2-21-1687 R H’e hagi TCM Estonia OÜ vastu tehingust tuleneva nõudeõiguse aegumise tuvastamiseks 374,52 eurot Hageja: R H (isikukood xxx; elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: P L (e-post: xxx);
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: A L V (e-post: xxx). Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et R H’el on õigus keelduda laenulepingust nr. xxx tuleneva TCM Estonia OÜ nõude, kokku summas 374,52 eurot (millele lisanduvad menetlustasud), täitmisest seoses nõude aegumisega.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Mõista kostjalt TCM Estonia OÜ hageja R H’e kasuks välja menetluskulud summas 410 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
5.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise tähtaeg Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kätte1 (6)
2-21-1687 toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja seisukohad
1.R H (edaspidi hageja) esitas 02.02.2021 Harju Maakohtusse hagi TCM Estonia OÜ (edaspidi kostja) vastu tehingust tuleneva nõudeõiguse aegumise tuvastamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on kostja esitanud hageja vastu võlanõude. Hageja edastas kostjale 05.10.2020 avalduse, millega palus TCM Estonia OÜ (nõue summas 374,52 eurot, tasumise tähtaeg 15.07.2008) võlamenetlus 10 päeva jooksul alates avalduse saamisest nõude aegumise tõttu lõpetada. Lisaks palus hageja edastada nõude alusdokumendid. Vastuseks avaldusele edastas kostja 08.10.2020 teate ja nõude alusdokumendid. Kostja selgitas, et hageja ja xxx vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev nõue on 08.10.2014 loovutatud kostjale. Kostja võlanõue hageja vastu tuleneb laenulepingust nr xxx (sõlmitud 16.04.2008), mille kohaselt oli laenu tagastamise lõpptähtaeg 15.07.2008. 08.10.2020 e-kirjas teatas kostja hagejale, et nõue tuleb tasuda ja ei ole aegunud. Kostja keeldus võlamenetlust lõpetamast. Hageja leiab, et kostja nõue on aegunud, kostja jätkab aegunud nõude sissenõudmist. Kostja võlanõue on muunud sissenõutavaks 15.07.2008 (laenulepingus nõude tagastamise tähtaeg). Seega on nõude sissenõutavaks muutmisest möödunud rohkem kui 10 aastat. Kostja ei ole esitanud hagi nõuete rahuldamiseks, kostja jätkab teabe avaldamist (sh taust.ee, Krediidiinfo, maksehäireregister) ning edastab jätkuvalt nõudekirju hagejale, vaatamata sellele, et nõue on aegunud. Hageja palub kohtul tuvastada, et R H`el on õigus keelduda laenulepingust nr. xxx tuleneva TCM Estonia OÜ nõude, kokku summas 374,52 eurot (millele lisanduvad menetlustasud) täitmisest.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele toob hageja välja, et kostja tunnistab 08.04.2021 vastuses, et 05.10.2020 edastas hageja kostjale avalduse nõude aegumise tõttu lõpetamiseks. Kostja jätab viitamata, et edastas hagejale 08.10.2020 vastuse milles teatas muuhulgas, et niikaua, kuni asi pole kohtust läbi käinud ja kohus nõuet aegunuks tunnistanud, niikaua on ka võlausaldajal õigus seda võlga nõuda. Vastuses hagile on kostja aga asunud väitma, et on võlgnevuse sissenõudmise 02.11.2020 lõpetanud. Kostja ei ole esitanud ühetegi tõendit oma väidete tõendamiseks sh millisel viisil teatas kostja hagejale, et nõudemenetlus on lõppenud. Hageja leiab, et tegemist on tõendamata ja paljasõnalise väitega, kostja ei ole mingilgi viisil teavitanud hagejat nõudemenetluse lõppemisest, vastupidiselt on kostja 08.10.2020 teatanud, et vaid tasudes lõpetatakse nõude menetlus. Hageja leiab, et esitades valeväiteid nõudemenetluse lõpetamisest enne hagiavalduse esitamist püüab kostja vältida menetluskulude tasumist. Nähtuvalt maksehäireregistrist www.creditinfo.ee lõpetas kostja hagejaga seotud maksehäire alles 26.03.2021 mitte 02.11.2020 nagu kostja väidab. Hageja esitas hagiavalduse Harju Maakohtusse 03.02.2021. Kostja ei ole vastuses tunnistanud hageja nõuet, mille kohaselt on R H`el õigus keelduda laenulepingust nr. xxx tuleneva TCM Estonia OÜ nõude, kokku summas 374,52 eurot (millele lisanduvad menetlustasud) täitmisest, seega jääb hageja nõude juurde ja palub hagi rahuldada. Kostja on hagi vastuses teatanud, et ei võta hagi õigeks ega tunnista nõudeid.
