Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-20-143061 kostja kanda ning kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE ÕIGUS

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja seisukohad Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 21.01.2019 hageja ja kostja üürilepingu ning hageja maksis 23.01.2019 kostjale 21.01.2019 dateeritud arve nr 01/19 tagatisraha 800 eurot. 26.02.2020 jättis hageja juhatuse liige E K isiklikult objekti võtmed kostja esindaja Tatjana Pagajeva juhiste järgi kokkulepitud söögikohta, mis asus kõnealuse üürilepingu eseme kõrval. Samal kuupäeval vaatas kostja ruumid üle, kes kinnitas hagejale ruumide sobivust ülevõtmiseks ja ruumide seisukorra vastavust lepingu sõlmimisele eelnenud olukorrale. Hiljemalt 01.03.2020 lõppes üürileping poolte kokkuleppel. Eelnimetatud kokkulepetest olenemata esitas kostja esindaja 04.03.2020 pretensiooni ruumide väidetavate puuduste kohta. Kuigi kostjal ei olnud kohustust pretensiooni lahendada, likvideeris hageja puudused vabatahtlikult 01.06.2020 . Hageja seisukohta toetab VÕS § 336 lg 1, mille alusel oleks kostja pidanud esitama oma pretensioonid viivitamatult, st hiljemalt 26.02.2020 ruume vastu võttes - seda ta aga ei teinud. Hageja siiski parandused tegi, kuna puuduste kõrvaldamine oli lihtsam ja majanduslikult vähem kulukam kui hakata vaidlema. Seega on hageja täitnud üürilepingut korrektselt ja andnud üüritava pinna üle nõutud seisukorras. Lisaks, hageja jättis objektile sanitaartehnika ja sisustuse (vannitoa ja tualettruumi sisustuse) väärtuses 200 eurot. Kostja oli nõus selle hagejale kompenseerima.

