kell 00:39; PariisFrankfurtTallinn, saabumisega 19.06.2023 kell 01:08; Pariis-Warsaw-Tallinn, saabumisega 19.06.2023 kell 01:24; Pariis-Stockholm-Tallinn, saabumisega 19.06.2023 kell 10:58 ja PariisHelsingiTallinn, saabumisega 19.06.2023 kell 14:42 (dtl 251).
45.Eelmainitud asenduslendudega oleks reisija jõudnud sihtkohta varem kui kostja pakutud asenduslendudega. Kostja ei ole esitanud selgitusi selle kohta, miks ei pakutud reisijale varasema väljumisega lende. Kostja on 12.05.2025 vastuses üksnes selgitanud, et kostjal tuli ümber broneerida ka kõik teised lennul olnud reisijad. Samuti selgitas kostja, et lennuettevõtjad saavad reisijaid ümber broneerida ainult nendele lendudele, mille puhul eksisteerivad lennuettevõtjate vahel koodijagamise või interline kokkulepped. Ümberbroneerimine väljapoole neid lepinguid oleks: (i) logistiliselt teostamatu, kuna puudub juurdepääs teiste vedajate broneerimissüsteemidele, ning (ii) õiguslikult ebakindel, sest puudub lepinguline alus pileti ja kulude katmiseks. Õiguskindluse põhimõte, mis on Euroopa Liidu õiguse alustala, eeldab, et lennuettevõtjate kohustused on selged, ettenähtavad ja rakendatavad. Kohustus broneerida reisija suvalisele saadaolevale lennule, sõltumata kaubanduslikest suhetest, tekitaks õiguslikku ja praktilist ebakindlust. Samuti põhineb Euroopa Liidu siseturg reguleeritud konkurentsil, kus lennuettevõtjad ei ole kohustatud tegema koostööd kõigi teiste vedajatega. Kohustus broneerida reisija näiteks konkureeriva odavlennufirma lennule ilma lepinguta, õõnestaks turustruktuuri ja vabatahtlikke koostöövorme nagu codeshare ja interline lepingud.
46.Tallinna Ringkonnakohus on 23.04.2025 otsuses tsiviilasjas 2-23-12908 punktis 32 leidnud, et asjaolu, et kostja broneerimissüsteemid ei ole integreeritud teiste lennuettevõtjate süsteemidega, ei saa olla vabanduseks mitte pakkuda teiste lennuettevõtjate lende olukorras, kus tema enda järgmine lend ei toimu selgelt mõistliku aja jooksul pärast tühistatud lendu. Kostja ei ole tõendanud, et niisugune teekonna muutmine oleks temalt ettevõtte suutlikkuse seisukohalt ja asjakohasel hetkel nõudnud vastuvõetamatuid ohverdusi. Euroopa Kohtu kohtuasjas C-11/11 nentis kohus, et igal juhul tuleneb kohtupraktikast, et tarbijate, sealhulgas niisiis ka lennureisijate kaitsmise eesmärgi olulisus võib õigustada isegi arvestatavate negatiivsete majanduslike tagajärgede tekkimist osadele ettevõtjatele (p 46). Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole kostja võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed lendude tühistamisest tulenevate tagajärgede leevendamiseks, tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja hüvitis. 10 / 15
47.Hageja tõi välja, et Pariis-Tallinn vahemaa on 1843 kilomeetrit. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, kohus lähtub antud vahemaast ja mõistab kostjalt seonduvalt reisija K Kiga hageja kasuks välja 400 eurot.
48.Järgnevalt võtab kohus seisukoha reisijate G S ja S-E Ma täiendavate kulude, st uute piletite, toidukulu ja majutuskulude osas.
49.Määruse 261/2004 art 5 lg 1 sätestab lennuettevõtja kohustused lennu tühistamise korral. Need kohustused hõlmavad abi pakkumist vastavalt sama määruse artiklitele 8 (õigus pileti ostuhinna tagasimaksmisele või teekonna muutmisele) ja 9 (õigus hoolitsusele) ning õigust hüvitisele vastavalt sama määruse artiklile 7. Kostja on kompromissimääruse alusel reisijatele G S ja S-E Male määruse artikli 7 alusel hüvitist tasunud. Seega on vaidluse all üksnes asjaolu, kas reisijatel G S ja S-E Mal oli õigus nõuda eelmainitud täiendavate kulude eest hüvitist.