2 (6)
2-21-1687 Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei eita, et tal esines võlanõue hageja vastu, mis tulenes laenulepingust nr xxx (sõlmitud 16.04.2008), kuid kostja on antud võlgnevuse sissenõudmise lõpetanud 02.11.2020, peale mida ei ole hageja vastu nõudeid esitatud. Võttes arvesse asjaolu, et kostja sissenõudmist hageja osas ei teosta, siis ei ole võimalik antud juhul taotletavat eesmärki saavutada. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Kostja toob oma täiendavas vastuväites välja, et kostjale jääb arusaamatuks, miks oleks pidanud kostja hagejat nõudemenetluse lõppemisest teavitama. Ettevõtte siseselt on vastu võetud otsus, et menetluse mitte jätkata ning tulenevalt sellest on programmi põhiselt kantud nõue kuludesse 02.11.2020, mida tõendab asjaolu, et peale eelnimetatud kuupäeva ei ole hagejale nõude osas ühtegi pretensiooni esitatud. Samas kui eelnevalt on meeldetuletuskirju edastatud hagejale igakuiselt. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub nõue, mille osas saaks kohus nõude rahuldada ning täidetavaks tunnistada. Kohustuse täitmise asemel ning sellest 6 aastat kõrvalehoidnuna on hagejale asunud kostjale tekitama põhjendamatuid menetluskulusid, mis on täies ulatuses ebamõistlikud. Maksehäire on võlgniku poolt rahalise kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Ei saa olla kahtlust, et hagejal oli täitmata kohustus kostja ees, mistõttu kande avaldamine on olnud põhjendatud. Omavahel ei ole sisuliselt seotud maksehäire avaldamine ja kohustuse sissenõudmise küsimus. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse ning samuti tutvunud asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. TsMS § 444 lõikest 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus loeb asjas vaidlustamata asjaolude (TsMS § 231 lg 2 ja 4) ja esitatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: - hageja on 16.04.2008 sõlminud xxx-ga (hilisem ärinimi MCB Finance Estonia OÜ) laenulepingu nr 102003, mille alusel sai hageja laenu netosummas 500 EEK-i. Laenu tagastamine pidi lepingu kohaselt toimuma maksegraafiku alusel lõpptähtajaga 15.07.2008 (tl 8); - MCB Finance Estonia OÜ loovutas laenulepingust nr xxx tuleneva nõude 08.10.2014 kostjale (tl 7).
7.Hageja haginõudeks on tuvastada, et hagejal on õigus keelduda laenulepingus nr 102003 tuleneva nõude täitmisest seoses nõude aegumisega. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 144 sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. TsÜS § 143 sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. 3 (6)
2-21-1687
8.Hageja on seisukohal, et laenulepingu nr xxx kohaselt oli laenu tagastamise lõpptähtaeg 15.07.2008. Nõude aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, mistõttu on nõude sissenõutavaks muutumisest möödunud vähemalt kolm aastat ning nõue aegunud. Hageja toob välja, et kostja ei ole esitanud hagi nõuete rahuldamiseks, jätkab teabe avaldamist (sh taust.ee, Krediidiinfo, maksehäireregister) ning edastab jätkuvalt nõudekirju hagejale, vaatamata sellele, et nõue on aegunud. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei eita, et tal esines võlanõue hageja vastu, mis tulenes laenulepingust nr xxx, kuid samas on kostja enda sõnul antud võlgnevuse sissenõudmise lõpetanud 02.11.2020, peale mida ei ole hageja vastu nõudeid esitatud. Kohtu hinnangul nähtub kostja vastuväidetest, et kostja ei vaidlusta asjaolu, et viidatud laenulepingust nr xxx tulenev nõue on aegunud, mistõttu on kostja ka lõpetanud hageja suhtes võla sissenõudmise menetluse. Kuna kostja vaidleb hoolimata sellest siiski hagile vastu, annab kohus hinnangu nõude aegumise küsimusele.
9.Laenulepingu nr xxx näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 146 lg 4 ütleb, et lg 1 puhul, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult, on aegumistähtaeg on kümme aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
10.Hageja on laenulepingu nr xxx sõlminud 16.04.2008. Lepingu kohaselt pidi hageja laenusumma tagastama hiljemalt 15.07.2008 . Seega muutus laenusumma sissenõutavaks 16.07.2008 ning tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 oli nõude 3-aastane aegumistähtaeg 16.07.2011. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul aluseid TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks. TsÜS § 146 lg 4 mõttes on kohustuse tahtliku rikkumisega tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav (RKTKo 22.19.2014 nr 3-2-1-67-14 p. 37). Selliseid asjaolusid ei ole käesolevas asjas esile toodud. Samas märgib kohus, et ka TsÜS § 146 lg 4 puhul oleks nõude aegumistähtaeg olnud 19.07.2018. Kohus on seega seisukohal, et antud juhul kohaldub TsÜS § 146 lg ning lepingust nr 102003 tuleneva nõude aegumistähtaeg oli 16.07.2011. Kostja ei vaidlustanud, et ta ei ole kohtu kaudu hagejalt nimetatud nõuet sisse nõudnud. Kostja ei ole esile toonud ka seda, et nõuete aegumine oleks mingil muul põhjusel katkenud või olnud peatunud.