2-20-143061 Kostja ei ole hagejale tagatisraha tagasi maksnud. Ka ei ole kostja maksnud hagejale hüvitist sisustuse eest. Seega on hagejal kostja vastu tagatisraha ja hüvitise nõue. Hageja on kostjale saatnud nõudeid tagastada tagatisraha 800 eurot ning hüvitis sanitaartehnika ja sisustuse (vannitoa ja tualettruumi sisustuse) eest 200 eurot. Seevastu saatis kostja hagejale vastu uued, alusetud pretensioonid umbes neli kuud hiljem, st alles 26.06.2020. Esiteks on pretensioon saadetud hilinenult. Teiseks hageja viidatud väidetega ei nõustu ning põhjendas seda ka oma vastuses 04.08.2020. Lisaks põhinõudele nõuab hageja viivist. Hageja on tasunud tagatisraha 666,67 eurot, millele lisandus käibemaks 133,33 eurot, kokku seega 800 eurot. Vastavalt lepingu punktile 2.2 on üürileandja kohustatud tagastama üürnikule tagatisraha 10 päeva jooksul alates lepingu lõppemisest. Seega oli kostja olnud kohustatud tagastama tagatisraha mitte hiljem kui 11.03.2020. Hageja nõuab tagatisraha tagastamist 800 eurot. Vastavalt sõlmitud üürilepingu punktile 3.2.5 ei ole üürnikul õigust parendust või muudatust ära võtta, kui üürileandja tasub selle eest mõistliku hüvituse, välja arvatud juhul, kui üürnikul on parenduse või muudatuse äravõtmiseks õigustatud huvi. Kostja on nõustunud maksma hagejale 200 eurot objektile jäetud sanitaartehnika ja sisustus eest (vannitoa ja tualettruumi sisustus). Hageja nõuab hüvitist 200 eurot üüripinnale jäetud sanitaartehnika ja sisustuse eest. Hageja palub mõista hageja Abel OÜ kasuks kostjalt välja põhinõudena 1000 eurot ja viivis 64,04 eurot. Jätta kõik hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda ning kohustada kostjat hageja menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni nende täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja märgib 17.03.2021 seisukohas märgib, et nõue 200 eurot ei ole väljamõeldis. Tõenduses esitab hageja kinnituskirja, mille kohaselt hageja ja kostja leppisid kokku, et Puškini tn rendipinnale jäetakse sisse Abel OÜ ehitatud, ostetud ja remonditud vannitoanurga ja WC osa 200-eurose hüvitise eest. Sanitaartehnika oli paigaldamisel uus ning hagejal pole sellega kaasa võtmise mõttes midagi teha, see oli ostetud rendipinna jaoks. Kostja oli nõus selle hüvitama. Hüvitise tasumise osas oli pooltel kirjavahetus, st et kostja väide, et hageja pole arvet või meeldetuletust saatnud, vale. Tasutud 376 eurot. Hageja kinnitab, et kostja on 25.02.2021.a tasunud hagejale 376 eurot. Küll aga ei ole sellega vaidlus lõppenud nagu kostja märgib. Hageja lõplikud seisukohad hageja on tasunud kostjale üürilepingu alusel tagatisraha summas 800 eurot, millest kostja on tagastanud kohtumenetluse kestel 376 eurot. Seega on tagastamata tagatisraha jääk 424 eurot. Üürilepingu kestvuse ajal soetas hageja üürilepingu esemesse sanitaartehnika ja sisustuse (vannitoa ja tualettruumi sisustuse) väärtusega 200 eurot. Nimetatud kulu pidi hageja kostjale kompenseerima. Kostja ei ole seda teinud. Seega on hagejal kostja vastu täiendavalt hüvitise nõue summas 200 eurot. Tuleb märkida, et kostja ei vastusta inventari soetamist hageja poolt, vaid üksnes selle väärtuse hüvitamise kohustust. Üürilepingu lõppemise järel on kostja esitanud hagejale pretensioone üürilepingu esemega seoses (04.03.2020 ja 26.06.2020), kuid mõlemal juhul on tegemist arusaamatute pretensioonidega, kuna üürilepingu lõppemisel kinnitas kostja hagejale pretensioonide puudumist. Muuhulgas on kostja pretensioonide esitamise õiguse VÕS § 336 lg 1 alusel minetanud. Heatahte märgiks on hageja likvideerinud vahetult peale üürilepingu lõppemist (04.03.2020) esitatud pretensioonid. Seevastu 4 kuud peale üürilepingu lõppemist esitatud pretensioonid ei ole põhjendatud ei sisu poolest ega hageja kui üürniku kaitse aspektist. Kostja vastuväited on kogumis ainetud ja paljasõnalised. Kostja ei ole kohtu ette toonud mitteühtegi mõistlikku põhjendust ega tõendit rahaliste nõuete mittetäitmise või täitmisega viivitamisega seoses, mis annaks aluse jätta hagiavalduse rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt põhinõude jäägi 624 eurot tasumist koos lisandunud kõrvalnõuetega.

2-20-143061 Kostja seisukohad Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 21.01.2019 sõlmisid pooled aadressil XXX asuva mitteeluruumi üürilepingu. Vastavalt lepingule võttis hageja renditud vara vastu ning tasus tagatisraha 800 eurot. 01.03.2020. a üürileping lõpetati poolte kokkuleppel. Hagiavalduse punktis