50.Euroopa Kohus on lahendi C-354/18 punktis 52 selgitanud, et lennureisist maha jäetud reisijaid tuleks nende õigustest täielikult teavitada, et nad saaksid oma õigusi tõhusalt kasutada ning punktis 53 selgitanud, et lennuettevõtja, kes on reisijad lennureisist maha jätnud, on kohustatud neid abistama, eeskätt pakkudes neile võimalust teha valik tingimustel, mis on artikli 8 lõike 1 punktides a, b ja c vastavalt sätestatud. Euroopa Kohus selgitas eelviidatud lahendi punktis 53 täiendavalt, et pakkumine peab andma lennureisist maha jäänud reisijatele vajalikku teavet, et nad saaksid teha tulemusliku valiku ning otsustada, kas lend tühistada ja saada pileti eest hüvitist või jätkata esimesel võimalusel või hilisemal kuupäeval võrreldavatel reisitingimustel reisi lõppsihtkohta. Lisaks selgitas Euroopa Kohus punktis 55, et lennureisist maha jäetud reisija puhul, kellel on õigus saada asjaomaselt lennuettevõtjalt abi, sealhulgas õigus saada tulemusliku ja teadliku valiku tegemiseks vajalikku infot, ei tähenda niisuguse õiguse kasutamine, et tal oleks mingi kohustus osaleda aktiivselt niisuguse info otsimises, mida selle ettevõtja pakkumine peab sisaldama. Samuti märkis Euroopa Kohus, et määruse 261/2004 art 8 lg 1 punkti b (st kui reisija on valinud esimesel võimalusel ja võrreldavatel reisitingimustel toimuva teekonna muutmise lõppsihtkohta) tuleb tõlgendada nii, et lennuettevõtja peab tõendama, et teekonda muudeti esimesel võimalusel (p-d 61, 62). Euroopa Kohus selgitas, et kui tegutsev lennuettevõtja teeb konkreetse pakkumise, peab ta võtma arvesse ja kombineerima erinevaid asjakohaseid tegureid, mis niisuguse pakkumise määravad, eelkõige lõppsihtkohta saabumise aeg pärast kavandatavat teekonna muutmist, tingimused, mille esinemisel võib kavandatav teekonna muutmine toimuda, ning see, kas tal on võimalik kõnesolev teekonna muutmine ise ellu viia või vajab ta teise lennuettevõtja abi, lähtudes asjakohasel juhul viimase võimalustest (p 60).
51.Määruse 261/2004 artikli 9 lg 1 kohaselt pakutakse reisijatele ooteajaga võrreldes piisavalt tasuta sööki; hotellimajutust, kui tuleb oodata üks või mitu ööd või kui reisija peab ootama kavandatust kauem; transporti lennujaama ja majutuskoha (hotell või muu) vahel.
52.Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et reisijad G S ja S-E M pidid Tallinna jõudma 25.08.2024 kell 20:55 ning kostja pakkus asenduslendu, mille kohaselt oleksid reisijad jõudnud Tallinna 27.08.2024 kell 23:15. Reisijate enda ostetud asenduslennuga jõudsid reisijad sihtkohta 26.08.2024 kell 19:15.
53.Kostja tõi 12.05.2025 vastuses välja, et kui reisija nõustub pärast lennureisist mahajätmist, lennu tühistamist või hilinenud väljumist lennuettevõtja ettepanekuga muuta marsruuti ja viia lend reisijale sobivale hilisemale kuupäevale (artikli 8 lõike 1 punkt c), ei ole reisijal edaspidi enam õigust hoolitsusele. Õigus hoolitsusele kehtib seni, kuni reisija ootab marsruudi muutmist, et jõuda esimesel võimalusel ja võrreldavatel reisitingimustel lõppsihtkohta (artikli 8 lõike 1 punkt b) või lähtelennujaama (artikli 8 lõike 1 punkti a teine taane). Kostja leiab, et kui 11 / 15