11.Kostja on oma vastuväidetes välja toonud, et kuna kostja nõude osas enam sissenõudmist ei teosta (kostja sõnul sissenõudmine lõpetatud 02.11.2020), siis ei ole hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja on esitanud hagiavalduse, mille eesmärgiks on õigussuhte puudumise tuvastamine TsMS § 368 lg 1 järgi. Kostja võlga on hagejalt sisse nõudnud xxx, kelle poole on hageja 05.10.2020 avaldusega pöördunud (tl 5). Hageja on avalduses palunud võla sissenõudmine nõude aegumise tõttu lõpetada. xxx on hagejale seepeale 08.10.2020 vastanud: „Niikaua, kuni asi pole kohtust läbi käinud ja kohus nõuet aegunuks tunnistanud, niikaua on ka võlausaldajal õigus seda võlga nõuda. Ükski nõue ei aegu automaatselt, kuid võlglasel on võimalus nõuda kohtu kaudu selle aegumist. Seni kui võlglane ei ole seda teinud, seni on võlausaldajal õigus võlgnevust sisse nõuda. Aegumine on võimalus võlgnikule, aga mitte kohustus võlausaldajale.“ (tl 6). Kohtu hinnangul ei jäänud hagejal seega muud üle, kui pöörduda kohtusse nõude aegumise tuvastamiseks. Seda hageja ka tegi. Kostja on välja toonud, et kostja ei pidanud hagejat nõude sissenõudmise lõpetamisest teavitama. Kohus märgib, et võttes arvesse 08.10.2020 vastust hagejale, oleks kostja pidanud nõude menetlemise lõpetamisest hagejat teavitama, kuivõrd hagejal oli teadmine, et ilma kohtu poolt nõuet aegunuks tunnistamata kostja nõudemenetlust ei lõpeta. Hagejal oli seega TsMS § 368 lg 1 alusel õiguslik huvi kohustuse puudumise tuvastamiseks. 4 (6)
2-21-1687 Kohus märgib, et kostja ei ole pärast hagi esitamist hagi ka õigeks võtnud, vaid on sellele jätkuvalt vastu vaielnud.
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning tuvastab, et R H`el on õigus keelduda laenulepingust nr. xxx tuleneva TCM Estonia OÜ nõude, kokku summas 374,52 eurot (millele lisanduvad menetlustasud) täitmisest seoses nõude aegumisega. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
15.Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ning lepingulise esindaja kulud kokku 538 eurot. Lepingulise esindaja ajakulu on kujunenud järgmiselt: Kliendiga nõupidamine, dokumentidega tutvumine 0,5 h; 03.02.21 hagiavalduse koostamine ja esitamine 1,5 h; kostja 08.04.21 vastusega tutvumine 0,1 h; 16.04.21 seisukoha koostamine 0,5 h; kostja 26.04.21 ja 16.06.2021 vastuste analüüs 0,5 h ning 25.06.21 seisukoha koostamine 1 h. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 130 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).
16.Kostja on hageja menetluskulude osas seisukohal, et hageja kulud on üle paisutatud. Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Kostja hinnangul ei ole mõistlik märgitud õigusabi tariif summas 130 eurot. Käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus on sisuliselt alla keskmise keerukusega ning tõendite maht oli tavapärasest väiksem. Võttes arvesse eeltoodut palub kostja jätta hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata.
17.Kohtu hinnangul on riigilõiv 100 eurot TsMS § 138 lg 2 alusel vajalik ja põhjendatud menetluskulu.
18.Kohus on seisukohal, et hinnates hageja esindaja poolt välja toodud ajakulu ning teostatud toimingute sisu ja mahtu, on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud järgmises ulatuses: - kliendiga nõupidamine, dokumentidega tutvumine 0,5 h; - 03.02.21 hagiavalduse koostamine ja esitamine 1 h; - kostja 08.04.21 vastusega tutvumine 0,1 h; - 16.04.21 seisukoha koostamine 0,5 h; - kostja 26.04.21 ja 16.06.2021 vastuste analüüs 0,5 h; - 25.06.21 seisukoha koostamine 0,5 h. 5 (6)
2-21-1687 Kokku 3,1 tundi
19.Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus on seisukohal, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu ja keerukust ning ühtlasi lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on põhjendatud ja vajalik tunnitasumäär 100 eurot (käibemaksuta).
20.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatud suuruseks 310 eurot (3,1h x 100 eurot). Hageja on palunud lepingulise esindaja kulu välja mõista käibemaksuta.
21.Kokku on hageja põhjendatud menetluskulude rahaline suurus seega 410 eurot (sh riigilõiv 100 eurot ning lepingulise esindaja kulu 310 eurot), mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud.
23.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.