2-20-143061 Hageja ei esitanud kohtule selle tehingu kohta kirjalikke tõendeid. Hageja poolt 15.03.2021 kohtule esitatud kinnituskiri selle kohta, et keegi helistas kellelegi ja kooskõlastas midagi, ei saa olla tõendiks, kuna üürilepingu p 6.6. kohaselt lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja kirjutatakse alla mõlema poole poolt. Lepingu järgi on poolte esindajateks juhatuse liikmed (seaduslikud esindajad). Mingit Jelenat nendes nimekirjades ei ole. Kuna hageja esindaja ei maininud oma seisukohas kostjale kahju hüvitamist 424 eurot, siis järelikult hageja võtab selle omaks ja selles asjas enam vaidlusi pole. Kostja lõplike seisukohtade kohaselt kostja jääb oma seisukohale, et hageja nõue 200 euro ei ole tõendatud, kuna puudub eelnev üürileandja (kostja) kirjalikult taasesitatavas vormis esitatud nõusolek 21.01.2019 üürilepingu p 3.1. alusel. Kostja veel kord kinnitab, et hageja pole seda küsimust ei suuliselt ega kirjalikult kostjaga kooskõlastanud ega arutanud. Hageja ei esitanud kohtule selle tehingu kohta kirjalikke tõendeid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolude üle, et:  21.01.2019 sõlmisid pooled aadressil XXX asuva mitteeluruumi üürilepingu.  Hageja võttis renditud vara vastu ning tasus tagatisraha 800 eurot.  Üürisuhte ajal on hageja teinud remonditöid vannitoas summas 200 eurot;  01.03.2020. a üürileping lõpetati poolte kokkuleppel;  04.03.2020 edastas kostja hagejale teate, millised pudujäägid üüripinnal esinesid;  Hageja kõrvaldas puudujäägid ning teavitas sellest kostjat 05.06.2020;  Kostja tagastas menetluse kestel tagatisraha osaliselt 376 eurot. Poolte vahel on vaidlus:  Kas kostja on kohustatud tagastama tagatisraha  Kas vannitoa sisustuse hüvitamise kohustus lasub kostjal; Esmalt annab kohus hinnangu tagatisraha tagastamise nõude osas. Vastavalt VÕS § 336 lg-tele 1 ja 2 peab üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused. VÕS § 308 lg 11 kohaselt kui üürileandja on rahuldanud tagatisraha arvelt oma nõude üürniku vastu, võib ta üürnikult nõuda tagatisraha taastamist eluruumi üürilepingus kokkulepitud ulatuses. Üürnik võib tagatisraha taastada käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses sätestatud korras. Esimene osa tuleb maksta pärast seda, kui üürileandja esitab nõude tagatisraha taastamiseks. VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati

2-20-143061 asja üleandmise akt, siis eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 276 lg 2 kohaselt on üürnik kohustatud asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. VÕS § 334 lg 2 teise lause kohaselt ei vastuta üürnik asja hariliku kulumise, halvenemise või muutuste eest, mis kaasnevad lepingujärgse kasutamisega. Lepingu p 3.1 (dtl 26-31) kohaselt kohustus hageja hoidma eluruume heas korras, st sellises korras, nagu need olid kostjale üleandmise hetkel, või sellest paremas korras, ning tegema kõik nende säilimiseks ja puuduste likvideerimiseks vajalikud toimingud omal kulul, sh tegema vajadusel lepingu kehtivuse ajal sobiliku hoole ja kiirusega eluruumides omal kulul kõik vajalikud remondi-, hooldus- ja asendustööd, kooskõlastades kõik tehtavad ehitus- ja remonditööd eelnevalt hagejaga ja asjasse puutuvate ametkondadega. Lepingu p 3.1 tuleb VÕS § 29 lg-te 4, 6 ja lg 5 p 4 alusel tõlgendada koosmõjus selliselt, et kostjal on kohustus üürieset kasutades hoida seda korras, kuid arvestada tuleb seejuures normaalset kulumist. VÕS § 336 lg 1 kohaselt peab üürileandja üüritud asja tagastamisel kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudustest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Lepingu p 3.1 kohaselt kohustus hageja hüvitama kõik tema või temaga seotud isikute poolt kostja varale põhjustatud kahjud ja kulutused. Antud juhul lõpetasid osapoole üürilepingu 01.03.2020 (dtl 41-42). Pärast üürilepingu lõppemist, st 04.03.2020 teatas kostja hagejale, et ruumid on üle vaadatud, neil on puudused, milleks on siis augud seinas ja aken on kaetud toonkilega (dtl 43-45). 05.06.2020 teatab hageja kostjale, et nimetatud puudused on kõrvaldatud ja soovib 800 euro (dtl 46-48) tagatisraha tagastamist. Hageja on väljastanud kostjale nõudekirja, milles palub tagatisraha tagastada. Kostja on 26.06.2020. a vastuses selgitanud, et sai võtmed alles 16.06.2020 ning aken on pragunenud, puitlauad on laest eemaldamata, korda on tegemata tulekahjusignalisatsioon ning üleandmise akt on vormistamata, mistõttu ei ole ruum veel vastu võetud. Kostja väitis, et sai võtmed alles 16.06.2020 ja akti pole koostatud. Kohus selgitab kostjale, et akt, kui selline dokument, ei ole kohustuslik. Kindlasti on ta abiks vaidluste korral, kuid kohtu ette toodud tõendite pinnalt saab juba hinnata, millised puudused kostja vahetult pärast lepingu lõppemist tuvastas. Kirjavahetusest selgub täpselt, et oli kaks puudust, mille ka hageja kõrvaldas. Peale seda, kui hageja asus nõudma tagasi tagatisraha, siis alles ilmnesid teised puudused. Väide, et võtmed sai hiljem kätte jääb arusaamatuks, kuna kostja sai vahetult lepingu lõppemisel siseneda oma ruumidesse, vaadata need üle, panna kirja puudused ja need edastada ka hagejale. See, et parandustööde tegemiseks oli vaja võtmeid hagejale uuesti üle anda, ei tee olematuks asjaolu, et kostja sai juba tagastatavate ruumide olukorraga tutvuda. Hilisemad puudused ei olnud sellised, mida kostja ei oleks saanud ruumide tagastamisel näha. Juba esimeses kirjas oli kostja märkinud, et akendelt tuleb kõrvaldada toonkile. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et kohtule esitatud piltidelt (dtl 70-72) nähtub, et isegi toonkilega oli näha aknal olevad mõrad, kuid seda 04.03.2020 kirjavahetusest ei selgu. Seega väide, et neid ei saanud toonkile tõttu näha ei ole usutav. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et 26.06.2020 osundatud puuduseid ei olnud sellised, mida saaks käsitleda puuduseks, mida tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada. Seega oli kostjal kohustus kontrollida ruumide seisundit lepingu lõppedes, mitte mitu kuud hiljem tooma uusi ja uusi puuduseid mida väidetavalt tuvastati hageja käitumisest tulenevalt. Kohus nõustub hagejaga, et kui kostja oma kohustust lepingu lõppedes ei ole täitnud, ei saa eeldada, et mitu kuud hiljem tuuakse aina uusi puuduseid mida saaks tagatisraha arvelt kõrvaldatud.