reisija on otsustanud, et soovib asenduslennu asemel raha tagasi saada, siis ei ole reisijal õigust hoolitsusele. Hoolitsust tuleb pakkuda üksnes juhul, kui reisija tegelikkuses kasutab lennuettevõtja pakutud asenduslennu võimalust ja ootab lennuettevõtja poolt pakutud asenduslendu. Reisijad võtavad asenduslennust loobumisega sisuliselt enda peale vastutuse oma edasiste kulutuste eest. Kostja tõi välja, et pakkus reisijatele asenduslennu, millest reisijad ise loobusid. Seetõttu leiab kostja, et ta ei ole kohustatud reisijatele kahjuhüvitist maksma. Kostja väitel tehti reisijatele tagasimakse 665,60 eurot.

54.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et olukorras, kus reisija soovib viia lennu hilisemale kuupäevale, kui see mille lennuettevõtja pakub, ei tule reisijale pakkuda hoolitsust. Küll aga kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist sellise olukorraga nagu kostja toodud selgituses. Vastupidiselt lendasid reisijad sihtkohta varasema lennuga, kui see, mida kostja pakkus. Seega oli kohtu hinnangul kostjal kohustus reisijate eest hoolitseda. Euroopa Kohtu 13.10.2011 lahendi asjas nr C-83/10 p 44 kohaselt, kui vedaja ei täida talle määruse nr 261/2004 artiklitega 8 ja 9 pandud kohustusi, on reisijad õigustatud nõudma hüvitist nimetatud artiklites sätestatud alustel. Euroopa Kohus selgitas lahendi C-516/23 punktides 45–46, et lennuettevõtja kohustus on pakkuda määruse nr 261/2004 artikli 8 lõikes 1 nimetatud võimalusi, mis eeldab, et ta annab neile reisijatele kogu teabe sellest sättest tulenevate õiguste kohta, et nad saaksid tühistamise korral oma õigusi tõhusalt kasutada. Sellest järeldub, et lennuettevõtja peab lennu tühistamise korral andma lennureisijatele vajalikku teavet, et nad saaksid teha tulemusliku valiku ning otsustada, kas saada pileti eest hüvitist või jätkata esimesel võimalusel või hilisemal kuupäeval ja võrreldavatel reisitingimustel reisi lõppsihtkohta. Seega ei tähenda õigus olla teavitatud, et lennureisijatel oleks kohustus osaleda aktiivselt niisuguse info otsimises, mida tegutseva lennuettevõtja pakkumine peab sisaldama (vt selle kohta 29. juuli 2019. aasta kohtuotsus Rusu, C-354/18, EU:C:2019:637, punktid 54– 56).
55.Kohtu hinnangul arvestades asjaolu, et reisijad valisid variandi lennata sihtpunkti varasema lennuga kui kostja pakutud lend, säilis neil õigus saada hoolitsust. Kostja pakkus reisijatele asenduslendu, mis toimus 2 päeva hiljem kui pidi toimuma algne lend. Reisijad leidsid ise lennu, millega jõudsid sihtpunkti rohkem kui 24 tundi varem, kui oleksid jõudnud kostja pakutud asenduslennuga. Kohtu hinnangul ei vasta selline ebamõistlikult hilja toimuva lennu pakkumine kohustusele anda lennureisijale ise kogu vajalik teave, et reisija saaks teha valiku erinevate variantide vahel. Kuivõrd kohtu hinnangul on kostja rikkunud teabe andmise kohustust, on kostja kohustatud hüvitama reisijate täiendavad kulud, mis tekkisid hoolitsuskohustuse rikkumisest.
56.Ka varasemas kohtupraktikas on taolises olukorras, kus kostja pakutud asenduslend toimus ebamõistlikult hilja, välja mõistetud hoolitsuskohustuse rikkumisest tekkinud kulud (vt HMKo 27.06.2025, 2-23-13023/22 p 29). Kohus leidis viidatud lahendis, et sellised kulud on käsitletavad varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 mõttes ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
57.Kostja tõi oma vastuses hagile välja, et reisijad G S ja S-E M on küsinud lendude eest raha tagasi ja seda on ka tehtud. Kostja esitas tõendina süsteemi väljavõtte (dtl 223). Hageja vaidlustas antud tõendi usaldusväärsuse. Hageja tõi välja, et G S on kinnitanud, et ei temale ega S-E Male pole ülekannet tehtud (dtl 253). Hageja tõi välja, et jääb arusaamatuks, miks ei ole kostja esitanud asjakohast maksekorraldust, vaid piirdub menetlusdokumendiga samal päeval kostja majasisese juristi poolt koostatud Exceli tabeli esitamisega. Kostja ei ole selles osas täiendavaid selgitusi esitanud. Kohtu hinnangul kostja esitatud kuvatõmmis lendude eest raha tagastamist ja makse sooritamist ei tõenda.