2-20-143061 Seega rahuldab kohus hageja tagatisraha nõude täies ulatuses. Kostja on menetluse kestel tagastanud 376 eurot tagatisrahast. Seega kohustub kostja hüvitama lisaks veel 424 eurot. Teiseks annab kohus hinnangu remonditud vannitoa hüvitise osas Hageja palub kostjalt välja mõista vannitoa remondiga seotud kulud 200 eurot. Kostja vaidel vastu, väites, et selle hüvitamise kohustust ei ole pooltel kokku lepitud. VÕS § 345 lg 1 kohaselt rentnik peab oma kulul tagama rendilepingu eseme tavapärase korrashoiu, eelkõige kõrvaldama puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise või parandamisega, samuti tegema tavapäraseid väikseid remonte ning asendama väikese väärtusega seadmeid ja tööriistu, kui need on vanuse või kasutamise tõttu muutunud kasutamiskõlbmatuks. Üürilepingu p 3.1 kohaselt (dtl 27) on üürnik kohustatud teostama mitteeluruumide säilimiseks vajalikku hooldus- ja jooksvat remonti omal kulul. Hooldus- ja jooksva remondi all mõistetakse lepingus selliseid remonditöid, millega ei muudeta mitteeluruumide sisekujundust ja muid omadusi võrrelduna sellega, millised need olid lepingu sõlmimise päeval. Juhul, kui toimub mitteeluruumide sisekujunduse ja muude omaduste muutmine, on vajalik eelnev üürileandja nõusolek kirjalikult taasesitatavas vormis. • tegema lepingu kehtivuse ajal omal kulul mitteeluruumide kapitaalremonti juhul, kui selle tegemise vajaduse tekkis üürniku süül. Antud juhul on selgunud, et hageja on välja vahetanud WC poti. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli remondi- ja hooldustöödeks vaja kostja kirjalikku nõusolekut. Seda kohtule esitatud ei ole. Poolte poolt esitatud selgitute kohaselt nimetatuid kokkulepet ei olegi. Hageja on esitanud kinnituskirja (dtl 83-84), millest nähtub, et hageja suhtles kostja esindajaga ning tehti ettepane, et nimetatud tööde maksumus hiljem hüvitatakse. Antud kinnituskiri on väljastatud 15.03.2021, kuid varasemaid kirjalikke kokkuleppeid ei ole. Seda enam, et kostja on ka selgitanud hagejale, et taastaks endise olukorra (vahetaks potid ümber). Kohus saab aru, et see ei ole mõistlik ning kindlasti ei ole ka kasutatud WC pott isegi alles, kuid see ei anna alust koheselt tööde hüvitamiseks. Hageja on küll oma nõudekirjas kirjutanud, et antud summa osas oli kokkulepe hüvitamiseks, kuid kostja seda ei tunnista ning kohtu ette toodud kinnituskirja ei saa lugeda sellise kaaluga tõendiks, mis tõendaks kokkulepet hüvitamise osas. Seega leiab kohus, et olenemata sellest, et hageja on teinud kulutusi remontööde näol, puudus selleks nimetatud ajahetkel kostja nõusolek ning kokkulepe, et nimetatud summa ka hüvitatakse. Hilisem kinnituskiri ei tõenda poolte kokkuleppeid ajahetkel, kui tööd tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hüvitise nõude rahuldamata.

Viivis Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutatavaks muutunud viivise perioodil 12.03.2020 kuni 29.12.2020 summalt 1000 eurot. Kohus vähendas nimetatud summat ning leidis, et põhjendatud oli tagatisraha tagastamise nõue 800 eurot, mistõttu kohus teeb ka ümberarvestused. Kohus selgitab, kuna nimetatud viivised on sisse7

2-20-143061 nõutavaks muutunud juba enne kohtumenetlust, siis kohus ei saa arvesse võtta, et menetluse ajal on tagatisrahast osa hüvitatud. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ning § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Võlasumma on 800 eurot ja periood 12.03.2020 - 29.12.2020. Viivisemäär VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär. Nimetatud perioodis on kokku 293 päeva viivitust, kokku moodustab viivis perioodi lõpus 51,23 eurot, mille kohus kostjalt välja mõistab.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Seega kannab kostja oma menetluskulud ise ning hageja menetluskuludest kannab kostja osas millises osas hagi rahuldati. Kohus rahuldas hagi 80% ulatuses, seega kohustub kostja kandma 80% ulatuses hageja menetluskuludest. Hageja on tasunud riigilõivu 200 eurot. Kohus leiab, et see on põhjendatud RLS § 59 lisa 1 alusel. Kohtule esitatud õigusabikulude arvestuse kohaselt (dtl 122-123), on esindaja tunnitasuks 144 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus selgitab, et Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Seega leiab kohus, et esitatud taotluse tunnitasu on mõistlik. Riigikohus on 06.06.2018. a lahendis nr 2-15-4981 p 21 selgitanud, et „Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning seda, et sama esindaja on hagejat esindanud algusest peale, leiab kolleegium, et TsMS § 175 lg 1 esimese aluse järgi on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu 768 eurot (s.o 5 tundi x 128 eurot + 20% käibemaks). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kolleegiumi hinnangul ei ületa hageja õigusteenuse tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15)“.

2-20-143061 Antud juhul leiab kohus, et tunnitasu suurus on mõistlik ning kohus lähtub tunnitasust 140 eurot (ilma käibemaksuta), Kohtule esitatud taotluse kohaselt on kostjate esindajal on kulunud õigustoimingute tegemiseks kokku maakohtus ja ringkonnakohtus 8,6 tundi, kokku 1238,40 eurot. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust, menetluse aega ja esitatud tõendeid, seisukohti on ajakulu mõistlik. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et hageja on teinud mõistlikus ulatuses korduvalt ka kompromiss ettepanekuid, mida kostja arutada ei soovinud. Seega leiab kohus, et hageja menetluskulud on mõistlikud ja põhjendatud kokku (200+1238,40) 1438,40 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja hageja menetluskuludest 80%, seega moodustub hüvitavaks summaks 1150,72 eurot.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.