12 / 15

58.Kostja on vastuses välja toonud, et juhul kui kohus leiab, et kostja oli siiski kohustatud pakkuma reisijatele hoolt, palub kostja jätta vastu võtmata hageja hagiavalduse lisad 12-15, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et reisijatel ka tegelikkuses toidukulude ja majutuse osas kahju tekkis, st hageja ei ole esitanud tõendit, millest nähtub, et tegemist oli reisijate poolt tehtud kulutusega, mille eest nad ka tegelikkuses maksid. Hageja oma seisukohas aga leiab, et on arvete esitamisega täitnud tõendamiskoormuse TsMS § 230 lg 1 mõttes. Hageja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et vahetult tarbitavate teenuste eest ei toimunud arve väljastamisega samaaegset tasumist.
59.Kohtu hinnangul on hageja esitatud kuludokumendid piisav tõend selle kohta, et reisijad antud kulutusi kandsid. Esitatud tõenditelt on näha asukoht, kus kulutusi kanti, samuti summad, millises ulatuses kulutusi kanti ning kuupäevad, mis kattuvad reisijate sihtkohas viibitud kuupäevadega. Kohtu jaoks ei tundu eluliselt usutav, et reisijad esitasid kuludokumendid, mille eest nad ei tasunud. Ka varasemas kohtupraktikas (HMKo 27.06.2025, 2-23-13023, p 29) on sellises olukorras kulud välja mõistetud sarnaste kuludokumentide alusel.
60.Kokku kandsid reisijad täiendavaid kulusid summas 1495,46 eurot: uued piletid Wizz Airiga summas 974,68 eurot (dtl 103) ja Ryanairiga summas 246,98 eurot (dtl 107), toidukulu kokku 33,80 eurot (dtl 112-113) ning majutuskulud kokku 240 eurot (dtl 114 ja 115). Kindlustusandja hüvitas sellest 184,88 eurot, hageja nõuab seega kokku täiendavate kulutuste eest 1 310,58 eurot.
61.Kuivõrd kohtu hinnangul on kostja rikkunud hoolitsuskohustust ja ei ole tõendanud, et tagastas reisijatele piletiraha, on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista seonduvalt reisijatega GSja S-E M täiendavate kulutuste eest 1 310,58 eurot.
62.VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest.
63.Hageja taotles hagiavalduses mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt summas 5150 eurot perioodil 21.10.2024-11.04.2025 sissenõutavaks muutunud viivis summas 283 eurot. Kuivõrd kohus kinnitas kompromissi põhinõude 3550 euro osas, mille osas on vaidlus lõppenud, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivist üksnes summalt 1600 eurot eelviidatud perioodi eest. Viivis antud perioodi eest on 87,92 eurot, kohus mõistab selle kostjalt välja.

13 / 15

64.Hageja on palunud mõista välja ka edasiulatuv viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. TsMS § 367 teise lause kohaselt võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Sissenõutavaks mitte muutunud viivist saab arvestada hagi esitamisele järgnevast päevast alates kuni kohtuotsuse tegemise päevani (kaasa arvatud). Hageja palus hagiavalduses arvestada edasiulatuvat viivist summalt 6 460,58 eurot. Kuivõrd kompromisslepingu alusel on kostja tasunud hagejale algsest põhinõudest 3550 eurot, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist summalt 2 910,58 eurot. Tulenevalt TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt välja viivise kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja edasi protsendina põhinõudelt. Kohtu arvutuste kohaselt on perioodi 12.04.2025 kuni 07.10.2026 kohta summalt 2 910,58 eurot arvestatava viivise suuruseks 448,66 eurot, lähtudes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 448,66 eurot.
65.Kohus leiab, et edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367 alusel. Kohus mõistab välja edasiulatuva viivise põhinõudelt 2 910,58 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.10.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
66.Lisaks eeltoodule palub hageja kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 560 eurot (14 reisijat x 40 eurot). Kuivõrd kohus on kompromissi kinnitanud 10 reisija osas, mille alusel kostja tasus hagejale 400 eurot, saab kohus otsusega lahendada üksnes R A, L 14 / 15

V, M G ja K Ki lendudest tulenevate nõuete sissenõudekulud. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Hageja on kohtueelselt teinud toiminguid võla sissenõudmiseks (dtl 86, 130, 137, 144). Kuivõrd kohus mõistis hageja kasuks välja viivise mh R A, L V, M G ja K Ki lendudega seonduvatelt nõuetelt, mõistab kohus VÕS § 1131 lg 1 alusel välja ka sissenõudekulud 160 eurot (4 x 40).

67.Lähtudes ülaltoodust tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2910,58 eurot, sissenõudmiskulud 160 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 87,92 eurot, hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni arvestatav viivis kindla summana 448,66 eurot ning edasiulatuv viivis protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus
68.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
69.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas kohtuotsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
70.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik

15 / 15

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.08.20262-24-144811/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-26-103422/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium